1-20-5392/42 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2022, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-5392 (20284000197) Kohtulahend Tartu Maakohtu 21.10.2020 otsus Meelis Aasa süüdimõistmises KarS § KarS § 215 lg 2 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8, p 1, KarS § 121 lg 2 p 2, 3, KarS § 424 lg 2 järgi

ja karistamises liitkaristusena vangistusega 2 aastat, millest kandmata tingimisi katseajaga 3 aastat 11 kuud 25 päeva, Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Merilyn Enders Süüdimõistetu Meelis Aas

(isikukood: 38106146013; elukoht: xxxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx xx xxxxxxx ; töökoht: xxxx, xxx- ) xxxxxxxxxxxx Asja arutamise kuupäev 08.09.2022

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 2 ja KarS § 74 lg 4, kohus määras: -dest 145, 427, 43

1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne

ja pöörata Meelis Aasale Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2020.a. otsusega mõistetud kandmata vangistus 11 kuud 25 päeva täitmisele.

2. Meelis Aasale Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes KrMS § 429.

3.

, Tartu Vanglale ja Tartu Vangla kriminaal- Määrus toimetada kätte süüdimõistetule hooldusosakonna Viljandi esindusele.

2

Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD

1. Meelis Aas tunnistatud Tartu Maakohtu 21.10.2020 otsusega KarS 199 lg 2 p 4, 5,

on süüdi § 7, 8 2 aastat vangistust järgi ja mõistetud karistuseks

, süüdi tunnistatud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõist , süüdi tunnistatud KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja etud karistuseks 1 aasta vangistust

mõistetud karistuseks 8 kuud vangistust, süüdi tunnistatud KarS § 424 lg 2 järgi ja mõistetud

karistuseks 1 aasta vangistust. 64 lg 1 alusel kergema karistuse KarS § 63 lg 2 ja KarS § raskeimaga kaetuks lugemisega mõisteti Meelis Aasale liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 22.05.2020.a, s.o 5 päeva 68 lg 1 alusel arva vangistuse aeg 28.-29.01.2020 ja 20.- ti eel mõistetud karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrat , et mõistetud vangistusest kuulub kohesele

i ärakandmisele 1 aasta vangistust KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrat , et ülejäänud mõistetud .

i vangistus 11 kuud 25 päeva jääb tingimisi kohaldamata. Meelis Aasale äärat

m i katseaeg 3 aastat ning mõistetud vangistust 11 kuud 25 päeva ei pöörata täitmisele, kui Meelis Aas ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid 75 lg-s . KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrat käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte i Meelis Aasale tarvitada alkoholi ja 75 lg 2 p 8 alusel KarS § osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

2. Tartu Maakohtu

19.04.2022 määrusega on Meelis Aasale KarS § 75 lg 4 alusel määratud lisakohustusena hiljemalt 1 kuu jooksul pärast kohtumääruse jõustumist ning edaspidi käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).

3. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõ ohta. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt istetu Meelis Aasa k Meelis Aas on rikkunud registreerimiskohustust ja kohustust mitte tarvitada alkoholi, ei ole osalenud sotsiaalprogrammis ning ei ole oma elukohas allunud kriminaalhooldusametniku kontrollile.

Erakorralises ettekandes märgitakse, et esmakohtumine Meelis Aasaga toimus 18.06.2021, isik tutvus ja allkirjastas dokumendi „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“. 13.07.2021 esitas M. Aas ametnikule e-kirja teel Eesti Töötukassa otsuse, mille kohaselt võttis ta ennast töötuna arvele 07.06.2021. 16.07.2021 registreerimisel tutvustati hooldusalusele isiku juhtumist lähtuvalt koostatud hoolduskava tegevustega kuritegevusriskide maandamiseks. Hoolduskavast lähtuvalt on kriminaalhooldusalusega vesteldud järgmistel teemadel: alkoholi tarvitamise mõju mõtlemisele ja käitumisele, majandusliku stabiilsuse saavutamise võimalused, alkoholi seos vägivaldse käitumisega Kodukülastus aadressile . xxxxxxxxxx xx-x xxxxxxxx xxxxx teostati 09.08.2021, tegemist heas seisukorras korteriga, mis kuulub isiku emale. Eluasemel elab M. Aas üksinda. Aeg ajalt käivad isikul külas ka tema alaealised tütred.

Perioodil 05.10.2021-12.02.2022 töötas M. Aas laoametnikuna ettevõttes nimega Tööleping lõpetati TLS § 86 l xxxxxx xxxx xx . g 1 -

ülesütlemine katseajal. M. Aas rikkus registreerimiskohustust 03.11.2021 ja 09.11.2021. 10.11.2021 registreerimisel võttis ametnik isikult seletuse registreerimiskohustuse rikkumise kohta. Seletusest nähtub: „Olin tööl siis ja unustasin tulla“. Ametnik selgitas registreerimiskohustuse täitmise korda ning kuna M. Aasa jaoks oli töö leidmine vaevaline, siis ametnik piirdus selgitava vestlusega.

3

16.11.2021 sai kriminaalhooldusametnik PPA’lt teatise, et 13.11.2021 väljakutse käigus kontrolliti Meelis Aasa nimelist isikut, kellel esinesid joobe tunnused. M. Aas ei teinud politseiametnikega koostööd ning keeldus indikaatorvahendisse puhumisest. 23.11.2021 andis hooldusalune rikkumise kohta kirjaliku seletuse, et 13.11.2021 kutsus ta ise politsei, kuna teda lükati trepist alla ja oli peale kukkumist uimane. M. Aas eitab, et oleks alkoholi tarvitanud. Ametnik reageeris rikkumisele hoiatusega, mille M. Aas 23.11.2021 allkirjastas. Korrakaitseseaduse § 38 lg 3 (1) järgi kirjeldab ametiisik isikul esinevaid joobeseisundile viitavaid tunnuseid juhul, kui see on vajalik joobeseisundi tuvastamiseks. Joobe tunnused on kirjeldatud protokollis. 14.03.2021 registreerimise käigus tuvastati Meelis Aasal indikaatorvahendiga Alcovisor Mark X2 (SN157794) alkoholijoove 0,283 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Isik andis rikkumise kohta seletuse, et jõi 1 õlut. Ametnik reageeris rikkumisele hoiatusega, mille M. Aas -2 pudelit 31.03.2022 allkirjastas. Kriminaalhooldusametnik sai 20.03.2022 PPA’lt teate, et Meelis Aas viibis 20.03.2022 kell 15.30 alkoholijoobe seisundis avalikus kohas, Huntaugu ühistranspordipeatuses, Viljandi linnas, Viljandi maakonnas. Rikkumise tuvastas Anne Semjonova, tunnistaja oli Janek Uusna. M. Aas andis 11.04.2022 registreerimisel rikkumise kohta järgneva selgituse: „Jõin mõne õlle 20.03.2022a.“. 11.04.2022 saatis piirkonnapolitseinik Taavi Hüva ametnikule ka joobe tuvastamise protokolli, millest nähtub, et isikul fikseeriti alkoholijoove 1,31 mg/l kohta. Ametnik reageeris rikkumisele 12.04.2022 erakorralise ettekandega ning tegi ettepaneku määrata isikule täiendav lisakohustus teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 19.04.2022 määrusega ametniku ettepanek rahuldati, määrus jõustus 18.05.2022. 24.05.2022 ei ilmunud M. Aas kokkulepitud ajal registreerimisele. M. Aas tuli registreerima 25.05.2022 kell 09.00 arvates, et tegemist on 24. kuupäevaga. Teavitatud isikut, et ta on päevaga eksinud ja registreerimine

pidi toimuma eelmisel päeval. Esmase CDT vereanalüüsi tegi Meelis Aas 14.06.2022, CDT vereanalüüsi tulemus oli 2,6 %, mis on suurem referentsväärtusest. 01.07.2022 sai ametnik Eesti Töötukassast päringule vastuse, et M. Aas on alates 21.02.2022 arvel Eesti Töötukassas töötu ja tööotsijana ning osaleb ka võlanõustamise teenusel. 2022. aasta juulis lisati Meelis Aas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening osalejate nimekirja ning teavitati programmi toimumise aegadest. Programmi läbimise eelduseks on kõikides tundides osalemine, kaasa töötamine ning kodutööde tegemine. Meelis Aas osales vaid esimeses programmitunnis (08.08.2022) - osaledes oli pigem tagasihoidlik, kuid vastas küsimustele. M. Aas ei osalenud sotsiaalprogrammis tundides 11.08.2022 ja 18.08.2022. Mõjuvat põhjust osalemata jätmiseks M. Aas esitanud ei ole, mistõttu on ta rikkunud kohtu poolt määratud kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis (KarS § 75 lg 2 p 8). M. Aas ei ilmunud 18.08.2022 kell 13.00 ka registreerimiskohustust täitma. Ametnikku tulemata jätmise põhjustest ei teavitanud. Sellega rikkus Meelis Aas KarS § 75 lg 1 p 2 kohustust, mille alusel peab isik ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kriminaalhooldusametnik Merilyn Enders ja Jaak Kimmel läksid isikut 18.08.2022 kell 13.45 tema elukohta kontrollima ( -x xxxxxxxxxx). Esmakordsel koputamisel avas isik xxxxxxxx xx ukse, kuid ametnikke nähes sulges selle koheselt ning enam koputustele ei reageerinud. Kohale tuli ka piirkonnapolitseinik Kaire Teas, kellele M. Aas samuti ust ei avanud. Meelis Aas ei allunud kriminaalhooldusametnikule oma elukohas ega olnud kättesaadav. Hooldusalusel olid silmanähtavad joobe tunnused egane kõne, häiritud reaktsioon. Sellega - silmade punetus, s rikkus Meelis Aas KarS § 75 lg 1 p 3 kohustust, mille alusel peab isik alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas. Isikule on proovitud helistada 18.08.2022 ning 24.08.2022. Telefon annab kinnis tooni ning isikut kätte saada ei olnud võimalik. Kokku on Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses läbi viidud 25 registreerimist. Registreerimiskohustust on M. Aas rikkunud järgmistel kuupäevadel:

4

10.09.2021, 03.11.2021, 09.11.2021, 24.05.2022, 18.08.2022. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on esinduses kontrollitud 7 korral, millest 1 tulemus osutus positiivseks. Kahel korral on alkoholijoove tuvastatud PPA ametnike poolt. Meelis Aasale on antud võimalus kanda karistust vabaduses tingimusel, et ta täidab KarS § 75 lgs 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lisakohustuseks määrati isikule: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Isik on 18.06.2021 allkirjastanud dokumendi “Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“, mistõttu peaks ta olema teadlik talle määratud kohustuste sisust. Katseaja jooksul on M. Aas korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ning kohtu poolt määratud lisakohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. M. Aas ei allunud ametnikule 18.08.2022 oma elukohas, et kontrollida kohtu poolt määratud kohustuse mitte tarvitada alkoholi täitmist ning võtta seletused, miks ta registreerimisele ning programmitundi ei ilmunud. Samuti ei ole hooldusalune

olnud telefoni teel kättesaadav. Isik ei ole varasematest kirjalikest hoiatustest ja erakorralisest ettekandest järeldusi teinud ega enda käitumist muutnud, mistõttu ei ole ametniku hinnangul kriminaalhoolduse teostamine Meelis Aasa suhtes

täitnud oma eesmärki. M. Aasa rikkumised on olnud tahtlikud. Arvestades toimepandud rikkumisi ja nende sagedust teeb ametnik ettepaneku pöörata Meelis Aasale mõistetud karistus täitmisele.

4. Kohtuistung 08.09.2022

Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralise ettekande arutamisel esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. Ametniku hinnangul muud meetmed - katseaja pikendamine või lisakohustuste määramine tulemust ei annaks. Kriminaalhooldusametnik leidis, et isik ei ole varasematest kirjalikest hoiatustest ja erakorralisest ettekandest järeldusi teinud ega enda käitumist muutnud. Rikkumised, mida Meelis Aas on toime pannud, on tahtlikud ja takistavad kriminaalhoolduse läbiviimist.

Süüdimõistetu Meelis Aas erakorralise ettekande arutamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes toodud asjaolud tema rikkumiste kohta on õiged. üks kord oli see, kui a töö juurest ei saanud Registreerimiskohustuse rikkumise t ära ja unustas telefoni koju. saanud kontrollida töö juures. Ülejäänud nelja Teda oleks registreerimiskohustusele mitteilmumise rikkumist tunnistab. Alkoholi tarvitamist tunnistab kolmel korral. Tarvitas alkoholi, kuigi on selle keeld, aga seda

ei oska öelda miks, lollusest. Kohtuotsus talle laieneb, aga pole sellist tahtejõudu. Sotsiaalprogrammis osalemise katkestas, kuna sel päeval, kui kriminaalhooldusametnik kontrollimas käis, siis tol hetkel teda ta teda sisse ei lasknud, kuna oli alkoholi tarvitanud. Sel hetkel sai ta takse see aru, et niikuinii määra täitmisele ja rohkem võimalusi ei anta. Sotsiaalprogrammist osavõtmisele 18.08.2022 ja kriminaalhooldaja juurde registreerimiskohustuse täitmisele ei ilmunud, kuna oli alkoholi tarvitanud. Kui muud võimalust ei nähta, siis peab minema karistust kandma vanglasse.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. KrMS 427 lg 1 kohaselt k

§ aristusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike

4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS -

5

§ – -des 425 4262 ed sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimus lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul.

Kriminaalhooldusseadus (Kr ) lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule HS § 31 kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestat § 31 ud juhtudel. KrHS lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe

aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).

6. Tartu Maakohtu 21.10.2020 otsuse alusel Meelis Aas on katseaja vältel korduvalt rikkunud talle kohaldatud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi.

Senise kriminaalhoolduse käigus on läbi viidud 25 registreerimist. Katseajal on süüdimõistetu registreerimiskohustust rikkunud 5 korral järgmistel kuupäevadel: 10.09.2021, 03.11.2021, 09.11.2021, 24.05.2022, 18.08.2022.

Kohustust mitte tarvitada alkoholi on tetu rikkunud 4 korral: 13.11.2021, 14.03.2022, süüdimõis 20.03.2022

, 18.08.2022. Kohustuse

esitada alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT) näit täitmiseks tegi Meelis Aas 14.06.2022 esmase CDT vereanalüüsi, CDT vereanalüüsi tulemus oli 2,6 %, mis on suurem referentsväärtusest (KoTo kd 4, tl 175).

2022. aasta juulis lisati Meelis Aas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening osalejate nimekirja ning teavitati programmi toimumise aegadest. Programmi läbimise eelduseks on kõikides tundides osalemine, kaasa töötamine ning kodutööde tegemine. Meelis Aas osales vaid esimeses programmitunnis (08.08.2022). M. Aas ei osalenud sotsiaalprogrammis tundides 11.08.2022 ja 18.08.2022. Mõjuvat põhjust osalemata jätmiseks M. Aas esitanud ei ole, mistõttu on ta rikkunud kohtu poolt määratud kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis (KarS § 75 lg 2 p 8).

Meelis Aas ei allunud 18.08.2022 kriminaalhooldusametnikule oma elukohas ja ei olnud kättesaadav. Nähtuvalt kodukülastus ametnike poolt 18.08.2022 koostatud e lehelt avas Meelis Aas esimese koputuse peale ukse kuid sulges selle koheselt ja edasistele koputustele ei reageerinud ning ust ei avanud. Meelis Aasal olid silmnähtavad joobe tunnused – silmade punetus, segane kõne ja häiritud reaktsioon. Samuti ei olnud Meelis Aas kättesaadav telefoni teel (KoTo kd 4, tl 173 ).

6

7. Kohus A osaliselt karistuse kandmist peab oluliseks märkida, et Meelis asale on võimaldatud vabaduses. Tartu Maakohtu 21.10.2020 otsusega

jäeti mõistetud vangistusest 11 kuud 25 päeva tingimisi kohaldamata ja Meelis Aasale määrati katseaeg 3 aastat. Kuna Meelis Aas rikkus katseajal temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, esitas kriminaalhooldusametnik 12.04.2022 kohtule erakorralise ettekande. Tartu Maakohtu 19.04.2022 määrusega on Meelis Aasale määratud tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi lisakohustusena alkoholi liigtarvitamise (CDT) esitamine. Hoolimata eelviidatud meetmest, ei ole süüdimõistetu järeldusi teinud ja on taaskord rikkunud talle katseajaks määratud kohustusi.

8. Kohus leiab, et süüdimõistetu Meelis Aasa poolt katseajal toime pandud käitumiskontrolli kontrollnõuete ja kohustuste rikkumised on tahtlikud ja takistavad kriminaalhoolduse teostamist tema üle ning mõjuvad põhjused rikkumiste õigustamiseks puuduvad. Kohus on seisukohal, et k Meelis Aasa riminaalhoolduse jätkamine puhul ei ole otstarbekas ja ei täida oma eesmärki. Süüdimõistetule on selgitatud katseajaks määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kuna senini kohaldatud meetmed ei ole soovitud mõju avaldanud ja käitumine on selgelt näidanud, et tal puudub tahe Meelis Aasa kanda temale mõistetud vangistust vabaduses, on karistuse eesmärke tema puhul võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega.

Tulenevalt eeltoodust, on põhjendatud rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörata .a. otsusega mõistetud Meelis Aasale Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2020 kandmata vangistus 11 kuud 25 päeva täitmisele.

Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki § – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus -des 383 kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada päevajooksul. 15

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik