Legislator Case Law & Legislation
1-19-6498/80 AI generated

1-19-6498/80 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-19-6498/80
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr 1-19-6498

Legislator headnote

AI generated

1-19-6498/80 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Kriminaalasi nr 1-19-6498

Keywords

AI generated
hardship residence permit insufficient financial means substantiation of need hardship of tenant invalidity benefit claimant Roma asylum application
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-19-6498

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2022. a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 30.08.2022. a) Kriminaalasja number 1-19-6498 Kohtukoosseis Marek Vahing Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Natalia Tselikova Prokurör Anneli Hinto Kriminaalasi Süüdimõistetu Roman Linderi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine Süüdimõistetu ROMAN LINDER Isikukood: 38201073712; viibimiskoht: Tartu Vangla; elukoht vabanemisel: puudub.

RESOLUTSIOON Jätta Roman Linderi suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu 10.01.2020 kohtuotsusega tunnistati Roman Linder süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Samuti tunnistati Roman Linder süüdi KarS § 200 lg 2 p 8 järgi ja karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ning Roman Linderi karistuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 4 päeva karistuse hulka ja Roman Linderil jäi kanda 3 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust.

2

2. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.06.2019 ja lõppeb 19.10.2022. 3. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Roman Linderi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks ja toetab selle kohaldamist. 4. Roman Linder avaldas kohtuistungil, et ta plaanib vanglast vabanedes Eestist lahtuda ning minna elama Rootsi. Kinnipeetava sõnul elab Rootsis tema vend ning ta plaanib tema juurde minna. Ta soovib seal tööle minna ja alustada uut elu. Eestis ei hoia teda enda sõnul midagi kinni ja püsivat elukohta tal siin ei ole. 5. Prokurör on seisukohal, et alused käitumiskontrolli kohaldamiseks on olemas. Prokurör nõustub vangla seisukohaga, et tegemist on sõltlasega, kes paraku oma sõltuvusprobleemi ei tunnista. Traditsiooniliselt, kui arutatakse ennetähtaegset vabanemist, on elukoht alati olemas, kui arutatakse karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, see müstilisel kombel kaob. Tavaline on ka see, et kinnipeetavad lahkuvad vanglast vabanedes Eestist. Prokurör viitab Riigikohtu määrusele, mille kohaselt ei ole võimalik panna talle ka kohustust endale elukoht otsida. Seega, kuna vajalikud tingimused ei ole täidetud, ei saa prokuröri hinnangul Roman Linderi suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada.

KOHTU SEISUKOHT 6. KarS § 871 lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule muuhulgas juhul, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest (p 1) ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses (p 2). 7. Roman Linder kannab rohkem kui kaheaastast karistust erinevate tahtlike kuritegude toimepanemise eest. Rohkem kui üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest on teda karistatud ka varasemalt. Ta vabaneb pärast talle mõistetud karistuse täies ulatuses ära kandmist. Seega on täidetud formaalsed eeldused Roman Linderi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 8. Riigikohtu 30.05.2016 määruse nr 3-1-1-45-16 kohaselt ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. KarS § 871 lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS § 75 sätestatule ning KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid valmistab vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. 9. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt on Roman Linderil võimalik vanglast vabanedes asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxx rehabilitatsioonikeskusesse, kuid kohtuistungil avaldatu kohaselt süüdimõistetu sinna elama minna ei soovi. Tal on võimalik pöörduda kohaliku omavalitsuse poole sotsiaalpinna leidmiseks, kuid kindlat elukohta tal hetkel ei ole. Roman Linder avaldas kohtuistungil, et soovib vanglast vabanedes Eesti Vabariigist lahkuda ja minna elama enda venna juurde Rootsi Kuningriiki. Kuna süüdimõistetul kindel elukoht puudub, ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Marek Vahing