2-22-4954/10 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 13. september 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-22-4954 Tsiviilasi A.A. taotlus riigi õigusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 27. aprilli 2022. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): A.A. esindajad (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON 1. Täiendada Viru Maakohtu 27. aprilli 2022. a määruse resolutsiooni otsustusega edastada riigi õigusabi taotlus Tartu Halduskohtule ning sellega seoses muuta osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Muus osas jätta määrus muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. 3. Lugeda Viru Maakohtu 27. aprilli 2022. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: " 1. Keelduda A.A. riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest. 2. Edastada A.A. riigi õigusabi taotlus Tartu Halduskohtule. 3. Kohtumäärus toimetada A.A.le kätte." 4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada (riigi õigusabi seadus (RÕS) § 15 lg 8 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1 teine lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. A.A. (avaldaja) esitas 5. aprillil 2022 Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses esindamiseks. Taotluse kohaselt oli avaldaja sunnitud erakorraliselt lõpetama töölepingu tööandja (puidutsehhis oleva meistri B.B.) vääritu käitumise tõttu. Ta sõimas kohatute väljenditega ja vehkis kätega. Lisaks eemaldati avaldaja kahel korral põhjendamatult töölt, avaldaja 26. jaanuari 2022. a avaldusele ei ole vastatud ning 22. märtsil 2022 toimunud telefonivestluses hirmutati avaldajat kahjunõudega. Viru vangla ei soovi töösuhet vahendada ja Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus väldib avaldajat. Avaldajale teadaolevalt ei ole töölepingut lõpetatud, kuigi ta on seda taotlenud. Töövaidluskomisjon ei võtnud töövaidlusasja nr 41/268/22 alluvuse tõttu menetlusse. Avaldaja soovib riigi õigusabi, et esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõue Aktsiaseltsi Eesti Vanglatööstus vastu, kuna ta on neli kuud kannatanud solvanguid, üleolevat käitumist ning sõimu. MAAKOHTU SEISUKOHT 2. Maakohus keeldus 27. aprilli 2022. a määrusega riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest. Määruse kohaselt soovib avaldaja riigi õigusabi, et esitada töösuhtest tulenev mittevaralise kahju hüvitamise kompromissettepanek. Riigi õigusabi taotluse lahendamine ei kuulu aga maakohtu pädevusse, kuna kinnipeetavate töötamine ei toimu eraõiguslikus töösuhtes. Kinnipeetavate töösuhted alluvad avalikust õigusest tulenevale võimusuhtele ning tööle võtmist, töölt kõrvaldamist ja vabastamist teostab Viru vangla. Tegemist ei ole seega TsMS § 1 mõttes tsiviilasjaga, mille lahendamine kuuluks maakohtu pädevusse. Maakohtu pädevuses on eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused. Halduskohtu pädevuses on avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1). Lisaks ei anta RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Ka praegusel juhul on avaldaja taotlus suunatud mittevaralise kahju hüvitamisele, mis on vastuolus RÕS § 7 lg 1 p-s 6 sätestatuga. Maakohus keeldus TsMS § 372 lg 1 p 1 alusel avaldaja taotlust riigi õigusabi saamiseks menetlusse võtmast ja tagastas selle määrusega (TsMS § 372 lg 6). MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3. Avaldaja palub 4. mail 2022 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus. 2 2

Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud taotluse lahendamise pädevuse puudumisel selle ise halduskohtusse edastama. Avaldaja ka märkis taotluses, et tal puudub teave, millise kohtu pädevusse vanglaga seotud töövaidlus kuulub. Maakohus leidis ebaõigesti, et avaldaja soovib advokaati hüvitamisnõude esitamiseks. Avaldaja märkis taotluses, et soovib advokaadi abiga koostada ja esitada kompromissi Aktsiaseltsile Eesti Vanglatööstus ja kui vajalik, siis tuvastusja hüvitamiskaebuse. Avaldaja on seejuures Aktsiaseltsile Eesti Vanglatööstus taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks esitanud. 4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täiendada otsustusega edastada riigi õigusabi taotlus Tartu Halduskohtule ning sellega seoses muuta osaliselt määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 koosmõjus §- ga 659). Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. 6. Maakohtule esitatud taotlusest võib järeldada, et avaldaja soovib riigi õigusabi, et vaidlustada Aktsiaseltsi Eesti Vanglatööstus väidetavat õigusvastast tegevust töösuhtes ning sellega seoses nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus põhjendatult, et tegemist ei ole eraõiguslikust suhtest, vaid avalik-õiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega. Kinnipeetava ja vangla pidaja (riigi) vaheline õigussuhe on esmajoones avalikõiguslik (vt ka Riigikohtu üldkogu 28. juuni 2021. a määrus asjas nr 3-21- 30, p 24). Ringkonnakohtu arvates alluvad ka kinnipeetavate vanglas tekkinud töösuhtega seotud vaidlused avalikust õigusest tulenevale võimusuhtele, kuna riigil on avalik-õiguslik kohustus tagada kinnipeetavale töö ning kinnipeetavate tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord on reguleeritud avalik-õiguslike normidega (vangistusseaduse § 38, Justiitsministri 7. veebruari 2007. a määrus nr 8 "Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord"). TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega ei vaadata kõnealust vaidlust läbi tsiviilkohtumenetluse korras (TsMS § 1). RÕS § 10 lg 2 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks halduskohtumenetluses kaebuse koostamiseks kohtule, kelle pädevusse kuulub kaebuse läbivaatamine. Taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses esitatakse RÕS § 10 lg 31 kohaselt taotleja eluvõi asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule. Järelikult leidis maakohus õigesti, et ei ole pädev riigi õigusabi taotluse lahendamiseks ning keeldus põhjendatult taotluse menetlusse võtmisest. 3 3

7. Samas on põhjendatud avaldaja määruskaebuses toodud seisukoht, et olukorras, kus maakohtul puudus pädevus riigi õigusabi andmise otsustamiseks, oleks ta pidanud taotluse edastama pädevale kohtule (halduskohtule), mitte TsMS § 372 lg 6 alusel seda avaldajale tagastama. RÕS § 10 lg-st 7 tuleneb, et kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus seda teinud. Kõnealuses osas tuleb maakohtu määrust muuta (sh resolutsiooni täiendada). Taotlusest ja määruskaebusest nähtuvalt viibib avaldaja Jõhvis asuvas Viru vanglas. Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 45 "Maaja halduskohtute tööpiirkonnad" § 2 p 2 järgi on Ida-Viru maakond Tartu Halduskohtu tööpiirkonnaks. Seega tuleb avaldaja riigi õigusabi taotlus edastada Tartu Halduskohtule. 8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse muude põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muus osas muutmiseks. Vastusena ülalkäsitlemata määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. 8.1. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja etteheitega, nagu oleks maakohus ebaõigesti leidnud, et avaldaja soovib esitada kahju hüvitamise nõude. Riigi õigusabi taotluse ja selle 25. aprilli 2022. a täpsustuse kohaselt palus avaldaja riigi õigusabi nii kompromissi esitamiseks mittevaralise kahju hüvitamiseks kui ka hüvitamiskaebuse esitamiseks (dtl-d 1– 2, 8–9). Järelikult palus avaldaja riigi õigusabi mh mittevaralise kahju hüvitamiseks (kompromissina). 8.2. Avaldaja on ringkonnakohtule 4. augustil 2022 edastatud kirjas märkinud, et on Aktsiaseltsile Eesti Vanglatööstus taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks esitanud ning ta vajab edaspidi riigi õigusabi kuni kohtuistungini, istungi ajal ning vajadusel kaebuse esitamiseks (dtl 58). Halduskohus saab seda arvestades otsustada riigi õigusabi andmise vajalikkuse üle. 9. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata (TsMS § 191 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest 4 4