3-21-1718/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

9. september 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1718

Haldusasi

S. S., V. T., T. K., K. M., T. O. kaebus Viimsi Vallavalitsuse

27.04.2021 ettekirjutuse tühistamiseks või alternatiivselt

tühisuse tuvastamiseks ja 30.06.2021 korralduse nr 294 punkti

1 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebuse esitajad: S. S., V. T., T. K., K. M., T. O., esindaja

vandeadvokaat S. S.

Vastustaja: Viimsi vald

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Tühistada Viimsi Vallavalitsuse 27.04.2021 ettekirjutus ja

30.06.2021 korralduse nr 294 punkt 1.

2. Mõista Viimsi Vallavalitsuselt kaebajate kasuks välja menetluskulud järgmiselt: T. O.

15 eurot (riigilõiv), K. M. 15 eurot (riigilõiv), V. T. 15 eurot (riigilõiv), T. K. 15 eurot

(riigilõiv), S. S. 2805 eurot (riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud).

3. Kaebajatel teatada vastustajale andmed, kuhu menetluskulud tuleb kanda 5 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

4. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10. oktoober 2022. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg

1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna

Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavalitsuse järelevalveinspektor Viktor Beresnev tegi 27.04.2021 ettekirjutuse ja

sunniraha määramise hoiatuse 640 euro tasumise kohta T. O., K. M., V. T., S. S. ja T. K.

(ettekirjutus-hoiatus või ettekirjutus) (lisa 1, tl 7-9). Ettekirjutusega kohustatakse ettekirjutuse

adressaate: Viimsis, Haabneeme alevikus, Lehtpuu tee 5 vertikaalplaneering ja piirdeaed viia

31.07.2021 vastavusse ehitusprojektiga.

Ettekirjutuse adressaadid esitasid Viimsi Vallavalitsusele vaide ettekirjutuse ja sunniraha

määramise hoiatuse kehtetuks tunnistamiseks.

Viimsi Vallavalitsus jättis 30.06.2021 korralduse nr 294 punktiga 1 (korraldus) vaide

rahuldamata ja ettekirjutus-hoiatuse kehtima (lisa 2, tl 10-13p).

2. 29.07.2021 esitasid S. S., V. T., T. K., K. M., T. O. Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi

Vallavalitsuse 27.04.2021 ettekirjutuse tühistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks

ja 30.06.2021 korralduse 294 punkti 1 tühistamiseks.

3. Kohus võttis kaebuse oma 24.08.2021 määrusega menetlusse. 08.06.2022 määrusega määras

kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebajad paluvad tühistada Viimsi Vallavalitsuse 27.04.2021 ettekirjutuse või alternatiivselt

tuvastada selle tühisus ja tühistada 30.06.2021 korralduse 294 punkt 1 alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Ettekirjutuse põhjenduste analüüs

Ettekirjutust on põhjendatud Lehtpuu tee 5 ehitise kasutusloa puudumisega. Ettekirjutusest

nähtuvalt esitati Viimsi Kodu OÜ poolt Viimsi Vallavalitsusele kasutusloa taotlus 16.08.2019,

kuid see olevat tagastatud arendajale ettekirjutuse tegemise ajaks märkuste lahendamiseks

seitse korda. Ettekirjutuses on märgitud, tsiteerin ettekirjutuse põhjendust: „rohkem kasutusloa

taotlust esitatud ei ole, ehitis ei vasta jätkuvalt ehitusprojektile“.

Kuna käesolevaks ajaks on ettekirjutuse põhjendustes toodud asjaolud oluliselt muutunud,

kasutusloa taotlus esitati uuesti ja Lehtpuu tee 5 ehitisele on antud kasutusluba, siis eelduslikult

vastab ehitis projektile ja ettekirjutus kuulub tühistamisele.

4.2. Asjaolud seoses hooviala vertikaalplaneeringuga

Elamu Lehtpuu tee 5 on ehitatud vastavalt ehitusprojektile ja elamu paiknemine krundil vastab

asendiplaanile koos vertikaalplaneerimisega. Arendaja esindaja sõnade kohaselt Lehtpuu tee 5

elamu projekti asendiplaan koos vertikaalplaneerimisega määras kindlaks elamu asukoha

krundil ja elamu aluse vertikaalplaneeringu (s.t. arhitekti poolt oli elamu ehitusprojektiga

projekteeritud elamu nelja nurga asukoha kõrgus), millest Lehtpuu tee 5 elamu ehitaja on ka

juhindunud. Vastasel juhul ei oleks elamule antud kasutusluba, kui elamu kõrgused maapinna

reljeefil ei vastaks vertikaalplaneeringule. Lehtpuu tee 5 elamu ehitusprojektiga ei ole

projekteeritud Lehtpuu tee 5 kinnistu hooviosa. Hooviosa vertikaalplaneerimine üldjuhul ei

kvalifitseeru ehitamise mõiste alla, see oleks sellise tegevuse alla, millega muudetakse ehitise

füüsikalisi omadusi.

Kaebajatele ei ole ettekirjutusest aru saada, mida neilt vertikaalplaneerimise osas nõutakse.

Kaebajatel ei ole Lehtpuu tee 5 korterelamu hooviosa vertikaalplaneeringu projekti ja kaebajad

ei ole sellist ka www.ehr.ee keskkonnast leidnud.

Viimsi Vallavolikogu 13.09.2005.a. määrus nr 32 „Viimsi valla ehitustingimuste määramine.

Elamuehituse põhimõtted“ p-s 4.1.2. on reguleeritud, et vertikaalplaneerimise projekti tegemist

Viimsi vallas nõutakse krundi pinna tõstmiseks naaberkrundile lähemale kui 5 meetrit ja üle

0,5 meetri võrreldes naaberkrundiga ja sel juhul tuleb see projekt piirinaabritega kooskõlastada.

Muul juhul võib, aga ei pea krundi pinna mullatöödel projekti koostama. Lehtpuu tee 5 krunti

ei ole tõstetud 5 meetri kaugusel naaberkruntidest üle 0,5 meetri. Asjaolu on tõendatud

asjatundja arvamusega (lisa 7, tl 18). RM Grupp OÜ geodeedid teostasid 2020 suvel maapinna

kõrguste mõõtmisi aadressil Lehtpuu tee 5 ja osaliselt ka aadressil Lehtpuu tee 9. RM Grupp

OÜ geodeet Egert Leetsar on andnud asjatundjana arvamuse, et kõrguste erinevus Lehtpuu tee

9 kinnistul ja Lehtpuu tee 5 kinnistul viie meetri kaugusel Lehtpuu tee 9 kinnistust on kuni 0,5

meetrit, kuid mitte rohkem. Asjatundja arvamusele on lisatud RM Grupp OÜ geodeetide

mõõdistus (lisa 8, tl 19-20). Seetõttu ei saaks vastustaja Lehtpuu tee 5 hooviosa

vertikaalplaneeringu projekti koostamist kaebajatelt ka nõuda. Seetõttu ei pidanud mullapinna

silumist Lehtpuu tee 5 hooviosas ka piirinaabritega kooskõlastama.

Kuna kaebajad kirjutasid vaides, et ettekirjutusest ei ole aru saada, mida neilt nõutakse, siis

korralduses on vastustaja üritanud lahti kirjutada, mida kaebajad tegema peaksid, aga ebaselge

haldusakt ei muutu õiguspäraseks, kui hilisemates dokumentides seda siluma hakatakse. Lisaks

sellele, vastustaja nõue on ikkagi ebaselge. Ei ole aru saada, mida ja mille alusel kaebajad

tegema peaksid. Korraldusest nähtuvalt leiab vastustaja, et elamu Lehtpuu tee 5 sisehoovi

ehituslik lahendus ja vertikaalplaneering olevat kajastatud Lehtpuu tee 5 elamu põhiprojekti

asendiplaanil, millisel olevat (tsiteerin vastustajat): „haljastus, samakõrgusjooned ning

maakividest tugimüür ABS kõrgusega 12,60“. Kas kaebajad peaksid selle ettekirjutuse alusel

hakkama vastustaja arvates maakividest müüri ehitama? Kaebajad ei nõustu vastustajaga, et

elamu asendiplaani alusel peaksid (või isegi tohiksid) kaebajad hakkama ehitama hoovialasse

mingisugust maakividest tugimüüri. Kohe kindlasti ei ole elamu asendiplaani näol tegemist

rajatise (maakividest tugimüüri) projektiga. Vastustajal puudub alus nõuda kaebajatelt rajatise

ehitamist, millel puudub projekt.

4.3. Asjaolud seoses piirdeaiaga

Kaebajatele ei ole ettekirjutusest aru saada, mida neilt piirdeaia osas nõutakse.

Kaebajad selgitavad, et Lehtpuu tee 5 kinnistu piirdeaed on arendaja poolt ehitatud 2019.a.

Tegemist on kvaliteetselt ehitatud, keskkonda sobituva, ilusa piirdeaiaga, mis moodustab ühtse

visuaalse terviku ümbruskonnaga ja naaberkinnistute piirdeaedadega.

Kaebajad ei tea ja ettekirjutusest ei selgu, kas aia ehitus nõuab projekti või ei ja kui nõuab, kas

aiaehituseks oli projekt või ei ja kui aiaehituseks oli projekt, siis kas aia ehitus oli sel juhul

projektikohane või mitte. Mis mõttes ei vasta piirdeaed ehitusprojektile? Kaebajatel endal

puuduvad projekteerimise ja ehitamise alal eriteadmised. Ettekirjutusest ei selgu, mida

kaebajad piirdeaiaga ette võtma peaksid. Kuna piirdeaed on olemas ja kuna kohustus on viia

piirdeaed vastavusse ehitusprojektiga, siis loogiliselt võttes peaks alustama piirdeaia

lammutamisest (?!). Kui peaks piirdeaia lammutama, siis millises osas, kas kogu piirdeaia peab

lammutama (?!). Kui kaebajad peaksid piirdeaia lammutama, siis oleks see pidanud

ettekirjutuses otsesõnu olema välja öeldud, et tegemist on lammutamisettekirjutusega. Sel juhul

oleks õiguslik alus pidanud olema ehitusseadustik § 132 lg-s 3 (käesoleval juhul ei ole), millises

on sätestatud lammutamisettekirjutuse alused ja lammutamise kohustamiseks peavad olema

täidetud EhS § 132 lg 3 p 2 eeldused, mis käesoleval juhul kindlasti täidetud ei ole.

Lammutusettekirjutuse tegemise andmine tuleb otsustada kaalutlus- ehk diskretsiooniõiguse

kohaselt. Käesolevas ettekirjutuses puuduvad mis iganes kaalutlused. Tegemist on absurdse

haldusaktiga.

Ettekirjutus ei ole täidetav, sest isegi juhul, kui piirdeaed ei vastaks projektile, oleks naabritega

külgnevate piirdeaedade lammutamine ja uuesti ehitamine õiguslikult võimalik ainult juhul, kui

piirinaabrid oleks sellega nõus või siis tehtaks ka piirinaabritele ettekirjutus piirdeaia

lammutamise kohta, mis omakorda oleks absurdne, sest osa piirdeaiast on ehitatud naabrite

poolt rohkem kui 10 aastat tagasi. AÕS § 151 lg 1 sätestab, et kui kaks kinnisasja on teineteisest

eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses,

sõltumata asja kuuluvusest ja sama paragrahvi lg 3 teise lause kohaselt kui asi on vajalik ühe

naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta. Ettekirjutuse täitmine

piirdeaia osas oleks eelpooltoodud sätetega vastuolus. Igal juhul on piirinaabritega külgnev

piirdeaed ka naabrite huvides, eelduslikult asub piirinaabritega külgnev piirdeaed mõlemal

piirneval kinnistul ja Lehtpuu tee 5 korteriomanikud ei või piirdeaeda ilma naabrite nõusolekuta

muuta.

Kaebajad selgitavad veel, et arendaja sõnade kohaselt oli osa piirdeaeda 2019.a. juba olemas

(Lehtpuu tee 7 ja Lehtpuu tee 9 kinnistutega külgnevas osas). Selles osas, kus piirdeaed ei olnud

amortiseerunud, jäi alles olemasolev piirdeaed. Osaliselt oli olemas olnud piirdeaed

amortiseerunud ja kokkuleppel piirinaabritega ehitatud uus piirdeaed, sarnane olemasolevaga

(osaliselt olevat rahastanud piirdeaia taastamist ka piirinaabrid).

4.5. Ettekirjutuses puudub õiguslik analüüs

Ettekirjutuse andmiseks puudub õiguslik alus ja ettekirjutus ei ole õiguspärane. Lisaks sellele,

ettekirjutuses toodud asjaolud on muutunud. Kuna ettekirjutus-hoiatus kuulub tühistamisele

(või tuvastab kohus selle tühisuse), siis kuulub tühistamisele ka korraldus, millega jäeti

kaebajate vaie rahuldamata.

Ettekirjutuses on toodud selle tegemise alusena EhS § 130, aga ettekirjutuses ei ole toodud

paragrahvi lõiget ega punkti, mille alusel ettekirjutus on tehtud. Selles osas on tegemist

ettekirjutuse vormilise puudusega.

Kuna mullapinna silumine ei ole ehitamine (põhjendus toodud allpool), siis

vertikaalplaneerimise kontroll selle sätte alusel (mitte ühegi selle paragrahvi lõike ega punkti

alusel) kontrollimisele ei kuulu.

Ettekirjutuses on toodud selle tegemise alusena ka KorS § 6 lg 1, mis sätestab, et

korrakaitseorgan on seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud

asutus, kogu või isik.

KorS § 28 lg 1 sätestab, millal korrakaitseorganil on õigus ettekirjutuse ja haldussunnivahendi

kohaldamiseks. Viidatud sätte kohaselt ohu või korrarikkumise korral on pädeval

korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu

tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda käesoleva paragrahvi

lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust

hoiatuses määratud tähtaja jooksul.

Ettekirjutusest ei selgu, milles seisneb ehitusseaduses toodud korrarikkumine kaebajate poolt.

Ettekirjutust ja korraldust on selle põhjendavas osas õiguslikult põhjendatud EhS §-ga 12 lg 1,

mille kohaselt tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid

nõudeid ning EhS §-ga 19, mille kohaselt omanik peab tagama ehitise, ehitamise ja ehituse

kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama: 1)

ehitise vastavuse planeeringule või projekteerimistingimustele; 2) ehitamiseks ja ehitise

kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamise.

Kaebajatele teadaolevalt on Lehtpuu tee 5 kinnistul asuv ehitis ehitatud ehitusprojekti kohaselt

ja Lehtpuu tee 5 ehitis vastab õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Vastasel juhul ei oleks ehitis

saanud kasutusluba. Ettekirjutus ei ole õiguspärane.

Lehtpuu tee 5 kinnistu hooviala mullapinna silumine ei ole käsitletav ehitisena ja ei kuulu

ehitusseadustiku reguleerimise alasse. Juba seetõttu ei saa Lehtpuu tee 5 hooviala

vertikaalplaneerimise küsimused olla käesoleva ettekirjutuse tegemise aluseks, kuna

ettekirjutuses on tuginetud ehitusseadustiku sätetele. Kuna hooviala pinnasetöid ja mullapinna

silumist ei saa käsitleda ehitamisena, puudub alus ettekirjutuse tegemiseks ehitusprojektile

mittevastava ehitamise tõttu.

EhS § 3 lg 1 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusena loodud ja aluspinnaga ühendatud või

sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab

seda eristada teistest asjadest. EhS § 3 lg 2 sätestab, et ehitis on hoone või rajatis. Hoone on

väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis,

mis ei ole hoone. EhS § 5 kohaselt on ehitusprojekt projekteerimise käigus koostatud dokument

või dokumentide kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet.

Kaebajad ei nõustu vastustaja poolt korralduses esitatud seisukohaga, et Lehtpuu tee 5 hooviala

mullapinna silumine olevat ehitamine, kuna sellel olevat oluline püsiv mõju ümbritsevale

keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-17-911 p 17).

Käesoleval juhul ei ole Lehtpuu tee 5 hooviala mullapinda silutud ulatuses, millel oleks oluline

püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale, ammugi ei ole sellisel tegevusel funktsionaalset seost

ehitisega.

Isegi kui eeldada, et hooviala vertikaalplaneeringu kohta oleks olemas projekt ja vastustaja

korralduses viidatud paekivist tugimüüri ehitus oleks nõuetekohaselt projekteeritud (millele

kaebajad vastu vaidlevad), ei ole põhjendatud kohalikul omavalitsusel määrata kohustuslikke

tähtaegu, millal projekti realiseerida. Ka sel põhjusel ei ole ettekirjutus õiguspärane.

Lisaks eelpool öeldule, HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav.

Käesoleval juhul ettekirjutus on ebaselge. Pole arusaadav, mida ja mille alusel on kaebajad

ettekirjutuse alusel kohustatud tegema. Haldusakti täiendamine kohtumenetluses reeglina ei ole

võimalik.

Kohalik omavalitsus peab järelevalve käigus järgima järelevalvealuse isiku suhtes hea halduse

tava ja põhiõiguste ning –vabaduste tagamise põhimõtet. Järelevalvetoimingud ning

ettekirjutused ei tohi olla seadusliku aluseta. Käesoleval juhul ei ole järgitud hea halduse tava

ja on tehtud ettekirjutus, millel puudub seaduslik alus. Kaebajad ei ole ehitusseadustiku sätteid

rikkunud.

4.6. Vastuseks vastustaja seisukohtadele märgivad kaebajad, et väär ja kohut eksitav on

vastustaja vastuses väide, et ehitusluba Lehtpuu tee 5 elamu ehitamiseks olevat antud

kompleksena, nii elamu kui ka kinnistule rajatavate rajatiste osas. Tegelikult anti ehitusluba

ainult ridaelamu püstitamiseks ja ei antud mitte ühegi rajatise püstitamiseks.

Kaebajad esitavad tõendina Ehitisregistrist saadud väljavõtte Viimsi vallas, Haabneeme

alevikus, Lehtpuu tee 5 ehitise ehitusloast. Ehitisregistri andmetest nähtub, et ehitusluba on

antud ehitise (ridaelamu) püstitamiseks ja ühelegi rajatisele selle ehitusloaga ehitamise luba

antud ei ole (vt lisa 1 tl 159-160).

Lisaks eelpool öeldule viitavad kaebajad vastustaja enda poolt esitatud eelprojektile, milles on

selgesõnaliselt kirjutatud, et antud projektiga taotletakse luba hoone rajamiseks (eelprojekti lk

2, ülevalt 18. rida).

Seega on vastustaja väide, et ehitusluba olevat antud ka kinnistule rajatavate mingisuguste

rajatiste osas, valelik ja väär.

4.7. Väär on vastustaja vastuses väide, et kinnistu alusele tasandile liikumiseks olevat ehitusloa

saanud ehitusprojektis ette nähtud treppide rajamine (!?). Seda sõna („trepid“) kasutab

vastustaja seonduvalt käesoleva haldusmenetlusega esimest korda. Ehitusloa aluseks olevas

eelprojektis ei ole treppidest mitte ühtegi sõna. Ka ettekirjutuses ega vaideotsuses ei ole

treppidest sõnagi. Tundub veider, et iga järgmise vastustaja poolt koostatud kirjaliku

dokumendiga lisandub kaebajatele uute ja täiendavate rajatiste ehitamise kohustusi.

4.8. Vastustaja enda vastusest nähtub, et ridaelamu on ehitatud vastavalt ehitusloa saanud

ehitusprojektile ja ei olnud alust kasutusloa väljastamata jätmiseks (kuigi vastustaja venitas

täiesti põhjendamatult ridaelamule kasutusloa andmisega aasta ja kaheksa kuud). Vaidlust ei

ole asjaolus, et ehitusloa alusel ehitatud ehitisele on kasutusluba käesolevaks ajaks väljastatud,

järelikult vastab ehitis ehitusloa saanud ehitusprojektile ja seetõttu puudub alus sellise

ettekirjutuse tegemiseks, et midagi tuleb viia vastavusse ehitusloa saanud ehitusprojektiga.

Vaatamata sellele, et ehitis vastab ehitusloa saanud ehitusprojektile, kirjutab vastustaja

ettekirjutuses (tsiteerin): „Viimsis, Haabneeme alevikus, Lehtpuu tee 5 vertikaalplaneering ja

piirdeaed viia vastavusse ehitusprojektiga“.

4.9. Nagu vastustaja vastusest aru võib saada, võtab vastustaja omaks asjaolu, et

vertikaalplaneerimise projekti Lehtpuu tee 5 kinnistule tehtud ei ole.

4.10. Vaidlust ei peaks olema ka asjaolus, et maakividest tugimüüri ehitamiseks (mille ehitamist

nähtuvalt vastustaja vastusest vastustaja kaebajatelt nüüd nõuab, kuigi ettekirjutuses ei

nõudnud) projekti koostatud ei ole ja ehitusluba maakividest tugimüüri ehitamiseks väljastatud

ei ole. Kaebajatele jääb arusaamatuks ka põhjus, mis eesmärgil vastustaja neilt tugimüüri

ehitamist nõuab.

4.11. Kaebajad juhivad kohtu tähelepanu asjaolule, et vaidlustatavas ettekirjutuses vastustaja ei

ole kohustanud kaebajaid tugimüüri ehitama. Vaidlustatavas ettekirjutuses ei ole tugimüürist

ega selle ehitamise kohustamisest sõnagi. Haldusakti täiendamine või muutmine

kohtumenetluses reeglina ei ole võimalik. Ebaselge haldusakt ei muutu õiguspäraseks, kui

hilisemates menetlusdokumentides seda täpsustama või muutma hakatakse.

4.12. Asjakohatu käesolevas menetluses on vastustaja väide, et kasutusloa menetlusse esitatud

Lehtpuu tee 5 ehitise põhiprojekti seletuskirjas on sätestatud, et sadevett on keelatud juhtida

naaberkinnistule. Kaebajad selgitavad, et sadevesi ei valgu Lehtpuu tee 5 kinnistult mitte

ühelegi naaberkinnistule. Lehtpuu tee 5 kinnistu sadevee kogumisega käesoleval ajal probleemi

ei ole.

4.13. Eksitav on vastustaja väide, et Arhitektuuribüroo Korrus OÜ olevat esitanud ühe kaebaja

(S. S.) tellimisel 24.07.2019 kooskõlastamiseks ehitusteatise ja muudatusprojekti, mis käsitleb

Lehtpuu tee 5 ridaelamu hooviosa vertikaalplaneeringu muudatust. S. S. ei ole suhelnud

Arhitektuuribüroo Korrus OÜ-ga ja ei ole neilt muudatusprojekti tellinud. Arhitektuuribüroo

Korrus OÜ-ga suhtles kasutusloa menetluse käigus arendaja, kuna kasutusloa hankimine jäi

arendaja ülesandeks. Miks pidi arendaja üldse tellima vertikaalplaneeringu muudatusprojekti ja

miks esitati vastav projekt vastustajale muudatusprojekti nime all, kui vertikaalplaneeringu

enda projekt puudus, sellest kaebajate lepinguline esindaja aru ei saa. Arendaja tagantjärgi

antud selgituste kohaselt olevat vallavalitsuse ametnikud seadnud sellise muudatusprojekti

tegemise eelduseks, et saada Lehtpuu tee 5 ridaelamule kasutusluba ja seetõttu arendaja sellega

tegeles. Kuna see nö muudatusprojekt on märkustega arendajale tagastatud, siis ei puutu

käesoleva vaidluse lahendamisel see muudatusprojekt asjasse ja kaebajad paluvad jätta

vastustaja viited muudatusprojektile ja vastustaja poolt koos vastusega esitatud tõendid

(muudatusprojekt ja muudatusprojekti seletuskiri) tähelepanuta.

4.14. Täiesti arusaamatu on ka, mida vastustaja kaebajatelt seoses piirdeaiaga nõuab. Vastustaja

on esitanud tõendina paikvaatluse akti, aga selles ei ole öeldud, et piirdeaial oleks mingeid

puuduseid. Piirdeaia mittevastavusest ei ole paikvaatluse aktis mitte ühtegi sõna. Alles

vaideotsuses viitab vastustaja piirdeaia osas esmakordselt KORRUS Arhitektibüroo poolt

koostatud ehitise põhiprojektile Töö nr PR 167/15 lk 145 prügiaedikud, joonise nr Lisajoonis,

kuupäev 20.06.2016 ja märgib, et rajatud piirdeaed ei vastavat ehitusprojektile, aga millises

piirdeaia osas ja mis mõttes ei vasta, jätab märkimata. Kaebajate esindaja, tutvudes

ehitisregistris põhiprojektiga ja põhiprojekti lk 145 lisajoonisega, märgib, et lisajoonis on

pealkirjastatud „Kruntidevahelise piirdeaia näidis“ Selline piirdeaed oli arhitekti poolt

näidisena soovitatud nende kruntide vaheliseks piiriks, mis projekti koostamise ajaks ei olnud

veel piirdeaiaga eraldatud. Põhiprojekti lk-l 21/9 alt neljas rida kirjutab arhitekt:

„kruntidevahelised piirid, mis täna ei ole eraldatud, eraldatakse metallvõrkpiirdega“ (vt

põhiprojekt lk 21/9 alt neljas rida). Kaebajate esindaja saab nii aru, et arendaja ongi vastavalt

eelpoolöeldule toimetanud.

4.15. Vastustaja on käesolevas haldusmenetluses rikkunud haldusmenetluse seadustiku sätteid,

jättes kaebajate suhtes, kes olid käesoleva haldusmenetluse adressaatideks, sisuliselt

haldusmenetluse läbi viimata.

Kohus kohustas vastustajat esitama haldusmenetluse toimiku, mis pidi sisaldama kõiki

järelevalvemenetluse käigus kogutud tõendeid. Vastustaja esitas neli faili: 1) Lehtpuu tee 5

ridaelamu eelprojekti; 2) e-kirjavahetuse A. K. 2019 aastast (kes on naaberkinnistu Lehtpuu tee

9 üks omanikest ehk siis ei ole haldusakti adressaat; 3) paikvaatluse akt 17.05.2019.a.; 4)

ehituskomisjoni protokolli 14.01.2021.

Ehituskomisjoni 14.01.2021 protokollist nähtub, et vastustaja on seoses Lehtpuu tee 5

kasutusloa küsimusega suhelnud naaberkinnistu Lehtpuu tee 9 omanikuga, aga mitte

kaebajatega. Kaebajate esindaja leiab, et ilmselgelt on Lehtpuu tee 9 omanik Lehtpuu tee 5

ridaelamu kasutusloa menetluses vastustaja ametnikud eksitusse viinud ja see sai juhtuda

seetõttu, et kaebajaid ei kaasatud ehituskomisjoni tegevusse. Ehituskomisjoni 14.01.2021

protokollist nähtuvalt on Lehtpuu tee 9 omanik esitanud 08.01.2021 arvamuse, et (tsiteerin):

„seoses Lehtpuu tee 5 kinnistul teostatud ehitusprojektile mittevastavate ehitustöödega on

Lehtpuu tee 9 kinnistule tekkinud sademevee liigvesi, mis halvendab kinnistu seisukorda ja

mille tulemusel mädaneb kinnistu piirile püstitatud puitaed“. Tegemist on absoluutselt väära ja

valeliku väitega, kuid ilmselt vastustaja ametnikele selline emotsionaalne pöördumine mõjus.

Nagu eespool kaebajad selgitasid, et arendaja poolt on rajatud Lehtpuu tee 5 kinnistule korralik

ja toimiv drenaaž ja liigvee probleemi peale drenaaži rajamist absoluutselt ei eksisteeri. Lehtpuu

tee 9 kinnistule ei valgu Lehtpuu tee 5 kinnistult sademevett. Lehtpuu tee 9 ja Lehtpuu tee 5

kinnistute piirile püstitatud puitaed ei mädane mitte kusagilt ja vastupidine Lehtpuu tee 9

omaniku väide oli teadlik vale.

Ilmselgelt nähtub vastustaja poolt esitatud faile (nö haldusmenetluse toimikut) analüüsides, et

kaebajate suhtes sisulist haldusmenetlust läbi viidud ei olegi.

HMS § 40 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist

võimaldama menetlusosalistel esitada oma arvamusi ja vastuväiteid. Koormava haldusakti

puhul (nagu käesolev haldusakt on) on ärakuulamine kohustuslik, kui ei esine HKMS § 40 lg-

s 3 märgitud erandeid isiku ärakuulamata jätmiseks. Käesoleval juhul erandeid ei esine.

Kaebajad rõhutavad, et kaebajate T. O., K. M., V. T. ja T. K. ei ole vastustaja enne vaidlustatava

ettekirjutuse tegemist käesoleva haldusasjaga seoses üldse suhelnud ega enne ettekirjutuse

tegemist neid sellest haldusmenetlusest teavitanud ega neilt selgitusi küsinud. Viies menetluse

läbi kaebajate selja taga ja neid ära kuulamata on ebaseaduslik ja hea halduse tava vastane.

Ainukesena on kaebajatest suhelnud vastustajaga e-kirja teel kaebaja S. S. ja seda

omaalgatuslikult, kuna arendaja teavitas S. S., et Lehtpuu tee 5 ridaelamu S. S. kasutusse jääva

boksiga külgneva naaberkinnistu Lehtpuu tee 9 üks omanikke on esitanud Viimsi

Vallavalitsusele järjepidevalt kaebuseid Lehtpuu tee 5 kinnistul toimuva tegevuse suhtes.

Kaebaja S. S. saatis vastustajale 2021 jaanuaris e-kirja, milles muuhulgas tegi ettepaneku teha

jaanuaris koosolek Viimsi vallavalitsuse esindajatega ja arendajaga, et ühiselt asja arutada.

Vastust oma ettepanekule läbi viia ühine koosolek S. S. kahjuks ei saanud, seega jäi S. S.

suhtlemine vastustajaga ühepoolseks. Enamgi veel - tema suhtes toimuvast käimasolevast

haldusmenetlusest vastustaja teda ei informeerinud.

4.16. Vastustaja on halduskohtule ühe tõendina esitanud paikvaatluse akti 17.05.2019.

Kaebajad leiavad, et paikvaatluse akt ei tõenda ettekirjutuse asjaolusid. Aktis on märgitud, et

paikvaatluse eesmärgiks on kontrollida kaebust ehitusloata ehitamise kohta. Paikvaatluse akt

on üldsõnaline, aktis puudub vaatluse sisuline külg, et mida akti koostaja vaatlusel nägi. Akti

koostaja on pelgalt tuvastanud, et teostatud vertikaalplaneerimise tööd ei vastavat ehitusloa

aluseks olnud projektile (seega üks lause ja seegi üldsõnaline). Paikvaatluse aktist ei nähtu, mis

ehitisele ehitusluba on antud, mis mõttes tööd ei vasta ehitusloa aluseks olnud projektile, ei

selgu, mida üldse kontrolliti jne. Piirdeaia kohta ei ole paikvaatluse aktis midagi öeldud.

Kaebajad rõhutavad, et piirdeaia kohta ei olnud midagi öeldud ka ehitusloa aluseks olnud

eelprojektis.

4.17. Kaebajad paluvad vastustajalt mõista välja menetluskulu vastavalt menetluskulude

nimekirjale välja järgmiselt: T. O. 15 eurot, K. M. 15 eurot, V. T. 15 eurot, T. K. 15 eurot, S.

S. 2805 eurot (tl 166-169).

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

5. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta kaebuse

rahuldamata.

5.1. Lehtpuu tee 5 kinnistule väljastati ehitusluba 09.11.2015 nr 1512219/135022 3-

sektsiooniga ridaelamu ehitamiseks. Arvestades maapinna loomulikku kallet, kooskõlastati

ridaelamu kinnistule maakividest tugimüüri rajamine, mille kaugus Lehtpuu tee 9 kinnistu

piirist oli üle 5 m. Kinnistu alumisele tasandile liikumiseks on ehitusloa saanud ehitusprojektis

ette nähtud treppide rajamine. Projekti asendiplaanil on välja toodud, et 5 m kaugusel Lehtpuu

tee 9 kinnistu piirist jääb maapind samale tasandile Lehtpuu tee 9 kinnistu pinnaga.

23.01.2018 esitas OÜ Prodest esindaja Gunnar Andresson ehitamise alustamise teatise nr

1811581/00237 Lehtpuu tee 5 ridaelamu ehitamisega alustamiseks. Ridaelamu on ehitatud

vastavalt ehitusloa saanud ehitusprojektile ja selles osas ei ole alust kasutusloa väljastamata

jätmiseks. Samas on ehitusluba antud komplekssena – mis tähendab, et ehitusluba käsitleb ka

asendiplaanilist lahendust pinnase kõrguse osas ja sinna rajatavate rajatiste osas.

Proportsionaalne meede haldusorgani poolt on elamule kasutusloa väljastamine, et isikutele ei

tuleneks ebameeldivusi ehitise kasutusloata kasutamise eest, kuid kasutusloa andmine ei välista

ehitusprojektile

mittevastavat

ja

naabritega

kooskõlastamata

tegevuste

osas

järelevalvemenetluse alustamist ja ettekirjutuse andmist.

Kaebajad ei saa väita, et nad ei olnud teadlikud sellest, mida sisaldas ehitusloa saanud projekt

kuna Arhitektuuribüroo Korrus OÜ esitas ühe kaebaja S. S. tellimisel 24.07.2019

kooskõlastamiseks ehitusteatise ja muudatusprojekti, mis käsitleb Lehtpuu tee 5 ridaelamu

hooviosa vertikaalplaneeringu muudatust. Varasema tugimüüriga lahenduse asemel oli

muudatusprojektiga soovitud viia Lehtpuu tee 5 kinnistu maapind krundil ühtlaselt tasaseks

ning kõige rohkem muudetav ala võrreldes ehitusloa saanud ehitusprojektiga külgneb Lehtpuu

tee 9 kinnistuga. Lehtpuu tee 9 kaasomanik ei olnud sellise lahendusega nõus.

Muudatusprojekt tagastati märkustega 24.07.2019. Muudatusprojekti on esitatud uuesti

kooskõlastamiseks ja Viimsi valla poolt tagastatud kooskõlastamata alljärgnevatel põhjustel:

28.10.2019 tagastati projekt kooskõlastamata, kuna märkusi ei olnud lahendatud. Kuigi

projekteerija väitis, et piirinaaber on lahenduse kooskõlastanud, siis seda kooskõlastust projekti

muudatuse juurde ei esitatud. 15.06.2020 esitas Arhitektuuribüroo Korrus OÜ uuesti

kooskõlastamiseks muudatusprojekti. 02.07.2020 tagastati projekt järjekordselt märkustega

kooskõlastamata, kuna ei vastanud nõuetele. Lehtpuu tee 9 kaasomanik ei ole

muudatusprojektiga senini nõus ja leiab, et talle võib lähtuda kõrvalkinnistult liigvesi.

16.08.2019 esitati Viimsi Kodu OÜ (12656059) esindaja poolt kasutusloa taotlus nr

1911371/15894. Kasutusloa väljastamise eelsel paikvaatlusel augustis 2019 tuvastati, et

aadressil Haabneeme alevik, Lehtpuu tee 5 rajatud vertikaalplaneering ja osaliselt piirdeaed ei

vasta ehitusprojektile. Seda selgitati taotlejale.

04.09.2019 tagastati kasutusloa taotlus märkuste lahendamiseks esmakordselt ja juhiti taotleja

tähelepanu asjaolule, et „5. ehitusjärgne mõõdistus (topo-geodeetiline) - ei vasta tegelikkusele

- mõõdistusel kraav“.

09.12.2019 tagastati kasutusloa taotlus taotlejale uuesti koos märkusega „Lehtpuu tee 5 pinnase

tõstmise probleem lahendamata - ei vasta ehitusloa aluseks olnud projektile“.

23.01.2020 tagastati taotlus märkusega „Lehtpuu tee 5 pinnase probleem tuleb lahendada“.

19.02.2020 tagastati taotlus märkusega „Pinnase probleem lahendamata“.

06.05.2020 tagastati taotlus märkusega „Vertikaalplaneering ei vasta projektile.“

18.05.2020 tagastati taotlus märkusega „Vertikaalplaneering ei vasta projektile.“

26.06.2020 esitas taotleja kasutusloa taotluse uuesti, kinnitades, et puudused on kõrvaldatud

ning esitas Lehtpuu tee 5 muudatusprojekti.

30.06.2020 tagastati taotlus märkusega „Projekti muudatusel puudub Viimsi Valla

ehitusosakonna kooskõlastus.“

5.2. Vastavalt EhS § 12 lg 1 tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise

kohta kehtivaid nõudeid.

EhS § 19 kohaselt omanik peab tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse

õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama: 1) ehitise vastavuse

planeeringule või projekteerimistingimustele. Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine,

paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või

muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine

sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos

ehitisega.

Ehitis on ka aed, kui rajatis ja kuna Lehtpuu tee 9 naaber esitas pretensiooni omavolilise

aialahenduse ja vertikaali muutmise osas, siis võib teatud tingimuste täitumisel juhtuda, et

kõrgemal asuvalt kinnistult lähtub naabrile kahjulik mõjutus ja vald ei saa lubade menetlemisel

seda asjaolu tähelepanuta jätta. Ehitamisel tuleb arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi

ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu. Kaebajatel ei ole

tekkinud mingisugust õigust naabrite arvelt ehitusprojektist mööda ehitada. Paraku on viimane

tegevus saanud üsna tavapäraseks ja loodetakse, et juba valmisehitatud olukorda enam ei

muudeta.

5.3. 14.12.2020 esitas Viimsi Vallavalitsuse järelevalveinspektor Viktor Beresnev Lehtpuu tee

5 kinnistu omanikele ettekirjutuse eelnõu koos sunniraha määramise hoiatusega ehitise

kasutusloata kasutamise eest, kui kasutusluba on nõutav.

Ettekirjutuse eelnõu saatmise järgselt esitati 06.01.2021 Arhitektuuribüroo Korrus OÜ poolt

läbi ehr.ee keskkonna kooskõlastamiseks muudatusprojekt, mis käsitleb vertikaalplaneeringu

muudatust, mille käigus muutuvad krundi edelaosas asuva maapinna kõrgused ehk

vertikaalplaneerimise põhimõtted. Varasema tugimüüriga lahenduse asemel viiakse Lehtpuu

tee 5 kinnistu maapind krundil ühtlaselt tasaseks ning kõige rohkem muudetav ala võrreldes

ehitusloa saanud ehitusprojektiga külgneb Lehtpuu tee 9 kinnistuga. Muudatusprojektis on

kõrguslik üleminek lahendatud turbaplokkidest ühe astmelisena, turbaplokkidest tugimüüri abs.

kõrgus on Lehtpuu tee 5 kinnistul 12.43 m, Lehtpuu tee 9 kinnistul 11.98 m. Turbaplokkidesse

on kavandatud madalhaljastusega hekk.

Muudatusprojekti koosseisus on 2020 suvel teostatud Lehtpuu tee 5 kinnistu ja osaliselt

piirinaabrite

kinnistuid

hõlmav

teostusmõõdistus,

millest

nähtub,

et

muudatused

vertikaalplaneerimise osas olid Lehtpuu tee 5 kinnistul looduses juba ebaseaduslikult teostatud.

07.01.2021 kaasas Viimsi vald muudatusprojekti menetlusse naaberkinnistute omanikud.

08.01.2021 esitati Lehtpuu tee 9 kinnistu kaasomaniku poolt arvamus, milles ta leiab, et seoses

Lehtpuu tee 5 kinnistul teostatud ehitusprojektile mittevastavate ehitustöödega, on Lehtpuu tee

9 kinnistule tekkinud sademevee liigvesi, mis halvendab kinnistu seisukorda ja mille tulemusel

mädaneb kinnistu piirile püstitatud puitaed. Arvamusele on lisatud selgitav video ja fotod

kirjeldatud probleemist. Sellest tulenevalt leiab Lehtpuu tee 9 kinnistu kaasomanik, et

muudatusprojekti ei ole võimalik kooskõlastada ja pinnase planeerimisel tuleb juhinduda

ehitusloa saanud ehitusprojekti lahendusest.

Lehtpuu tee 5 kinnistul on kehtiv detailplaneering Lubja I, Lubja küla, DP 03-092, milles ei ole

ette nähtud/lubatud kruntide maapinna tõstmist. Lehtpuu tee 5 ehitusprojekti koosseisus oleval

geodeetilisel alusplaanil (2015) on maapinna abs. kõrgused Lehtpuu tee 9 kinnistu poolses osas

11.44-11.73 m, esitatud muudatusprojektis vastavalt 12.40-12.43 m. Võrreldes ehitusloa

väljastamise aluseks olnud ehitusprojekti lahendust muudatusprojektiga nähtub, et

olemasolevad maapinda on tõstetud Lehtpuu tee 9 kinnistuga piirneval alal 70-97 cm. Seega on

muudatusprojekt vastuolus kehtiva detailplaneeringuga.

Muuhulgas on Lehtpuu tee 5 kinnistul Lehtpuu tee 9 kinnistu poolsele küljele paigaldatud

projektiväliselt (õigusliku aluseta) drenaažitorustik, mille eelvool on suunatud Viimsi valla

omanduses olevale Tammede pargi kinnistule (89001:001:0716).

Lõpliku seisukoha kujundamiseks ja pikalt kestnud vaidluse lõpetamiseks lülitati küsimus

vallavalitsuse ehituskomisjoni 14.01.2021 päevakorda. Arutluse käigus jõuti seisukohale, et

EhS § 12 lg 2, asjaõigusseaduse § 144 lg 1 alusel ja kooskõlas Lehtpuu tee 5 kinnistul kehtiva

detailplaneeringuga ning ehitusloa saanud ehitusprojektiga ning võttes arvesse Lehtpuu tee 9

kinnistu kaasomaniku esitatud arvamust, ei ole ehitusteatist ja muudatusprojekti võimalik

kooskõlastada ja ehitis tuleb viia vastavusse ehitusloa väljastamise aluseks olnud kinnitatud

ehitusprojektiga. Ehituskomisjoni otsus on eelduseks järelevalvemenetluse alustamiseks ja

olukorra ehitusloa saanud ehitusprojektiga vastavusse viimise ettekirjutuse andmiseks.

Ehitusloa saanud projekti asendiplaan sedastab selgelt, et ainult hoone alust pinda tõstetakse

kuni 0,5 m ja ülejäänud pinnas jääb samale tasandile. Ehitusloa saanud projekti seletuskirjas lk

2 on sedastatud, et vertikaalplaneerimine lahendatakse eraldi projektiga, tugimüür on

planeeritud maakividest, maapinnale antakse kalle hoonest eemale, kuid sadevett on keelatud

juhtida naaberkinnistutele. Kuna enne omavolilist maapinna tõstmist ei olnud eraldi

vertikaalplaneerimise projekti tehtud ja vallale esitatud, siis tuli lähtuda ehitusloa saanud

projektist. Kasutusloa menetlusse esitatud põhiprojekti seletuskirjas (ehr.ee Lehtpuu tee 5

kasutusloa dokumentatsioon, põhiprojekti seletuskiri lk 9) on samuti sätestatud, et tugimüür on

maakividest ja sadevett on keelatud juhtida naaberkinnistule. Asjaolu, et kasutusloa menetlusse

esitati ka topo-geodeetiline ehitusjärgne mõõdistus, kus on peal juba uued kõrgused, ei tähenda,

et vald on pinnase tõstmise heaks kiitnud.

Ehitamisega kaasnevatest mõjutustest tingitud huvide ja õiguste konfliktid tuleb lisaks

asjaõigusele lahendada ka ehitamist reguleerivate üldnormide ning konkreetsete kinnisasjadega

seoses planeeringute ja ehituslubadega. Kaebajate rajatud teistsugune aia ja vertikaali lahendus

ei ole valla heakskiitu saanud, naaber ei ole nõustunud tekkinud lahendusega ja ei ole võimalik

kindlasti väita, et olemasolevast lahendusest ei lähtu kahjulikke mõjutusi naaberkinnistule.

HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele. Haldusakt on formaalselt õiguspärane kui haldusakti menetlusel on

järgitud pädevusnõudeid, menetlusnõudeid ja vorminõudeid. Haldusakti on sisuliselt

õiguspärane, kui haldusakti andmiseks eksisteerib õiguslik alus, haldusakt on kooskõlas kehtiva

õigusega, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega. Kaebajate

poolt esile toodud vead haldusaktis ei ole sellist laadi, mis annaksid alust ettekirjutuse

tühistamiseks. Samuti ei vabanda teadmatus oma kohustuste täitmata jätmist. Kaebaja S. S. on

vastustajaga pidanud pikalt kirjavahetust rajatud lahenduse teemal ja järelikult on ta olnud

teadlik, et projektlahendus on teistsugune, kui looduses olemasolev.

HMS § 64 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise

tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti andmise põhjuste

olulisust ja nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ning muid olulisi

asjaolusid. Kaebuse aluseks olevat teemat on menetletud väga pikalt ja üritades lahendusi leida.

Ettekirjutuses toodud nõue on lihtne ja selge, millest arusaamisega ei tohiks keskmisel inimesel

raskusi tekkida – projektist mööda rajatud pinnas ja aed tuleb viia kooskõlla ehitusloa saanud

projektiga.

Eespooltoodule lisaks jääb vastustaja kõigi oma vaideotsuses antud selgituste ja põhjenduste

juurde ning ei hakka neid menetlusökonoomia huvides käesolevas dokumendis uuesti esitama.

Kaebajatel ei ole tekkinud mingeid õigusi, säilitamaks ebaseaduslik lahendus.

5.4. Vastustaja palub jätta kaebajate menetluskulud nende enda kanda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti leiab, et kaebus

tuleb tühistamisnõuetes rahuldada. Kuivõrd esmane nõue kuulub rahuldamisele, puudub kohtul

vajadus analüüsida alternatiivse tühisuse tuvastamise nõude põhjendatust. Kohus põhjendab

oma seisukohti järgmiselt.

7. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54). Haldusakt peab olema selge ja üheselt

mõistetav (HMS § 55 lg 1). Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine

peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise

faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 1 ja 2). Enne haldusakti andmist peab haldusorgan

andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja

kohta oma arvamus ja vastuväited. Enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist,

mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja

vastuväidete esitamiseks (HMS § 40 lg 1 ja 2). Kohus leiab, et vastustaja on oluliselt eksinud

eeltoodud reeglite vastu, mis toob kaasa vaidlustatud Viimsi valla 27.04.2021 ettekirjutuse ja

30.06.2021 korralduse nr 294 p 1 tühistamise.

8. Esmalt märgib kohus, et vaidlusaluse ettekirjutuse õiguslike alustena on märgitud

Ehitusseadustik (EhS) § 130 lg 2, korrakaitseseadus (KorS) § 6 lg 1 ja Viimsi Vallavalitsuse

26.02.2020 korraldus nr 121 “Volituste andmine ehitus- ja kommunaalosakonnale ja

järelevalveosakonnale“.

Vastavalt EhS § 130 lg-le 2 teostab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet, täites

selleks järgmisi ülesandeid: 1) ehitise, sealhulgas kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga

funktsionaalselt seotud ehitise ehitamise või ehitusprojekti detailplaneeringule, kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringule, projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast

tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimine; 2) ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse

kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine; 3) ehitamise teatise või

ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine; 4) ehitise

kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse

kontrollimine; 5) ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt selle korrashoiu ja kasutamise

nõuetele vastavuse kontrollimine ja 6) kohaliku tee kasutamise ja kaitsmise nõuete järgimise

kontrollimine. Eelnevast nähtub, et EhS § 130 lg 2 loetleb kuus erinevat riikliku järelevalve

ülesannet. Kohus märgib, et kuivõrd käesoleval juhul ei viidud riiklikku järelevalvet läbi kõigi

nimetatud lõikes loetletud ülesannete täitmiseks, oleks korrektne olnud viidata õigusnormile

punkti täpsusega. Vastustaja oleks pidanud viitama EhS § 130 lg 2 konkreetsele punktile. See

aga ei muuda vaidlustatud ettekirjutust veel sisuliselt õigusvastaseks.

9. Asjaolu, et vastustaja oli pädev andma riikliku järelevalve menetluse raames vaidlusalust

ettekirjutust, kaebajad kahtluse alla seadnud pole.

10. Küll aga nähtub kohtule esitatud haldusmenetluse toimikust, et vastustaja on oluliselt

rikkunud ärakuulamise põhimõtet. Eriti oluline on isikute ära kuulamine olukorras, kus isikule

pannakse haldusaktiga kohustusi.

HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele

võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja

vastuväited.

Haldusmenetluse toimikust ei nähtu, et kaebajad oleks enne ettekirjutuse tegemist ära kuulatud

ning antud neile võimalus esitada omapoolsed seisukohad.

Käesoleval juhul ei esine ka HMS § 40 lg 3 sätestatud erandeid, millisel juhul võiks jätta

avamuse ja vastuväited ära kuulamata. Vastustaja ei ole ka ise vastavale sättele tuginenud.

Vastustaja on küll viidanud suhtlusele ühe kaebajaga so S. S., kuid ühtegi tõendit selle kohta,

et konkreetses järelevalvemenetluses oleks kaebajatelt avamust küsitud, ei ole. S. S. suhtlus on

toimunud vastustaja vastuse kohaselt seoses kasutusloa väljastamise küsimusega ja

muudatusprojektiga. Seejuures on ka vastavad väited tõendamata.

Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et ehitusloa muudatusprojekti tellijaks oleks

olnud üks kaebajatest. Kasutusluba taotles ehr.ee leitavate andmete kohaselt arendaja Viimsi

Kodu OÜ arhitektibüroo Korrus kaudu. Ka kohtule esitatud muudatusprojekti seletuskirjast ja

jooniselt nähtub, et tellijaks on Viimsi Kodu OÜ ja koostajaks arhitektibüroo Korrus. Vastavad

asjaolud ei anna alust jätta kõik ettekirjutuse adressaadid ära kuulamata.

Ettekirjutusest ei nähtu, et asjas oleks küsitud kaebajate, kui ettekirjutuse adressaatide,

arvamust seoses järelevalvemenetlusega. Vaideotsuses viidatakse küll, et 14.12.2020 on

vastustaja edastanud ettekirjutuse adressaatidele ettekirjutuse-hoiatuse eelnõu, kuid selle kohta

kohtule ühtegi tõendit esitatud ei ole vaatamata sellele, et kohus küsis vastustajalt korduvalt

kogu haldusmenetluse toimikut (vt Tallinna Halduskohtu 24.08.2021 määruse resolutsiooni p

5 ja 08.06.2022 määrus). Kaebajad väidavad, et neid seoses järelevalvemenetlusega ära

kuulatud ei ole. Arvestades, et vastustaja ei ole tõendanud oma väiteid seoses ettekirjutus-

hoiatuse eelnõu kaebajatele seisukoha esitamiseks esitamisega, loeb kohus tõendatuks

kaebajate ära kuulamata jätmise.

Veelgi enam - vastustaja on vastuses kaebusele asunud seisukohale, et: „Lõpliku seisukoha

kujundamiseks ja pikalt kestnud vaidluse lõpetamiseks lülitati küsimus vallavalitsuse

ehituskomisjoni 14.01.2021 päevakorda. Arutluse käigus jõuti seisukohale, et EhS § 12 lg 2,

asjaõigusseaduse § 144 lg 1 alusel ja kooskõlas Lehtpuu tee 5 kinnistul kehtiva

detailplaneeringuga ning ehitusloa saanud ehitusprojektiga ning võttes arvesse Lehtpuu tee 9

kinnistu kaasomaniku esitatud arvamust, ei ole ehitusteatist ja muudatusprojekti võimalik

kooskõlastada ja ehitis tuleb viia vastavusse ehitusloa väljastamise aluseks olnud kinnitatud

ehitusprojektiga. Ehituskomisjoni otsus on eelduseks järelevalvemenetluse alustamiseks ja

olukorra ehitusloa saanud ehitusprojektiga vastavusse viimise ettekirjutuse andmiseks.“

Kohus on seisukohal, et juhul kui ehituskomisjoni 14.01.2021 otsus oli eelduseks

järelevalvemenetluse alustamisele on vastustaja esiteks esitanud kohtule valeväite selle kohta,

et kaebajatele on saadetud ettekirjutus-hoiatuse eelnõu juba 14.12.2020 ehk kuu aega enne

vastava komisjoni otsust. Vastavat eelnõud ei ole ka kohtule esitatud ja seega on igal juhul

tegemist tõendamata väitega.

Kohus leiab, et sisuliselt on vastustaja esindaja siiski jõudnud õigele järeldusele, et alles peale

ehituskomisjoni 14.01.2021 otsust sai alustada järelevalvemenetlusega. Sama otsuse alusel

oleks vastustajal esmalt tulnud vormistada haldusaktina ka ehitusprojekti muudatustest

keeldumise otsus (mida oleks mh olnud kaebajatel õigus ka vaidlustada). Vastustaja on ajanud

segamini kasutusloa menetluse, mille üheks osaks oli ka muudatusprojekti taotlus ja mille

tulemusena

oleks

vastustajal

tulnud

välja

anda

konkreetsed

haldusaktid,

ja

järelevalvemenetluse, mis vastustaja enda sõnade kohaselt sai alata alles peale 14.01.2021. Ehk

siis peale seda kui oli selge, et muudatusprojekti ei kinnitata ning krundil tegelikult valitsevat

olukorda ei legaliseerita.

Peale järelevalvemenetluse algatamise aluse tekkimist (so antud juhul siis muudatusprojekti

vastuvõtmisest keeldumist, mis esitati kasutusloa taotluse menetluse raames) oleks vastustajal

tulnud algatada järelevalvemenetlus, viia läbi vastavad menetlustoimingud - selgitada välja

asjas tähtsust omavad asjaolud (vt HMS § 6), kuulata ära kõik puudutatud isikud (HMS § 40) -

ning alles seejärel teha õigusaktide nõuetele vastav otsus. Antud juhul vastustaja seda teinud ei

ole. Vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuses kirjeldanud sisuliselt ainult kasutusloa menetlust

ja omistanud seal tehtud toimingud automaatselt järelevalvemenetlusele. See ei ole kooskõlas

hea halduse tava ning haldusmenetluse põhimõtetega. Isikutel peab olema võimalik üheselt ja

selgelt aru saada, et nende suhtes viiakse läbi mingit konkreetset menetlust - antud juhul

järelevalvemenetlust - ning neil peab olema võimalik vastavas menetluses ka oma õigusi kaitsta

ja eelkõige esitada omapoolsed seisukohad ja asjas tähtust omavad tõendid.

Kohus leiab, et antud juhul on tegemist sellise olulise menetlusveaga, mis võis oluliselt

mõjutada asja otsustamist. Sellest tulenevalt tuleb vaidlustatud ettekirjutus tühistada juba

üksnes ärakuulamiskohustuse rikkumise tõttu (vt ka RK lahendid nr 3-17-1329, 3-3-1-52-13,

3-3-31-94-10). Kuivõrd ettekirjutus on juba pelgalt eeltoodu tõttu õigusvastane ja tuleb

tühistada, tuleb tühistada ka ettekirjutuse suhtes tehtud vaideotsus.

11. Kohus leiab, et ettekirjutus-hoiatus on ka oluliste põhjendamispuudustega, mis toob samuti

kaasa haldusakti ja selle suhtes tehtud vaideotsuse tühistamise.

11.1. Esiteks leiab kohus, et ettekirjutus-hoiatuses esinevad põhjendamispuudused seoses

vertikaalplaneerimisega ning sellest ei selgu, mida peavad kaebajad konkreetselt tegema ja

mille alusel. Vastustaja ei ole vastavaid puudusi kõrvaldanud ka vaidemenetluses. Nii peavad

haldusaktist selgelt nähtuma haldusakti andmise aluseks olevad õiguslikud ja faktilised

asjaolud, kuid käesoleval juhul on vastav nõue täitmata. Samuti peavad olema läbi kaalutud

menetlusosaliste seisukohad, kuid antud juhul neid haldusakti adressaatidelt ei küsitudki.

11.2. Vaatamata eeltoodule peab kohus vajalikuks märkida seoses vertikaalplaneerimisega

järgmist.

11.2.1. Kohus leiab, et kaebajad ei ole ümber lükanud ega tõendanud, et ettekirjutuses esitatud

väide, et kaebajad on jätnud vähemalt osaliselt täitmata EhS § 12 lg 1 sätestatud ehitise omaniku

kohustused, oleks otseselt vale.

Kohus ei nõustu kaebajate väidetega selles, et Lehtpuu tee 5, Haabneeme alevik, Viimsi vald,

Harjumaa hooviala vertikaalplaneeringu osas üldse projekt puudub. Samuti ei jaga kohus

kaebajate seisukohta selles, et ehitusluba on väljastatud üksnes hoonele ning ehitusluba ei

puuduta piirdeaeda ega tugimüüri.

Kohus nõustub siinkohal vastustajaga ja leiab, et ehitusluba on väljastatud komplekssena ehk

see hõlmab endas kõiki ehitusloa aluseks olevas projektis kajastatud rajatisi. Ehitusseadustik

võimaldab küll rajatisi rajada ehitusteatise alusel, kuid juhul, kui vastavad rajatised on

kajastatud ehitusloa aluseks olevas projektis, on need ehitusloa osaks. Vastav põhimõte tuleneb

otseselt EhS § 35 lg 5, mis sätestab, et kui ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekt sisaldab

ehitisi, mille ehitamisest peab teavitama, siis asendab ehitusteatist ehitusluba.

Nimetatud kinnistu hooviala vertikaalplaneerimise osas kehtib kohtule esitatud materjalide

kohaselt eelprojekt KORRUS Arhitektibüroo töö nr 123/15 joonis – asendiplaan koos

tehnovõrkudega (tl 49-61p joonis tl 61p). Vastava eelprojekti alusel on ka väljastatud

ehitusluba. Eelprojekti seletuskirjas on märgitud, et tugimüürid on planeeritud maakividest (vt

Asendiplaani joonis).

Samuti nähtub vastav asjaolu selgelt põhiprojekti 167/15 joonistelt Asendiplaan ja

Tehnovõrkude koondplaan (tl 116p ja 117). Nimetatult joonistelt on võimalik kindlaks teha

maakividest tugimüüri kaugus kinnistu piirist ning absoluutkõrgus. Samuti nähtub joonistelt, et

tugimüürile on ette nähtud treppide rajamine. Õige on aga kaebajate seisukoht selles, et

projektis ei ole esitatud täpsemaid tehnilisi andmeid seoses tugimüüri rajamisega. See ei

tähenda aga seda, et projekti ei tuleks järgida. Vajadusel saab lasta projekti täiendada.

On tõsi, et täiendavat vertikaalplaneerimise projekti, mis oleks vastustaja poolt heaks kiidetud

ja mille alusel ehitusluba väljastatud, koostatud ei ole. Selline võimalus oli ette nähtud

eelprojekti tekstilises osas, kuid see ei tähenda, et eelprojektist ja põhiprojektist ei tuleks

juhinduda. Vastustajale on küll esitatud KORRUS Arhitektibüroo poolt Ridaelamu

muudatusprojekt töö nr PR 100/19, kus on kajastatud kinnistul tegelik olukord (võrdle

muudatusprojekt ja RM Grupp maa-ala mõõtmise tulemused (tl 20)), kuid vastavat muudatust

ei ole kinnitatud ega selle alusel ühtegi luba väljastatud. Järelikult tuli Lehtpuu tee 5

vertikaalplaneerimise osas lähtuda esialgsest eelprojektist, mille alusel väljastati ehitusluba.

Vastavat asjaolu ei muuda ka see, et vahepeal on hoonele väljastatud kasutusluba. Kohus

märgib, et vastustaja oleks võinud kasutusloa väljastamisel olla täpsem ja üheselt ja selgelt

kasutusloa väljastamise korralduses ära märkida, et kasutusluba on antud üksnes hoonele ja et

vastustajal on endiselt pretensioonid seoses vertikaalplaneerimisega, kuid see ei välista

iseenesest järelevalvemenetluse läbi viimist.

11.2.2. Kohus leiab, et asjas puudub tegelikult poolte vahel vaidlus selles, et aadressil

Haabneeme alevik Lehtpuu tee 5 rajatud vertikaalplaneering ei vasta ehitusprojektile (tl 49-

61p).

Nimelt nähtub Haabneeme alevik Lehtpuu tee 5 ehitusprojektilt (eelprojekt KORRUS

Arhitektibüroo töö nr 123/15 jooniselt – asendiplaan koos tehnovõrkudega), et ridaelamu

loode, lääne ja lõuna küljele on ette nähtud maakividest tugimüüri rajamine. Tugimüüri

absoluutkõrguseks on märgitud 12,60. Tugimüürist naaberkinnistute so Lehtpuu tee 7, Lehtpuu

tee 9 ja Tammede pargi (katastriüksuse nr 89001:001:0716) poole peab projekti kohaselt

säilima olemasolev maapinna kõrgus (vt tl 61p). Vastav asjaolu nähtub ka põhiprojekti

asendiplaanil joonisel 02-A (tl 116p). Seejuures on ehitusprojektilt üheselt ja selgelt tuvastav,

et naaberkinnistute Lehtpuu tee 7 ja Lehtpuu tee 9 ning projektikohase maakividest tugimüüri

vahe on 5 meetrit, lõunaküljel veelgi suurem (tl 61 p). Ka kaebajad ise kinnitavad kaebuses, et

sellist tugimüüri rajatud ei ole ning selle üle vaidlus puudub. Samuti puudub vaidlus selle üle

et kaebajate kinnistu osas on tõstetud kogu krundi pinda vaatamata sellele, et ehitusprojekt seda

ette ei näinud.

Küll aga on vastavad asjaolud nõuetekohaselt kajastamata (sh puuduvad viited asjas kogutud

tõenditele) järelevalvemenetluses ning vaidlustatud ettekirjutus-hoiatuses.

11.2.3. Järgmiseks toob kohus välja, et Viimsi vallas kehtib Viimsi Vallavolikogu 13.09.2005

määrusega nr 32 kehtestatud teemaplaneering „Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneering

"Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted". Nimetatud

teemaplaneeringu p 4.1.2. sätestab, et „Krundi pinna kõrguse muutmine, juhul kui sellega

kaasneb sadevete režiimi muutumine, võib toimuda valla kirjaliku kooskõlastuse alusel. Krundi

pinna tõstmiseks naaberkrundile lähemal kui 5m ja üle 0,5 m võrreldes naaberkrundiga tuleb

koostada vertikaalplaneerimise projekt, mis tuleb piirinaabritega kooskõlastada enne vallalt

kirjaliku nõusoleku küsimist.“

Lehtpuu tee 5 osas kehtiv eelprojekt ja põhiprojekt vastab eeltoodud nõuetele ehk pinda ei ole

planeeritud tõsta naaberkrundile lähemal kui 5 m ja üle 0.5 m võrreldes naaberkrundiga

(KORRUS Arhitektibüroo töö nr 123/15 joonis – asendiplaan koos tehnovõrkudega tl 61p ja

vt116p).

Naabrite poolt kooskõlastamata ning vastustaja poolt kinnitamata muudatusprojekt (tl 36), mis

kajastab aga väidetavalt tegelikku olukorda krundil (vt mõõtmise tulemused tl 20), nimetatud

teemaplaneeringule ei vasta.

Kohtule kaebajate enda poolt esitatud andmetest nähtub (tl 20), et Lehtpuu tee 5 lääne poolses

osas Lehtpuu tee 7 krundi maapinna piiri kõrgus erineb võrreldes Lehtpuu tee 5 krundi

maapinna kõrgusega 5 meetri kaugusel 0,61m (vt joonisel absoluutkõrguse märgid Lehtpuu tee

7 piiril 12,26 ja Lehtpuu tee 5 krundil 5 m kaugusel naaberkinnistust 12,87 ja 12,89). Asjaolu,

et maapind langeb järjest Tammede pargi kinnistu suunas ja Lehtpuu tee 5 ja Lehtpuu tee 9

kruntide vahel jääb rajatud pinnase vahe 0,5 meetri piiri sisse, ei tähenda seda, et vastavat

vertikaalplaneerimise projekti (millele tuli saada nii naaberkinnistu omaniku nõusolek kui valla

poolne kinnitus) ei tulnudki enne vertikaalplaneeringu elluviimist koostada.

Seejuures ei ole kohtule esitatud andmete kohaselt lõplikult selge, millised on hetkel Lehtpuu

tee 5 ja Lehtpuu tee 9 kruntide absoluutkõrgused 5 m ulatuses kinnistute piirist Lehtpuu 5

kinnistu poole. Nimelt nähtub vastustaja poolt kohtule esitatud seisukohast, et: „Lehtpuu tee 5

kinnistul on kehtiv detailplaneering Lubja I, Lubja küla, DP 03-092, milles ei ole ette

nähtud/lubatud kruntide maapinna tõstmist. Lehtpuu tee 5 ehitusprojekti koosseisus oleval

geodeetilisel alusplaanil (2015) on maapinna abs. kõrgused Lehtpuu tee 9 kinnistu poolses osas

11.44-11.73 m, esitatud muudatusprojektis vastavalt 12.40-12.43 m. Võrreldes ehitusloa

väljastamise aluseks olnud ehitusprojekti lahendust muudatusprojektiga nähtub, et

olemasolevad maapinda on tõstetud Lehtpuu tee 9 kinnistuga piirneval alal 70-97 cm. Seega

on muudatusprojekt vastuolus kehtiva detailplaneeringuga.“

Kui vastustaja viib läbi järelevalvemenetluse, tuleb tal vastavad asjaolud üheselt ja selgelt välja

selgitada ning koguda asjas ka vastavad tõendid ja vajadusel tuleb tellida ka uus mõõtmine. Kui

mõõtmiste tulemusena peaks näiteks selguma, et Lehtpuu tee 9 ja 5 kõrguste vahe 5 m ulatuses

kinnistu piirist Lehtpuu tee 5 poole jääb alla 50 cm, tuleb vastustajal hoolikalt kaaluda, kas

ettekirjutuse tegemine on üldse põhjendatud, kaaludes selleks kõikide poolte huve (sh kuulates

ära piirinaabrid ja kaebajad) ja arvestades, et teised piirinaabrid pretensioone vähemalt seni

esitanud ei ole. Kui kinnistute absoluutkõrguste vahe peaks olema siiski üle 50 cm, siis on

vastustajal võimalik teha uus täpsem ettekirjutus-hoiatus.

Kohus rõhutab siinkohal, et vastustajal tuleb järelevalvemenetluse käigus ära kuulata lisaks

piirinaabritele ka kaebajad, kaaluda poolte seisukohti ning teha asjas kaalutletud ja põhjendatud

otsus, kust nähtuvad nii otsuse aluseks olevad õiguslikud kui ka faktilised asjaolud (sh tõendid).

11.2.4. Kaebajad märkisid kaebuses veel, et vastustaja ei saa ka kaebajaid kohustada vastavat

tugimüüri rajama mingiks konkreetseks tähtajaks, kuna kohalikul omavalitsusel ei ole võimalik

määrata kohustuslikke tähtaegu, millal projekti realiseerida. Kohus kaebajate seisukohaga

täielikult ei nõustu. Ehitada tuleb projekti järgi ja kuigi projekti realiseerimiseks tähtaja

määramine võib olla vaieldav, siis arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ei välista kohus, et

vastustajal on õigus määrata selleks ka tähtaeg.

Samas, isegi juhul, kui vastustajal puuduks õigus kaebajaid kohustada vastavat tugiüüri rajama

konkreetseks ajaks, jääb vastustajale endiselt õigus nõuda krundil pinnase osas valitseva

olukorra viimist vastavusse teemaplaneeringuga, detailplaneeringuga ja eelprojektiga ehk

teisisõnu saaks vastustaja igal juhul kohustada kaebajaid viia maapind 5m ulatuses krundi piirist

tagasi detailplaneeringus ja eelprojektis märgitud absoluutkõrgustele.

11.3. Teiseks on ettekirjutus-hoiatuses kohtu hinnangul olulised põhjendamispuudused seoses

piirdeaia väidetava mittevastavusega ehitusprojektile. Täpsemalt puuduvad haldusaktis

mistahes põhjendused seoses piirdeaiaga.

Kohus nõustub siinkohal kaebajatega ja leiab, et piirdeaia osas ei selgu ettekirjutusest, millises

osas see projektile ei vasta ja mida täpselt peavad kaebajad tegema ehk ettekirjutus ei ole

piisavalt selge. Nimelt sisaldub ettekirjutuses piirdeaia kohta ainult üks lause ja see on

ettekirjutuse resolutsioonis: „Viimsis, Haabneeme alevikus, Lehtpuu tee 5 vertikaalplaneering

ja piirdeaed viia vastavusse ehitusprojektiga.“.

Ka vaideotsuses esitatud viide asjas lõplikku selgust ei too. Vaideotsuses on märgitud:

„Piirdeaia ehitamine on projektis kajastatud KORRUS Arhitektuuribüroo poolt koostatud

ehitise põhiprojektis Töö nr PR 167/15 lk 145, Joonis PRÜGIAEDIKUD, Joonise nr Lisajoonis,

kuupäev 20.06.2016. Rajatud piirdeaed ei vasta ehitusprojektile.“

Kohus, analüüsinud ettekirjutust, vaideotsuses viidatud joonist (vt tl 123p), eelprojekti ja

põhiprojekti koos kõikide asjasse puutuvate jooniste ja sõnalise osaga, ei saa aru, milles täpselt

seisneb piirdeaia mittevastavus ehitusprojektile. Vastavaid asjaolusid ei ole vastustaja üheselt

ja selgelt suutnud selgitada ka vastuses kaebusele vaatamata sellele, et kaebajad on korduvalt

juhtinud tähelepanu sellele, et piirdeaia osas jääb ettekirjutus selgusetuks. Vastustaja poolt

viidatud joonisel asub üksnes kruntide vahelise piirdeaia näidis. Põhiprojekti 167/15 p 1.2.2.7.1.

tuleneb: „Krundi tänavapoolsele piirile on näidatud puitlippidest piire h=1,0m (vt joonis 11),

kruntide vahel 1,0m kõrgune võrkpiire. /…/ Kruntide vahelised piirid, mis ei ole eraldatud,

eraldatakse metallvõrkpiirdega, paigaldades selle omale kinnistule naaberkrundi piirist min

50mm kaugusele /…/.“ (vt tl 109). Seega ei pea kindlasti vastama kogu aed vastustaja poolt

viidatud piirdeaia näidisele. Näiteks võrkpiire, mida on kujutatud vastustaja poolt viidatud

näidisel, tuli rajada kruntide vahel üksnes sinna, mis ei olnud varasemalt eraldatud.

Kohus eeldab, et piirdeaia mittevastavuse all võis vastustaja pidada silmas seda, et piirdeaed ei

asu õigel absoluutkõrgusel, kuna krundi pinnast on tõstetud, kuid ettekirjutus-hoiatusest seda ei

nähtu.

Lisaks toovad kaebajad põhjendatult välja, et piirinaabritega on aed rajatud osaliselt kahe

krundi peale ja osaliselt on jäetud alles juba üldse varem olemas olnud puitaed, mis on

ühendatud uue rajatud aiaga. Ka põhiprojekt näeb ette osaliselt olemasoleva aia säilitamise (vt

põhiprojekt asendiplaan joonis 02-A tl 116p).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ettekirjutus on selles osas täiesti ebaselge ja seda ei ole

võimalik seetõttu korrektselt täita. Samuti puuduvad ettekirjutuses igasugused põhjendused

seoses piirdeaiaga. Sellest tulenevalt on ettekirjutus selles osas selgelt õigusvastane ega vasta

haldusmenetluseseaduses sätestatud nõuetele.

12. Arvestades eelpool tuvastatud faktilisi asjaolusid kogumis saab asuda seisukohale, et

vastustaja on õigusvastaselt koostanud kaebuse esitajatele ettekirjutus-hoiatuse, mille kohaselt

tuleb kaebuse esitajatel Viimsis, Haabneeme alevikus, Lehtpuu tee 5 vertikaalplaneering ja

piirdeaed viia vastavusse ehitusprojektiga. Kohus tühistab Viimsi Vallavalitsuse 27.04.2021

ettekirjutuse. Kuivõrd ettekirjutus on õigusvastane, tuleb tühistada ka Viimsi Vallavalituse

30.06.2021 korralduse 294 punkt 1 (vaideotsus).

Menetluskulud

13. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus vastustaja kahjuks.

Kaebajad on taotlenud menetluskulude hüvitamist järgmiselt: T. O. 15 eurot, K. M. 15 eurot,

V. T. 15 eurot, T. K. 15 eurot, S. S. 2805 eurot (tl 166-169).

Menetluskulud on välja mõistetavad (vt HKMS § 109 lg 1 ja 11).

HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kohtupraktikas on leitud, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse

hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust,

samuti menetluse kestust.

Kohus leiab, et arvestades vaidlustatud haldusakti sisu ja kaebajate arvu, oli tegemist keskmise

mahu ja keerukusega haldusasjaga. Kohus leiab, et kaebuse koostamine ja sellega seotud

toimingud olid vajalikud ning põhjendatud. Kaebajatele kohaldatud tunnihind jääb

kohtupraktikas aktsepteeritud tunnihinna piiresse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

menetluskulud on tervikuna põhjendatud ning tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista

järgmiselt: T. O. 15 eurot (riigilõiv), K. M. 15 eurot (riigilõiv), V. T. 15 eurot (riigilõiv), T. K.

15 eurot (riigilõiv), S. S. 2805 eurot (riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik