1-10-5916/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-10-5916

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.november 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-5916 (10230106399, 10230114441) Kohtunik Julia Vernikova Kohtuistungi sekretär Raivo Seppo Tõlk Julia Zautina Kriminaalasi H.G süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi. Lühimenetlus Prokurör

Katrin Tron Süüdistatav

H.G

Isikukood xxx, elukoht xxx, viibib Vanglas,

kodakondsuseta, keskharidus, emakeelvene keel, töökoht

puudub, varem kriminaalkorras karistatud 14-l korral, viimati: 27.10.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - §

25 lg 2 järgi vangistusega 9 kuud, lõplikuks karistuseks KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 6 kuud, karistuse

kandis Tallinna vanglas, vabanes 26.02.2010.a. pärast karistuse kandmist.

Tõkend – vahistatud 17.09.2010, oli kinni peetud 26.04.2010 .a. kuni 27.04.2010.a. Kaitsja Liis Toomsalu RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1,

Tunnistada H.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada H.G-le mõistetavat karistust ühe

2 kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.04.2010

.a. kuni 27.04.2010 s.o 2 (kaks) päeva ja lugedes karistuseks 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks lugeda H.G kinnipidamise päev so 17.09.2010.

H.G suhtes kohaldatud tõkend – vahistaminejätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

Esitatud tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista H.G-lt kannatanu LIOÜ kasuks 475 (nelisada seitsekümmend viis) krooni.

Välja mõista H.G-lt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada

kakskümmend viis) krooni ja määratud kaitsjatele makstud tasu 2220.- (kaks tuhat kakssada kakskümmend) krooni.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse

jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: H.G, 1-10-5916, menetluskulud.

Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad

esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast

päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 25.11.2010.a.

SÜÜDISTUS

H.G olles varem korduvalt toimepannud vargusi, sealhulgas 24.08.2009.a., ,

31.08.2009.a..a., taas 25.04.2010.a. kella 15:15 paiku Tallinnas Lootsi 7 asuvas „Lillepood“ kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis toataime „Kalamandiin“ potiga maksumusega 475 krooni, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest.

Samuti on süüdistus esitatud H.G-le selles, et olles isik, kes paneb süstematiliselt toime vargusi ja olles karistatud viimati 27.10.2009 Harju Maakohtu otsusega KarS § 25 lg 2- § 199 lg 2 p 9 alusel, uuesti võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil viibides 11.06.2010 kell 13.00 Tallinnas, Tartu mnt 87 asuvas kaupluses ONOFF, püüdis avalikult, kuid

3

vägivalda kasutamata ära võtta kauplusele kuuluvad kõrvaklapid Sullcan Lowrider Silver maksumusega 599 krooni, kuid pärast kauplusest lahkumist jooksis talle järele kauplusetöötaja, mistõttu H.G viskas maha kõrvklapid.

Oma tegevusega H.G pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja avalikult, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 199 lg 2 p 5,9 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Süüdistatav H.G tunnistas ennast süüdi, nõustus asja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei soovinud. Nõustus tsiviilhagiga.

Kaitsja Liis Toomsalu leidis, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Tõendid

on lubatavad ja küllaldased. Palus vähendada prokuröri poolt taotletavat karistusmäära ja asendada karistus üldkasuliku tööga, milleks H.G on ise soovi avaldanud. Prokurör § 199 lg 2 p 5,9 järgi avaldas, et süüdistus on tõendatud, palus karistada H.G 9-kuulise reaalse vangistusega.

TSIVIILHAGI

Kohtueelses menetluses on kannatanu LIOÜ esindaja esitanud tsiviilhagi varastatud toataime

maksumuses. Süüdistatav H.G on tsiviilhagi õigeks võtnud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju

õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab

uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS

§ 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav H.G on tekitanud kannatanule

kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta tegutses tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes, esitatud nõue kuulub rahuldamisele.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Kohus leiab, et süüdistatava H.G karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda tema kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Seega on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud ning mõistetavaks karistuseks saab olla vaid vangistus.

Karistusseadustiku mõtte kohaselt ei tohi karistuse kohaldamisel lisaks süü suurusele jätta täiendavalt arvestamata süüdistatava isikut. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute

muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võik efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL 3-1-1-99-06).

4 H.G on varem korduvalt, 14-l korral kriminaalkorras karistatud isik. Süüdistatav vabanes karistuse kandmiselt veebruari lõpus ja juba märtsi lõpus pani ta toime uue varguse katse. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga H.G-le mõistetava karistuse asendamise osas

üldkasuliku tööga KarS § 69 alusel. Tegemist on sellise vangistuse alternatiiviga, mida käsitletakse reaalse vangistuse vältimise viimase võimalusena. Selle kohaldamiseks aga peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on

varem palju kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi

õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. Kohtul sellist veendumust ei tekkinud. Kohus on seisukohal, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga isiku suhtes, kelle eluviisiks

on varguste toimepanemisega endale elatusvahendite hankimine ning kes jätkas uute

kuritegude toimepanemist vahetult pärast eelmise vangistuse ärakandmist, on vastuolus kohtupraktikaga.

Seetõttu ei sobi kohtu arvates H.G kriminaalhooldusele ja temale mõistetavat karistust ei saa asendada üldkasuliku tööga. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest ning sellest, et olulist varalist kahju ei tekkinud.

Seega, arvestades karistuse mõistmise põhimõtteid ning karistuse üldja eripreventiivseid

eesmärke, leiab kohus, et H.G tuleb karistada vangistusega sanktsiooni alammäära piirides.

Kohtunik Julia Vernikova