3-21-2066/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

12. september 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2066

Haldusasi

Kuusalu valla kaebus X tekitatud varalise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20. juuni 2022. a ja 12. juuli

2022. a määrused

Menetlusosalised

Kaebaja – Kuusalu vald, esindaja v.adv RK

Vastustaja – X, esindaja LO

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kuusalu valla määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kuusalu valla 4. juuli 2022. a määruskaebus rahuldamata.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 20. juuni 2022. a määrus haldusasjas nr 3-21-2066

ja teha asjas uus määrus, millega jätta Kuusalu valla kaebus läbi vaatamata.

3. Mõista Kuusalu vallalt X (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks välja Kuusalu valla

4. juuli 2022. a määruskaebuse menetluses kantud menetluskulu 210 (kakssada

kümme) eurot.

4. Võtta menetlusse Kuusalu valla 29. juuli 2022. a määruskaebus Tallinna

Halduskohtu 12. juuli 2022. a määruse peale haldusasjas nr 3-21-2066.

5. Jätta Kuusalu valla 29. juuli 2022. a määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 12. juuli 2022. a määrus haldusasjas nr 3-21-2066 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X oli ajavahemikul 06.06.2018–18.12.2018 Kuusalu vallavanem.

2. Kuusalu vald ja AS EVIKO sõlmisid riigihanke „Kiiu mõisahoone rekonstrueerimine“

(viitenumber 172027) tulemusel 22.07.2016 ehitustööde hankelepingu (töövõtuleping) nr 944,

3-21-2066

2(8)

mille p 4.3.1 järgi tuli Kiiu mõisahoone rekonstrueerimistööd üle anda hiljemalt 31.10.2017.

Lepingu p 16.4 nägi ette, et kui töövõtja ületab lepingu p-s 4.3.1 sätestatud tööde täitmise

tähtpäeva, siis maksab töövõtja tellijale leppetrahvi 0,05% päevas lepingu hinnast. Lepingu p

5.1 kohaselt on lepingu hind 832 000 eurot (ilma käibemaksuta).

3. AS EVIKO 15.09.2017 taotlusel nõustus Kuusalu Vallavalitsus 05.10.2017 pikendama

ehitustööde lõpetamise tähtaega kuni 24.12.2017 ja Kuusalu Vallavolikogu eraldas 04.10.2017

määrusega nr 14 Kiiu mõisa ehitustööde finantseerimiseks täiendavalt 80 000 eurot. AS EVIKO

esitas 14.12.2017 uue taotluse pikendada lepingu täitmise tähtaega kuni 31.01.2018, millega

Kuusalu Vallavalitsus otsustas 21.12.2017 istungil mitte nõustuda. Kuusalu Vallavalitsus esitas

AS-le EVIKO 28.03.2018 leppetrahvi nõude 25.12.2017–28.03.2018 eest 39 104 eurot, mis

suureneb alates 29.03.2018 iga päevaga 416 euro võrra. Kuusalu Vallavalitsus ei nõustunud

20.04.2018 vastuses AS EVIKO 17.04.2018 vastuväidetega ja nõudis leppetrahvi 25.12.2017–

20.04.2018 eest 48 672 eurot, mis suureneb alates 21.04.2018 iga päevaga 416 euro võrra.

Ühtlasi anti AS-le EVIKO lepingujärgsete tööde lõpetamiseks aega kuni 30.05.2018. Kuusalu

vald ja AS EVIKO allkirjastasid 17.05.2018 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, milles olid

fikseeritud veel kõrvaldamist vajavad puudused ja nende kõrvaldamise tähtaeg.

4. Kuusalu Vallavalitsus otsustas 12.07.2018 istungil, et vald ei maksa AS EVIKO esitatud

arvet enne, kui ehitaja ei ole puudusi kõrvaldanud, ja pärast tööde vastuvõtmist tasaarvestatakse

see valla poolse leppetrahvinõudega (25.12.2017–17.05.2018 eest kokku 59 904 eurot). Selle

alusel esitas Kuusalu Vallavalitsus AS-le EVIKO 20.07.2018 tasaarvelduse avalduse summas

59 072 eurot. AS EVIKO teatas 31.07.2018, et ei tunnista leppetrahvinõuet ja esitas ise vallale

nõude tasuda töövõtulepinguga mittehõlmatud, kuid valla poolt aktsepteeritud lisatööde eest

451 071,15 eurot. Kuusalu Vallavalitsus esitas nõudeavaldusele 31.08.2018 oma vastuväited

ning tegi AS-le EVIKO ettepaneku sõlmida kirjalik kokkulepe, et töövõtja lõpetab tähtaegselt

seni lõpetamata tööd ja vald tasub nende eest. Ühtlasi loobub vald leppetrahvi nõudest ning AS

EVIKO omakorda loobub 31.07.2018 esitatud ja töövõtulepingust tulevikus tekkida võivatest

nõuetest valla vastu. Kuusalu Vallavolikogu võttis 02.10.2018 istungil teadmiseks vallavanema

ülevaate Kiiu mõisa ehituse lõpetamist puudutavate läbirääkimiste seisust (mh vallavalitsuse

kavatsusest tasuda lisatööde eest AS-le EVIKO reservfondist 60 000 eurot, sh käibemaks).

5. Vallavanem X sõlmis Kuusalu Vallavalitsuse nimel AS-ga EVIKO 08.10.2018

kompromisslepingu, millega vald võttis endale kohustuse tasuda AS-le EVIKO lisatööde eest

kokkuleppeline hüvitis 60 000 eurot (p 5) ning pooled loobusid töövõtulepingu nr 944 täitmist

puudutavatest mis tahes vastastikustest nõuetest ja pretensioonidest (p 7). Muu hulgas loobus

vald sellega AS-le EVIKO esitatud 59 072 euro suurusest viivisenõudest. Kuusalu Vallavalitsus

tasus 21.11.2018 AS-le EVIKO 76 030,80 eurot, sh kompromisslepingu p 5 alusel 60 000 eurot

(AS EVIKO 16.10.2018 arve nr 180049). Summa väljamaksmise kinnitas vallavanem X.

6. Kuusalu Vallavalitsus esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) 25.03.2019 süüteoteate,

milles leiti, et X tasus 06.06.2018–18.12.2018 omavoliliselt AS-le EVIKO hüvitise 60 000

eurot ja jättis sisse nõudmata viivise 59 072 eurot, millega pani toime karistusseadustiku § 2172

järgi kvalifitseeritava kuriteo (usalduse kuritarvitamine). PPA jättis 04.04.2019 teatisega

kriminaalmenetluse algatamata, leides, et puuduvad süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

7. Kuusalu vald esitas X-le 30.06.2021 nõude hüvitada vallale tekitatud kahju 119 072 eurot

ja tasuda viivitusintressi 28.06.2021 seisuga 25 388,85 eurot, mis suureneb edaspidi iga päeva

eest 26,10 eurot. X vastas 29.07.2021 e-kirjaga, et valla nõue on alusetu. Kuusalu vald esitas

Harju Maakohtule 11.08.2021 hagi X vastu, milles nõudis kahju hüvitamist põhisummas

119 072 eurot, millele lisandub viivitusintress hagi esitamise seisuga 26 537,16 eurot ja

3-21-2066

3(8)

edaspidi kuni kohtuotsuse tegemiseni lisaks 26,10 eurot päevas. Harju Maakohus keeldus

03.09.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-12633 kahjunõude menetlusse võtmisest, sest kohtu

hinnangul on tegemist avalik-õiguslikust teenistussuhtest tuleneva vaidlusega, mille

lahendamine on halduskohtu pädevuses. Määrus jõustus edasi kaebamata 24.09.2021.

8. Kuusalu vald esitas Tallinna Halduskohtule 10.09.2021 kaebuse, milles palus mõista X-

lt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 119 072 eurot, millele lisandub kaebuse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivitusintress 27 320,10 eurot ja kuni kohtuotsuse tegemiseni

arvestatav viivis 26,10 eurot päevas ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni väljamõistetud

summade tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras. X võttis

08.10.2018 kompromisslepinguga oma pädevust ületades Kuusalu vallale AS-i EVIKO ees

põhjendamatu kohustuse 60 000 eurot ning loobus oma pädevust ületades ja põhjendamatult

59 072 euro suurusest viivisenõudest AS-i EVIKO vastu. Sellega tekitas X vallale kahju

119 072 eurot. Kuusalu vald esitas 30.06.2021 kahju hüvitamise nõude, kuid X keeldus

29.07.2021 e-kirjaga kahju hüvitamisest.

9. Tallinna Halduskohus küsis 20.04.2022 kohtunõudega Kuusalu valla seisukohta kaebuse

tähtaegsuse osas, märkides, et Tallinna Ringkonnakohus leidis 18.03.2022 otsuses nr 3-19-1966

(p 31), et Kuusalu valla hüvitamiskaebus haldusasjas nr 3-21-2066 ei pruugi olla tähtaegne.

10. Kuusalu vald leidis 10.05.2022 seisukohas, et kaebus on tähtaegne. Kuna vallavalitsuse

liikme (sh vallavanema) ning kohaliku omavalitsuse vaheliste suhete ja vastutuse osas puudub

eriregulatsioon, siis tuleb neile kohaldada üldregulatsiooni (s.o HKMS § 46 lg 4). Halduskohtul

puudub vajadus ja alus asuda analüüsima küsimust, kas vallavanemale võiks laieneda avaliku

teenistuse seaduse (ATS) § 81 lg 2, sest tegemist ei ole õiguslüngaga, vaid seadusandja ei olegi

soovinud vallavalitsuse liikme kui poliitilist ametikohta täitva isiku suhtes rakendada ametnike

jaoks kehtivaid garantiisid (sh kaebetähtaegu). Kaebus on esitatud HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud

tähtaega järgides. Lühema kaebetähtaja kohaldamine piiraks alusetult kaebaja õigusi. Üldise

3-aastase tähtaja rakendamise kasuks räägib seegi, et vallavalitsuse liikmete puhul võibki nende

tekitatud kahju ilmnemine võtta tavapärasest rohkem aega, sest puudub ametnikega võrreldava

efektiivsusega organisatsioonisisene kontroll. Poliitiliste ametikohtade täitjatel on ametnikega

võrreldes suuremad võimalused kahju tekitamiseks ja ka tavapärasest suurem vastutusruum (sh

avalikkuse kõrgendatud huvi nende käitumise vastu, iseäranis vallavanema puhul). Kui kohus

peaks leidma, et kohaldada tuleb ATS § 81 lg-t 2, palub kaebaja kaebetähtaeg ennistada, sest

ringkonnakohtu tõstatatud küsimus kaebuse tähtaegsusest ei saanud olla kaebajale objektiivselt

ega mõistlikult ettenähtav (nt Riigikohtu 11.05.2016 otsus nr 3-3-1-18-16, p 13).

11. X leidis 28.05.2022 seisukohas, et kaebus ei ole tähtaegne, palus jätta tähtaja ennistamise

taotlus rahuldamata ja lõpetada haldusasja menetlus. ATS-i sätted vallavanemale ei kohaldu,

kuid vajaduse korral on eriseaduses (sh kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses – KOKS)

võimalik ATS-le viidata. Kuna KOKS-i ei ole põhilistes küsimustes muudetud alates selle

vastuvõtmisest ja KOKS-i muutmise revisjon alles käib, siis on selge, et ministeeriumid on

sedastanud, et KOKS on jäänud ajale jalgu ja vajab muutmist. 2018. a sündmuste osas tuleb

siiski lähtuda sel ajal kehtinud seadustest ja lisaks valla põhimäärusest. Kuusalu Vallavolikogu

29.05.2005 määrusega nr 23 kehtestatud Kuusalu valla põhimääruse § 46 ega ükski muu säte

ei välista vallavanemat kohaliku omavalitsuse teenistujate hulgast. Seega tuleb järeldada, et

Kuusalu valla põhimääruse läbiv mõte on kohelda ka poliitiliste ametikohtade täitjaid sarnaselt

erapooletute ametnikega. Vallavanema ameti täitja kohta peetakse teenistuslehte ja arvestatakse

avaliku teenistuse staaži (vt Vabariigi Valitsuse 08.11.2012 määrus nr 91 „Teenistuslehe vorm

ning teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise kord“). Töötamist vallavanemana või

abivallavanemana tuleb eristada vallavalitsuse liikmeks olemisest, sest vallavalitsuse liikmed

3-21-2066

4(8)

töötavad reeglina muul täiskohaga ametikohal, samas kui vallavanem teeb täiskohaga tööd

vallavalitsuses (vt KOKS § 50 lg 2). Eeltoodu viitab, et vallavanema ameti täitja on praktikas

võrdsustatud ametniku või vähemalt töölepingulise töötajaga, mistõttu tuleks ka vallavanema

vastu kahjunõuete esitamine lahendada ametnikele või töötajatele kohalduvate sätete alusel.

Kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust, sest Kuusalu vald on olnud passiivne ja tegevusetu,

asudes hüvitist nõudma alles 2021. a suvel, kuigi pidi olema väidetavast kahju tekitamisest

teadlik juba hiljemalt 2019. a süüteoteate esitamise ajal. Kaebaja pidi mõistma, et HKMS § 46

lg 6 järgi võib kaebetähtaeg tulla ka eriseadusest ja viivitamine on olnud tema enda risk.

12. Tallinna Halduskohus luges 20.06.2022 määrusega kaebuse esitatuks pärast seaduses

sätestatud tähtaja möödumist, jättis tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas HKMS

§ 124 lg 2 alusel haldusasja menetluse. Praeguses asjas ei kuulu HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud

tähtaeg kohaldamisele. Eraisiku vastu esitatud kaebuse esitamise tähtaega reguleerib HKMS

§ 262 lg 2, millest tulenevalt võib kaebuse esitada kolme kuu jooksul nõude aluseks olevast

kohustuse rikkumisest teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem, kui kolme aasta möödumisel

kohustuse rikkumisest. Kaebaja pidi olema teadlik 08.10.2018 sõlmitud kompromisslepinguga

vallale võetud 60 000 euro suurusest kohustusest ja viivisenõudest loobumisest juba alates selle

lepingu sõlmimisest, kuid hiljemalt 25.03.2019, mil X kohta esitati PPA-le süüteoteade.

Hüvitamiskaebus on aga esitatud alles 10.09.2021 ehk HKMS § 262 lg-s 2 sätestatud tähtaega

rikkudes. Kaebetähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus, sest ei esine kaebaja tegevusest ja

tahtest sõltumatuid asjaolusid, mis objektiivselt takistasid kaebuse tähtaegset esitamist.

13. X esitas Tallinna Halduskohtule 22.06.2022 taotluse teha täiendav määrus, millega

mõista HKMS § 108 lg 4 alusel tema kasuks Kuusalu vallalt välja esindajakulu 1260 eurot (ilma

käibemaksuta), mis vastab esindaja 9 töötunnile tunnihinnaga 140 eurot.

14. Kuusalu vald palus 05.07.2022 seisukohas jätta menetluskulude väljamõistmise taotlus

HKMS § 109 lg 1 alusel rahuldamata, sest taotlust koos menetluskulude nimekirjaga ei esitatud

enne haldusasja menetlust lõpetava määruse tegemist. Kui kohus peaks menetluskulud siiski

välja mõistma, tuleb neid oluliselt vähendada, sest esindaja põhjendatud ajakulu ei tohiks kokku

olla suurem kui 1 töötund. Lisaks ei ole menetluskulude kandmine tõendatud.

15. Tallinna Halduskohus mõistis 12.07.2022 määrusega HKMS § 108 lg 4 alusel Kuusalu

vallalt X kasuks välja õigusabikulu 600 eurot. Kuna kohus jättis 20.06.2022 määruses

menetluskulu jaotamata, on praegusel juhul põhjendatud HKMS § 170 lg 1 p 3 ja § 178 lg 3

koosmõjus täiendava määruse tegemine. Asja keerukust ja mahtu arvestades on HKMS § 109

lg 6 tähenduses põhjendatud X esindajakulu 600 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

16. Kuusalu vald palub 04.07.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 20.06.2022

määrus. Halduskohus asus üllatuslikult ja põhjendusi esitamata seisukohale, et praeguses asjas

tuleb kaebetähtaega arvestada HKMS § 262 lg 2 alusel. Sellele sättele ei ole viidatud Tallinna

Ringkonnakohtu 18.03.2022 otsuses nr 3-19-1966 ega ka Tallinna Halduskohtu 20.04.2022

kohtunõudes. Kuna varasemalt pidas halduskohus vajalikuks üksnes selgitada, kas kohaldada

tuleb HKMS § 46 lg-t 4 või ATS § 81 lg-t 2, siis ei ole Kuusalu vald saanud esitada seisukohta

HKMS § 262 lg 2 kohaldatavuse suhtes. Halduskohtu määrus tuleb tühistada juba ainuüksi selle

menetlusvea tõttu. HKMS § 262 lg-le 2 tuginemine on ebaõige, sest X ei tegutsenud kahju

tekitamisel (s.o Kuusalu valda esindades) eraisikuna ega ametivälises suhtes, vaid ametiisikuna

oma ametiülesannete täitmisel. Seda ei muuda asjaolu, et X on vallavanema ametikohalt

lahkunud. Seega ei saa praegusele asjale laiendada erasfääris tegutsevale eraisikule kohalduvaid

3-21-2066

5(8)

õigusnorme. Lisaks ei reguleeri HKMS § 262 lg 2 kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaega,

vaid seda reguleerib HKMS § 260 lg 3 kaudu HKMS § 46 lg 4 (vt Riigikohtu 22.06.2021 määrus

nr 3-20-1834, p-d 15–16). Järelikult ei ole tähtsust, kas X tekitas Kuusalu vallale kahju

eraisikuna või ametiisikuna, sest HKMS § 262 lg 2 ei oleks kummalgi juhul asjas kohaldatav.

Halduskohus viitas ise vajadusele analüüsida, kas rakendada tuleb HKMS § 46 lg-t 4 või ATS

§ 81 lg-t 2, kuid on jätnud põhjendamiskohustust rikkudes selle küsimuse täiesti lahendamata.

Halduskohus ei ole lisaks millegagi põhjendanud, miks tuleb kaebetähtaeg jätta ennistamata,

kuigi Kuusalu vald rõhutas, et olukorda, kus kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon ei

ole selge, on kohtupraktikas peetud mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaeg ennistada.

17. X palub 15.08.2022 vastuses jätta Kuusalu valla 04.07.2022 määruskaebus rahuldamata.

Tallinna Halduskohtu 20.06.2022 määrus ei olnud üllatuslik, sest praeguses asjas esitatud

kaebuse tähtaegsuse probleemidele oli juhitud tähelepanu juba ringkonnakohtu otsuses

haldusasjas nr 3-19-1966. Asjaolu, et varasemalt ei olnud keegi HKMS § 262 lg-le 2 viidanud,

ei takistanud halduskohtul seda sätet kohaldamast. Kuna Kuusalu vald leiab, et X tekitas kahju

vallavanema pädevuse ületamisega (s.o oma kohustuse rikkumisega), tuleneb Riigikohtu

lahendist nr 3-20-1834, et kaebus X vastu tulnuks esitada kolme kuu jooksul 08.10.2018

kompromisslepingu sõlmimisest (st väidetav kohustuse rikkumine ja kahju tekkimine langevad

ajaliselt kokku). Seejuures ei ole ükski õiguskaitseorgan kahju tekitamist tuvastanud. Ka ei saa

X pärast vallavanema ametist lahkumist pidada teadmata ajani ametiisikuks. X on jätkuvalt

seisukohal, et vallavanemat tuleb kohelda sarnaselt vallaametnikega (vt Kuusalu valla

põhimääruse § 46). Kuusalu valla taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud, sest

vald on ise olnud passiivne ja oleks saanud kaebuse esitada varem.

18. Kuusalu vald palub 29.07.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 12.07.2022

määrus. Halduskohus ei oleks tohtinud teha menetluskulude väljamõistmise kohta määrust enne

haldusasja menetlust lõpetava 20.06.2022 määruse jõustumist. Menetluskulude väljamõistmine

oli ka sisuliselt põhjendamatu. X pidanuks menetluskulude hüvitamise taotluse HKMS § 109

lg-st 1 tulenevalt esitama enne 20.06.2022 määruse tegemist ja kuna teda on esindanud

õigusteadmistega isik, siis ei saa hilinemist põhjendada kogenematusega. Halduskohus ei ole

põhjendanud, miks ta pidas esindajakulu põhjendatud suuruseks 600 eurot. Esindaja töömaht ei

saanud olla suurem kui 1 töötund. X ei ole lisaks tõendanud menetluskulude kandmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

Kuusalu valla 04.07.2022 määruskaebus

19. HKMS § 260 lg 2 kohaselt võib haldusorgan seaduses sätestatud juhtudel esitada kaebuse

ametniku või muu avalikke ülesandneid täitnud isiku poolt tekitatud kahju hüvitamiseks, sh

kaebuse regressinõude rahuldamiseks. Sellisele kaebusele ja selle menetlemisele kohaldatakse

põhiosas halduskohtumenetluse üldregulatsiooni, kui HKMS §-des 260–263 ei ole nähtud ette

teisiti (HKMS § 260 lg 3). Eraisik HKMS 26. ptk tähenduses on füüsiline isik või eraõiguslik

juriidiline isik (vt HKMS § 260 lg 1 sissejuhatav lause), kelle vastu kaebus on esitatud. Eraisiku

vastu kaebusega halduskohtusse pöördumine eeldab vältimatult, et vaidlus peab olema tekkinud

avalik-õiguslikus suhtes (HKMS § 4 lg 1). Kui X ei oleks Kuusalu vallale väidetavalt kahju

põhjustanud 08.10.2018 kompromisslepingu sõlmimisel ja selle alusel 21.11.2018 tehtud

väljamakse kinnitamisel tegutsenud Kuusalu valla ametiisikuna (s.o avalik-õigusliku suhte

raames), siis oleks vallal võimalik nõuda temalt kahju hüvitamist üksnes tsiviilkohtumenetluse

korras (vt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 21 lg 2). Ka Harju Maakohus keeldus 03.09.2021

määrusega tsiviilasjas nr 2-21-12633 Kuusalu valla hagiavalduse menetlusse võtmisest nimelt

3-21-2066

6(8)

põhjusel, et vald nõudis sellega X-lt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist.

Halduskohtumenetluse seadustikus on eraisiku vastu kaebuse esitamiseks sätestatud erikord.

20. Määruskaebuses on iseenesest õigesti leitud, et halduskohtu viidatud HKMS § 262 lg 2

ei ole esitatud hüvitamiskaebuse tähtaegsuse kontrollimisel asjassepuutuv. Riigikohus selgitas

22.06.2021 määruses nr 3-20-1834 (p-d 15–16), et kõnealune säte ei reguleeri kahju hüvitamise

kaebuse esitamise tähtaega, vaid selles osas kuulub HKMS § 260 lg 3 kaudu kohaldamisele

HKMS § 46 lg 4. Halduskohus on jätnud selle tähelepanuta. Eeltoodu ei tähenda siiski, et asja

menetlemist halduskohtus tuleks jätkata, sest ringkonnakohtu hinnangul ei saagi kaebetähtaja

küsimust praegusel juhul kerkida, kuna Kuusalu vallal puudub seaduse kohaselt üldse õigus

pöörduda halduskohtusse kaebusega X tekitatud kahju hüvitamiseks.

21. HKMS § 260 lg 2 näeb ette, et haldusorgan võib ametniku või muu avalikke ülesandeid

täitnud isiku poolt tekitatud kahju hüvitamiseks (sh regressinõude rahuldamiseks) kaebuse

esitada üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Kuusalu vald ei ole viidanud ühelegi õiguslikule

alusele, millele tema hüvitamiskaebus tugineb (v.a viivitusintressi nõue VÕS § 113 lg 1 alusel).

Kuigi väidetav kahju põhjustati avalik-õiguslikus suhtes, ei saa kahju hüvitamise nõude aluseks

praegusel juhul olla RVastS § 7 lg 1, sest tegemist ei ole olukorraga, kus avaliku võimu kandja

oleks tekitanud kahju haldusvälisele isikule, vaid Kuusalu vald kui avaliku võimu kandja nõuab

hoopis temale väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist X-lt kui füüsiliselt isikult, kes

vallavanemana täitis valla nimel avaliku võimu kandja ülesandeid (KOKS § 49 lg 1). X ei saa

olla kahju hüvitamiseks kohustatud isikuks RVastS § 12 järgi.

22. RVastS § 19 lg 1 näeb ette, et RVastS alusel kahju hüvitanud avaliku võimu kandja võib

esitada regressinõude mh RVastS § 12 lg-tes 2 ja 3 nimetatud isiku vastu, kelle õigusvastase

tegevuse tulemusena kahju tekkis. Regressi erijuhuna sätestab RVastS § 21 lg 1, et ametnik

vastutab avaliku võimu kandja ees ATS-s sätestatud alustel ja korras. Ringkonnakohus leiab, et

Kuusalu vald ei saa praegusel juhul esitada X vastu regressinõuet RVastS § 19 lg 1 alusel, sest

Kuusalu vald ei ole ühelegi isikule RVastS-i alusel hüvitanud kahju, mis oleks põhjustatud X

tegevusega vallavanema ülesannete täitmisel. Füüsilise isiku vastu saab RVastS § 19 lg 1 alusel

regressinõude esitada üksnes see avaliku võimu kandja, kes on pidanud kannatanule RVastS-i

alusel hüvitama kahju, mille vahetult põhjustas selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud

füüsiline isik. Sellist olukorda praegusel juhul ei esine, sest pole alust väita, et Kuusalu vald

oleks 08.10.2018 kompromisslepinguga või 21.11.2018 väljamaksega hüvitanud RVastS alusel

AS-le EVIKO kahju, mis oli tekitatud Kuusalu valla õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus

suhtes. Kompromissleping sõlmiti Kuusalu valla ja AS EVIKO vahel 22.07.2016 sõlmitud

töövõtulepingust nr 944 (s.o eraõiguslikust suhtest) tulenevate vastastikuste nõuete

rahuldamiseks.

23. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses vaidluses kohaldatav ka RVastS § 21 lg-s 1

märgitud regressi erijuhtum ehk ametniku varaline vastutus ATS §-de 80–81 järgi. ATS § 80

lg 1 kohaselt kui ametnik on teenistuskohustuse süülise rikkumisega tekitanud ametiasutusele

varalist kahju, on ta kohustatud selle kahju hüvitama ATS § 80 lg-tes 3–5 nimetatud ulatuses.

Kahju hüvitamiseks tuleb ametnikule teha kirjalik ettepanek kolme kuu jooksul arvates päevast,

millal ametisse nimetamise õigust omav isik sai või pidi teada saama kahju tekkimisest ja kahju

tekitanud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist (ATS § 81 lg 2). Kui

ametnik ettepanekule tähtajaks ei vasta, keeldub kahju hüvitamisest või ei hüvita kahju nõutud

tähtaja jooksul, võib ametiasutus pöörduda kaebusega halduskohtusse (ATS § 81 lg 4). ATS

§ 2 lg 3 p 10 sätestab, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, siis ATS-i valla- või linnavalitsuse

liikmele (sh vallavanemale – vt KOKS § 49 lg 1) ei kohaldata. Seega peab vallavalitsuse liikme

suhtes ATS-i kohaldamiseks esinema seadusest tulenev alus (nt KOKS § 494 lg 4). Ühestki

3-21-2066

7(8)

seadusest ei tulene, et valla- või linnavalitsuse liikme vastutusele saaks kohaldada ATS §-des

80–81 sätestatut. Selliseks aluseks ei saa olla ka Kuusalu valla põhimääruse § 46, sest tegemist

ei ole seadusega, vaid volikogu määrusega (Kuusalu Vallavolikogu 29.09.2005 määrus nr 23).

Isegi kui vallavanema ametikohta sisustada n-ö dualistlikult ehk samaaegselt nii vallavalitsuse

liikmeks kui ka omavalitsusteenistuses olemisena, ei saaks ATS-i sätteid vallavanema suhtes

laiendada küsimustes, mis puudutavad tema tegevust vallavalitsuse kui kohaliku omavalitsuse

võimuorgani juhina (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 11.04.2017 otsus nr 3-16-395, p 36). Kuna

Kuusalu vald on seostanud kaebusega nõutava kahju tekkimist X tegudega, mis seisnesid selgelt

vallavalitsuse juhi ülesannete täitmises (s.o valla esindamine oma pädevuse piires), siis ei saa

kahju hüvitamise nõude aluseks olla ametniku varalist vastutust reguleerivad sätted.

24. Asjaolu, et seadustes ei ole kohaliku omavalitsuse üksusele nähtud ette võimalust nõuda

asjaomase valla- või linnavalitsuse liikme poolt oma ülesannete täitmisel kohaliku omavalitsuse

üksusele väidetaval tekitatud varalise kahju hüvitamist, ei ole iseenesest põhiseadusevastane.

Kuusalu vald ei saaks kahjunõude esitamisel tugineda vahetult põhiseaduse (PS) §-le 25, sest

riik ja teised avalik-õiguslikud juriidilised isikud ei ole põhiõiguste kandjad ning seega ei ole

nende kahjunõuded PS §-ga 25 kaitstud (vt J. Jäätma, I. Pilving. PS § 25 kommentaarid, p 34.

– Ü. Madise (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend. vlj.

Tartu 2020, lk 379). Eraisiku vastu kahju hüvitamise nõude esitamine ei ole hõlmatud ka PS

§-s 154 sätestatud omavalitsusgarantiiga.

25. Eeltoodust tulenevalt puudub Kuusalu vallal X vastu kahju hüvitamise kaebuse

esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1) ning olukorras, kus halduskohus oli

23.09.2021 määrusega kaebuse eelnevalt menetlusse võtnud, pidanuks halduskohus 20.06.2022

määrusega jätma kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, mitte

aga lõpetama haldusasja menetlust kaebetähtaja ületamise tõttu. Vahetegu on oluline, sest

menetluse lõpetamisel on kaebuse läbi vaatamata jätmisega võrreldes teistsugused tagajärjed

(vt HKMS § 43 lg 1 p 2 ja lg 2), samuti esinevad erisused riigilõivu tagastamise osas (vt HKMS

§ 104 lg 5 p-d 3 ja 4).

26. Eelneva põhjal tuleb Kuusalu valla 04.07.2022 määruskaebus jätta rahuldamata, kuid

ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 20.06.2022 määruse ja teeb asjas uue määruse,

millega jätab Kuusalu valla kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

27. X on kandnud määruskaebemenetluses esindajakulu 210 eurot, mis vastab esindaja 1,5

töötunnile tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta). Esindajakulu kandmine seoses Kuusalu

valla 04.07.2022 määruskaebuse menetlusega ringkonnakohtus on õigusabiteenuse osutaja

arvega HKMS § 109 lg 11 nõuete kohaselt tõendatud (vt lisaks käesoleva määruse p 30). Kuna

ringkonnakohtu määruse tagajärjel jääb Kuusalu valla kaebus läbi vaatamata, kannab kaebaja

HKMS § 108 lg 4 alusel menetluskulud ka määruskaebuse menetluses. Taotletud esindajakulu

kandmine on olnud HKMS § 109 lg 6 tähenduses vajalik ja kulude suurus ei ole ülemäärane.

II

Kuusalu valla 29.07.2022 määruskaebus

28. Kuusalu valla määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12.07.2022 määruse peale tuleb võtta

HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud

(HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des

52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuste esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kuna määruskaebuse põhjendused sisuliselt üksnes kordavad

3-21-2066

8(8)

Kuusalu valla 05.07.2022 vastuväiteid X 22.06.2022 taotlusele, ei pea ringkonnakohus

vajalikuks küsida X-lt määruskaebuse suhtes täiendavat seisukohta.

29. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Iseenesest on õige, et HKMS

§ 109 lg 2 järgi tuleb kohtul menetlust lõpetavas määruses jaotada ka menetluskulud. Kuivõrd

halduskohus ei olnud enne 20.06.2022 määrusega haldusasja menetluse lõpetamist määranud

menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks, samuti

oli halduskohus jätnud 20.06.2022 määruses menetluskulud jagamata, oli X-l siiski õigus

taotleda menetluskulude väljamõistmise osas HKMS § 170 lg 1 p 3 ja § 178 lg 3 alusel täiendava

määruse tegemist, esitades koos taotlusega ühtlasi kuludokumendid (vrd Riigikohtu 18.05.2015

määrus nr 3-3-1-6-15, p 12). Menetluskulude väljamõistmist on taotletud HKMS § 170 lg-s 5

sätestatud tähtaega järgides. X-l ei olnud kohustust esitada menetluskulude väljamõistmise

taotlus ja kuludokumendid juba koos 28.05.2022 seisukohaga kaebuse tähtaegsuse ja tähtaja

ennistamise taotluse osas, sest halduskohus ei olnud määranud selleks eelnevalt tähtaega. Ka ei

olnud halduskohtul alust oodata menetluskulude jaotamisega kuni menetluse lõpetamise kohta

tehtud 20.06.2022 määruse jõustumiseni, sest HKMS § 109 lg 2 kohaselt tulnuks menetluskulud

jaotada juba 20.06.2022 määruses.

30. Halduskohus ei ole määruses küll üksikasjalikult põhjendanud, miks ta peab asja mahtu

ja keerukust arvestades HKMS § 109 lg 6 tähenduses vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks

600 eurot, kuid pole alust väita, et kohus ei oleks seda küsimust üldse kaalunud. X taotles

esindajakulude väljamõistmist summas 1260 eurot, mis vastas esindaja 9 töötunnile hinnaga

140 eurot/tund. Halduskohus mõistis välja 600 eurot, mis vastab esindaja ca 4,3 töötunnile,

vähendades taotletud menetluskulu suurust seega olulisel määral (ca 48%). Vastustaja esindajal

on tulnud praeguse menetluse raames esitada vastus kaebusele, seisukoht kaebuse tähtaegsuse

ja ennistamistaotluse kohta ning tutvuda kaebaja ja kohtu edastatud dokumentidega. Kuusalu

vald ei ole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks ei saanud esindaja põhjendatud töömaht

olla suurem kui 1 töötund. Halduskohus ei ole menetluskulude väljamõistmisel eksinud. Samuti

ei pea menetlusosaline esindajakulude (HKMS § 103 lg 1 p 1) puhul tõendama nende kandmist

(st arve tasumist), vaid HKMS § 109 lg 11 kohaselt on nimetatud kulud väljamõistetavad, kui

menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus (st piisab arve esitamisest). Praegusel

juhul oli X 22.06.2022 taotlusele lisatud OÜ Leesi Pood 21.06.2022 arve nr 2022-2 ning seega

oli esindajakulu kandmise kohustus nõuetekohaselt tõendatud.

31. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab üldjuhul kaebaja

menetluskulud nii menetluse lõpetamise kui ka kaebuse läbi vaatamata jätmise korral ja erandid

praeguses olukorras ei kohaldu, siis ei ole halduskohtu 12.07.2022 määruses kindlaks määratud

menetluskulude jaotust vajalik muuta ka põhjusel, et ringkonnakohtu hinnangul tuli menetluse

lõpetamise asemel jätta kaebus läbi vaatamata.

32. Eelneva põhjal jääb Kuusalu valla 29.07.2022 määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 12.07.2022 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)