4-10-1866/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 01. november 2010.a. Tallinn (Kentmanni kohtumaja)

Kohtunik Meelis Eerik Sekretär Virve Pikker Väärteoasi I.U väärteoasi ühistranspordiseaduse § 54 7 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend

Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 27.05.2010 otsus väärteoasjas nr 10024509

Asja läbivaatamise kuupäev 01. november 2010.a Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja I.U Kohtuvälise menetleja esindaja Ülle Aliorg

RESOLUTSIOON

Jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa

kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU

Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 27.05.2010.a. otsusega

väärteoasjas nr 10024509 karistati kaebuse esitajat rahatrahviga 7 trahviühiku, s.o 420

krooniga ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 547

lg 1 järgi selle eest, et menetlusalusel isikul puudus 04.05.2010.a. kell 18.35 Tallinnas Sitsi tn 7 juures ühistranspordi bussiliinil nr 3/015, sõites kontrollimise hetkel kehtiv sõiduõigust tõendav dokument, kuivõrd menetlusalune isik esitas kontrollijale vale märgistusega pileti. Kohtuvälime menetleja on seisukohal, et sellega

rikkus I.U Tallinna Linnavolikogu määruse nr 42 § 10 lg 2 Tallinna „ ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupileti hinnad“ nõudeid.

I.U esitas Harju Maakohtule 14.06.2010.a. kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei

Ameti ametniku 27.05.2010.a. koostatud otsusele väärteoasjas nr 10024509 ning taotles kaevatava otsuse tühistamist.

2

Kaebuse esitaja märgib, et ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega ja on seisukohal, et

kohtuväline menetleja on väärteoasja ebaõigelt menetlenud. Menetlusalune isik esitas

Munitsipaalpolitsei Ameti juhile 18.05.2010 kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Kaebust ei lahendatud ning 27.05.2010 üldmenetluse otsusega karistati menetlusalust isikut

piletita sõidu eest rahatrahviga 420 krooni. Menetlusalune isik on seisukohal, et otsus vääteoasjas nr 10024509 on õigusvastane eelkõige seetõttu, et kompostrimärgise võib bussi

sõidu kestel vahetada ükskõik kes, seetõttu peab olema kindlaks määratud kompostris olev

jäljend Tallinna Autobussikoondise poolt. Väärteotoimikusse ei ole lisatud Tallinna

Autobussikoondise kinnitust, et selles bussis oli sellel ajahetkel just selline kompostrimärgistus, seetõttu ei ole Tallinna Munitsipaapolitsei Amet suutnud tõendada, et et

kaebuse esitaja on esitanud vale märgistusega pileti. Ka on Tallinna Munitsipaalpolitsei

Ameti juht rikkunud väärteomenetluse seadustiku nõudeid, kuivõrd ei ole lahendanud menetlusaluse isiku kaebust kohtuvälise menetleja ametniku kohta.

Kohtuistungil jäi I.U esitatud kaebuse juurde ja palus see rahuldada kaebuses toodud põhjendustel.

Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu, kuna menetlusaluse isiku

I.U poolt esitatud piletil ja sõidukit kontrollinud Munitsipaalpolitsei Ameti

inspektori poolt märgistatud kontolljäljendid on erinevad. Seega puudus I.U kontrolli hetkel kehtiv sõiduõigust tõendav dokument.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis asub seisukohale, et kaebuse esitaja

I.U poolt 14.06.2010.a Harju Maakohtule esitatud kaebus Tallinna

Munitsipaalpolitsei Ameti poolt 27.05.2010.a. üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 10024509 ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies

ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Teo objektiivne koosseis tuleneb Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 547 lg-st 1. ÜTS § 547 lg 1 järgi sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis – karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.

Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009.a. määruse nr 42 Tallinna ühistranspordis sõidu eest „

tasumise kord ja sõidupileti hinnad“ § 10 lg 2 järgi on sõitja kohustatud esitama

kontrolliõigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi

kontrollija esimesel nõudmisel. Nimetatud määruse § 8 lg 7 ja 8 järgi on sõitja kohustatud

talongi kohe pärast sisenemist ja paberkandjal tunnivõi päevapileti kohe pärast esimest

sisenemist ühissõidukisse kompostris märgistama. Sõitja peab märgistatud talongi hoidma

alles sõidu lõpuni. Viidatud määruse § 9 lg 1 p 1 sätestab, et sõiduõigust tõendavaks dokumendiks on märgistatud talong või märgistatud või aktiveeritud tunnipilet.

Asjaolu, et 04.05.2010.a kell 18.35 sõitis bussis nr 3/015 I.U, on tõendatud

menetlusaluse isiku enda ütlustega. Selles osas vaidlus puudub. Vaidlus seisneb selles, kas

I.U oli kontrollimise hetkel kehtiva kompostrimärgistusega sõidupilet või mitte. Vaidlustatava otsuse kohaselt sõitis menetlusalune isik I.U 04.05.2010.a kell 18.35

3 Tallinna ühistranspordis - bussis nr 3/015 ja kontrolli hetkel puudus tal ühistranspordis kehtiv

sõitjana sõiduõigust tõendav dokument, kuivõrd I.U esitas vale märgistusega

sõidupileti. Kohus leiab, et nimetatud rikkumise toimepanemine I.U poolt on

väärteoasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Nimelt on väärteoprotokollile liidetud I.U poolt esitatud komposteeritud sõidutalong CN 8646650, millel olev märgistus

ei kattu kontroll-kompostrijäljenditega, mis oli Munitsipaalpolitsei Ameti ametniku ja ka I.U enda poolt märgistatud bussis nr 3/015 04.05.2010.a. kl 18.35. I.U väited selle kohta, et ta komposteeris bussi nr 3/015 sisenedes koheselt sõidutalongi, ei vasta

kohtu hinnangul tõele, kuna talongi ja kontrolljäljendite visuaalsel võrdlemisel on selge, et I.U poolt esitatud talongi ja kontrolljäljendite kompostrijäljendid ei kattu. Seega on

kohtu arvates tõendamist leidnud, et I.U poolt sõidupileteid kontrollinud ametnikele esitatud sõidutalong ei olnud komposteeritud selles sõidukis, kus ta kinni peeti.

Menetlusaluse isiku väide selle kohta, et Tallinna Autobussikoondis peaks iga konkreetse

bussi kohta kinnitama kompostrimärgistuse, ei ole asjakohane. Nimetatud kohustust ei näe

ette ei ühistranspordiseadus, Majandusja kommunikatsiooniministri 26.05.2004 määrus nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“ ega Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009.a. määrus nr 42 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord

ja sõidupileti hinnad“. Ka ei ole kohtu hinnangul kompostrijäljendite kinnitamine iga konkreetse bussi suhtes vajalik, kuivõrd sõidupiletil olevat kompostrijäljendit saab kontrollida kontrolljäljendite võtmise ja visuaalse võrdluse teel.

Kohtu hinnangul ei ole asjakohased I.U väited ka selle kohta, et sõidu ajal võis kompostris märgistust muuta ükskõik kes. Tegemist on üldsõnalise mittekontrollitava väitega.

Kohtuvälisele menetlejale 18.05.2010.a. esitatud kaebuses on I.U väitnud, et

kompostrijäljendi võisid muuta bussijuht või piletikontrolli teostanud munitsipaalpolitsei

ametnik, kuid kohtu hinnangul puudus nimetatud isikutel nii võimalus kui ka huvi

kompostrijäljendi muutmiseks. Need väited ei ole eluliselt usutavad ning kaebuse esitaja ei

ole esitanud ka konkreetseid faktiväiteid kellegi poolt kompostrijäljendite muutmise kohta ajal, kui kaebuse esitaja bussis sõitis.

Kohtu hinnangul on tegu on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd teises sõidukis

komposteeritud sõidutalongiga sõites pidi menetlusalune isik teadma, et ta sõidab

ühissõidukis sõiduõigust tõendava dokumendita. Sellega on täidetud ka teo subjektiivne koosseis. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus on seisukohal, et I.U-le süüksarvatav väärtegu on aset leidnud, tema poolt

toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ÜTS § 547 lg 1 järgi.

Kaebuse esitaja heidab kohtuvälisele menetlejale ette seda, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud I.U sõiduõigust 04.05.2010.a. kontrollinud kohtuvälise ametniku peale esitatud kaebusega ega ole kaebust lahendanud väärteomenetluse seadustiku sätete kohaselt.

Nimetatud kaebuses nõudis menetlusalune isik väärteotoimikust kahe paberilipaka eemaldamist ning nõudis väärteoprotokollis kohtuvälise menetleja väite “menetlusalune isik esitas vale märgistusega pileti“ asendamist väitega “menetlusalune isik on kahtlustatav vale märgistusega pileti esitamises“. Kohus selgitab, et väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 69

lg 2 p 1 järgi märgitakse väärteoprotokollis väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise

aeg ja koht, seega ongi tegemist kahtlustusega süüteos. Alles otsuses antakse

väärteoprotokollis märgitud teole õiguslik hinnang. Ka ei saanud väärteotoimikust paberilipakaid eemaldada, kuivõrd toimikust nimetatuid ei nähtu. Väärteotoimikus sisalduvad

4

asitõendina menetlusaluselt isikult äravõetud sõidutalong CN 8646650 ning kompostri kontrolljäljendid. Samas nähtub väärteotoimikust, et menetlusaluse isiku kaebusele ei vastatud V™S § 77 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul ning selles osas on tegemist väärteomenetlusõiguse

rikkumisega. Kohus leiab aga, et nimetatud rikkumine ei too kaasa vaidlustatava otsuse tühistamist.

ÜTS § 547

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette

rahatrahvi kuni 10 trahviühiku ulatuses. I.U-le on rahatrahv määratud mitte maksimaalses võimalikus määras ning määratud karistus vastab kohtu arvates I.U

süü suurusele. Kuna menetlusaluse isiku – I.U poolt väärteo toimepanek on tõendatud, siis puudub ka alus menetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 p 1 või § 30 lg 1 p 1

alusel. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes V™S § 132 p-st 1, jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata.

Meelis Eerik Kohtunik