4-10-1432/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2010.a, Narva kohtumaja, 1. Mai 2 Väärteoasja number 4-10-1432 Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Erika Skobioale Tõlk Valentina Michelson Menetlusalune isik L.Z isikukood 373092137234, elukoht xxx, töökoht , xxx Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuur Väärteoasi

L.Z-i kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi

politseijaoskonna patrullpolitseinik Lea Bärenson`i

12.04.2010.a üldmetentluse otsusele väärteoasjas nr 2440,10,002142 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: L.Z

Kohtuvälise menetleja esindaja: Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna

politseileitnant Andres Visnapuu Tunnistajad:

Xxx, Xxx, Xxx Kohtuistungi toimumise aeg 12.10.2010.a ja 19.10.2010.a. RESOLUTSIOON juhindudes V™S § 132 p 1 ja § 135 lg 2

Jätta L.Z-i kaebus Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Lea Bärenson`i 12.04.2010.a üldmetentluse otsusele väärteoasjas nr 2440,10,002142 L.Z-i karistamise kohta Liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 3000 (kolm tuhat) krooni rahuldamata.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 10220082882760.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on

2(7) kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 25.11.2010.a.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I KAEVATAV OTSUS

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Lea Bärenson tegi 12.04.2010.a otsuse väärteoasjas nr 2440,10,002142, millega määrati liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 2 alusel L.Z-ile rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 3000 krooni, kuna

ta 18.03.2010.a kell 20:50 Tallinn-Narva, 159. km juhtis mootorsõidukit liiklusmärgi 251 mõjupiirkonnas (50 km/h) asulavälisel teel, kiirusega 87 +/- 3 km/h, millega ületas lubatud

sõidukiirust mitte vähem kui 34 km/h. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, tunnistaja ülekuulamise protokolliga ja kiirusmõõteseadme protokolliga. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik liikluseeskirja (LE) § 126 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS 7422 lg 2

järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on

esitanud vastulause, mille kohaselt isik ei ole nõus rikkumisega, kuna rikkumise toimepanemise ajal olid antud teelõigul väidetavalt ilmastikuolud halvad, mis ei võimaldanud sõita politseiametniku poolt mõõdetud kiirusega. Ühtlasi lähtuvalt ilmastikuoludele ei olevat

olnud sõidukiiruse mõõtmine lubatud. Lähtuvalt kogutud materjalidest on kohtuväline menetleja seisukohal, et vastavalt 2010.a sõiduki kiiruse mõõtmise metoodika punkt 5-le, mis räägib mõõtekoha valimisest, ei ole tõesti lubatud sõidukiirust mõõta tugeva vihma- või lumesaju või udu korral. Antud väärteomaterjalidest aga ei nähtu, et vihma- ja lumesadu oleks olnud tugev keelamaks sõidukiiruse mõõtmist.

II KAEBUS

L.Z kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ning esitas 04.05.2010.a kaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna 12.04.2010.a otsuse peale. Kaebuse esitaja ei ole kohtuvälise menetleja otsusega nõus, kuna antud ajahetkel 18.03.2010.a kell 20:50 olid teeolud, ilmastikuolud ja nähtavus sellel teelõigul (Tallinna-Narva mnt 159. km) äärmusteni halvad, mis ei võimalda sõita antud kiirusega (protokolli väärteo kirjeldus: kiirus 87 +/- 3 km/h). Kaebuse esitaja sõidukiirus ei ületanud antud teelõigul ja ajahetkel 55 km/h, mida võivad tõestada autos viibinud kaassõitjad, kellest üks on lapseootel ja kaks alaealist last (xxx, xxx, xxx).

3(7) Vastavalt Liiklusjärelevalve teostamise kord, määruse lisa 1, § 4 kohaselt ei ole sõidukiirust

lubatud mõõta: tugeva vihma- või lumesaju või udu korral ja kui kiirusmõõturi ja

mõõteobjekti vahel on segavaid tegureid, sealhulgas puid, puuoksi, liiklusmärke või muid

objekte. Antud teelõigul, kus teostati kiirusemõõtmist (teostati vastassuuna vööndist, mitte teekesksel asuval ohutusribal) segas lisaks ilmastikuoludele politsei patrulli kiiruse mõõtmist ohutusribal asuvad lumehanged ja tänavavalgustuspostid. Kaebuse esitaja palvele väljastada

talle vastavalt Liiklusjärelevalve teostamise kord, määruse lisa 1, § 6 mõõtetulemuste protokolli koopa, seda tehtud ei ole. Kaebuse esitajale ei ole arusaadav Lea Bärensoni poolt koostatud otsus väärteoasjas nr 2440,10,002142, kus määrati talle LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 3000 krooni, kuid maksta tuleb 3600 krooni. Arvestades

eeltoodut ning juhindudes V™S § 132 p 3 palub kaebuse esitaja tühistada väärteoasja nr 2440,10,002142.

III KOHTUISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde ning kohtuväline menetleja vaidles sellele vastu. Kohus kuulas üle kaebuse esitaja ja tunnistajad xxx`e, xxx`u ja xxx`i.

Kohus avaldas järgmised tõendid :

toimiku lehekülg 7-8 Eesti Metroloogia ja Hüdroloogia Instituudi poolt väljastatud ilmastiku andmed koos lisaga 1; toimiku lehekülg 12 väärteoprotokolli; toimiku lehekülg 13 kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli;

toimiku lehekülg 20 Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna

patrullpolitseinik Lea Bärenson`i 12.04.2010.a üldmetentluse otsuse väärteoasjas nr 2440,10,002142; toimiku lehekülg 30 mõõtevahendi taaltustunnistuse nr TTRSS-09/00082; toimiku lehekülg 30 A Eesti Akrediteerimiskeksuse tunnistuse koos lisaga;

toimiku lehekülg 36-37 karistusregistri teatise; Haabersti Gup 2010 ajakava.

II KOHTU PÕHJENDUSED

V™S § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus L.Z liikluseeskirja (edaspidi LE) § 126 p 3 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 7422 lg 2 järgi. LE § 126 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. LS § 7422 lg 2 näeb väärteona ette

mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis.

Kaebuse põhiseisukohad on, et 18.03.2010.a kell 20:50 olid teeolud, ilmastikuolud ja

nähtavus sellel teelõigul (Tallinna-Narva mnt 159. km) äärmusteni halvad, mis ei

4(7)

võimaldanud sõita kohtuvälise menetleja poolt fikseeritud kiirusega, s.o 87 +/- 3 km/h.

Kaebuse esitaja väitel tema sõidukiirus ei ületanud antud teelõigul ja ajahetkel 55 km/h.

Antud teelõigul, kus teostati kiirusemõõtmist, segas lisaks ilmastikuoludele politseipatrulli

kiirusemõõtmist ohutusribal asuvad lumehanged ja tänavavalgustuspostid, millega rikuti Liiklusjärelevalve teostamise kord, määruse lisa 1, §-i 4.

Väärteo toimepanemise ajal kehtinud mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit,

mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud

etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva

seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded

mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest, piisab

mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest.

Antud väärteoasjas mõõtis kiirust Jõhvi politseiosakonna patrullpolitseinik. Väärteo

toimepanemise ajal kehtinud Liiklusjärelevalve teostamise korra § 12 kohaselt

liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud ja abipolitseinikud nendele seadusega antud

volituste piires. Ida Prefektuurile on Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt väljastatud erialase pädevuse tunnistus E133. Samuti nähtub mõõtevahendi taatlustunnistusest nr ttrss-09/00082,

et kiirusmõõtur Stalker II MDR on taadeldud 18.08.2009.a ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt oli seade läbinud 18.03.2010.a kell 20.15, s.o samal päeval, kui tuvastati kaebuse esitaja poolt väärteo toimepanemine testid ning tegemist oli töökorras seadmega. Ka tunnistaja xxx`u ütlustest, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda, tuleneb, et kiirusemõõtja seadeldis töötas hästi. Mõõtmise teostamise käik on fikseeritud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis. Sama dokument tõendab ka teo toimepanemise kohta ja aega ning teo toimepannud isikut. L.Z

kirjutas protokolli omakäeliselt allkirja ja avaldused ning see asjaolu kinnitab, et protokoll

koostati sündmuskohal menetlusaluse isiku juuresolekul. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Kohus hinnates tõendeid kogumis – kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, tunnistajate

xxx`e, xxx`u ja xxx`i ütluseid ning kaebuse esitaja ütluseid, jõudis järeldusele, et mõõdeti kaebuse esitaja mõõtursõiduki kiirust ning mõõtmine toimus nõuetekohaselt.

Kohus leiab tõendeid kogumis hinnates, et väärteo toimepanemise ajal viibis tunnistaja Xxx

kaebuse esitaja poolt juhitud mootorsõidukis, kuigi tunnistajad xxx ja xxx ei kinnita seda.

Kohtu sellist veendumust kinnitab Haabersti Gup 2010 ajakava, millest nähtub, et

18.03.2010.a tõepoolest toimusid Tallinnas võistlused iluuisutamises, kus tüdrukud pidid

esitama vabakava ning tunnistaja Xxx`e ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt ka tunnistaja ei näinud politseinikke, kui neid kinni peeti ning ta ei tea, kas nemad teda nägid. Ta vist nägi politseid, ta ei tea, kas meeste või naisterahvast. Kohus

järeldab nendest ütlustest, et mingil põhjusel ei märganud Xxx ja Xxx tunnistaja Xxx `e viibimist mootorsõidukis. Kohus leiab, et jättes välja selgitamata, kas väärteo toimepanemise juures viibis tunnistaja, kes võib teada väärteo toimepanemise tõendamiseseme kohta tähtsaid

asjaolusid, rikkus kohtuväline menetleja menetlusõigust, viies menetluse läbi ühekülgselt, jättes kogumata kõik asjas tähtsust omavad tõendid, s.o tunnistaja Xxx`e ütlused. Tegemist on

aga kohtu hinnangul sellise rikkumisega, mis ei viinud ebaõige tulemuseni ning mida on võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, kuulates tunnistajana Xxx`e üle. Mootorsõidukis viibis

5(7)

kaebuse esitaja ja tunnistaja Xxx`e ütluste kohaselt veel ka kaks alaealist last Xxx ja Xxx,

kelle ülekuulamist ei pidanud kohus aga vajalikuks, kuna kaebuse esitaja ütluste kohaselt

magasid lapsed autos ja seega ei saanud nad vahetult tajuda tõendamiseseme seisukohast tähtsaid asjaolusid.

Hinnates tunnistajate Xxx`u ja Xxx`i ütluste usaldusväärsust ja haakuvust teiste tõenditega,

jõudis kohus seisukohale, et vaatamata sellele, et tunnistajate ütlustes on küll teatavaid vastuolusid (kas tee keskel olid piirdepostid ning mitmendal kilomeetril Tallinna-Narva mnt täpselt kiirust mõõdeti) on need usaldusväärsed ning kohus leiab, et mõningad ebatäpsused on

tingitud sellest, et väärteo toimepanemisest on möödunud üle poole aasta ning kõik üksikasjad seoses selle rikkumisega ei ole detailselt meeles. Tunnistajate Xxx`u ja Xxx`i töö iseloomu arvestades tuleb kohtu hinnangul arvestada sellega, et patrullpolitseinikud puutuvad töö käigus pidevalt kokku samalaadsete olukordadega ning seega on inimlikult arusaadav, et

nad võivad mingites väärteo toimepanemisega seotud asjaoludes eksida või mitte kõike täpselt mäletada (nt käesoleval juhul ei mäletanud tunnistaja Xxx, kes astus kaebuse esitaja auto juurde).

Kaebuse esitaja kaebuse kohaselt rikuti Liiklusjärelevalve teostamise korra (edaspidi Kord) lisa 1 §-i 4 p 3, mille kohaselt ei ole sõidukiirust lubatud mõõta tugeva vihma- või lumesaju või udu korral. Kohus leiab, et tõendamist ei leidnud see, et väärteo toimepanemise ajal, s.o 18.03.2010.a kl 20.50 esines tugev vihma- või lumesadu. Eesti Metroloogia ja Hüdroloogia Instituudi poolt väljastatud ilmastiku andmete lisa 1 kohaselt Jõhvis oli kl 20.00 ja kl 21.00

samuti nõrk lauslumi. Seega ei olnud kohtu hinnangul tegemist tugeva lumesajuga, mida

kinnitavad ka tunnistajate Xxx`u ja Xxx`i ütlused. Kohus hindab kaebuse esitaja ütluseid,

mille kohaselt kui ta kinni peeti oli tugev lumetuisk ja tugev lumesadu, selles osas

ebausaldusväärseteks ning leiab, et sellised ütlused on antud eesmärgiga vältida seoses

väärteo toimepanemisega kaasnevat vastutust. Tunnistaja Xxx andis kohtus ütlusi, mille kohaselt sõitsid nad Tallinnast välja, ei mäleta mis kell, ilmastikuolud olid halvad, oli tugev

lumesadu, nähtavus oli vilets, nad sõitsid väga kaua. Tallinnast Jõhvi oli kogu tee ulatuses halb ilm. Kui nad peatusid olid valged suured lumehelbed koos vihmaga. Mitte kohev lumi,

vaid märg lumi. Ja mitte vihm, rohkem ikka lumi. Kohus leiab, et üldteada asjaoluna

muutuvad ilmastikuolud väga kiiresti ning tunnistaja Xxx`e ütlustest nähtub, et Tallinnast

välja sõites oli tugev lumesadu. Seda, et tugev lumesadu kestis ka hetkeni, mil mõõdeti

kaebuse esitaja poolt kiiruse ületamine, tunnistaja ütlustest ei tulene. Kõik tunnistajad on

kinnitanud seda, et kiiruse mõõtmisel sadas, kuid kohtu hinnangul leidis tõendamist see, et tegemist ei olnud tugeva vihma ega lumesajuga.

Samuti leidis kaebuse esitaja, et Korra lisa 1 § 4 p 3 kohaselt ei ole sõidukiirust lubatud

mõõta kui kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid, sealhulgas puid, puuoksi, liiklusmärke või muid objekte. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist

see, et kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel oli segavaid mõjureid. Nimetatud mõjurite olemasolu tuleneb ainult kaebuse esitaja ütlustest, mis on aga kohtu hinnangul ka selles osas

ennast õigustavad ja antud sooviga vältida karistamist väärteokorras, sest need ei ole

kooskõlas ühegi teise asjas kogutud tõendiga. Nimelt on kaebuse esitaja väitnud, et kahe sõidurea vahel olevad hanged olid miinimum 1, 5-2 meetrit, olid vahemaad kus 2 m, kus oli 1 m. Tunnistaja xxx`e ütluste kohaselt hanged olid. Hanged olid vist umbes puusast allapoole. Ka tunnistaja Xxx kinnitas seda, et kõrgeid hangesid ei olnud, mis nähtub ka tunnistaja Xxx`i

ütlustest, mille kohaselt kui lumehanged olid, siis väikesed. Tunnistajate Xxx`u ja Xxx`i

ütluste kohaselt ei olnud kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel selliseid objekte, mis

takistanuks mõõtmist. Vaidlus puudub sellest, et kohtuväline menetleja oleks ekslikult

6(7)

mõõtnud mõne teise mootorsõiduki kiiruse, kuna nii kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist kui ka tunnistajate ütlustest tuleneb see, et sõiduk liikus üksinda. Kohus arvestab

ka sellega, et kiirusemõõteseadme tööpõhimõtte kohaselt fikseerib seade autode kiirused,

millede ees ei esine takistusi, seega just nimelt nende autode kiirused, mis on ka silmale

nähtavad ning ka see kinnitab seda, et segavad mõjurid puudusid. Ka kiirusemõõtmise kasutamise protokollist tuleneb, et liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamisel pöörati

tähelepanu nii looduse kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võivad anda eksitavaid

mõõtmistulemusi ning võeti meetmeid probleemide vältimiseks. Selleks: 1) kindlustati, et mõõteseadme ja objekti vahel ei oleks signaalile läbimatuid takistusi; 2) mõõtmist ei teostatud tugeva saju (vihm, lumi, rahe) tingimustes. Nimetatut kinnitavad ka tunnistaja Xxx`u ütlused,

mille kohaselt selle koha peal, kus kaebuse esitaja tuli, oli hea nähtavus, seal polnud hangesid. Usutav on ka tunnistaja väide, mille kohaselt ei hakka nad mõõtma selle koha peal, kus on takistusi.

Kohus leiab seega, et kiiruse ületamine kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märgitud

ulatuses on tõendatud, sest mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes kasutas taadeldud

mõõtevahendit ja järgis asjakohast mõõtemetoodikat. Kiirusemõõteseadme kasutamise

protokolli andmetega (helisignaal ja kiiruse näit) ja tunnistajate poolt vahetult tajutud asjaoludega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et mõõtmisel seadmel fikseeritud kiirus kuulus L.Z-i poolt juhitud mootorsõidukile. Kohus leiab, et L.Z pani talle süüks arvatud väärteo toime kergemeelsusest.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 18 lg 2 järgi paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on

selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei

ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et L.Z on talle süüks arvatud LS § 74 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et L.Z rikkus liikluseeskirja § 126 p 3 – 18.03.2010 kell 20.50 Ida-Viru maakonnas, Kohta vallas, Tallinn-Narva mnt 159. km liikudes Tallinn- Narva mnt 160 suunas juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 87 +/- 3km/h, lubatud kiirus antud teelõigul 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 34 km/h.

Väärtegu on õieti kvalifitseeritud – L.Z pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on karistuse mõistmine toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

7(7)

Väärteo toimepanemise ajal kehtinud LS § 7422

lg 2 redaktsioon nägi karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

KarS § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. L.Z-i on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest LS 74 22 lg 2

alusel rahatrahviga 50 trahviühikut s.o 3000 krooni. Kohtuväline menetleja on ekslikult märkinud kaebuse esitajale väljastatud otsuse koopias, et rahatrahv 3600 krooni tuleb tasuda näidatud arveldusarvetele. Otsusest nähtub, et karistuse suuruseks on 50 trahviühikut, mis on 3000 krooni ja seega on selle vastuolu puhul kohtu hinnangul tegemist ilmse ebatäpsusega, mille on ka kohtuväline menetleja enda otsuses ära parandanud. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis L.Z-i puhul on tuvastatud.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri õiendile (tl 36-37) on kaebuse esitaja varasemalt karistatud 7-l korral väärteokorras, sh ka sama kvalifikatsiooniga väärteo toimepanemise eest, viimati Ida

Politseiprefektuuri 06.07.2004.a otsusega rahatrahviga 1500 krooni. Kuna kaebuse esitaja

jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, siis kohtu hinnangul ei ole ta enda

varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning seetõttu on põhjendatud karistada silmas pidades karistuse eripreventiivseid eesmärke teda sanktsiooni keskmises määras, s.o 50 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Liikluseeskirjad on kehtestatud selleks, et tagatud oleks kõigi liiklejate turvalisus

Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et L.Z-i kaebus tuleb jätta rahuldamata

ja Ida Prefektuuri Jõhvi politseiosakonna patrullpolitseinik Lea Bärenson`i 12.04.2010.a

üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,10,002142 L.Z-i karistamise kohta

Liiklusseaduse § 7422

lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 3000 krooni muutmata.

Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §§ 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, LS §-st 7422 lg 2, LE § 126 p 3 ning KarS §-st 56 lg 1.

Mari-Liis Avikson Kohtunik