2-21-19897/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Kohtunik Kohtujurist Merit Helm Eliko Suurkuusk Otsuse tegemise aeg ja koht 14.09.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-19897 Tsiviilasi First Step OÜ hagi T. R. vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 2000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: First Step OÜ (registrikood 10841019) Hageja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov Kostja: T. R. (isikukood xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Tiina Raja Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Välja mõista T. R.lt First Step OÜ kasuks põhivõlgnevus 2 000 eurot. 3. Jätta menetluskulud First Step OÜ kanda. 4. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

2 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused 1. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja võttis hagi õigeks 20.05.2022 kohtule saadetud vastuses. 2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 3. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 4. Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja leiab, et menetluskulude jätmine tema kanda ei ole põhjendatud, kuna ta ei ole andnud põhjust kohtusse pöördumiseks. Kostja selgitab, et hageja ei ole tema poole raha saamiseks pöördunud. 5. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuna kostja on võtnud hagi kohe õigeks ning ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus palus 07.07.2022 esitada hagejal selgitused ja tõendid selle kohta, et kostja on andnud põhjust kohtusse pöördumiseks. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et kostja on andnud põhjust kohtusse pöördumiseks. Kohus leiab, et üksnes põhjus, et põhivõlgnik on jätnud kohustuse täitmata, ei ole piisav alus väitmaks, et kostja on andnud põhjuse kohtusse pöördumiseks. 6. Kohus arvestab, et põhivõlgnikuks on B OÜ, mitte kostja. Tsiviilasja materjalidest nähtub (dtl 21), et hageja on pöördunud 25.11.2021 raha tasumiseks põhivõlgniku, B OÜ poole. Sellest võib järeldada, et hageja on pidanud põhjendatuks nõuda võlgnevuse tasumist esmalt põhivõlgnikult, mitte käendajalt. Hageja ei ole kostjale kui käendajale võlgnevuse tasumise nõuet esitanud ning tema poole pöördunud. Põhivõlgniku poolt võlgnevuse tasumata jätmist ei saa samastada kostja kui käendaja käitumisega. Kostjale kui käendajale ei saa ette heita, miks ta põhivõlgniku võlgnevust ei täitnud, kui kostja ei ole temalt seda kohtuväliselt nõudnud. Hagist nähtub, et hageja on 25.11.2021 andnud B OÜ-le täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Täiendavat tähtaega ei ole antud kostjale. Kostjat ja B OÜ-d ei saa käsitleda ühe isikuna, kellel on antud võlgnevuse tasumiseks täiendav tähtaeg. Kohus arvestab muuhulgas asjaolu, et B OÜ-l on uus juhatuse liige ning kostja ei saanud hageja 25.11.2021 nõuet kätte (dtl 22). Kohus leiab, et kui hageja oleks pöördunud ka kostja poole, poleks hageja pidanud eelduslikult hagiga kohtusse pöörduma, kuna kostja nõustus koheselt võlgnevuse 2000 eurot tasuma. Eeltoodud põhjusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 7. Kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramine takistaks käesoleva kohtulahendi tegemist, määrab kohus menetluskulud kindlaks pärast käesoleva kohtulahendi jõustumist mõistliku aja jooksul. 8. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik