4-22-644/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.08.2022.a. Tallinn (Tallinna kohtumaja) Väärteoasja number 4-22-644 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Vlassov, Raivo Seppo Kohtuasi

J.E’e väärteokaebus (isikukood: XXX) nr 4-22-644 Vaidlustatud lahend

Politseija Piirivalveameti -Harju Põhja prefektuuri Ida

politseijaoskonna Ida-Tallinna piirkonnagrupi 10.02.2022 otsus 2317,22,000573. väärteoasjas nr.

Asja läbivaatamise kuupäev 03.05.2022. a, 07.06.2022. a.

Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja J.E kaitsja Janar Urres

kohtuvälise menetleja esindaja, PPA Põhja prefektuuri

Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

üldsüütegude menetlusgrupi esindaja Katrin Vizel, d Roman Rubinov

RESOLUTSIOON

Jätta J.E’e rahuldamata ning kohtuvälise menetleja

kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Ida-Tallinna piirkonnagrupi 10.02.2022 otsus väärteoasjas nr. 2317,22,000573 muutmata.

Kaebuse esitaja kaitsja Janar Urres’e taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 912 eurot – jätta rahuldamata ning jätta see menetluskulu kaebuse esitaja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult

kassatsiooni esitamise soovist Harju Maakohtu Tallinna oksul alates kohtumajale 7 päeva jo Väärteoasi nr.4-22-644

2

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul,

alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 09.09.2022.a.

Asjaolud ja menetluskäik

Politseija P Katerina Voronova koostas iirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo uurija 21.01.2022.a. AB 1614973 selle eest, et tema, 21.01.2022.a. väärteoprotokolli J.E’ele

kella 18:53 ajal Harjumaal, Tallinnas, Endla 45, Kaupluses Biomarket, viibis sisetingimustes kaubandusette ja ei kandnud maski võttes ja isikul puudus maski kandmisest vabastav põhjus ja tõend väärteoprotokolli kohaselt NETS § 28 . Nimetatud tegevusega rikkus J.E lg 6 ja Vabariigi Valitsuse 23.08.2021.a korralduse nr 305 p 10 ap-8 ja p 8, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav NETS § 462 Politsei- Idalg 1 järgi. ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Harju politseijaoskonna Ida-Tallinna piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik Mari Kaljuste karistas

J.E ’t väärteoasjas nr.

2317,22,000573 10.02.2022.a. koostatud , juhindudes otsusega KarS § 56 lg Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 46 -st 1 2 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o summas 120 eurot.

Harju Maakohtule esitatud t kaebuses vaidlustatakse kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses. Kaebuses on kokkuvõtlikult märgitud, et maskikandmise kohustus on objektiivselt põhjendamatu, Vabariigi Valitsuse korralduse nr. 305 rikkumise korral kohustub Terviseamet/PPA rakendama

haldussunnivahendeid, mitte alustama süüteomenetlust. Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteotunnuste puudumise tõttu, ka

taotletakse menetluskulude riigi kanda jätmist. a on kaebuses märgitud, et käesoleval juhul K olnuks põhjendatud menetluse lõpetamine vähemalt otstarbekuse kaalutlusel.

Kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsja märkis, et olukorras, mis maskikandmist saadab, ei ole

põhjendatud reageerida maskikandmisele süüteomenetluse kaudu. Kaitsja hinnangul ei ole

teadusuuringud jõudnud nii kaugele, et üheselt oleks tuvastatud, et mis on maskikandmise

tagajärjed, kui palju see takistab viiruse levikut, millised on ohud pikkadele maskikandmiste perioodidele. Kaitsja märkis, et Vabariigi Valitsus korraldust nr 305 välja andes on andnud juhise,

et korralduse rikkumisel tuleb reageerida haldusmenetluse raames ning haldusmenetlus annab võimaluse erinevate sunnimeetmete raames korraldus tagada. Kaitsja hinnangul ei olnud kaebuse esitaja jaoks ettenähtav, et maski mittekandmisel karistatakse teda väärteo korras, vaid talle sai ja pidi nähtav olema, et teda karistatakse haldusmenetluses raames ning see haakub ultima ratio-ga, ehk karistamine sellise teo eest ei olnud vältimatult vajalik. Kaitsja palus kaebuse rahuldada ning menetluskulud palus välja mõista Eesti Vabariigilt kaebuse esitaja kasuks.

Kaebuse esitaja märkis, et jääb esitatud kaebuse juurde Kaebuse esitaja selgitas, et ta läks poodi .

mahla ostma, mil ta peatasid 2 politseinikku, kes ütlesid, et peab maski kandma, konkreetse intsidendi puhul ta maski ei kandnud. Ka märkis, et ta ei teadnud, et maski mittekandmine on karistatav.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritava väärteo, see on tõendatud tunnistaja ja kaebuse esitaja ütlustega, vormikaamera salvestusega. Ka märkis, et NETS näeb ette võimaluse rakendada rahalist karistust. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.

3 Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid:

Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja J.E, kelle seiskohad on kajastatud kohtu järeldustes üle tunnistaja . Samuti kuulati kohtuistungil A. P.

Tulenevalt

-d 1-3 ka kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.).

Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti:

- lisadega /kohtutoimik tl 3-5, 20-22, 32, 92, 93-94. väärteokaebust, täiendust - kuludokumente /kohtutoimik tl 112-113, 144-146/. - kohtuvälise menetleja 10.02.2022.a. otsust väärteoasjas 2317,22,000573 /väärteotoimik lk 1-3; -

väärteoprotokolli /väärteotoimik lk 4/; -

vastulauset /väärteotoimik lk 5/; - 8/; karistusregistri väljavõtet /väärteotoimik lk

Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks.

Kohtuistungil vaadeldi vahetult väärteoasja materjalidele lisatud videosalvestist sündmuse kohta.

Kohtu järeldused:

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteo tühistamiseks kaebuse esitaja otsuse seisukohtade põhjal puudub alus.

Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §-st 133 ning

vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Üldmenetluse otsus vaidlustati täies ulatuses. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja viibis 21.01.2022 a. kella 18:53

ajal Harjumaal, Tallinnas, Endla 45 Biomarketi kaupluses ja isikul puudus kaitsemask. Seda

kaebuse esitaja ka ei eita ( 122). kohtuistungil vaadeldud tl Antud asjaolu nähtus samuti

videosalvestiselt ja kaebuse esitaja enda ja ka tunnistaja A. P. Ka leidis kohtus ütlustest.

eelni et tegemist oli Kristiine kaubanduskeskuses asuva metatud tõendite alusel tuvastamist, kauplusega. Kaebuse esitaja väite sisu seisnes selles, et ta jah ei kandnud maski, kuid ta ei teadnud, et maski kandmine o avalikes kohtades kohustuslik. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast on oluline li arvestada ka ütluste elulist usutavust nende usaldusväärsuse hindamisel (nt RKKKo 3-1-1-74-05, p 15; 3-1-1-61-08, p 16.6; 3-1-1-3-10, p 13). Kohus eluliselt usutavaks, et ei pea sellist väidet kaebuse esitaja ei teadnud, et avalikes kohtades o maski kandmine kohustuslik, arvestades sel li perioodil Eesti Vabariigis tehtud teavitustöö ulatust, samuti arvestades asjaolu, et tunnistaja A. P. selgitas, et Kristiine kaubanduskeskuses, kus antud kauplus asus, kõlarite kaudu pidevalt teavitati

vastavast kohustusest ostjaid, et kaubanduskeskuse ukse ures jagas ka väitis tunnistaja, ju

turvamees tasuta maske ( 148), samuti selgitas tunnistaja, et kaupluse uksel oli silt maski tl

4

kandmise b ka kohtus vaadeldud videosalvestiselt kohustuslikkusest, milline väide riimu nähtuvaga nähtav). (silt uksel

Tunnistaja A. P. vad videosalvestisega ja ei ole ’i ütlustes puudub alus kahelda, kuna need riimu tuvas tud, ta et ta oleks omanud kaebuse esitaja suhtes vihavaenu või oleks esinenud muid tema objektiivsust pärssivaid asjaolusid. Kohus peab tõendatuks asjaolu, et kaebuse esitaja oli teadlik maski kandmise kohustusest, seda teatud mõttes lisaks eeltoodule kinnitab ka kaebuse esitaja enda väide selle kohta, et mask oli tal siiski kaupluses kaasas, kuigi taskus. Ka

märgib kohus, et kaebuse esitaja otsis erinevaid ennast õigustavaid argumente, millised olid aga vastuolulised. Nii väitis kaebuse esitaja kohtus, et ta ei teadnud, et mask oli sel ajal kohustuslik avalikes kohtades, et ta pikalt ei jälginud uudiseid. Kohus märgib, et videosalvestiselt nähtuvalt

kaebuses esitaja kaupl , et ,, d . K uses märkis …just lugesin täna lugesin uudisei …“ a märkis ta kohtus, et oli teadlik, et nakatunute arv läks kogu aeg üles ( 123), ka märkis ta, et „…kuskil ikka tl hakkab kõrva, raadiost või nii“, järelikult ei saa väita et isik asus infosulus või oli erak.

,

Tunnistaja A. P. u, et kaebuse esitaja ’i ütlusest nähtus ka asjaol ei esitanud arstitõendit, mille kohaselt oleks tema tervislikust seisnudist olenevalt mask kandmine v listatud ja selle olemasolu i ä

ei väitnud ka kaebuse esitaja. Seega puuduvad kohtul tõendid selle koh

ta, et isik oleks olnud vabastatud maski kandmisest tervislikel põhjustel.

Kohus on seisukohal, et antud juhul on eelrefereeritud tõenditega kinnitust leidnud kohtuvälise

menetleja otsuses kajastatud väärte J.E ’e poolt o toimepanemine . Kaebuse esitaja tegevus on fikseeritud ka 21.01.2022 4 .a. koostatud väärteoprotokollis (lk ).

Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et väärteo toimepanemine J.E’e poolt toimus

kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditest nähtuval ja väärteoprotokollis ning -otsuses sedastatud viisil.

NETS § 28 lg 6 annab võimaluse Vabariigi Valitsusel oma korraldusega kehtestada meetmed ja piirangud, kui nende kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, millise

alusel ka Vabariigi Valit -19 haiguse sus võttis vastu 23.08.2021.a korralduse nr. 305 „COVID leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID 19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja -

piiran p 10 alapunkt 8 sisetingimustes kaupluse gud“ kohaselt oli väärteo toimepanemise ajal müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis või teenuse osutaja teenindusalal lubatud klientidel viibida mh, kui olid täidetud korralduse p-des 7-81 ja 9 sätestatud nõuded ning korralduse p 8 kohaselt oli avalikus siseruumis isikul kohustus kanda kaitsemaski. Piirangut ei kohaldatud kui isik oli alla 12- aastane või kaitsemaski kandmine ei olnud tervislikel põhjusel võimalik ning isik esitas nimetatud asjaolu kohta tõendi, mille on väljastanud tervishoiuteenuse osutaja (p 81 ap-d 1, 2). Seega oli kaitsemaski kandmise kohustus seaduslik. Kaitsja targutused teemal, kas teaduslikud uuringud ikka tõendavad kaitsemaski tõhusust, ei ole asjakohased (kaebuse lk 2, tl 4 Vabariigi ).

Valitsuse korralduse nr 305 rakendussätetes on piisava põhjalikkusega selgitatud meetmete rakendamise vajadust ja seda, et puudub igasugune kahtlus selles, et tervise kaitsmisel olid antud meetmed põhistatud.

Kaitsja märkis, et poleks pidanud kohaldama süüteomenetlust, vaid oleks pidanud rakendama haldussunnivahendeid. Kohus märgi § 46 b, et NETS 2

nakkushaiguste lg 1 andis võimaluse

e se eest karistada rahatrahviga kuni 100 pideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumi trahviühikut, seega oli rahatrahvi kohaldamine õigustatud. Ka selgitas tunnistaja A. P., et kaebuse

esitajale selgitati sündmuskohal trahvi tegemise õigust ja ta ka nõustus trahviga, kui see oleks olnud 12 eurot, seega mõistis trahvimise õigust. kaebuse esitaja

5

J.E ’e poolt toime pandud on kohtu hinnangul väärteoprotokollis õigesti rikkumine märgitud ning kval NETS § 46 ifitseeritud 2 Kohus asub seisukohale, et

lg 1 järgi. J.E’e poolt NETS § 462

o lg 1 järgi kvalifitseeritava väärte toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei leidnud tõendamist rikkumised väärteoasja menetlemisel. Kohtul puudub ka igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi. Asjaolu, et isik keeldus allkirjastamast väärteoprotokolli oli tema vaba valik. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et kaebuse esitaja on NETS § 462

o toime pannud lg 1 järgi kvalifitseeritava väärte vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta pidi võimalikuks pidama süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. NETS § 28 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse 23.08.2021.a korralduse nr 305 p 10 ap-8 ja p 8 rikkumised - ja otsuses on väärteprotokollis õigesti kvalifitseeritud NETS § 462 lg 1 järgi.

Ka puuduvad väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatav on aset leidnud (§

gu te 133 p 2) ning selle on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus NETS

§ 28 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse 23.08.2021.a korraldus sätestatud e nr 305 p 10 ap-8 ja p-d 8 nõud siis on tegemist väärte NETS § 46 eid, ona vastavalt 2 lg 1

mõttes ja see süütegu on õigesti

kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse

lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS § st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt - kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja i nõua asja menetlemist (RKKKo 3 kui avalik menetlushuvi e -1-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine kumbagi nimetatud asjaolu. Isik ei saanud aru oma teo keelatusest, õigustas enda teguviisi ja sellised rikkumisel sel ajaperioodil oli laialdased ja teiste

isikute tervist ohustavad. Eelpool nimetatud põhjustel puudub kohtul igasugune põhjendus väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlusel.

Kohus märgib, et NETS § 462 lg 1 100 näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni

trahviühikut Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest . . Praegusel juhul, kuigi karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine, on isikule määratud karistus keskmisest

madalamas määras trahviühikut, s.o summas 1 , leiab kohus, et isikule mõistetud (30 20 eurot)

rahatrahvi suurus on põhjendatud, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse kergendamise. d karistus on seaduslik ja Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratu põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ka karistuse osas.

J.E ’e on kohtule esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks kaitsja Janar Urres summas 912 eurot. Nimetatud -st 23, - -st 1 taotlus tuleb jätta VTMS § § 38 lg st 1, KrMS § 175 lg ja § 180 lg st 1 lähtuvalt rahuldamata, kuivõrd kaebust ei rahuldata ja menetlust ei lõpetata ning - see kulu tuleb jätta kaebuse esitaja enda kanda.

Kohus juhindub VTMS § 38 lg 1; § 111, § 132 p , § 133 135, § 155 109- 1 - -156.

Merle Parts Kohtunik