2-11-47217/110 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-11-47217

Kohtuasi

Täisealisele isikule X-le määratud eestkoste ja

eestkostja ametiaja pikendamine kohtu algatusel

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31. jaanuari 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika

Jaanson

Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa

Valitsuse kaudu) (registrikood 75016013), lepinguline

esindaja TR

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 31. jaanuari 2022. a määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud X-le määratud esindaja kulud Eesti

Vabariigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-11-47217

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus seadis 17. novembri 2011. a määrusega X (eestkostetav) üle viieks aastaks,

s.o kuni 18. novembrini 2016, eestkoste, ning määras kõigi asjade ajamiseks eestkostjaks

eestkostetava poja Y (eestkostja, poeg). Maakohus andis eestkostetavale õiguse teha

pisitehinguid eestkostja äranägemisel ning luges eestkostetava valimisõiguse osas

teovõimetuks.

2. Harju Maakohus pikendas 23. septembri 2016. a määrusega eestkostetavale seatud eestkostet

ja eestkostja ametiaega viie aasta võrra, s.o kuni 18. novembrini 2021.

3. Harju Maakohus algatas 10. augusti 2021. a määrustega hagita menetluse eestkostetavale

määratud eestkostja ametiaja pikendamiseks, kaasas menetlusse eestkostja ja Tallinna linna

(Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), määras eestkostetavale riigi õigusabi korras esindaja

ning määras talle kohtupsühhiaatriaekspertiisi.

4. Tallinna linn toetas eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamist.

Eestkostetava eestkostevajadus ei ole ära langenud. Eestkostetav on alates 1995. a-st

psüühiliselt haige ega ole võimeline üksi elama. Eestkostetav ei ole psüühikahäire tõttu

võimeline iseseisvalt tehinguid tegema, ennast esindama ega kaitsma oma isiklikke ning

varalisi õigusi ja huve. Tal ei ole haiguskriitikat ja ta võtab ravimeid üksnes kontrollitud

keskkonnas järelevalve all. Alates 2019. a-st viibib eestkostetav Kohtla-Järve Pihlakodus

ööpäevaringsel erihooldusteenusel. See tagab eestkostetavale sobiliku kindla elurütmi, ravimite

korrapärase manustamine, järelevalve ja kõrvalabi. Kohtla-Järve Pihlakodu juhataja sõnul ei

ole eestkostetava tervislik seisund paranenud. Ta on 2021. a-l viibinud kahel korral ravil Ahtme

Psühhiaatriakliinikus. Eestkostetava seisund on pärast haiglaravi mõnda aega stabiilsem, kuid

siis on taas probleeme foobiate ja ärevushäiretega. Eestkostetav kahtlustab kõike ja kõiki enda

mürgitamises. Ta saab küll igapäevaste toimingutega suuremas osas hakkama, kuid vajab

suunamist, juhendamist ja meeldetuletamist. Eestkostja kinnitas telefoni teel, et on valmis

jätkama eestkostjana. Ta suhtleb hooldekodu personali ja eestkostetavaga paar korda nädalas.

5. Eestkostetavale määratud esindaja toetas eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamist.

Eestkostetava eestkostevajadus ei ole ära langenud. Eestkostetaval on alates 1995. a-st

skisofreenia. Esindaja on eestkostetavaga kohtunud mitmel korral, sh eestkostetavale

tahtevastase ravi kohaldamise üle otsustamisel. Eestkostetav küll suhtleb, kuid tal on luulud ja

temaga ei ole võimalik sisulist kontakti luua. Ta elab teadmises, et teda soovitakse mürgitada.

Eestkostetavale võiks jääda õigus teha pisitehinguid kuni 30 euro eest kuus.

6. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt on eestkostetaval psüühikahäire. Ta ei ole

kestvalt võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima ega oma elu iseseisvalt korraldama.

Eestkostetava vaimne seisund ei võimalda tal langetada otsuseid, teha tehinguid ega teostada

valimisõigust, kuid ta võib teha pisitehinguid. Eestkostetav vajab eestkostet viieks aastaks ja

talle on vaja määrata eestkostja. Eeskostetava vaimne seisund võimaldab tal avaldada

seisukohta eestkostja määramise ja isiku kohta.

Eestkostetaval on paranoidne skisofreenia, defektiga tahte- ja tundeelus (F20.02). Ta on

viimastel aastatel viibinud skisofreenia ägenemiste tõttu korduvalt haiglaravil, sh kahel korral

ajal, mil ta elas hooldekodus ja sai toetusravi. Skisofreenia ägenemiste ajal on ta luululistel

ajenditel keeldunud ravimitest ja söögist ning süüdistanud oma poega. Tal ei ole stabiilset

2-11-47217

remissiooni. Hooldekodu personali sõnul hoolitseb eestkostetav enda eest ise, kuid avaldab

luulumõtteid talle kahju tekitamisest poja poolt. Vaatlusel oli eestkostetav igakülgselt

orienteeritud. Ta avaldas, et talle ei meeldi hooldekodus. Samuti avaldas ta luulumõtteid poja

halvast suhtumisest temasse. Ta teadis, et ta saab pensioni, ning arvas, et ta võetakse tööle

kassapidajana. Haiguskriitkat tal ei ole ning ta ei ole võimeline oma elu iseseisvalt korraldama.

7. Viru Maakohus kuulas eestkostetava erinõude korras ära ning vestles hooldekodu juhatajaga.

Eestkostetav teadis, et ta on hooldekodus ja on seal olnud umbes kaks aastat. Samuti teadis ta

seda, mis on eestkoste, et see on tema üle seatud ja et tema eestkostjaks on poeg. Eestkostetav

teadis ka oma vanust ja sünniaega ning mis kuupäev parasjagu on. Eestkostetav teadis, et praegu

levib viirus ja paljud kohad on kinni. Ta arvas, et võib praegugi töötada. Tema pension on

400 eurot ja ta saab muid toetusi ning ta leidis, et ta saaks kõigega hakkama.

Eestkostetava arvates ei oleks pidanud tema üle eestkostet seadma ning see tuleb lõpetada, sest

ta saab ise hakkama. Eestkostetav möönis, et tal on psüühikahäire, aga ta arvas raviarstide

arvamusele toetudes, et see on ravitav. Ta süüdistas endale eestkoste määramises eestkostjat,

kes olevat temalt kõik ära võtnud ja ei ole lubanud teda ravida. Eeskostetav avaldas, et ta kardab

eestkostjat ja eestkostja kahjustab teda. Eestkostetav arvas, et eestkostja ei ole teda kunagi

aidanud. Eestkostetava arvates pannakse talle midagi toidu sisse, sest ta tunneb end halvasti.

Kui eestkostet pikendatakse, siis ei soovi eestkostetav, et eestkostjaks määratakse tema poeg.

Eestkostjaks võiks olla eestkostetavast viis aastat noorem õde, kes elab Minskis ja kellega tal

on head suhted. Samas ei ole õde eestkostetava poja nõusolekuta nõus eestkostjaks olema.

Eestkostetav nõustus ka sellega, et eestkostjaks võiks olla mõni sotsiaaltöötaja.

Hooldekodu juhataja selgitas, et eestkostetav kahtlustab töötajaid selles, et teda mürgitatakse

ning käib sellega seoses iga nädal vähemalt kaks korda juhataja juures jutul.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus tuvastas 31. jaanuari 2022. a määrusega, et eestkostetava üle eestkoste

jätkumine tema kõigi asjade ajamiseks on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning pikendas

eestkostja ametiaega. Maakohus otsustas, et kontrollib eestkoste jätkumise vajadust hiljemalt

31. jaanuaril 2027. Maakohus luges eestkostetava valimisõiguse osas teovõimetuks, samuti

luges, et eestkostetav ei saa piisavalt aru abielu sõlmimise ega muude perekonnaõiguslike

tehingute õiguslikest tagajärgedest. Maakohus jättis riigi õigusabi kulud ja ekspertiisikulud riigi

kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole eestkostetava eestkostevajadus ära langenud.

Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga on tõendatud, et eestkostetaval on psüühikahäire. Ta on

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik, mistõttu

on eestkoste jätkumine perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 4 tähenduses eestkostetava huvides

vajalik. Eestkostetava huve ei ole võimalik kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu.

Arvestades, et senine eestkostja on oma ülesannetega toime tulnud ja teised eestkostetava

lähedased ei ole avaldanud soovi hakata uueks eestkostjaks, tuleb senise eestkostja ametiaega

pikendada. Eestkostja ülesanded jäävad samaks, s.o eestkostja ülesanne on eestkostetava kõigi

asjade ajamine.

Kuivõrd eestkoste on seatud eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, tuleb eestkostetav tunnistada

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 5 järgi valimisõiguse osas teovõimetuks ja

2-11-47217

hääleõiguse kaotanuks. Eestkostetav ei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike

tehingute õiguslikest tagajärgedest.

Kooskõlas PKS § 203 lg-ga 4 kontrollib kohus hiljemalt 31. jaanuaril 2027, kas eestkoste

jätkumine on vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid muuta.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

9. Eestkostetav esitas talle määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei vaja eestkostetav eestkostet ja suudab oma asju ise ajada.

Eestkostetav ei ole piiratud teovõimega isik, kelle õigused ja huvid vajaksid igapäevaelu

korraldamisel kaitset. Eestkostetav suudab end ise esindada kõigi õiguslike ja varaliste

tehingute sooritamisel ning oma elu korraldamisel. Ta suudab tööl käia ja oma arveid ise tasuda.

Ta sai varem hästi hakkama. Ta teab oma pensioni suurust. Eestkostetava psüühiline häire on

ravitav. Ta saab korra kuus depoosüsti ja muid ravimeid ta ei vaja.

Eestkoste pikendamise korral ei soovi eestkostetav eestkostjaks enda poega, kelle suhtes ei ole

tal usaldust. Maakohus oleks pidanud eestkostetava vastavat tahet arvestama ning kaaluma

eestkostjana kas eestkostetava õde või kohalikku omavalitsust. Arvestades, et eestkostetava õde

elab Minskis, näeb eestkostetav oma eestkostjana pigem kohalikku omavalitsust. Poeg ei ole

eestkostjana oma ülesandeid täitnud ega korraldanud eestkostetava ravi. Eestkostetaval on

kahtlus, et poeg on mitu korda korraldanud tema mürgitamise.

10. Eeskostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

11. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata, jäädes

maakohtus esitatud seisukoha juurde. Hooldekodu juhataja kinnitas telefoni teel veelkord, et

eestkostetava tervislik seisund ei ole paranenud. Hooldekodu juhataja kiitis eestkostjat, kes on

hooldekoduga regulaarselt ühenduses, tunneb eestkostetava käekäigu vastu huvi, saadab pakke,

tasub arveid tähtaegselt ning tagab kõik vajaliku. Eestkostja suhtleb ka eestkostetavaga ning

käib teda võimalusel külastamas. Eestkostja kinnitas telefoni teel üle, et on valmis eestkostjana

jätkama.

Menetluse edasine käik

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659

jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust

kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses.

14. Kolleegium selgitab, et kui kohus on isiku üle seadnud eestkoste, kontrollib ta PKS § 203

lg 4 kohaselt hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on

eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või

kitsendada, tehes selle kohta määruse. Eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse

TsMS § 528 lg 1 järgi eestkostja määramise kohta sätestatut.

2-11-47217

Kohus määrab PKS 203 lg 1 järgi täisealisele isikule eestkostja, kui ta ei suuda kasvõi osaliselt

vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru

saada või neid juhtida. Eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega isikut aidata

ja tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Seetõttu tuvastab kohus

eestkostjat määrates esmalt, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei

suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Kui kohus tuvastab, et

isik on piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis eluvaldkondades eestkostet,

tuleb isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja. Eestkostja ülesandeks saab olla

eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime

on piiratud ja milles ta vajab eestkostet (vt Riigikohtu 23. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-73-15, p 13; 9. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p-d 20 ja 21).

15. Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et eestkostetava eestkostevajadus ei ole ära

langenud ning eestkoste jätkumine eestkostetava üle on tema huvide kaitseks vajalik.

Eestkostetaval on jätkuvalt piiratud teovõime TsÜS § 8 lg 2 tähenduses ning ta ei ole võimeline

oma elu iseseisvalt korraldama.

15.1. Eestkostetaval on kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti järgi paranoidne skisofreenia

defektiga tahte- ja tundeelus (F20.02) ning ta on psüühiliselt haige alates 1995. a-st.

Eestkostetav on häire ägenemise tõttu vajanud korduvalt haiglaravi, seejuures 2018.–2021. a-tel

vähemalt üheksa korda. Ekspertiisi akti järgi ei ole eestkostetaval haiguskriitikat ega stabiilset

remissiooni ning ta ei ole kestvalt võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima ega oma

elu iseseisvalt korraldama. Eestkostja esitatud aruannetest on näha, et eestkostetav elas pikalt

oma korteris ning eestkostja jälgis tema igapäevast toimetulekut, sh jälgis, et eestkostetaval

oleks toit olemas ja arved makstud, viis teda regulaarselt arsti juurde ja aitas osta ravimeid.

2018. a-l oli aga eestkostetav neli korda psühhiaatriahaiglas ning ta elas 2018. a lõpu seisuga

eestkostja juures ja oli sotsiaalhoolekandeasutuse koha ootel. Alates 2019. a-st viibib

eestkostetav Kohtla-Järve Pihlakodus. Kohtla-Järve Pihlakodu juhataja sõnul ei ole

eestkostetava tervislik seisund paranenud. Eestkostetav saab küll igapäevaste toimingutega

enamjaolt hakkama, kuid vajab suunamist, juhendamist ja meeldetuletamist. Eestkostetav käib

iga nädal vähemalt kaks korda hooldekodu juhataja jutul ning avaldab kahtlust, et tema toidu

sisse pannakse mürki. Lisaks avaldab eestkostetav püsivaid mõtteid talle kahju tekitamisest

poja poolt, mis ei ole tegelikkusega kooskõlas.

15.2. Eeltoodust nähtub, et eestkostetaval on kestva iseloomuga psüühiline häire ning see piirab

kestvalt ja kõigis eluvaldkondades eestkostetava võimet oma tegudest aru saada ja neid juhtida.

Eestkostetav orienteerub küll isikus, ajas ja kohas, kuid ta vajab toimetulekuks pidevat abi

suunamise, juhendamise ja meeldetuletamise näol. Eestkostetava tervislik seisund ei ole

vahepeal paranenud. Seejuures ei ole eeskostetaval haiguskriitikat ja ta võtab ravimeid üksnes

kontrollitud keskkonnas. Eestkoste jätkumine eestkostetava üle aitab tagada eestkostetava

õiguste ja huvide kaitse, sh tagada eestkostetavale vajalikud elutingimused ja ravi.

16. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust poega eestkostja ülesannetest vabastada ja

eestkostetavale uut eestkostjat määrata.

16.1. Eestkostetav on nii ärakuulamisel kui ka määruskaebuses avaldanud, et ta ei soovi

eestkostjaks enda poega. Eestkostetava arvates ei ole poeg eestkostjana oma ülesandeid täitnud

ega korraldanud eestkostetava ravi ning on mitu korda korraldanud tema mürgitamise.

Eestkostetaval ei ole oma poja suhtes usaldust. Eestkostetav leiab, et tema eestkostjaks võiks

olla kas tema õde või kohalik omavalitsus.

2-11-47217

16.2. Kohus võib PKS § 197 lg 1 järgi eestkostja vabastada, kui eestkostja oma kohustuste

olulise rikkumise tõttu või muul põhjusel ei vasta enam eestkostjale esitatavatele nõuetele või

kui eestkostja ülesannete jätkumine kahjustaks eestkostetava huve. Kohus vabastab eestkostja

PKS § 197 lg 2 I lause järgi omal algatusel või õigustatud huvi omava isiku taotluse alusel ning

eestkostja vabastamisel teeb kohus PKS § 197 lg 3 I lause järgi korralduse eestkoste edasiseks

teostamiseks. Mõjuval põhjusel eestkostja vabastamise ja uue eestkostja määramise korda

reguleerib täiendavalt TsMS § 530.

16.3. Kolleegiumile ei nähtu asja materjalidest, et poeg oleks eestkostja kohustusi rikkunud.

Vastupidi, asja materjalid kinnitavad, et poeg on neid järjepidevalt ja hoolsalt täitnud. Enne,

kui eestkostetav asus elama hooldekodusse, jälgis poeg tema igapäevast toimetulekut, sh tagas

eestkostetava ravi. Poeg tagas eestkostetavale ka koha hooldekodus, kus on eestkostetava jaoks

igapäevaseks toimetulekuks vajalikud ja tervist toetavad tingimused. Hooldekodu juhataja

sõnul on poeg hooldekoduga regulaarselt ühenduses, tunneb eestkostetava käekäigu vastu huvi,

saadab pakke, tasub tähtaegselt arveid ning tagab eestkostetavale kõik vajaliku. Eestkostetavale

määratud esindaja 18. jaanuari 2022. a e-kirja järgi tasub poeg eestkostetava pensionist

puudujääva osa hooldekodu tasudest. Ükski tõend ei kinnita, et poeg soovib puudutatud isikut

kahjustada ja on püüdnud teda mürgitada, ning eestkostetava sellekohane arusaam tuleneb

ilmselt psüühikahäirest tingitud negatiivsetest luulumõtetest poja kohta.

Poeg vastab ka eestkostjale esitatavatele nõuetele ning kolleegiumil ei ole mingit alust arvata,

et poja jätkamine eestkostjana kahjustaks eestkostetava huve. Ainuüksi asjaolu, et eestkostetav

ei soovi enam poega enda eestkostjaks, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks poja eestkostja

ülesannetest vabastamiseks ja uue eestkostja määramiseks.

Kolleegium lisab, et eestkostetava õde ei ole esitanud nõusolekut olemaks uus eestkostja.

Arvestades, et eestkostetava õde elab Minskis, ei oleks õe määramine uueks eestkostjaks ka

eestkostetava huvides. Samuti ei oleks olukorras, kus poja näol on olemas eestkostjaks sobiv

ja oma ülesandeid nõuetekohaselt täitev füüsiline isik, eestkostetava huvides valla- või

linnavalitsuse eestkostjaks määramine. Kõiki alternatiive kaaludes on eestkostetava parimates

huvides see, kui eestkostjana jätkab tema poeg.

17. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

18. Kohtuasja olemust ja asjaolusid arvestades on õiglane jätta määruskaebuse menetlemise

kulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel menetlusosalise enda kanda, v.a eestkostetavale määratud

esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 II lause alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Gea Lepik