2-18-13306/82 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. september 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-13306

Tsiviilasi

Priit

Noorhani

hagi

Katrin

Noorkõiv

vastu

kaasomandi

lõpetamiseks

ja

hüvitise

väljamõistmiseks

Katrin Noorkõiv vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks

ja hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. juuli 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Katrin Noorkõivu apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

23. august 2022

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja,

vastuhagis

hageja):

Katrin

Noorkõiv, ik XXXXXXXXXXX, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Peeter Viirsalu

Vastustaja

(hageja,

vastuhagis

kostja):

Priit

Noorhani, ik XXXXXXXXXXX, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Norman Aas

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 9. juuli 2021. a otsus osas, milles maakohus määras

kindlaks poolte panuste suurused, mõistis välja hüvitised ja kostjalt täiendava riigilõivu

1000 eurot riigituludesse ning muuta otsuse täitmise korda.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega lugeda Priit Noorhani panuse suuruseks

67 496,11 eurot ja Katrin Noorkõivu panuse suuruseks 24 723,4 eurot, millele lisanduvad

Katrin Noorkõivu poolt alates augustist 2021 seltsinguvaraks oleva kinnistu eest tasutud

laenumaksed vastavalt kohtutäiturile esitatud kuludokumentidele ning määrata kindlaks

kohtuotsuse täitmise kord.

3. Katrin Noorkõivu apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1. Rahuldada Priit Noorhani hagi Katrin Noorkõivu vastu kaasomandi lõpetamiseks

ja Katrin Noorkõivu vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks.

4.2. Lõpetada Katrin Noorkõivu ja Priit Noorhani kaasomand kinnistule registriosa

numbriga XXXXXXX, asukohaga XXXXXXX vald, Tartumaa selliselt, et kinnistu

müüakse avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras,

arvestades käesoleva otsusega määratud täitmise korda.

4.3. Alates 09.08.2021 kuni kinnistu müümiseni iga kuu 20. kuupäeval tasub kinnistuga

seotud igakuise laenumakse summas 771 eurot 98 senti Katrin Noorkõiv. Nimetatud

igakuised laenumaksed loetakse Katrin Noorkõivu panuseks, mis tagastatakse

Katrin Noorkõivule vastavalt otsuse täitmise korrale.

4.4. Määrata kinnisasja avaliku enampakkumise alghinnaks kohtutäituri poolt

määratav hind, mis ei tohi olla väiksem kui 278 000 eurot.

4.5. Igal järgmisel kordusenampakkumisel tuleb kohtutäituril alghinda vähendada 3%

võrra eelmise kordusenampakkumise alghinnast.

4.6. Katrin Noorkõiv ja Priit Noorhani on kohustatud kinnistu müügist saadud rahast

esimeses järjekorras tasuma kohtutäituri tasud ja AS SEB Pank kasuks kinnistule

seatud hüpoteegiga tagatud laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tuleneva

laenujäägi ning võimalikud kõrvalnõuded.

4.7. Pärast müügikulude katmist ja AS SEB Pank ees kohustuste täitmist allesjääv raha

jagatakse Katrin Noorkõivu ja Priit Noorhani vahel vastavalt nende panustele:

4.7.1. Priit Noorhani panuseks lugeda 67 496 eurot ja 11 senti.

4.7.2. Katrin Noorkõivu panuseks lugeda 24 723 eurot ja 40 senti, millele lisandub

p-st 4.3. tulenev panus Katrin Noorkõivu poolt kuni kinnistu müügini tehtud

laenumaksetena.

4.7.3. Kui panuste tagastamiseks allesjäävast summast ei piisa panuste tagastamiseks

täissummas, jagada panuste tagastamiseks allesjääv summa Priit Noorhanile ja

Katrin Noorkõivule vastavalt kummagi seltsinglase panuse proportsioonile

panuste kogusummasse.

4.8. Pärast panuste terves ulatuses tagastamist allesjääv raha jagatakse Priit Noorhani

ja Katrin Noorkõivu vahel võrdsetes osades.

4.9. Lõpetada menetlus Priit Noorhani 06.09.2018 nõudes Katrin Noorkõivu

kohustamiseks võtta enda kanda laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenev

laenukohustus seoses Priit Noorhani loobumisega nõudest.

4.10. Poolte kõik menetluskulud seoses 15.02.2019 osaotsusega, so kuni osaotsuse

tühistamiseni 18.12.2019, jätta Priit Noorhani kanda. Katrin Noorkõivule

hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja

jooksul.

4.11. Maa- ja ringkonnakohtus kantud muud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

5. Priit Noorhani (hageja) esitas 06.09.2018 Tartu Maakohtule hagi Katrin Noorkõivu (kostja)

vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hageja muutis ja täpsustas korduvalt oma nõuet ning osaliselt

loobus nõudest. Kostja vaidles vastu kaasomandi lõpetamisele enampakkumisega.

6. Tartu Maakohus tegi 15.02.2019 osaotsuse, millega rahuldas hageja hagi kostja vastu

kaasomandi lõpetamiseks ning otsustas lõpetada hageja ja kostja kaasomandi kinnistu müügiga

avalikul enampakkumisel. Riigikohus tühistas 18.12.2019 otsusega lahendi ja jättis kaasomandi

lõpetamata, kuna hageja mõttelisele osale seatud teise järjekoha hüpoteegi tõttu ei oleks

ülejäänu poolte vahel võrdselt jagamine õiglane.

7. Hageja esitas 11.08.2020 Tartu Maakohtule uue hagi (tsiviilasi 2-20-11579), milles palus

lõpetada kaasomand kinnistu müümise teel avalikul enampakkumisel. Kinnistu müügist saadu

arvel täita esmalt enampakkumise kulud, teises järjekorras kinnistut koormava hüpoteegiga

tagatud laenulepingust nr XXXXXXXXXXX ja selle lisadest, samuti selle lepingu

muudatustest tulenevad nõuded ning ülejäänud raha jagada hageja ja kostja vahel võrdsetes

osades.

Hageja märkis, et kaasomandi osa koormanud hüpoteek Midas Capital OÜ kasuks oli hagi

esitamise ajaks kustutatud.

Hageja ja kostja on sõlminud 2017. aasta sügisel ühise kodu soetamiseks, ülalpidamiseks

vastavalt mõistetava käitumisega (konkludentselt) seltsinguleping.

Alates 2017. aastast, mil hageja ja kostja soetasid kinnistu ja asusid sinna elama, on hageja

panustanud nimetatud kinnistule/kaasomandile enda rahalisi vahendeid kokku summas

72 266,55 eurot (200+54800+11506,20+5760,35).

8. Kostja esitas 28.10.2020 vastuhagi (tsiviilasi 2-20-11579), milles taotles lõpetada kinnistu

kaasomand selle müümisega avalikul enampakkumisel, määrates kindlaks otsuse täitmise kord

Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

9. Maakohus liitis 05.11.2020 määrusega tsiviilasjad nr 2-20-11579 ja nr 2-18-13306 ühte

menetlusse. Liidetud tsiviilasja numbriks jäi 2-18-13306.

10. Kostja tunnustas 28.05. 2021 menetlusdokumendis hageja panust summas 70 901,55 eurot.

Kostjal on hageja vastu rahalised nõuded tulenevalt poolte vahelisest seltsingulisest suhtest

28.05.2021. a seisuga 37 496,44 eurot.

11. Hageja vaidles vastu kostja taotletud otsuse täitmise määramise korrale. Õiglane oleks kui

kohtutäituril ei õnnestu esimesel avalikul enampakkumisel kaasomandis olevat kinnistut

realiseerida, siis iga uue kordusenampakkumise puhul on kinnistu alghind väiksem eelmise

enampakkumise alghinnast.

Hageja oli seisukohal, et kostja on tõendanud enda panuse kaasomandisse/seltsinguvarasse

15 754,60 euro ulatuses ja hageja panus on 72 266,55 eurot. Võttes arvesse eeltoodut on hageja

proportsionaalne panus seltsingvarasse 82,10% ning kostja panus 17,90%.

Kostja esitatud nõuded maja pesu, terrassi hoolduse ja piirdeaia eest ei ole vajalikud kulutused

ja neid ei ole hagejaga kooskõlastatud.

12. Hageja täpsustas nõudeid 06.05.2021 ja palus maakohtul tuvastada hageja ja kostja

seltsingusse kuuluv vara ja poolte panused.

Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud seltsinguleping, mis lõppes

01.09.2018.

13. Kostja esitas 28.05.2021 nõude täpsustuse ja 22.06.2021 lõpliku nõude ja palus lõpetada

poolte seltsinguvarasse kuuluva kinnistu kaasomand kinnistu müümisega avalikul

enampakkumisel, tuvastada hageja ja kostja seltsinguvarasse tehtud panused 22.06.2021

seisuga järgmiselt: kostja panus summas 38 490,54 eurot (28.05.2021 seisuga 37 496,44 eurot)

ja hageja panus mitte suuremas summas kui 70 901,55 eurot, jätta kõik menetluskulud hageja

kanda ja määrata kindlaks otsuse täitmise kord.

MAAKOHTU OTSUS

14. Tartu Maakohus otsustas 09.07.2021 otsusega rahuldada hageja hagi kostja vastu

kaasomandi lõpetamiseks ja kostja vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks;

• lõpetada kostja ja hageja kaasomand kinnistule registriosa numbriga XXXXXXX,

asukohaga XXXXXXX vald, Tartumaa selliselt, et kinnistu müüakse avalikul

enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, arvestades käesoleva

otsusega määratud täitmise korda; määrata kinnisasja avaliku enampakkumise

alghinnaks kohtutäituri poolt määratav hind, mis ei tohi olla väiksem kui 278 000 eurot.

Igal järgmisel kordusenampakkumisel tuleb kohtutäituril alghinda vähendada 3 % võrra

eelmise kordusenampakkumise alghinnast; pooled on kohustatud kinnistu müügist

saadud rahast tasuma kohtutäituri tasud ja AS SEB Pank kasuks kinnistule seatud

hüpoteegiga tagatud laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tuleneva laenujäägi ja

võimalikud kõrvalnõuded. Pärast müügikulude katmist ja AS SEB Pank ees kohustuste

täitmist allesjääv raha jagatakse poolte vahel vastavalt nende panustele: hageja panus

tagastada 64 025,91 euro suuruses summas; kostja panus tagastada 4 683,71 euro

suuruses summas; kui panuste tagastamiseks allesjääv summa on väiksem kui 68 709,62

eurot, määrata panuste hüvitamise proportsioon hagejale 93/100 ja kostjale 7/100; pärast

panuste terves ulatuses tagastamist allesjääv raha jagatakse poolte vahel võrdsetes

osades;

• lõpetada menetlus hageja 06.09.2018 nõudes kostja kohustamiseks võtta enda kanda

laenulepingust

nr

XXXXXXXXXXX

tulenev

laenukohustus

seoses

hageja

loobumisega nõudest;

• välja mõista kostjalt hageja kasuks 3 470,20 eurot tasutud laenumaksete ja

kommunaalkulude katteks ja hagejalt kostja kasuks 8 512,37 eurot kuni kohtuotsuse

tegemiseni tasutud laenumaksete ja kaasomandile tehtud kulutuste katteks;

• tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused rahalised nõuded ning mõista hagejalt

kostja kasuks välja 5 042,17 eurot;

• välja mõista kostjalt riigilõiv 1000 eurot riigituludesse;

• poolte kõik menetluskulud seoses 15.02.2019 osaotsusega, s.o kuni osaotsuse

tühistamiseni 18.12.2019 jätta hageja kanda;

• kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist;

• muud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Mõlemad kaasomanikud on esitanud kohtule nõude lõpetada kaasomand kinnisasja müümisega

avalikul enampakkumisel. Vaidlus on enampakkumise tingimuste üle. Maakohus oli

seisukohal, et mõistlik ja põhjendatud on määrata kinnisasja avaliku müügi alghinnaks

kohtutäituri poolt määratav hind, mis ei tohi olla väiksem kui 278 000 eurot ning mõistlik on

igal järgmisel kordusenampakkumisel vähendada alghinda 3 % võrra eelmisest alghinnast.

Maakohus oli seisukohal, et poolte rahalised nõuded alates kinnistu soetamise ja majandamise

kulutustest/panustest kuni 01.09.2018 saavad põhineda seltsingulepingul. Pooled ei vaidle

käesolevas asjas seltsingulepingu lõppemise üle. Ajaliselt hilisemalt tehtud kulutuste nõue

põhineb kas kaasomaniku poolt kinnisasjale tehtud kulutustel asjaõigusseaduse (AÕS) § 75

mõttes või solidaarkohustuse täitmisel pangalaenu tagastamisel VÕS § 65 lg 1 alusel.

Maakohus märkis, et rahalises nõudes kontrollib kohus kõiki võimalikke nõude aluseid omal

algatusel ning ei ole seotud poole seisukohaga nõude aluse osas.

VÕS § 603 lg 1 kohaselt pärast kohustuste täitmist ülejäänud seltsinguvarast tuleb tagastada

seltsinglaste panused. Käesolevas tsiviilasjas tuleb seega tuvastada, millised olid poolte

panused seltsingulepingu kehtivuse ajal, s.o alates augustist 2017 kuni 1. septembrini 2018.

Hageja taotlus:

Hageja taotleb enda panuse tuvastamist 72 266,55 euro suuruses summas. Maakohus oli

seisukohal, et hageja panus seltsingulepingu täitmisesse on tuvastatav 54 800 euro suuruses

summas ning hagejal on õigus kinnistu müügist saadavast rahast nõuda selles ulatuses panuse

tagastamist. Hageja ei ole esitanud tõendit 200 euro tasumise kohta ostueelse hindamisakti eest.

Hageja on tasunud hagiavalduse kohaselt igakuised laenumaksed (koos intressiga) summas

771,98 eurot alates septembrist 2017 kuni 31.08.2018, kokku 9225,91 eurot. Nimetatud summat

saab lugeda hageja panuseks kinnistu soetamisel seltsingulepingu täitmiseks. Hageja nõue

01.09.2017-31.08.2018 tasutud kommunaalkulude arvamiseks panuste hulka ei ole

põhjendatud. Kinnistu kommunaalkulude tasumine ei ole seltsinglase panus seltsingusse.

Kokku on hageja panus seltsingu esemesse (54800+9225,91)=64 025,91 eurot.

Alates septembrist 2018 hageja poolt tehtud laenumaksed ei ole seltsingulepingu lõppemise

tõttu enam seltsinglase panus, vaid solidaarvõlgniku poolt tehtud maksed AS-le SEB Pank

laenulepingu nr XXXXXXXXXXX, sõlmitud 21.08.2017, täitmiseks VÕS § 65 lg 1 alusel.

Hageja on tasunud septembris ja oktoobris 2018 laenumakseid kokku 1508,31 eurot, novembris

771,98 eurot. VÕS § 69 lg 1 alusel omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse

täitma võrdsetes osades. Kostjal tuleb hagejale hüvitada 1140,15 eurot, s.o pool hageja tasutud

laenumaksetest. Hageja 05.03.2019 menetlusdokumendist nähtub, et kostja on hüvitanud

hagejale poole tasutud laenumaksest alates detsembrist 2018. Kostja 28.05.2021

menetlusdokumendist nähtub, et kostja on tasunud laenumaksed terves ulatuses alates

veebruarist 2020 kuni käesoleva ajani.

Samuti on kohtuotsusega tuvastatud, et 1165 eurot on hageja tasunud alaealise lapse

ülalpidamiskulude katteks. Hageja poolt ajal, mil ta ise kinnistut ei kasutanud ja tema poolt

tasutud

kommunaalteenuseid

ei

tarbinud,

tasutud

ülejäänud

summa

(3495,05-1165)=2330,05 eurot tuleb kostjalt välja mõista alusetu rikastumise alusel

(VÕS § 1028 lg 1). Hageja ei ole tarbinud kinnistul XXXXXXX kommunaalteenuseid; kostja

on neid tarbinud, kuid on nende eest tasumata jätnud ning selle arvelt kokku hoidnud enda

rahalisi vahendeid. 2330,05 eurot hageja poolt tasutud, kuid kostja poolt tarbitud

kommunaalteenuste eest tuleb kostjalt välja mõista.

Eeltoodu

alusel

mõistis

maakohus

kostjalt

hageja

kasuks

välja

(1140,15+2330,05)=3470,20 eurot tasutud laenumaksete ja kommunaalkulude hüvitisena.

Kostja taotlus:

Kostja taotles enda panuse tuvastamist 28.05.2021 seisuga summas 37 496,44 eurot. Kohtule

on esitatud ka juunikuu eest tehtud laenumakse kohta tõend summas 771,98 eurot.

Pooltevaheline seltsing kehtis ühe aasta, s.o augustist 2017 kuni 31. augustini 2018. Sellel ajal

panustas kostja seltsingu esemesse järgmiselt: kinnistu soetamisel laenulepingu tasu summas

646 eurot ja kinnistu soetamisel notaritasu summas 1302,50 eurot, millede osas kostja ei vaidle.

Kolimise kulu summas 900 eurot hageja vaidlustab, sest tegemist ei ole seltsinguesemele tehtud

kulutusega. Kohus nõustus kostjaga.

Kinnistul asuvasse elamusse soetatud vanni eest tasus kostja 1152 eurot, pesukuivati eest

875,97 eurot ja neid maakohus aktsepteeris kostja panusena seltsinguesemesse. Kinnistule

soetatud aia eest 2100 eurot, tsentraalse tolmuimeja eest 1078,45 eurot ja kardinate eest

700 eurot on tasunud OÜ Sentafarm, mistõttu nimetatud summasid ei saa lugeda kostja

panuseks seltsinguesemesse. OÜ-ga Sentafarm sõlmitud nõuete loovutamise kokkulepped ei

tekita kostjale õigust nõuda hagejalt mingeid OÜ Sentafarm poolt tasutud summasid.

OÜ Sentafarm on tasunud ostetud kauba eest, mis kuulub ostjale. Puudub õiguslik alus hagejalt

hüvitise välja mõistmiseks nii ostja kui ka kostja kasuks. Kostja vara ja äriühingu vara kuulub

erinevatele isikutele.

Kindlustamise kulusid summas 729,24 eurot on kandnud kostja. Hageja ei vaidle kulutusele

vastu. Kolmas kindlustusmakse summas 222,12 eurot on tehtud 01.07.2020, seega pärast

seltsingu lõppemist, mistõttu panusesse kuulub (729,24-222,12)=507,24 euro suurune

kindlustusmaksete summa. 200 eurot maja katuse parandamise kuluna kuulub panusesse hageja

õigeksvõtu alusel. 7973,66 eurot toidukuludena ei ole kostja panus seltsingulepingu esemesse,

s.o kinnistusse. Samal põhjusel ei võtnud kohus arvesse hageja poolt seltsingulepingu kehtivuse

ajal tasutud kommunaalkulusid.

Eeltoodu

alusel

on

kostja

panus

seltsingulepingu

kehtivuse

ajal

(646+1302,50+1152+875,97+507,24+200) 4 683,71 eurot.

Maakohus tuvastas hageja panusena 64 025,91 eurot ja kostja panusena 4683,71 eurot. Seega

on panuste proportsioon järgmine: hagejale 93/100 ja kostjale 7/100, kui panuste tagastamiseks

allesjääv summa on väiksem kui 68 709,62 eurot.

Kostja poolt alates 20.02.2020 tehtud laenumaksed ning vahetult enne seda tehtud osalised

laenumaksed ei ole seltsingulepingu lõppemise tõttu enam seltsingulepingu panus, vaid

solidaarvõlgniku poolt tehtud maksed laenulepingu nr XXXXXXXXXXX, sõlmitud

21.08.2017, täitmiseks VÕS § 65 lg 1 alusel. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on

kohtuotsuse tegemise aja seisuga tasunud (12 244,39+1124,55+771,98) 14 140,92 eurot,

millest 50 %, s.o 7070,46 eurot tuleb välja mõista hagejalt. Samuti tuleb hagejalt välja mõista

õigeksvõtu alusel kostja poolt ekslikult tasutud pool laenumakse hüvitist summas 385,99 eurot.

Hageja on õigeks võtnud kostja nõude kinnistu energia-, valve- ja küttekuludest 25%

hüvitamise nõude. Maakohus rahuldas kostja nõude õigeksvõtu alusel ja mõistis hagejalt kostja

kasuks 3592,77 euro suurusest summast 25%, s.o 898,20 eurot.

AÕS § 75 kohaselt kannavad kaasomanikud vastavalt nende kaasomandi osa suurusele, asjaga

seotud kulutusi. Kohus loeb põhjendatuks kostja kulutuse elamu terrassi hooldamiseks summas

93,32 eurot ning mõistab hagejalt välja sellest summast 50 %, s.o 46,66 eurot. Kolmas

kindlustusmakse summas 222,12 eurot on tehtud 1.07.2020, seega pärast seltsingu lõppemist

ning sellest 50 %, s.o 111,06 eurot kuulub kostjale hüvitamisele kaasomandile tehtud kulutuse

osalise hüvitamisena.

Eeltoodu

alusel

tuleb

hagejalt

kostja

kasuks

välja

mõista

(7070,46+385,99+898,20+46,66+111,06)=8512,37 eurot hüvitisena kostja poolt tasutud

laenumaksete ja kaasomandile tehtud kulutuste katteks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 teise lause alusel tasaarvestab kohus

hageja ja kostja vastastikused rahalised hüvitise nõuded ning mõistab hagejalt kostja kasuks

välja (8512,37-3470,20)=5042,17 eurot.

Hageja on menetluses tasunud riigilõivu esitatud rahaliselt nõudelt. Kostja rahaliselt nõudelt

37 496,44 eurot riigilõivu tasunud ei ole. Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt on riigilõivu määr

hagihinnalt kuni 50 000 eurot 1000 eurot. TsMS § 179 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt riigi

tuludesse riigilõivu 1000 eurot.

Hageja 06.09.2018 hagi kaasomandi lõpetamiseks on jäetud rahuldamata Riigikohtu

18.12.2019 otsusega. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Seega jäävad kõik Tartu Maakohtu 15.02.2019 osaotsuse tegemisega seotud

menetluskulud hageja kanda. Kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus määratakse

kindlaks TsMS §-s 177 lg 1 p 2 sätestatud korras, s.o eraldi määrusega pärast kohtuotsuse

jõustumist.

Hageja uus hagi kaasomandi lõpetamiseks ja kostja samasisuline vastuhagi rahuldatakse. Lisaks

rahuldas maakohus osaliselt kummagi poole rahalised nõuded. Kohus on seisukohal, et

käesolevas vaidluses tuleb ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

15. Kostja esitas 09.08.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse

(välja arvatud osas, milles maakohus lõpetas menetluse hageja 06.09.2018 nõudes kostja

kohustamiseks võtta enda kanda laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenev laenukohustus

seoses hageja loobumisega nõudest ning jättis poolte menetluskulud kuni osaotsuse

tühistamiseni 18.12.2019 hageja kanda). Kostja palub saata asi tühistatud osas uueks

läbivaatamiseks Tartu Maakohtule või alternatiivselt teha ringkonnakohtul uus otsus, millega:

1) Lõpetada poolte kaasomand kinnistule registriosa numbriga XXXXXXX, asukohaga

XXXXXXX vald, Tartumaa selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel, arvestades

alljärgnevat otsuse täitmise korda.

a) Alates 09.08.2021 kuni kinnistu müümiseni iga kuu 20. kuupäeval tasub kinnistuga seotud

igakuise laenumakse summas 771,98 eurot kostja. Nimetatud igakuised laenumaksed loetakse

kostja panuseks, mis tagastatakse kostjale vastavalt otsuse täitmise korrale.

b) Kinnistu alghind esimesel enampakkumisel on vähemalt 278 000 eurot.

c) Igal järgmisel kordusenampakkumisel tuleb alghinda vähendada 3% võrra eelmise

kordusenampakkumise alghinnast.

d) Kinnistu müügist saadud rahast tasutakse esimeses järjekorras kohtutäituri tasud ja AS SEB

Pank (registrikood: 10004252) kasuks kinnistule seatud hüpoteegiga tagatud laenulepingust

nr XXXXXXXXXXX tulenev laenujääk ja kõrvalnõuded.

e) Pärast müügikulude katmist ja AS SEB Pank ees kohustuste täitmist allesjääv raha jagatakse

poolte vahel vastavalt nende panustele: Hageja panus tagastada mitte suuremas summas kui

66 951,41 eurot; kostja panus tagastada summas 39 262,52 eurot, millele lisanduvad punkti a)

alusel kostja poolt kuni kinnistu müügini tehtavad panused; kui panuste tagastamiseks

allesjäävast summast ei piisa panuste tagastamiseks täissummas, jagada panuste tagastamiseks

allesjääv summa pooltele vastavalt kummagi seltsinglase panuse proportsioonile panuste

kogusummasse.

f) Pärast panuste täies ulatuses tagastamist allesjääv raha jagatakse poolte vahel võrdsetes

osades.

2) Jätta kõik menetluskulud maakohtus hageja kanda, määrata kindlaks menetluskulude

rahaline suurus ja mõista menetluskulude hüvitis välja hagejalt.

3) Määrata, et kostja võib kohtutäiturilt taotleda, et punkti 2) alusel väljamõistetav

menetluskulude hüvitis täidetakse hagejale punktide e) ja f) alusel tagastamisele kuuluva

panuse arvelt. Sellisel juhul vähendab kohtutäitur enne panuste tagastamise väljamakse

tegemist hagejale tagastamisele kuuluvat summat kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude

hüvitise võrra ning suurendab sama summa võrra kostja kinnistu müügitulemi arvelt tehtavat

väljamakset. Eelnimetatu ei välista kostja õigust algatada menetluskulude hüvitise

sissenõudmiseks vajadusel eraldi täitemenetlus.

Menetluskulud ringkonnakohus jätta hageja kanda, määrata kindlaks menetluskulude rahaline

suurus ja mõista menetluskulude hüvitis hagejalt välja. Määrata, et kostja võib kohtutäiturilt

taotleda, et ringkonnakohtu menetluskulude hüvitis täidetakse hagejale punktide e) ja f) alusel

tagastamisele kuuluva panuse arvelt. Sellisel juhul vähendab kohtutäitur enne panuste

tagastamise väljamakse tegemist hagejale tagastamisele kuuluvat summat kostja kasuks

väljamõistetud menetluskulude hüvitise võrra ning suurendab sama summa võrra kostjale

kinnistu müügitulemi arvelt tehtavat väljamakset. Eelnimetatu ei välista kostja õigust algatada

menetluskulude hüvitise sissenõudmiseks vajadusel eraldi täitemenetlus.

Kostja leiab, et kuigi maakohus on iseenesest otsustanud lõpetada kaasomandi poolte taotletud

viisil avalikul enampakkumisel, on maakohus vääralt lahendanud kaasomandi lõpetamisega

kaasnevad poolte rahalised positsioonid ning vääralt määranud kindlaks otsuse täitmise korra,

sh vääralt jaotanud müügitulemi.

Kostja põhjendab apellatsioonkaebust alljärgnevalt:

1) Maakohus on asja lahendamisel eelmenetluse ülesanded olulisel määral täitmata jätnud ning

teinud olulises osas üllatusliku lahendi. Maakohus on menetluse käigus selgitanud, et vaidlus

kuulub lahendamisele seltsingu sätete alusel, aga vaidlustatud otsuses on maakohus üllatuslikult

asunud seisukohale, et asja ei saa lahendada tervikuna seltsingu likvideerimise sätete alusel.

2) Maakohus on väljunud nõude piiridest. Kuigi hageja ja kostja esitasid menetluse lõpuks

nõude, milles soovisid kooselu jooksul kantud kulude (panuste) tagastamist kinnistu

müügitulemi arvelt (seltsinguvara jagamise nõue), lahendas maakohus hageja ja kostja nõuded

osaliselt raha väljamõistmisele suunatud nõuetena.

3) Maakohus on kostjalt ebaõigesti välja mõistnud riigilõivu 1000 eurot. Kostja ei ole antud

menetluse üheski etapis esitanud hageja vastu raha väljamõistmisele suunatud nõuet. Kui

hageja läks menetluse käigus üle panuste tagastamise nõudele seltsinguvara müügitulemi arvelt,

esitas kostja samasisulise lõpliku nõude. Kaasomandis oleva kinnistu müügitulemi arvelt

panuste tagastamise nõue on hõlmatud kostja vastuhagiga esitatud kaasomandi lõpetamise

nõudega, millelt on riigilõiv tasutud (seltsingu likvideerimisele kohaldatakse VÕS § 600 lg 1

järgi kaasomandi lõpetamise sätteid). Eeltooduga seonduvalt on maakohus otsuses vääralt

määratlenud ka hagihinna.

4) Maakohus ei ole kohaldanud seltsingu sätteid õigesti. Iseenesest võib nõustuda sellega, et

kui hageja kinnistult välja kolis, manifesteeris ta poolte ühise kooselu lõpetamise tahet ning et

sellega võib lugeda seltsingulepingu üles öelduks. See aga ei tähenda, et seltsingulepingu

lõppemise järel kantud kulusid ei käsitleta seltsinglaste panusena. Alles likvideerimise

lõpetamisega toimub seltsingu täielik lõppemine. Seltsingu lõppemise aluse jõustumine ei too

automaatselt kaasa seltsinglaste ühiste kohustuste lõppemist seltsingu ees.

5) Poolte kooselu lõppemise järel kantud kulud kinnistule on kostja poolt tehtud ja tagastatav

panus. Kulude kandmisega on kostja teinud ühisele asjale panuseid, mis vastab seltsingu

eesmärgile ja seltsinglaste huvile ka likvideerimise ajal ning mida tuleb seega käsitleda

seltsinglase hüvitatava panusena.

6) Maakohus on põhjendamatult jätnud lahendamata ja reguleerimata otsuse tegemise järgsete

laenumaksete küsimuse. Kostja taotles maakohtus, et maakohus määraks kindlaks otsuse

täitmise korra selliselt, et nimetatud laenumakseid tasub kuni kinnistu müümiseni kostja ning

need arvatakse kostja panuse hulka, mis talle müügitulemi arvelt tagastatakse. Maakohus sellist

otsustust teinud ei ole, otsuses seda ka põhjendamata.

7) Maakohus on tunnustanud hageja rahalist positsiooni ülemäärases ulatuses. Maakohus on

otsuse punktis 22 tuvastanud, et hageja tasus kinnistu kommunaalkulusid ajal, kui ta ise seal ei

elanud. Maakohtu otsus on nimetatud osas põhjendamata. Maakohus on viidanud teises

tsiviilasjas 2-19-9770 esitatud tõenditele, mis ei saa aga olla aluseks käesolevas asjas tehtavale

otsusele.

Kommunaalkulude

nõude

lõpliku

summa

esitas

hageja

28.10.2020

menetlusdokumendis ja põhjendas seal ka summa kujunemist. Hageja esitatud tõendite põhjal

on tuvastatav tema kommunaalkulude suuruse kujunemine septembrist 2018 maksimaalselt

967,81 eurot (kd I, tl 106 – 111 viimased read; samuti kd I, tl 137, 138, 140, 141, 142, 144,

145). Viidatud summat saab lugeda maksimaalseks hageja panuseks alates septembrist 2018

kantud kulude osas. Kuna kohus on tsiviilasjas 2-19-9770 leidnud, et poolte kooselu lõppemise

järel kulude kandmisega on hageja 1/3 ulatuses täitnud oma ülalpidamiskohustust, saaks hageja

seltsinguline panus vastavalt olla maksimaalselt 2/3 x 967,81= 645,21 eurot. Seejuures jääb

kostja seisukohale, et vastavat summat ei ole alust eraldi välja mõista, vaid tegemist on poole

panusega seltsingusse, mis tuleb tagastada müügitulemi arvelt (nii on hageja oma nõude ka

esitanud). Koos maakohtu poolt tunnustatud hageja panusega summas 64 025,91 eurot ning

ekslikult väljamõistetud laenumaksete summale 1140,15 eurot vastava, tegelikult tagastatava

panusena käsitletava summaga 2280,29 eurot kujuneb tunnustatavaks hageja panuse suuruseks

64 025,91 + 2280,29 + 645,21 = 66 951,41 eurot.

8) Maakohus on põhjendamatult jätnud tunnustamata osa kostja rahalistest positsioonidest.

Maakohus ei ole piisavat tähelepanu omistanud asjaolule, et poolte vahel oli kokkulepe, et

hageja panustab kinnistu soetamisel algse sissemaksega summas 54 800 eurot ning poolte

edasise kooselu jooksul panustab kostja hageja poolt tehtud sissemaksega samas mahus

rahaliste vahenditega, millisel juhul on kummagi poole osalus lõpuks võrdne. Sellise

kokkuleppe olemasolu kinnitab asjaolu, et kostja kandis ainuisikuliselt kinnistu omandamisega

seotud tehingukulud ning pärast kinnistu omandamist asus valdavalt kandma kinnistu

parendamise ja majandamise kulusid ja poolte ühiseks kooseluks vajalikke kulutusi. Seltsingu

likvideerimisel on kostjal õigus nõuda ka nende kulutustega arvestamist, et poolte vastastikused

positsioonid oleksid kooselu lõppemise järel õiglaselt tasakaalus. Kostja põhjendused

konkreetsete maakohtu poolt tunnustamata jäänud kululiikide kaupa on järgmised:

a) kolimise kulu (900 eurot)

Pooled soetasid ühiselt kinnistu ning nende ühine eesmärk oli kinnistule elama asuda, et seal

ühise perena toimida. Kolimise kulu kandmine aitas poolte vahelise kooselu eesmärgile kaasa

ning on seega hüvitatav panus vaatamata sellele, et seda ei kantud kinnistule;

b) aia paigaldamine (2100 eurot)

Võlasuhetes võib kohustusi täita ka kolmandate isikute kaudu (VÕS § 78 lg 1) ning

seltsingulepingu regulatsioon (VÕS § 580 jj) ei sätesta teisiti. Kuna Sentafarm OÜ on kostja

kontrolli all olev ühing, mille üle pooled menetluses ei vaielnud, siis on majanduslikus mõttes

tegemist kostja panusega sõltumata sellest, et arve nimetatud aia eest esitati äriühingule;

c) tsentraalne tolmuimeja ja kardinad

Kuluartiklid ei kuulu Sentafarm OÜ-le, arve saaja küsimus ei ole asjakohane. Tegemist on

kinnistu päraldistega, mis jagavad peaasja omandiõiguslikku kuuluvust (tsiviilseadustiku

üldosa seadus (TsÜS) § 57 lg 3);

d) toidu- ja majapidamiskulud (7973,66 eurot)

Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses isegi mitte põhjendanud, miks ta on asunud seisukohale,

et hageja saab enda poolt tehtud summad nõuda tagasi täies ulatuses, kuid näiteks kostja

majapidamiskulutusi ühisele perele ei võeta mitte mingil viisil arvesse. Kui kohus leidis, et

kostja kulusid toidule ei saa panusena arvesse võtta, oleks õiglase tulemuse andnud see, kui

kohus oleks hagejale tagastatavat panust kostja poolt kantud kulude võrra vähendanud;

e) energia-, valve- ja küttekulud

Nimetatud kulude kandmine on hoones soojuse, valve ja muude tehnosüsteemide töös

hoidmiseks vajalik sõltumata hoone kasutamisest ning on seltsinguvara säilimise ja heakorra

tagamise huvides vajalik kuni seltsinguvara müügini. Hageja ei ole tõendanud, et kulud oleksid

olnud väiksemad, kui kinnistut poleks samal ajal elamiseks kasutatud; samuti pole tõendatud,

et need oleksid olnud põhjendatud just maakohtu poolt märgitud ulatuses;

f) piirdeaia ehitus ja maja pesu aprillis 2021

Maakohus on jätnud täielikult käsitlemata ja põhjendamatult tunnustamata kostja poolt kantud

kulu piirdeaia ehitusele aprillis 2021 summas 597,60 eurot ning maja pesule summas

1800 eurot.

9) Kostja on seisukohal, et temale hüvitatavaks panuseks on kokku 38 490,54 eurot (kostja

22.06.2021 menetlusdokument), millele lisandub juulis 2021 teostatud laenumakse summas

771,98 eurot, kokku seega 39 262,52 eurot. Samuti tuleb kostja panuseks lugeda kõik edaspidi

tasutavad laenumaksed kuni kinnistu müügini. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et kõiki

kuluartikleid ei saa tagastada panusena, tuleb aga vastavalt vähendada ka hagejale tagastatavat

panust, et jõuda õiglase tulemuseni, mis arvestab mõlema poole reaalseid kulusid.

10) Kostja on teinud hagejale korduvalt mõistlikke kompromissettepanekuid, mida on

menetluses korduvalt möönnud ka maakohus. Maakohus oleks pidanud jätma kõik

menetluskulud kompromissettepanekutest põhjendamatult keeldunud hageja kanda. Maakohus

avaldas 28.01.2021 istungil korduvalt, et ei ole arusaadav, miks hageja kostja ettepanekuid

vastu ei võta ning et hageja tegevust tuleb arvestada menetluskulude jaotamisel. Maakohus ei

ole põhjendanud, miks ta ei jaotanud menetluskulusid TsMS § 163 lg 2 alusel, rikkudes sellega

kohtulahendi põhjendamise kohustust. Olukorras, kus kohus avaldab menetlust juhtides

kategooriliselt, et menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 2 järgi vastaspoole kanda, kuid otsus

on vastupidine ning seda ei ole isegi mitte põhjendatud, on tegemist ilmse diskretsiooniveaga.

11) Maakohus ei ole põhjendanud hageja kasuks väljamõistetavate menetluskulude

kindlaksmääramise edasilükkamist. Maakohtu otsustus tuleb ka selles osas tühistada ning kohus

peaks kulud kohe kindlaks määrama ja ühtlasi otsustama, et menetluskulude hüvitise võib täita

müügitulemi arvelt vastavalt kostja taotlusele.

16. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Maakohtu otsus ei olnud üllatuslik ning maakohus ei rikkunud selgitamiskohustust. Kostjale,

keda esindas maakohtu menetluses vandeadvokaadist lepinguline esindaja, ei saanud kohtu

õiguslik käsitlus olla üllatus. Tegemist ei ole õiguslikult keerukate nõuetega ning

VÕS §-de 580, 581, 589, 600 ja 603 pinnalt ei ole ka õiguslikult üllatav, et seltsingu sätete järgi

ei saa lahendada nõudeid, mis tekkisid pärast seltsingu lõppemist ega ole seetõttu käsitletavad

seltsinglase panusena seltsingusse. Hoolimata sellest, milline on poolte rahaliste panuste

tagastamise/hüvitamise õiguslik alus, oleks hageja hinnangul nõuete lõpplahendus sama.

Maakohus ei väljunud nõuete piiridest. Kostja ei ole toonud välja ühtegi (menetlus)dokumenti,

kust nähtuks, et pooled oleks menetluse käigus oma rahalistest nõuetest loobunud.

Maakohus leidis õigesti, et kostjal tuleb tasuda 1000 eurot riigilõivu.

Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et seltsinguleping lõppes 01.09.2018, kui poolte

kooselu lõppes ja hageja lahkus kinnistult. Kostja tõlgendus, justkui muutuks kõik

seltsingusuhte lõppemise järgselt seltsinguvarasse omandatud kinnistu huvides tehtud

kulutused automaatselt seltsinguvaraks, ei vasta kehtivale õigusele. Maakohus tuvastas õigesti,

et pärast seltsingulepingu lõppemist kinnistule tehtud kulutused kuuluvad hüvitamisele, kuid

mitte seltsinguvara jaotisena ega seltsinglaste panustena, vaid vastavalt kas solidaarvõlgniku

tagasinõudena, kaasomaniku kulutusena või alusetu rikastumise hüvitisena.

Hageja ei nõustu kostjaga, et maakohus jättis põhjendamatult lahendamata otsuse tegemise

järgselt tehtud kinnistu laenumaksed. On õige, et hetkeseisuga tasub neid laenumakseid kostja

üksi, aga kostja seltsingu lõppemise järgselt tehtud laenumaksed ei ole tema panus

seltsinguvarasse ning neid ei tagastata kostjale seltsinguvara jagamisel. Tegemist on

eraldiseisva võlaõigusliku nõudega. Pooltel ei ole laenumaksete arvestamise osas käesoleva

menetluse kestel olnud ka kordagi sisulist erimeelsust.

Kohtu poolt tuvastatud hageja panuse summa on väiksem kui see, mida kostja ise on hageja

panusena tunnustanud. Kostja enda seisukohtade pinnalt puudub seega mistahes alus väita, et

maakohus oleks tunnustanud hageja panust ülemäärases ulatuses. Maakohus lahendas hageja

kommunaalkulude nõude õigesti. Kohtul pole keelatud tugineda teises kohtumenetluses

jõustunud lahendiga tuvastatud asjaoludele. Kostja nõustus käesolevas menetluses varasemalt

ka ise tsiviilasjas nr 2-19-9770 tuvastatuga.

Kostja viidatud kolimise kulud (900 eurot) ei ole kinnistule vajalikud, kasulikud ega ka mitte

toreduslikud. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et kostja esitatud väljavõttel kajastuv

900-eurone väljamakse kanti tõepoolest väidetud kolimisele ja kulu seondus poolte

seltsinguvaraks olnud kinnistuga.

Toidu- ja majapidamiskulud (7973,66 eurot) on kantud kostja enda ja tema hoole all olevate

alaealiste laste isiklikuks hüvanguks ning poolte varalised nõuded ühiste alaealiste laste elatise

ja majapidamiskulude osas on juba lahendatud tsiviilasjas nr 2-19-9770 jõustunud otsusega.

Toidu- ja majapidamiskulud on tavapärased jooksvad eluasemega seotud kulud, mida

Riigikohtu praktika kohaselt ei loeta seltsinglase panuseks.

Aia paigaldamise (2100 eurot), tsentraalse tolmuimeja (1078,45 eurot) ja kardinate kulud

(700 eurot). Antud juhul oli seltsinglaseks füüsilisest isikust kostja, mitte tema kontrolli all olev

juriidiline isik OÜ Sentafarm. Hageja ei ole OÜ-ga Sentafarm sõlminud ühtegi seltsingu- ega

muud lepingut. Kuna OÜ Sentafarm ei ole kunagi olnud seltsingulepingu osaline ega teinud

panuseid seltsinguvarasse, ei ole OÜ-l Sentafarm ka kunagi tekkinud seltsinglase panuse

tagastamise nõudeid, mida kostjale loovutada.

Energia-, valve ja küttekulude (3592,77 eurot) puhul ei ole tegemist TsÜS § 63 p 1 mõttes

kinnistu säilitamiseks vajalike kulutustega. Alates 01.09.2018 on kinnistul elanud üksnes kostja

ning kostja on nimetatud kulud teinud enda isikliku heaolu huvides, mitte kinnistu

säilitamiseks. AÕS § 72 lg 4 kohaselt sellised kulutused teiste kaasomanike poolt hüvitamisele

ei kuulu.

Hageja ei vaidle vastu kostja väitele, et maakohtu otsus ei kajasta kostja piirdeaia ehituse

(597,60 eurot) ja maja pesu (1800 eurot) kulusid aprillis 2021. See aga ei tähenda, et maakohtu

otsus tuleks tühistada ning kostja kulunõuet tunnustada. 2021. aasta aprillis tekkinud piirdeaia

ehituse ja maja pesu kulude eest tasus Sentafarm OÜ. Lisaks tekkisid nimetatud kulud ajal, mil

seltsinguleping oli ammu lõppenud. Tegemist ei ole ka kuludega, mis oleksid TsÜS § 63 p 1

mõttes kinnistu säilimiseks vajalikud ning välistatud oleks nende hüvitamine AÕS § 72 lg 4

alusel. Olgugi, et maakohtu otsus ei käsitlenud kostja piirdeaia ehitust ja maja pesu puudutavat

kulunõuet, ei rikkunud maakohus otsust tehes õigusnormi ning tuvastas kostja panused ja

rahalised positsioonid lõppastmes õigesti.

Maakohus jättis kaasomandi lõpetamise asjas menetluskulud õigesti poolte endi kanda. Kostja

ei ole tõendanud, et antud juhul oleks TsMS § 163 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud, s.t. et

maakohus rahuldas hagi kostja poolt kompromissina pakutud kujul. Kostja eirab fakti, et ta ise

keeldus maakohtus menetluse algjärgus mõistlikku kompromissi sõlmimast, mis oleks

võimaldanud õigusabikulusid oluliselt kokku hoida mõlemal poolel. Lõpuks jäi kompromiss

taaskord sõlmimata kostja tõttu, kes asus uuesti põhjendamatult ja TsMS § 168 lg-ga 3

vastuolus nõudma hagejalt oma menetluskulude hüvitamist. Maakohus jättis lõppastmes

menetluskulud õigesti poolte endi kanda.

Maakohus kohaldas menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisele õigesti TsMS § 177

lg 1 p 2, mis on praktikas tavapärane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud

osas uue otsuse, millega määrab hageja panuse suuruseks 67 4496,11 eurot ja kostja panuse

suuruseks 24 723,4 eurot, millele lisanduvad kostja poolt alates augustist 2021 seltsinguvaraks

oleva kinnistu eest tasutud laenumaksed vastavalt kohtutäiturile esitatud kuludokumentidele

Ringkonnakohus muudab ka maakohtu resolutsioonis esitatud kohtuotsuse täitmise korda.

Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

18. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebust ei esitatud ning

seega on maakohtu otsus jõustunud osas, milles maakohus lõpetas menetluse hageja 06.09.2018

nõudes kostja kohustamiseks võtta enda kanda laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenev

laenukohustus seoses hageja loobumisega nõudest ning jättis poolte menetluskulud kuni

osaotsuse tühistamiseni 18.12.2019 hageja kanda. Ülejäänud osas on kostja maakohtu otsuse

vaidlustanud.

19. Asja materjalidest nähtub, et hageja esitas esmalt kaasomandi lõpetamise nõude, kostja

esitas vastuhagi, pooled muutsid korduvalt oma nõudeid, mais 2021 sõnastasid pooled oma

lõplikud nõuded, milles palusid lõpetada seltsinguvarasse kuuluva kinnistu kaasomand selle

müümisega avalikul enampakkumisel, tuvastada seltsinguvarasse tehtud panused ja määrata

kindlaks otsuse täitmise kord.

Nii hageja kui ka kostja tuginesid viimastes menetlusdokumentides oma nõuete õigusliku

alusena seltsingu sätetele.

Ringkonnakohus märgib, et kohtu ülesanne on anda poolte esitatud asjaoludele õiguslik

hinnang. Kohus ei ole sealjuures seotud poolte esitatud õigusliku hinnanguga, kuid kui

mõlemad pooled lähtusid seltsingu regulatsioonist, siis maakohus, kui ta leidis, et osadele

suhetele/nõuetele seltsingu sätteid kohaldada ei saa, oleks pidanud seda pooltega menetluses

arutama. Kuna maakohus seda ei teinud, siis on õige kostja apellatsioonkaebuse väide, et

maakohtu otsus oli üllatav.

Maakohus kohaldas otsuse tegemisel seltsingu likvideerimise sätteid nende nõuete osas, mis

olid tekkinud enne seltsingu lõppemist. Pärast seltsingu lõppemist 1. septembril 2018 tehtud

kulutusi ja nõudeid ei lugenud maakohus panusteks, vaid kvalifitseeris laenumaksete tasumise

solidaarvõlgniku poolt kohustuse täitmiseks ja kommunaalteenuste osas kohaldas alusetu

rikastumise sätteid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja ja kostja vastuhagi nõuetele saab

vähemalt analoogia korras kohaldada seltsingu likvideerimise sätteid. Riigikohus on selgitanud,

et seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu

kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele

(vt Riigikohtu 21. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 22).

20. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et pärast seltsingu lõppemist, kuid

likvideerimismenetluse ajal, teostatud laenumakseid ja kulutusi kinnisasja majandamiseks ei

saa lugeda panusteks likvideerimisel olevasse seltsingusse. Kostja seisukoht, et seltsingu

regulatsiooni saab kohaldada kuni seltsingu likvideerimiseni, on õige. Eeltoodu tõttu võtab

ringkonnakohus järgnevalt seisukoha nende hageja nõuete osas, mille suhtes maakohus

seltsingu regulatsiooni ei kohaldanud.

20.1. Ringkonnakohus leiab, et hageja panuseks tuleb lugeda septembris, oktoobris ja

novembris 2018 hageja poolt tehtud laenumaksed. Maakohus tuvastas, et hageja tasus

2280,3 eurot, kuid mõistis solidaarkohustusena kostjalt välja 1140,15 eurot ehk poole. Kuna

kostja on apellatsioonkaebuses tuginenud seltsingu sätetele ja leidnud, et hageja panuseks tuleb

lugeda laenumaksed täies ulatuses, st 2280,3 eurot, saab ringkonnakohus sellega panuse

suuruse kui faktiväite, omaksvõtuga arvestada.

20.2. Ringkonnakohus

leiab,

et

hageja

poolt

01.09.2018-31.08.2019

tasutud

kommunaalkulud on seltsinguvara majandamiskulud ning tuleb lugeda maakohtu poolt

tuvastatud suuruses 2 330,05 eurot, hageja panuseks.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et teises tsiviilasjas tehtud kohtuotsus ei ole lubatav tõend.

TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud

protsessivormis ja mille alusel kohus teeb seaduses sätestatud korras kindlaks poolte nõudeid

ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks

lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib tõendiks mh olla

dokumentaalne tõend. Riigikohus on märkinud, et kohtuotsust võib faktiliste asjaolude

tõendamiseks kasutada dokumentaalse tõendina, mida kohus hindab koos teiste asjas kogutud

tõenditega (näit Riigikohtu otsus 17. mai 2017, nr 3-2-1-33-17, p 34). Ringkonnakohus leiab,

et maakohus tuvastas lubatavate ja asja juurde võetud tõendite alusel õiguspäraselt hageja poolt

01.09.2018-31.08.2019 tasutud kommunaalkulude suuruse.

Kostja tugines vastuväidetes käesoleva asja toimikutes olevatele tõenditele. Kostja ei

arvestanud kõikide hageja poolt sama perioodi kohta esitatud tõenditega (nt I kd lk-d 146

ja 147), seetõttu on kostja viited ebatäielikud ega ei lükka ümber jõustunud kohtuotsusega

tuvastatud kommunaalkulude suurust.

21. Ringkonnakohus muudab hageja panuse suurust. Maakohus leidis, et hageja panus oli

64 025,91 eurot ning lisaks mõistis kohus hageja kasuks välja 1140,15 eurot, mis on pool hageja

tasutud laenumaksetest ( kogusumma 2280,29 eurot) ning kommunaalkulude katteks 2 330,05

eurot. Kostja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses hageja panust 64 025,91 eurot. Lisaks leidis

kostja, et hageja tasutud laenumaksed 2280,29 eurot tuleb täies ulatuses panusena arvesse võtta,

kuid vähendada tuleb kommunaalkulude panust ja selles osas oleks põhjendatud suurus 645,21

eurot.

Ringkonnakohus leiab, et hageja maakohtu poolt tuvastatud panusele 64 025,91 eurot tuleks

liita laenumaksed kogusuuruses, st 2280,29 eurot ja kommunaalkulud 2330,05 eurot, kokku

oleks panuse suurus 68 636,25 eurot.

Liites aga maakohtu poolt määratud hageja panusele 64 025,91 eurot hageja kasuks maakohtu

poolt väljamõistetud summad (2330,05+1140,15), saame maakohtus rahuldatud hageja

rahaliste nõuete suuruseks 67 496,11 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et kuigi täitmise seisukohalt on erisused panuse ja väljamõistetud

hüvitise vahel, ei ole siiski apellatsioonimenetluse põhimõtetega kooskõlas see, kui

apellatsioonkaebust mitte esitanud hageja rahaline positsioon paraneb vastaspoole kaebuse

tõttu, samas kui kaebuse esitanud kostja positsioon kaebuse esitamise tulemusel pigem

halveneks. Eeltoodu tõttu muudab ringkonnakohus maakohtu otsust hageja panuse suuruse osas

ja tuvastab hageja panusena 67 496,11 eurot.

22. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus kostja vastuväited maakohtu otsusele tema panuse

suuruse määramise osas, samuti kostja kasuks väljamõistetud kulutuste suuruse osas.

Ringkonnakohus lähtub kõigi kostja nõuete osas seltsingu sätetest ja kvalifitseerib kulutuste

eest väljamõistetud hüvitised ümber panusteks.

Maakohus leidis, et kostja panus on 4683,71 eurot ja AÕS § 75 alusel mõistis hagejalt kostja

kasuks välja 8512,37 eurot.

22.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja deklareeritud kolimise kulu (900 eurot)

ja toidukulu (7973,66 eurot) ei ole panus seltsingulepingu esemesse, s.o kinnistusse. Panus, mis

võib olla tehingu esemeks ja mis aitab kaasa seltsingu eesmärgi saavutamisele, on varalist

väärtust omavad sooritused, mis lähevad seltsingule üle. Kui seltsing loodi kinnisasja

ehitamiseks ja majandamiseks, siis saab lugeda panusteks maksed kinnisasja soetamiseks,

laenumaksed, samuti sooritused remondiks, säilitamiseks ja parendamiseks. Majandamiskulud

saavad erandjuhtudel olla panusteks, kui need on seotud kinnisasja majandamise ja

säilitamisega, kuid üldjuhul need ei aita kaasa seltsingu eesmärgile ning käesoleval juhul

ringkonnakohus kostja toidukulusid panuseks ei loe.

22.2. Ringkonnakohus leiab, et kostja nõue lugeda panuseks 2017. aastal kinnisasjale aia

paigaldamise kulu 2100 eurot ja tsentraalse tolmuimeja kulu 1978,45 eurot ning kardinate kulu

700 eurot, on põhjendatud. Asjaolu, et nimetatud kulude eest tasus kolmas isik, ei välista nende

lugemist kostja panuseks. Vaidlust ei ole selles, et need kulutused on tehtud seltsingulepingu

esemega seonduvalt. Ka VÕS § 588 sätestatud keeld ei hõlma kolmanda isiku poolt

seltsingulepingu esemele tehtud kulutuste hüvitamise nõude loovutamist ühele seltsinglasele.

Ringkonnakohus suurendab kostja panust eeltoodu alusel 4778,45 euro võrra.

22.3. Maakohtu poolt panusena arvestatud kinnisasja kindlustamise kulule 507,24 eurot liidab

ringkonnakohus maakohtu poolt kostja kasuks väljamõistetud makse 222,12 eurot.

22.4. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kinnisasja piirdeaia ehituse ja maja pesu kulutusi

2021. aastal, seega ajal, mil seltsing oli lõppenud ning seltsingu eesmärgiks oli VÕS § 596 järgi

seltsingu likvideerimise läbiviimine, sh kohustuste täitmine ja panuste tagastamine.

VÕS §-st 601 tuleneb, et likvideerimise ajal tehakse kõik seltsingut puudutavad otsused

seltsinglaste poolt koos. Hageja on menetluses vaielnud vastu 2021. aastal tehtud kulutustele

ning ringkonnakohtu istungil kinnitas, et hageja ei olnud nende tegemisest teadlik ega ole

nõusolekut andnud.

23. Ringkonnakohus loeb kostja panuseks 898,20 eurot pärast seltsingu lõppemist tehtud

majandamiskulude eest. Tegemist on kinnisasja majandamiskuludega, mis on kostja teinud

pärast seltsingu lõppemist ning pooled ei vaidle selle üle, et kulutuste tegemiseks puudus

seltsinglastel kokkulepe. Kuna kulutused on tehtud pärast seltsingu lõppemist, pidid

seltsinglased enne kulutuste tegemist kokku leppima majandamiskulude suuruse. Kokkuleppe

poolte vahel puudus, seega lähtub ringkonnakohus hageja nõustumisest, et ta aktsepteerib

kulutusi suuruses 898.20 eurot.

24. Ringkonnakohus loeb kostja panuseks laenumaksed maakohtu poolt märgitud suuruses

kohtuotsuse tegemise aja seisuga kokku 14 140,92 eurot. Ringkonnakohus ei loe kostja

panuseks hagejale ekslikult hüvitatud 385,99 eurot.

25. Ringkonnakohus

loeb

kostja

panuse

suuruseks

24 723,4 eurot

(4683,71+4778,45+222,12+898,2+14 140,92).

Ringkonnakohus peab põhjendatuks kostja taotlust lugeda kostja panuseks kõik tema poolt

seltsinguvaraks oleva kinnistu eest tasutud laenumaksed vastavalt kohtutäiturile esitatud

kuludokumentidele alates augustist 2021.

26. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus määras kostja nõuetele valesti hagihinna

ja mõistis kohtuotsusega ebaõigesti välja 1000 eurot riigilõivu. Ringkonnakohus tühistab selles

osas maakohtu otsuse.

Ringkonnakohus möönab, et kostja muutis korduvalt oma nõuet ja nimetas erinevates

dokumentides erinevad nõude suurused, mille tõttu on ka kostja panust keeruline kindlaks

määrata, kuid sellest hoolimata saab kostja nõude kvalifitseerida analoogia alusel seltsingu

likvideerimise nõudeks, millele kohaldatakse kaasomandi lõpetamise sätteid. Ringkonnakohus

nõustus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kostjaga, et hagi hind tuleb lugeda TsMS

§ 132 lg 4 p 4 alusel mittevaraliseks nõudeks ja hagihind 3500 eurot.

27. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohtul on võimalik selles osas, milles jõustunud

kohtuotsusega on menetluskulud jäetud hageja kanda, menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrata. Kostja saab esitada menetluskulude kindlaksmääramise taotluse maakohtule ja

maakohus peaks kulude rahalise suuruse mõistliku aja jooksul kindlaks määrama, seda

sõltumata käesoleva otsuse jõustumisest.

28. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks muuta maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis

menetluskulud poolte endi kanda. tegemist on maakohtu diskretsiooniotsusega, ringkonnakohtu

arvates ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud. Maakohus põhjendas, miks ta jagas

menetluse kaheks perioodiks ja esimese osas jättis menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus tegi nn eelotsustuse kohtuistungil ja teatas, et

kulud jäävad hageja kanda. Kirjalik kohtuistungi protokoll seda ei kinnita. Käesoleval juhul

pöördus üks seltsinglane selle tõttu, et seltsinglased ei suutnud kokkuleppel seltsinguvara

jagada, oma õiguste kaitseks kohtu poole. Menetluse käigus esitasid seltsinglased vastastikku

nõuded, mida mõlemad ka menetluse kestel korduvalt muutsid. Seltsingu vara jagamine on

mõlema poole huvides ning seetõttu oli põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163

lg 1 alusel poolte endi kanda.

29. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ning jätab ringkonnakohtus kantud

poolte menetluskulud samuti TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/