4-22-2350/27

4-22-2350 1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. august 2022, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-22-2350 (233022000150) Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Jaanika Kõrgmaa Aliis Peri Inna Reinola Menetlusalune isik/kaebuse esitaja Kaitsja Valter Rõõmusoks isikukood 35112072715; elukoht XXX; e-post XXX tel XXX Lembit Auväärt Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, Narva Väärteoasi

Kohtuistungil osalenud isikud Valter Rõõmusoksa kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 29.06.2022 otsuse nr 233022000150 peale kohtuvälise menetleja esindaja Diana Tahtarova menetlusalune isik kaitsja Valter Rõõmusoks Lembit Auväärt tunnistaja tunnistaja D R E O

RESOLUTSIOON juhindudes VTMS §-dest 132 p-dest 2 ja 3, 133, 134, § 155- 156 maakohus otsustas:

Rahuldada Valter Rõõmusoksa kaebus osaliselt. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III väärteomenetleja Aljona Platonova 29.06.2022 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 233022000150 Valter Rõõmusoksa karistamises LS § 223 lg 1 järgi ja lõpetada Valter Rõõmusoksa suhtes LS § 223 lg 1 järgi alustatud väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

4-22-2350 2

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Asitõendid: toimikus olevad elektroonilised andmekandjad, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteoasja materjalide juurde. Rahuldada Valter Rõõmusoksa taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks osaliselt. Eesti Vabariigilt mõista Valter Rõõmusoksa kasuks välja menetluskuluna 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot valitud kaitsjale jurist Lembit Auväärtile M Õ T Ü kaudu makstud tasu katteks. Ülejäänud osas jätta väärteomenetluses kantud õigusabikulu Valter Rõõmusoksa enda kanda. Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui selleks ajaks ükski menetluspool soovist kasutada kassatsiooniõigust ei teata, vormistatakse kohtuotsus selle lõpposana. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 14. septembrist 2022. Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSES TOIMUNU Kohtuvälise menetleja otsus 1. 29.06.2022 tegi Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III väärteomenetleja Aljona Platonova üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 233022000150, millega karistati V. Rõõmusoksa liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 55 trahviühiku ulatuses, s.o. 220 eurot ja LS § 237 lg 1 alusel rahatrahvi 45 trahviühiku ulatuses, s.o. 180 eurot. Rahatrahvide määramise aluseks oli see, et 18.01.2022 kella 14:31 paiku Tallinn Narva maanteel 206 kilomeetril, kaine ja vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust omav Valter Rõõmusoks juhtides reisibussi SCANIA IRIZAR registreerimismärgiga XXX enne möödasõidu alustamist ei veendunud, et tema järel sõitva sõiduki BMW X5 registreerimisnumbriga XXX juht D R sooritas temast möödasõitu, mille tagajärjel reisibussile otsasõidu vältimise eesmärgiga sõiduki BMW X5 juht sõitis teelt välja ning paiskus katusele. Liiklusõnnetuse tagajärjel BMW X5 registreerimisnumbriga XXX juht D R sai kehavigastusi. Bussi SCANIA IRIZAR registreerimismärgiga XXX juht ei peatunud ja lahkus sündmuskohalt enne politsei saabumist. Sõiduki BMW X5 registreerimisnumbriga XXX omanikule oli tekitatud varaline kahju. Otsuse kohaselt rikkus kaebuse esitaja rikkus LS § 33 lg 2 p 8 ja LS § 51 lg 3 p 1 pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 alusel, samuti rikkus kaebuse esitaja LS § 169 lg 1 p 1 pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 237 lg 1 alusel. Ka jõudis kohtuväline meneltleja seisukohale, et LS § 236 lg 1 järgi alustatud väärteomenetluse võib lõpetada väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kaebus ja poolte seisukohad kohtus 2. 05.07.2022 registreeris Viru Maakohus menetlusaluse isiku kaebuse kohtuvälise menetleja 29.06.2022 otsusele.

4-22-2350 3

4-22-2350 4

4-22-2350 5

4-22-2350 6

sündmuskoha määratlemise viis väärteoprotokollis takistanud kaitseõiguse teostamist (vt ka Riigikohtu 21.03.2018 otsuse nr 4-17-3969 p 9.2.). 19. Vaidlust ei ole ka selles, et sel hetkel, kui D. R juhitud BMW X5 registreerimisnumbriga XXX oli tegemas möödasõitu bussist Scania Irizar registreerimismärgiga XXX , mille juhiks oli menetlusalune isik V. Rõõmusoks, asus menetlusalune isik möödasõitu tegema enda ees liikuvast sõidukist. Seda kinnitavad oma ütlustega nii D. R kui ka V. Rõõmusoks. Nende D. R möödasõidu sooritamise ja V. Rõõmusoksa möödasõidu alustamise fakti puudutavate ütlustega langevad kokku ka D. R ja V. Rõõmusoksa juhitud sõidukitest pärinevate pardakaamera videosalvestistelt nähtuv (tl 60, 84). 20. R juhitud BMW teelt väljasõidu tulemusena tekkis varaline kahju seoses vigastustega sõidukile (18.01.2022 sündmuskoha vaatlusprotokoll tl 58-59 ja selle lisa fototabel tl 38-49, D. R ütlused tl 74 pöördel). D. R ütluste kohaselt sai kahjustada tema juhitud sõiduki BMW X5 registreerimisnumbriga XXX , sh sõiduki klaas. Klaasikahjustused langevad kokku ka sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle fototabelist nähtuvaga. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 58-59) nähtuvalt sai kahjustada sõiduki esiklaas, mis on deformeerunud, sõiduki mõlematel pooltel mõlgid ja deformatsioonid, juhipoolne ukseklaas purustatud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli skeem ja sündmuskohal tehtud fotod kinnitavad kooskõlas D. R ütlustega, et sõiduki BMW kahjustused tekkisid Tallinn-Narva mnt 206 km-l liiklusõnnetuse tagajärjel. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et liiklusõnnetuse tagajärjel BMW X5 registreerimisnumbriga XXX juht D. R sai kehavigastusi. Liiklusõnnetuse ajal sõidukis BMW olnud D. R tekkinud kehavigastusi tõendavad D. R ütlused (tl 74 pöördel), mille kohaselt sai ta liiklusõnnetuse tagajärjel vigastuse klaasiga, kuid mitte kõvasti, klaasi võttis kiirabi pintsettidega välja peale pandi plaaster. Seda, et liiklusõnnetuse tagajärjel vigastada üks inimene ja see oli D. R , kinnitavad ka sündmuskoha vaatlusprotokoll ja selle lisa (tl 58-59). Kõigi nende vigastuste ja kahjustuste faktilise olemasolu üle ei ole kohtumenetluses vaidlust olnud, nagu ei ole keegi ka vaielnud, et need tekkisid BMW teelt väljasõidu tulemusena 18.01.2022 päeval. 21. Sisulist vaidlust pole selleski, et V. Rõõmusoksa juhitud buss Scania Irizar registreerimismärgiga XXX ei andnud suundmärguannet vähemalt kolm sekundit enne manöövri s.o möödasõidu alustamist. Seda kinnitab V. Rõõmusoksa ütlused (tl 78), mille kohaselt see aeg, mis ta ootas pärast suunatule näitamist, et manöövri alustamiseni, oli tõesti väga lühike aeg, kuna ta leidis, et see on ainuke aeg ruttu mööda minna. Ka D. R andis kohtus ütlusi (tl 75 pöördel), et kui oli möödasõidul jõudnud juba peaaegu bussi kabiinini, nägi küljelt pilguga, et bussi suunatuli vilkus, mõtles veel, et see peab vilkuma 3 sekundit, aga pööramine hakkas kohe. Seda kinnitab D. R sõidukist tehtud video (tl 60) ja 28.06.2022 vaatlusprotokoll (tl 53-55 pöördel), kust on näha kuidas mootorsõiduk liigub mööda maanteed, esialgselt bussi taga, aga seejärel sooritamas möödasõitu kaldub vastassuunavööndisse, seejärel buss näitab vasakut suunatuld, buss kaldub vastassuunavööndisse ja sõiduk koos pardakaameraga kaldub vasakule teepeenrale, läheb külglibisemisesse ja paiskub kraavi. Antud videosalvestiselt ja vaatlusprotokollist nähtub, et ajamärgisel 14:31:37 näitab buss vasakut suunatuld ja juba ajamärgisel 14:31:38 kaldub buss vastassuunavööndi. Seega andis buss suunatulemärguande üks sekund enne manöövri alustamist. 22. Objektiivselt saab öelda, et V. Rõõmusoksa tegevus ei vastanud LS § 51 lg 3 p-s 1 ja LS § 33 lg 2 p-s 8 sätestatule. Esiteks ei veendunud enne möödasõidu alustamist, et ükski tema järel sõitva sõiduki juht pole alustanud temast möödasõitu. Teiseks ei veendunud ta enne manöövri alustamist, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Objektiivselt kinnitab viimast asjaolu eeskätt tõik, et kaebaja ei veendunud selles, et temast on alustanud möödasõitu tema järel sõitva sõiduki juht, andis suunatule märguande sekund enne manöövri alustamist ja möödasõitu tegeva sõiduki märkamisel pidi rooli kohe tagasi tõmbama, et vältida sõidukite kontakti – järelikult ei olnud manööver ohutu. See, kas V. Rõõmusoks pani toime ettevaatamatu või tahtliku

4-22-2350 7

rikkumise või pole subjektiivne külg üldse tuvastatav, on omaette küsimus ja kohus käsitleb seda allpool. Tagajärje omistamine V. Rõõmusoksale 23. V. Rõõmusoksa kaitsepositsioon olnud väärteomenetluses läbivalt, et möödasõidu alustades oli V. Rõõmusoks veendunud, et ükski tema järel sõitva sõiduki juht pole alustanud temast möödasõitu. Ta otsustas teha eessõitvast autost möödasõidu sirgel lõigul 205-206 km peal. Viskas eelnevalt pilgu peeglisse, kus oli tühi väli ja asus möödasõitu tegema, kui märkas, et tagant oli tulnud suure kiirusega sõiduk BMW, mis enam kaebaja peegli vaateväljas ei olnud. Seda nähes tõmbas ta kohe rooli tagasi ja BMW läks kaebajast ja ka teisest eessõitvast autost otse mööda, peale mida hakkas BMW vibama. Bussi ja BMW vahel kokkupuudet ei olnud, vahe oli möödasõidul kuskil meeter. Samuti on kaebuse esitaja leidnud, et D. R sõiduki kiirus oli lubamatult suur ja polnud paigaldatud nõuetelevastavad rehvid ning viidanud, et D. R oli algaja juht. Sellest tulenevalt on üheks peamiseks küsimuseks see, kas liiklusõnnetus, mille tagajärjel sõiduk BMW katusele paiskus ja sellest johtuv varaline kahju ning D. R saadud kehavigastused on omistatavad LS § 223 lg 1 tagajärje mõttes just V. Rõõmusoksale. 24. Põhimõtteliselt võib kaasliikleja ebakorrektne käitumine kahju tekitanud juhi vastutusest LS § 223 lg 1 järgi tõepoolest vabastada (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1- 23-13, p 6). Liiklusnõudeid rikkunud ja ettevaatamatusest teisele isikule kahju tekitanud mootorsõidukijuhi käitumisele õiguslikku hinnangut andes tuleb lähtuda ettevaatamatusdeliktile kohalduvatest nõuetest. Tagajärjedeliktide korral moodustavad sarnaselt tahtliku süüteoga ettevaatamatusdelikti objektiivse külje tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos. Teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose tuvastamine ning selle omistamine teo toimepanijale toimub ettevaatamatusdelikti puhul samamoodi nagu tahtliku süüteo korral. Selleks on esmalt tarvis küsida, kas teo mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata. Käesoleval juhul oleks see tõesti nii olnud – kui V. Rõõmusoks oleks tahavaatepeeglist veendunud, et temast on alustanud möödasõitu tema järel sõitva sõiduki juht ja ta ei oleks hakanud oma sõidukiga möödasõidu tegemiseks vastassuunavööndisse keerama, siis BMW ei oleks pidanud kokkupõrke vältimiseks kalduma vasakule teepeenrale, oleks liiklusõnnetus ning sellega kaasnenud varaline kahju ja BMW juhi tervisevigastused oleksid jäänud olemata. Selle järelduse saab teha üsna kindlalt, kui jälgida tunnistaja D. R esitatud videost ajamärgisel 14:31:28-52 toimuvat. 25. Põhjuslikkus ekvivalentsusteooria tähenduses, mille järgi on tegu tagajärjega põhjuslikus seoses, kui teo mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata, on aga üksnes tagajärje toimepanijale omistamise minimaalseks eelduseks (vt ka RKKKo 3-1-1-30-13, p-d 13 ja 18). Jaatav vastus eelnevas punktis ei tähenda tingimata seda, et V. Rõõmusoks tagajärje põhjustamise eest vastutab. Lisaks on vaja analüüsida, kas tagajärg on talle normatiivselt omistatav, sest mitte alati ei saa isiku poolt tekitatud kahju pidada tema teo tagajärjeks karistusõiguslikus mõttes. (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-23-13, p 6 ja RKKKm nr 3-1-1-87-15, p 12). Näiteks ei saa isikule omistada tagajärge normatiivselt juhul, kui tema teo ja tekitatud tagajärje vahel puudub õigusvastasusseos, kui isik tegutses lubatud riski piires või kui ta põhjustas tagajärje väljaspool asjasse puutuva normi kaitseala (RKKKo nr 3-1-1-136-05, p 9; 3-1-1-90-06, p 21). 26. Selleks tuleb teha kindlaks, kas tagajärje põhjustanud isik rikkus mingit hoolsuskohustust. Hoolsuskohustuse rikkumisest tuleb kõneleda siis, kui teo toimepanija jätab üles näitamata ühiskonnas vajaliku hoolsuse (RKKKo nr 3-1-1-45-14, p 8). Vajaliku hoolsuse üles näitamata jätmist saab isikule tagajärjedelikti puhul ette heita üksnes siis, kui saabunud tagajärg oli teo toimepanijale objektiivselt ettenähtav (RKKKo nr 3-1-1-79-10, p 20). Tagajärje objektiivse ettenähtavuse hindamisel tuleb arvesse võtta nn usalduspõhimõtet, mille järgi võib teo toimepanija eeldada, et teised isikud käituvad õiguspäraselt (RKKKo nr 3-1-1-63-03, p 12; 3-1-

4-22-2350 8

1-95-11, p 10). See eeldus aga kehtib üksnes juhul, kui teo toimepanijal pole põhjust lähtuda vastupidisest: nt märkab autojuht sõidutee ääres mängivaid lapsi, kelle puhul ei saa tulenevalt nende east ja käitumisest (mängimine) lähtuda sellest, et nad liikluseeskirjadevastaselt teele ei jookse, või teab jalakäija kohaliku elanikuna, et autojuhid ületavad mingil teelõigul pidevalt lubatud sõidukiirust (3-1-1-52-16). 27. Tagajärje normatiivne omistamine isikule võib olla välistatud ka seetõttu, et kahju kannatanu asetas ise ohtu enda õigushüve või tema hoolde usaldatud kolmandale isikule kuuluva õigushüve (RKKKo nr 3-1-1-23-13; p 6). Sellisel juhul pole põhjust tagada õigushüve kandjale tema õigushüve riigipoolset kaitset karistusõiguse abil. Mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist ( nt RKKKo nr 3-1-1-2-05, p 8, 3-1-1-79-06, p 6 ja 3-1-1-85-12, p 6). Liiklusõnnetuste puhul vabaneb hoolsuskohustust rikkuva teoga kahju põhjustanud isik vastutusest eeskätt siis, kui ka kahju kandnud isik rikkus mõnda liiklusseaduses sätestatud kohustust ja ohustas sellega ise liiklusõnnetuses kahjustatud õigushüve. 28. Riigikohtu praktikast tuleneb ka teine põhjus, miks tuleb liiklusõnnetusega seotud väärteoasja arutamisel vaadelda liiklussituatsiooni tervikuna (vt nt RKKKo nr 3-1-1-2-05, p 8 ja RKKKo 3-1-1-106-10, p 11; 3-1-1-95-11, p 9), st arvestades ka teiste liiklusõnnetuse osaliste käitumist. Liiklusõnnetuse puhul pole iseenesest ka välistatud, et mitte ainult ühe, vaid mõlema õnnetuses osalenud juhi käitumises esinevad liiklusnõuete rikkumised, mis on üheaegselt ka saabunud tagajärjega kausaalseoses. Sellisel juhul võib olla tegemist situatsiooniga, kus tagajärje suhtes osutub põhjuslikuks mitme isiku käitumine korraga (nn kumulatiivne põhjuslikkus), tingides seeläbi olukorra, kus mitmest teost ei saa ühtegi ära mõelda, ilma et tagajärg ära langeks. 29. Reeglina tuleb iga liiklusõnnetuses osalenud isiku vastutuse küsimus kõigi deliktistruktuuri elementide osas lahendada siiski iseseisvalt. Käesoleva väärteoasja raames tuleb seega otsustada, kas V. Rõõmusoks vastutab vahetult talle väärteoprotokollis etteheidetud teo eest. Samas on tema tegevusele hinnangu andmise vältimatuks eelduseks siiski ka liiklusõnnetuse teiseks osapooleks olnud sõiduki liikumise ja selle juhi käitumise hindamine. 30. Vastamaks otsuse punktides 25-28 nimetatud küsimustele, käsitleb kohus järgnevalt asjaolusid, mis puudutavad D. R tegevust BMW X5 registreerimisnumbriga XXX juhtimisel vahetult BMW teelt väljasõidule eelnenud ajal. 31. Esmalt on kohtu hinnangul põhjust arvata, et D. R ületas õnnetuse ajal sõidukit juhtides lubatud kiirust. Olgugi, et D. R ütluste (tl 75) kohaselt oli bussi sõidukiirus 60 km/h ja tema juhitud BMW sõidukiirus 87 km/h, siis nii menetlusaluse isiku V. Rõõmusoksa ütlustest kui ka tema juhitud bussi Scania Irizar registreerimismärgiga XXX pardakaamera videosalvestiselt nähtub D. R pidi ületama bussist möödasõitu tehes kiirust. Menetlusalune isik V. Rõõmusoks andis kohtus järgmisi ütlusi (tl 77 pöördel): „Ma võtsin kiiruse maha ja kui seda videot jälgida, siis ühe koha peal on ilusti näha kus ta on kõrval, minu nina all siin ja seal minu spidomeeter näitab 90 km/h nii, et ei saanud olla, et tema sõitis seal 90 km/h ja mina 70 km/h. Sellel momendil ma ju korjasin kiirust, et mööda sõita ja see moment oli minul 90 km/h ja spidomeetril on näha 100 ja 80 vahel on seier täpselt. /…/ Kiirust ületanud ei ole ja ma ei ole ka alla 90 km/h see moment sõitnud, see moment ongi 90 km/h.“. V. Rõõmusoksa jutuga kokkulangevalt nähtub asja materjalides olevalt bussi Scania Irizar registreerimismärgiga XXX 18.01.2022 kell 14:30:56-57 pardakaamera videosalvestiselt (tl 84), et sel hetkel, kui D. R juhitud halli värvi BMW teeb bussist möödasõitu, on bussi spidomeetrinäidik on 80 ja 100 vahel ehk bussi sõidukiirus on 90 km/h ja järelikult oli D. R juhitud sõiduki kiirus bussist möödumise hetkel suurem kui 90 km/h. D. R sõiduki BMW pardakaamera videosalvestusest (tl 60) nähtub, et peale bussist ja selle eessõitvast sõidukist möödasõidu sooritamist algab ajamärgisel 14:31:44 liiklusmärk sõidukiiruse piirang 70 km tunnis. Vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollile (tl 58-59) on tegemist põhimaanteega, täpsemalt Tallinn-Narva maanteega. Enne nimetatud liiklusmärki on vastavalt LS

4-22-2350 9

§ 15 lg 1 p-le 1 suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Seega videotelt nähtub, et V. Rõõmusoks sõitis bussiga 90 km/h ja D. R juhitud sõiduk möödub bussist ja veel ühest bussi ees liikuvast sõidukist, st on mõistetav, et D. R sõidab kiiremini kui V. Rõõmusoks, mis tähendab, et tema kiirus oli lubatust kiirem. Kokkuvõttes viitavad kõik kontrollitavad andmed kogumis sellele, et D. R kiirus ei olnud normi piires ja ületas 90 km/h. 32. Seejuures on ka oluline, et LS § 50 lg 3 p-st 1 tuleb nõue kohandada oma sõiduki kiirus olukorrale vastavaks ei ammendu suurima lubatud kiiruse järgimise nõudes. Vastasel juhul ei olekski LS § 50 lg 3 p-s 1 sisalduv regulatsioon vajalik. Sätte kohaselt peab mootorsõiduki juht valima lubatud sõidukiirust ületamata sellise sõidukiiruse, mis arvestab liiklusolusid ja võimaldab vältida liiklusõnnetusi. D. R on andnud seonduvalt toimunud sündmusega ütlusi (tl 74): „Mis ma mäletan, ma sõitsin reisibussist mööda, juba külg pilguga ma nägin, et vilkus tuli ja tema hakkab sõitma mulle sisse. Ma sain aru sel hetkel, et kohe toimub kokkupõrge. Asi on selles, et metallist postid, mina sain aru mina otse posti sisse lähen kui toimub löök. Mina keerasin rooli vasakule ning viskas lumehange, seal oli lumehang ja lumi küljel, mul ei olnud midagi teha. Üritasin, et minna tagasi teele mitte vastu poste vaid tee peale. Mind hakkas viskama, ma püüdsin hoida ja umbes 100 meetrit püüdsin autot hoida. Ma juba nägin, et mina kraavi libisen, ma juba lasin pedaali lahti, alandasin kiirust ja läksin ümber kraavi. Mul oli valik kas vastu poste või kraavi, ma sõitsin välja kraavi. /…/ oli 3 sekundit hopp, hopp ja olin juba katusel, ma tulin välja, olin šokis, mõtlesin, et äkki auto läheb põlema.“. D. R kirjeldab, kuidas tal oli vaja reageerida loetud sekundite jooksul, kuid ta ei suutnud autot hoida ja mõistes, et libiseb kraavi asus kiirust vähendama, seega olid D. R kui mootorsõiduki juhi reageerimisvõimalused piiratud tema enda tegevuse ehk vale kiiruse valimise tõttu. Eeltoodust tulenevalt on põhjust arvata, et D. R kiirus ei vastanud liiklusoludele. 33. Lisaks on küsimus sellest, et D. R sõiduki rehvid vastasid nõuetele ja kas rehvide ja liiklusõnnetuse toimumise vahel esines põhjuslik seos. 34. Menetlusalune isik andis ütlusi (tl 79), et D. R BMW-l olid all valed rehvid s.o suverehvid, mis ees olid õige mõõduga ja taga vale mõõduga. Tunnistaja D. R ütluste (tl 74 pöördel) kohaselt ta ei teadnud, et kas sõidab suverehvidega või mitte, viis auto Sillamäele autoteenindusse ja palus paigaldada aastaringseks sõitmiseks mõeldud rehvid, mis ka paigaldati. Väärteotoimikus leiduvast sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 58-59) nähtuvalt vaadeldi 18.01.2022 kell 15.00 kuni 17.10 Tallinn-Narva maantee 206 kilomeetri teelõiku. Vaatluse suunaks on Tallinna poolt Narva suunas. Suurim lubatud sõidukiirus sündmuskohal on 70 km/h. Sõidutee asfaltkate on kaetud osaliselt lumekihiga, mis on tasane ja on ilma kõrgemate kohtade ja aukudeta. Vaatlus toimub selge ilmaga ning väljas on valge aeg. Sõidutee on kahesuunaline, pärisuunavööndis on üks sõidurada. Tee sündmuskohal asfaltkattega, sirge, horisontaalne, luisega 9,80 meetrit. Liikluskorraldus on reguleeritud teekattemärgistusega ja liiklusmärkidega. Teelõigul on liiklusmärk 351 – „sõidukiiruse piirang 70 km tunnis“. Seistes Tallinna poolt näoga Narva linna suunas sõidutee paremalt poolt kraavis on sõiduauto BMW X5 registratsiooni märgiga XXX, mis on lumes katusel ning esiosaga suunatud Tallinna poole. Sõiduki ja sõidutee vahel on 5 meetrit. Tallinn-Narva maanteel Narva suunas on paremale kõrvaltee, mis viib AÜ Berjozka üldmaale, aadressiga Oksa tee, Tõrvajõe küla, Narva-Jõesuu linn. Kõrvaltee parem serv on võetud algpunktiks. Kõrvaltee paremast servast kaugus kuni sõidukini 37,80 meetrit. Sõiduki asukohalt ja sõidutee paremast servast, kraavis nurga all lumes on kahed rataste jäljed, mis viivad kuni sõidukini. Esimese jälje kuni kõrvaltee parema servani on 61,60 meetrit. Sõiduk BMW X5 halli värvi reg.numbriga XXX asub kraavis katusel, maa on kaetud paksu lumekihiga. Sõidukil on kahjustatud esiklaas, mis on mõranenud, katus on deformeerunud, sõiduki kere mõlematel pooltel on mõlgid ja deformatsioonid, juhipoolne ukse klaas on purustatud. Sõiduki rehvide seisukord: sõidukil on paigutatud suverehvid, mis on survestatud, rehvide mõõt 285/45 ZR19.

4-22-2350 10

4-22-2350 11

4-22-2350 12

põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes ta leiab, et kahtlused on tekkinud ja kõrvaldamata jäänud. 44. Süüdistatava kasuks tuleks tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (vt nt RKKKo 09.03.2010, 3-1-1-8-10; 12.04.2010, 3-1-1-15-10; 08.06.2011, 3-1-1-38-11). Käesolevas asjas pole mõjule pääsenud ühtegi sellist kõrvaldamata kahtlust, mille puuduks eluline usutavus. Eluliselt võimalik on nii see, et BMW võis sõita kiiremini kui 90 km/h kiirusega, kui ka see, et V. Rõõmusoks sai 90 km/h liikluspiirangu märgi lähikonnas eeldada kaasliiklejatelt sõidukiirust, mis ei ületa 90 km/h, aga kindlasti mitte talvel suverehvide kasutamist. Eluliselt usutav on ka see, et V. Rõõmusoks kalkuleeris ohutu möödasõidu võimalikkuse, arvestamata sellega, et tema järel sõitev sõiduk BMW võib asuda kiirust ületades ja nõuetele mittevastavate rehvidega möödasõitu tegema. 45. Kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste asjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vahetult uurimata vastuoluliste või puudulike tõendite alusel (RKKKo 12.12.2012, 3-1-1-113-12, p 7.3; 18.12.2006, 3-1-1-82-06, p 11). Isegi kui asuda seisukohale, et sellisena on in dubio pro reo põhimõte seotud eeskätt KrMS §-s 14 sätestatud kohtumenetluse võistlevuse printsiibiga, mis täpselt sel kujul väärteomenetluses ei kehti, siis käesolev juhtum nõuab menetlusaluse isiku kaitseõiguste tavalisest kindlakäelisemat garanteerimist. 46. Lisaks sellele on alust kahtluseks, et uuritava liiklusjuhtumi käigus eiras D. R LS §-des 33 lg 2 p 2 ja 73 lg 1 ja 11 sätestatut, s.o ei veendunud enne sõidu alustamist sõiduki korrasolekus ja jälginud seda teel olles ning kasutas liikluses mootorsõidukit, mis ei vastanud õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Nagu ülal osundatud, ei õnnestunud kohtul kummutada V. Rõõmusoksa väidet, et just D. R otsus kiirust ületades ja suverehve kasutades möödasõidu tegemine mõjutas V. Rõõmusoksa poolt enne möödasõidu alustamist veendumaks, et kas see on ohutu. Järgnenud BMW avarii tagajärjed on aga vaidlustatud karistusotsuses omistatud tervikuna V. Rõõmusoksale kui liiklusõnnetuse teisele osapoolele, kes on asetatud seeläbi menetlusliku tasakaalu mõttes äärmiselt nõrgale positsioonile. 47. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuna kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas LS § 223 lg 1 süüteokoosseisule vastavat tegu, tuleb lõpetada V. Rõõmusoksa suhtes LS § 223 lg 1 järgi alustatud väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. B. Liiklusõnnetusest mitteteatamine 48. Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et väärteomenetluse LS § 236 lg 1 järgi s.o liiklusõnnetusest mitteteatamise osas tuleb väärteokoosseisu puudumise tõttu lõpetada. 49. Kaebuse kohaselt on väär väide, et V. Rõõmusoks ei teatanud liiklusõnnetusest, sest kaebaja helistas kohe politseisse, kui sai Narvas reisija jutust teada, et liiklusõnnetus on juhtunud. Ka kohtuistungil andis V. Rõõmusoks ütlusi (tl 77 pöördel), et helistas liiklusõnnetuse toimumise kohta häirekeskusesse ning kohtuvälise menetleja esindaja väljendas istungil seisukohta (tl 80) menetlusalust isikut ei ole karistatud liiklusõnnetuse mitteteatamise eest, kuna ta helistas häirekeskusele. Seega on kohtuväline menetleja otsustanud, et LS § 236 lg 1 võib lõpetada väärteokoosseisu puudumise tõttu, kuna menetlusalune isik helistas kell 14:31 toimunud liiklusõnnetusest teatamiseks häirekeskusesse kell 14:54. 50. Kohus leiab, et VTMS § 123 lg 2 ei anna volitust selles osas väärteoasja arutamiseks ja seda järeldust kinnitab ka VTMS § 132 regulatsioon, mis igal juhul välistab kohtuvälises

4-22-2350 13

menetluses teo suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamise korral kohtuotsusega teistsuguse (isikule ebasoodsama) otsustuse tegemist. C. Liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine Objektiivne koosseis 51. Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut LS § 169 lg 1 p 1 nõuete rikkumises ja LS § 237 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises, s.o selles, et menetlusalune isik põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Kohtu hinnangul on väärteoprotokollis kirjeldatud liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine tõendatud. 52. LS § 169 lg 1 p 1 näeb ette, et kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt LS § 39 lõikele 9. 53. LS § 237 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmine. 54. LS § 169 lg 1 p 1 sätestab üheselt, et kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu. Menetlusaluse isik andis kohtuistungil toimunud liiklusõnnetuse kohta järgnevaid ütlusi (tl 77 pöördel): „Ja muidugi eks siis ma ikka otsisin kohta, kust mööda minna ja seda ma otsustasin selle sirge lõigu peal see on tõesti 205-206 km peal. Seal on üks sirge lõik ja viskasin pilgu peeglisse oli tühi väli ja ma asusin möödasõitu tegema, aga ma ei näinud. Ma olen bussijuht ma lihtsalt läksin korraks üle ja märkasin, sest peegli vaateväljas ta enam mul ei olnud, tal oli juba nii suure kiirusega tagant tulnud. Tõmbasin kohe rooli tagasi ja ta läks minust mööda otse, seal on ka videost näha. Ta läks ka teisest autost mööda otse ja seal teise auto ees ta hakkas vibama, aga mina juba liikusin teise auto kõrvale, ma ikkagi läksin ka sellest mööda, millest temagi läks mööda ja mina seda tõesti ei näinud. Ma nägin, et ta sinna paremale poole läks, aga mina juba liikusin kogu aeg, muidugi ma võtsin kiiruse maha, sest seal tuleb kohe 70 ja kurv. /…/ Ma tõesti seda momenti ei näinud kuna tema teelt ära läks, sest ma liikusin ka teisest autost mööda ja ma liikusin edasi, ta jäi minu paremale ja nii suure bussi klaasist paremast küljest sa ei näe sealt mitte midagi välja, ainult tahavaatepeeglist, aga tahavaatepeegel näitab mulle selja taha siia. Minu rada näitab, aga see, mis juhtub siin kraavis ja põllu peal seda mina ei näe. Jõudsin Narva, reisijad läksid maha ja viimane reisija, kes tuli ette ütles, et kas teate, et see auto sõitis katusele. /…/ Kuskile ma põgenenud ei ole, et ma oleks ära põgenenud, miks ma pidin põgenema, kui ma oleks seda näinud. See oli väga ohtlik koht, kui ma oleks ka seal pidanud kinni pidama, siis ma oleks võib-olla km kuni 2 pidanud edasi sõitma, et buss ohutult seisma jätta. Muidugi ega ma sealt bussist lahkuda ei tohi, sest seal on tehnikat nii palju, et ma ei saa reisijatega jätta seda tehnikat sinna ja pärast hakka neid maksma ja rahakotid ja asjad kõik. Mina ei näinud seda momenti kuna tema sinna läks sinna põllu peale ja see, et katuse peale keeras seda ammugi. Kuna ma liikusin ise ka teisest autost mööda ja tema jäi teise auto varju, sest me sõitsime, tema sõitis minust mööda, sõitis sellest Jeep´st, mis minu ees oli sellest mööda ja siis ees hakkas ta vibama selle Jeepi ees ja siis keeraski ära, aga minust läks ta sirgelt mööda, läks ja kadus.“. 55. Esmalt märgib kohus, et nagu eelpool leidis, siis osales V. Rõõmusoks liiklusõnnetuses. Kuna LS § 169 lg 1 p 1 sõnastus ütleb üheselt, et liiklusõnnetuses osalenud juht peab seisma jääma, siis saab sellest järeldada, et süüküsimus ei ole seisma jäämisel oluline, vaid oluline on liiklusõnnetuses osalemise fakt. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt nägi ta seda, et temast ja eesliikuvast sõidukist möödasõidu teinud BMW hakkas teel vibama ja liikus tee paremasse serva,

4-22-2350 14

kuid avarii toimumist ei näinud, kuna kolmas auto varjas bussijuhi nähtavuse. Kui aga võrrelda menetlusaluse isiku ütlusi, mille kohaselt ei teadnud ega näinud midagi, siis on need ütlused ilmselges vastuolus bussi paigaldatud pardakaamera videosalvestistelt nähtuvaga. 56. Kohus leiab, et kaebaja väide sellest, et eessõitetev auto tema kui bussijuhi nähtavuse avarii toimumisest varjas, ei vasta tõele. Menetlusaluse isiku esitatud pardakaamera videosalvestiselt (tl 84), mis pärineb kaebaja juhitud bussist Scania Irizar, nähtub, et ajamärgil 14:30:57 möödub D. R juhitud hall BMW bussist, peale mida alustab ajamärgil 14:30:58 V. Rõõmusoksa juhitud buss möödasõitu eesliikluvast sõidukist, mis kaob bussi pardakaamera vaateväljast ajamärgil 14:31:02. V. Rõõmusoksa buss jätkub videosalvestiselt nähtuvalt liikumist ja ajamärgil 14:31:07 ilmub pardakaamera vaatevälja sõidutee parempoolse tee lähdal lumes üle katuse rulluv sõiduk ning nähtub bussijuhi s.o antud juhi kaebaja pea liikumine teelt väljasõidu teinud sõiduki suunas. Seega V. Rõõmusoks pidi nägema D. R teelt väljasõitu ja pidi mõistma, et selle tagajärjel võis sõiduk saada kahjustada ja selles viibivad reisijad vigastada. Peale seda V. Rõõmusoks aga jätkas sõitmist ja lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt. V. Rõõmusoks sõitis nimetatud bussiga Narva bussijaama, mida kinnitavad nii menetlusaluse isiku kui ka E. O ütlused. Seega on käesolevas asjas süüdistus liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise osas kinnitust leidnud. 57. Eeltoodud põhjustel on kohtu hinnangul tõendatud, et V. Rõõmusoks pani toime väärteomenetluse otsuses LS § 237 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo objektiivsele koosseisule vastava teo. Väärteomenetleja on kajastanud rikkumist otsuses õigesti. Subjektiivne koosseis 58. Kohus nõustub, et V. Rõõmusoks pani LS § 237 lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo toime tahtlikult. 59. Peale liiklusõnnetuse toimumist sõitis menetlusalune isik sõidukiga edasi ja lahkus sündmuskohalt. Võimalik, et selle tingis V. Rõõmusoksa antud ütlustest (tl 77 pöördel) nähtuv soov jõuda sihtkohta õigeaegselt. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik on väitnud, et ta ei tajunud liiklussituatsiooni liiklusõnnetusena ja ei näinud BMW teelt väljasõitu, kuid selles osas on kohus oma seisukoha esitanud juba ülalpool. Kohtu arvates sai menetlusalune isik liiklussituatsiooni arvestades üheselt aru sellest, et ta oli osalenud liiklusõnnetuses, samuti pidi ta juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb võimalikult kiiresti seisma jääda, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitada sisse ohutuled, kuid ta lahkus sündmuskohalt. Arvestades menetlusaluse isiku käitumist saab asuda seisukohale, et süütegu on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega, s.o menetlusalune isik teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja ta ka tahtis seda. Õigusvastasus, süü 60. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine. V. Rõõmusoks on süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (täpsemalt – sündinuna 1951. a detsembris, oli ta teo ajal 70-aastane). 61. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et V. Rõõmusoks on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 237 lg 1 järgi. Karistus 62. LS § 237 lg 1 sätestab sanktsioonina liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmise eest rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. Kuivõrd LS § 237 lg-s 1 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg- st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 lause 2 kohaselt

4-22-2350 15

on üks trahviühik neli eurot. Seega peaks mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-300 trahviühikut (s.o 12-1200 eurot). Sanktsiooni keskmine oleks ca 150 trahviühikut ehk 600 euro ringis. Kohtuväline menetleja on määranud trahvi alla sanktsiooni keskmist määra – 45 trahviühikut ehk 180 eurot. 63. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 64. Subjektiivsete tunnuste poolest pani V. Rõõmusoks selle väärteo toime otsese tahtlusega, st teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja vähemalt möönis seda (KarS § 16 lg 3). Põgenedes sündmuskohalt pidi V. Rõõmusoks vähemalt möönma, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu. V. Rõõmusoks eitab BMW teelt väljasõidu nägemist ja liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemist, seega ilmselgelt ei kahetse V. Rõõmusoks oma tegu ja ka muid karistust kergendavaid asjaolusid ei ole tänasel päeval võimalik tuvastada (KarS § 57). Kuna aga puuduvad ka karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes, siis tuleb kõike eelöeldut arvestades sellegipoolest lähtuda karistuse madalamast määrast. 65. Karistuse hindamisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk seda, kuidas on võimalik V. Rõõmusoksa mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri kohaselt ei ole V. Rõõmusoksal kehtivaid karistusi, seetõttu võib pidada sanktsiooni alammäära kuuluvat rahatrahvi piisavaks karistuseks. 66. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et V. Rõõmusoksale tuleks mõista karistuseks rahatrahv, mis jääb LS § 237 lg-s 1 sätestatud sanktsiooni alammäära lähedale ning seda ei väära ka võimalikud täiendavad üldpreventiivsed kaalutlused. Kohtuvälise menetleja poolt V. Rõõmusoksale määratud rahatrahv vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Seetõttu jätab kohus kohtuvälise menetleja määratud 45 trahviühiku ehk 180 euro suuruse rahatrahvi muutmata. Menetluskulud 67. VTMS § 38 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Tulenevalt KrMS §-st 183 kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui KrMS-s ei ole sätestatud teisiti. 68. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse teos väärteotunnuste puudumise tõttu väärteomenetluse lõpetamisel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kohtupraktika kohaselt tuleb valitud kaitsja tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel arvesse võtta, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt RKKKm 29.11.2019 nr 1-19-4291, p 14). 69. V. Rõõmusoksa valitud kaitsja on kohtule esitanud kohtuistungil taotluse menetluskulude hüvitamiseks (tl 78 pöördel), mille kohaselt tuleks kokku hüvitada 250 eurot. Kaitsja tunnitasu on kaebuses märgitu kohaselt 100 eurot (tl 21 pöördel). Kaitsja on lisanud ka erinevaid kviitungeid kulu tõendamiseks (tl 82-83), millest nähtuvalt dokumentide analüüsile ja kaebuse koostamisele kulus 100 eurot ja kohtule vastuse koostamisele 150 eurot, seega kokku ajakuluga 2,5 tundi. Dokumentidest nähtuvalt on V. Rõõmusoksale osutanud väärteoasja raames õigusabi MTÜ Õ T Ü kaudu jurist Lembit Auväärt. Kohus leiab, et õigusabi osutamiseks kulunud 2,5 tundi on põhjendatud kulu. Kohus leiab, et ka õigusabikulu tunnihind 100 eurot vastab kehtiva kohtupraktika ja antud kaasuse puhul mõistliku suurusega tasule. 70. Kuna kohus lõpetab väärteomenetluse V. Rõõmusoksa suhtes ära osaliselt, mitte täielikult, siis järelikult tuleb edasiselt hinnata seda, mis osas jäävad menetluskulud V. Rõõmusoksa enda

4-22-2350 16

kanda ja mis osa jääb riigi kanda. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt ja lõpetas menetluse ära LS § 223 lg 1 puudutava väärteo osas. Samas tuleb arvesse võtta, et kohus jättis muus osas kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Seetõttu saab järeldada, et süüdistuse maht vähenes ½ ulatuses ning samas mahus on põhjendatud ka menetluskulude hüvitamine V. Rõõmusoksale. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväliseks menetlejaks olnud Politsei- ja Piirivalveamet, mis on riigiasutus. Seetõttu tuleb V. Rõõmusoksa valitud kaitsja tasu hüvitada riigieelarve vahenditest summas 125 eurot (250:2). Menetluskulud summas 125 eurot jätta V. Rõõmusoksa enda kanda. Asitõendid 71. Toimiku materjalide juures asuvad elektroonilised andmekandjad DVD-R plaat ja mälupulk tuleb jätta VTMS § 2 ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteoasja materjalide juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik