3-22-1198/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

14.09.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1198

Haldusasi

OÜ Ratsionaal kaebus tühistada Transpordiameti

29.04.2022. a otsuse nr 1.1-2/22/74 punkt 1, millega

Transpordiamet tunnistas riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-

Valga

km

138,4-152,0

asuva

Tartu-Nõo

lõigu

eelprojektiga kavandatavate tegevustega keskkonnamõju

hindamise programmi nõuetele vastavaks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Ratsionaal, seaduslik esindaja Priit

Altpere

Vastustaja ‒ Transpordiamet, volitatud esindaja Eveli

Altunbas

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KAEBUSE PÕHJENDUSED

1. Transpordiamet teavitas 15.02.2022 OÜ-d Ratsionaal Riigitee 3 (E264) Jõhvi‒Tartu‒Valga

km 138,4-152,0 asuva Tartu‒Nõo lõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju

hindamise (KMH) programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust.

2. OÜ Ratsionaal esitas 02.03.2022 KMH programmi kohta märkused ja ettepanekud.

3. KMH programmi avalik arutelu toimus 10.03.2022.

4. Transpordiamet vastas 06.04.2022 OÜ Ratsionaal 02.03.2022. a märkustele ja

ettepanekutele.

5. Transpordiamet tunnistas 29.04.2022 otsusega nr 1.1-2/22/74 nõuetele vastavaks riigitee

(E264) Jõhvi‒Tartu‒Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu‒Nõo lõigu eelprojektiga kavandatavate

tegevuste KMH programmi.

6. Tallinna Halduskohtusse jõudis 30.05.2022 OÜ Ratsionaal kaebus nõudega tühistada

Transpordiameti 29.04.2022 otsuse nr 1.1-2/22/74 punkt 1 osas, millega Transpordiamet

tunnistas riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo lõigu

eelprojektiga kavandatavate tegevustega KMH programm nõuetele vastavaks.

3-22-1198

2(4)

7. Kohus pöördus 08.06.2022 kohtunõudega Transpordiameti poole, kuna ei olnud veendunud,

et KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise vaidlustamine kaebaja poolt on

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 3 kohaselt lubatav. Kaebaja tõi küll kaebuses

asjaolud, mille tõttu ta pidas KMH programmi õigusvastaseks, kuid antud menetlusetapis ei

olnud kohus kindel, kas KMH programmi õigusvastasus kaebaja viidatud põhjustel toob

tingimata kaasa kaebaja õigusi rikkuva ehitusloa andmise.

8. Transpordiamet leiab 25.07.2022 vastuses kohtunõudele, et KMH programmi vastavaks

tunnistamise otsus ei ole selline menetlustoiming, mida saaks halduskohtus vaidlustada eraldi

lõplikust haldusaktist.

KMH programmi vastavaks tunnistamise otsusel puudub iseseisev reguleeriv toime, st see pole

suunatud õiguste ja kohustuste reguleerimisele, ning see ei oma vahetut mõju kaebaja õigustele

ja kohustustele, seega on tegemist menetlustoiminguga. Enne lõplikku haldusakti saab kaebuse

esitada juhul, kui menetlustoiming rikub isiku õigusi, sõltumata menetluse lõpptulemusest

(HKMS § 45 lg 3). KMH programmi vastavaks tunnistamise otsus iseseisvalt kaebaja õigusi ei

riku, ka kaebuses selliseid asjaolusid esile ei ole toodud. Kaebuses on kaebaja kaebeõiguse osas

välja toonud, et Jõhvi-Tartu-Valga tee Tartu-Nõo lõigu rekonstrueerimisega kavandatav

ristmiku sulgemine mõjutab kaebaja ärimaade ning äri- ja tootmismaade sihtotstarbelist

kasutamist; ristmiku sulgemisega kaob maatükkide eesmärgipärane kasutatavus ning kaebaja

kaotaks enamuse tehtud investeeringute väärtusest. Seega on kaebaja ilmselge soov vaidlustada

tegevusluba (projekteerimistingimused ja ehitusluba), mis näeb ette viidatud ristmiku

sulgemise, mitte keskkonnamõju hindamise käigus teostatud menetlustoimingut. Üldreegel on,

et kui isik soovib tegelikult õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb

lõpptulemus ära oodata. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 20 lg 1 kohaselt koostatakse lähtudes nõuetele vastavaks tunnistatud KMH

programmist aruanne, mis sisaldab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete

võimaluste kirjeldust ja võrdlust, eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldust ning

eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju ja keskkonnameetmete kirjeldust. Haldusorgani

hinnangut KMH programmi vastavusele saab halduskohtus vaidlustada koos lõpliku

haldusaktiga.

Vaidlusalusel juhul on KMH programm koostatud eelprojektiga kavandatavale tegevusele.

Järgneb projekteerimistingimuste andmine ning neile vastavalt ehitusprojekti koostamine, mis

muuhulgas tugineb eelprojekti KMH käigus sõnastatud keskkonnatingimustele, ning lõpuks

ehitusloa andmine. Kaebaja õigusi ja kohustusi mõjutab tegevusloa andmise otsus. Seega on

kaebajal on võimalik oma õigusi ja huve kaitsta tegevusloa andmise (projekteerimistingimiste

ja ehitusloa andmise) haldusmenetluse käigus ning Transpordiameti otsust KMH programmi

vastavaks tunnistamise kohta saab kaebaja halduskohtus vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub

asjas ilmselgelt kaebeõigus.

10. KMH programmi heakskiitmise otsuse näol on tegemist menetlustoiminguga, mitte

haldusaktiga, kuna see ei ole suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele

või lõpetamisele (vt haldusmenetluse seadus § 51 lg 1). Seda ei muuda asjaolu, et

Transpordiameti 29.04.2022 otsusele nr 1.1-2/22/74 on lisatud vaidlustamisviide.

Menetlustoimingu vaidlustamine halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) kohaselt on

erandlik. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku

toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi,

sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks

3-22-1198

3(4)

vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Praegusel

juhul oleks kaebaja õigusi potentsiaalselt rikkuvateks haldusaktideks projekteerimistingimused

ning ehitusluba. Viidatud haldusaktid antakse peale KMH menetluse läbiviimist. Kaebaja ei

väida enda mittemenetluslike õiguste rikkumist, mistõttu tuleb kontrollida, kas

menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise.

11. Kohtu arvates pole alust sellise järelduse tegemiseks. Esiteks pole kindel, kas lähimas

tulevikus jõutakse haldusaktide (projekteerimistingimused, ehitusluba) andmiseni. Teiseks ei

ole alust sedastada, et KMH programmi heakskiitmise tõttu oleks kaebaja õigused vältimatult

rikutud.

12. Kohus hindab väidet kaebaja õiguste rikkumise kohta lähemalt. Kaebaja põhiväited on: 1)

KMH on piiratud vaid kitsalt ühele konkreetsele projektlahendusele, välistades alternatiivsed

võimalused; 2) KMH programmis pole käsitletud kavandatava tegevuse seost strateegiliste

planeerimisdokumentidega; 3) KMH programm ei vasta Tartu Maakonna planeeringule 2030+

ega Kambja valla üldplaneeringule, Kõrtsi kinnistu ja lähiala detailplaneeringule, KMH

programm ei vasta Transpordi ja liikuvuse arengukavale 2021-2035, samuti ei ole KMH

programmis arvestatud oluliste eluliste asjaoludega ja perspektiivse liikluskoormusega.

Kaebusest nähtuvalt on kaebaja vastu Räni-Raudtee tee ja Jõhvi-Tartu-Valga tee ristmiku

sulgemisele. Kaebaja väljatoodu kohaselt on nimetatud ristmik piirkonna ainus ühendus Jõhvi-

Tartu-Valga teega, piirkonnast pääs keskusesse (Tartu linna), planeeringute kohaselt kaebaja

omandis olevatele ärimaadele ning äri- ja tootmismaadele transpordiga ligipääsuks ning on

2020. aastal kaebaja finantseerimisel rekonstrueeritud vastavalt detailplaneeringule ja

vastustajaga täiendavalt sõlmitud kokkuleppele. Kaebaja toob välja, et Jõhvi-Tartu-Valga tee

Tartu-Nõo lõigu rekonstrueerimisega kavandatav ristmiku sulgemine mõjutab drastiliselt tema

ärimaade ning äri- ja tootmismaade sihtotstarbelist kasutamist. Ristmiku sulgemisega kaob

maatükkide eesmärgipärane kasutatavus ning kaebaja kaotaks enamuse tehtud investeeringute

väärtusest. Ka on vaidlustatud otsusele lisatud vaidlustamise viide, et otsust on võimalik

vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates Tallinna Halduskohtus. Kaebaja

leiab, et menetlus ei saa olla õiguspärane, kui huvitatud isikud ei ole keskkonnaküsimustes

olnud sisuliselt kaasatud. Kaasamine tähendab huvitatud isikute ettepanekute ära kuulamist ja

nende huvide kaalumist - KMH puhul eelkõige võimalike alternatiivide hindamist ja kaalumist.

13. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et KMH on piiratud vaid kitsalt ühe konkreetse

projektlahendusega, välistades alternatiivsed võimalused. Vastustaja on selgitanud kaebajale,

et koostatava eelprojekti realiseerumisel olemasolev põhimaantee ja Räni-Raudtee tee ristmik

suletakse, arvestades 2+2 maantee rajamise liiklusohutuse nõudeid. Majandus- ja

taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede

projekteerimisnormid“ kohaselt ei ole samatasandiliste ristmike projekteerimine I klassi

maanteel (s.t 2+2 ristlõikega maanteel) lubatud. Seega pole kaebaja soovitud lahenduse puhul

tegemist alternatiivse variandiga – võimalik pole I klassi maantee ohutusnõudeid ühitada

kaebaja soovitud ristmiku lahendusega – vaid tegemist oleks olemasoleva olukorra

jätkumisega ehk 0-alternatiiviga. KMH programmis on välja toodud, et kavandatavaid tegevusi

hinnatakse võrdluses 0-alternatiiviga, st olemasoleva olukorraga, kui maanteelõiku ei laiendata

(KMH programm, lk 12). Seega ei saa väita, et kaebaja eelistatud lahendused jääksid

kaalumata. On võimalik, et projekti negatiivsed keskkonnamõjud on sedavõrd suured, et

planeeritavat maantee laiendamist ei saa teha. Seega pole praeguses faasis võimalik sedastada,

et igal juhul toimub kaebaja õiguste rikkumine. Antud menetlusfaasis pole ka selged võimalike

liiklussõlmede lahendused ja asukohad, kuna need selguvad tee projekteerimise käigus. Seega

oleks liialt vara KMH programmi menetluses asuda analüüsima konkreetseid ristmike

lahendusi või teatud lahendusi välistama. Kaebaja õiguste rikkumine ega selle ulatus ei ole

praeguses menetlusfaasis seega selge. Vastustaja on selgitanud, et põhimaanteega seotud

3-22-1198

4(4)

ristmike, juurdepääsuteede jms võimalike alternatiivide käsitlus ei ole välistatud ning sealsete

erinevate lahendusvariantide olemasolul saab neid KMH käigus käsitleda. See aga selgub

edasise projekteerimise käigus ja teemat käsitletakse vajadusel KMH aruandes. Seega on vara

sedastada kaebaja õiguste rikkumist. Kaebajal on võimalus KMH protsessis osaleda ja enda

ettepanekud esitada. Alles siis, kui otsused tehniliste lahenduste osas on tehtud, on võimalik

neid vaidlustada. Küsimus kas ja kuivõrd oleks kaebaja kinnistu kasutatav peale

projektlahenduse realiseerimist, selgub, kui projektlahendus on teada.

14. Muud kaebaja väited on õiguslikud argumendid, mida saab analüüsida konkreetse

haldusakti raames. Nõustuda ei saa sellega, et KMH käigus ei käsitleta kavandatava tegevuse

seost strateegiliste planeerimisdokumentidega. Seda puudutab KMH programmi 4. peatükk.

Välja

on

toodud

kavandatava

tegevuse

seosed

asjakohaste

strateegiliste

planeerimisdokumentidega

(Transpordi ja liikuvuse arengukava

2021-2035, Tartu

maakonnaplaneering 2030+, üldplaneeringud) ning teadaolevate lähipiirkonna praeguste ja

planeeritavate tegevustega (detailplaneeringud, sh Kõrtsi kinnistu ja lähiala detailplaneering).

Küsimust, kuivõrd läbiviidav tegevus on kooskõlas strateegiliste ning lähipiirkonna

planeeringutega, tuleb analüüsida KMH käigus. Välistada ei saa ka planeeringute muutmist,

kui see osutub vajalikuks. Seda aga ei ole võimalik hinnata KMH programmi koostamise ajal,

kuna vajalikku infot alles asutakse koguma. KMH käigus hinnatakse nii inimeste

liikumisvõimaluste muutumist kui ka projekti mõju inimeste varale (KMH programm, lk 57).

Kohtu arvates pole alust väita, et KMH raames ei arvestata oluliste eluliste asjaoludega ja

perspektiivse liikluskoormusega. KMH menetlus on avalik ja huvitatud isikutel on õigus

tõstatada kõiki nende huve puudutavaid küsimusi ja saada neile vastuseid. Puudub põhjus

eeldada, et isikute olulised huvid jääksid kaalumata. Asjaoludest nähtuvalt on kaebaja KMH

programmi menetluses osalenud nii vastaval arutelul kui ka esitanud kirjalikud seisukohad.

Neile seisukohtadele on Transpordiamet ka vastanud (kaebuse lisa 3). Seega ei saa väita, et

kaebajat pole ära kuulatud ega tema seisukohti sisuliselt kaalutud.

15. Ülaltoodut arvestades pole kohtu arvates täidetud menetlustoimingu vaidlustamise

eeldused tulenevalt HKMS § 45 lg-st 3 ning kaebus tuleb tagastada, kuna kaebajal puudub

kaebeõigus. Kaebeõiguse puudumine on ilmselge. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt

õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee