2-20-7897/33 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Kohtujurist

Anu Talu

Egert Übner

Tsiviilasja number

2-20-7897

Määruse tegemise aeg ja koht

08. september 2022, Pärnu

Tsiviilasi

Täisealise õppiva G. K. hagiavaldus R. K. vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2340 eurot

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: G. K. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx; e-post:xxx

Kostja: R. K. (ik xxxxxxxxxxx; postiaadress xxx, e-post

xxx)

Kohtueelistungi toimumise aeg

07.09.2022

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada G. K. ja R. K. poolt 07.09.2022 kohtuistungil sõlmitud alljärgnev kompromiss:

1.1. Hageja G. K. loobub hagiavaldusest R. K. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise välja

mõistmiseks.

1.2. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-7897.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa poolte kokkuleppel määruskaebust esitada (TsMS § 661 lg 4).

Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab

tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või

seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise

menetluses.

Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks

tunnistada (TsMS § 430 lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu menetluses on G. K. (hageja) hagiavaldus R. K. (kostja) vastu täisealisele

Tsiviilasi nr 2-20-7897

õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks summas 260 eurot kuus alates 08.03.2020 kuni

08.03.2023, so kuni hageja 21 aastaseks saamiseni. Hageja soovib elatist enda kontole EExxx.

Pärast hagi täpsustust nõuab hageja elatist tagasiulatuvalt 520 eurot (so 260 eurot aprillikuu eest

ja 260 eurot maikuu eest) ja alates juuni 2020. a 260 eurot kuus. 04.11.2020 toimunud

eelistungina korraldaval kohtuistungil hageja täpsustas oma elatisenõude perioodi, milleks on

01.09.2020 kuni 30.06.2021 ning enda ülalpidamiseks vajalike kulude suuruseid. Ülalpidamiseks

tehtavate kulude suurust on hageja täpsustanud ka 18.11.2020 menetlusdokumendis.

1.2. Esitatud asjaoludel õpib hageja xxx xxx õppekaval. Hagile lisatud xxx tõendi kohaselt

alustas hageja õpinguid 05.11.2018 ja lõpetab õpingud planeeritult 06.2021. Kostja on hageja isa

(antud asjaolu tõendab hageja sünnitunnistusega), kes elab hagejast eraldi ja hagejat

vabatahtlikult materiaalselt ei toeta. Hageja elab endise eestkostja juures xxx. Varasemalt on

kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis alaealisele lapsele, mille võlgnevus seisuga

08.03.2020 on 2983,50 eurot.

1.3. Hageja lõplikud vajadused keskmiselt kuus on 315,06 eurot järgmiselt: eluasemele 62 eurot,

kui hageja elab ühiselamus ja 34,53 eurot, kui hageja elab endise eestkostja pinnal; toidule 100

eurot; transpordile 0 eurot; sidekulu 20 eurot; tervishoiule 80 eurot; hügieenitarvetele 22,50

eurot; koolikohustuse täitmiseks 3,60 eurot; riietele ja jalanõudele 26,96 eurot.

1.4. Hagejal ei ole vara. Hagejat peab üleval tema endine eestkostja, kes oli kostjaga abielus.

Hageja pöördus elatise nõudega kohtusse ka bioloogilise ema vastu ning saab emalt igakuiselt

100 eurot. Lisaks saab hageja lastetoetust 60 eurot ja menetlusaegse elatisabiabina riigilt 100

eurot. Hageja käib tasuta praktikal xxxxx xxxxxxxx. Hageja ei nõustu kostjaga, et

eestkostetoetust ja lasterikka pere toetust saab arvestada tema sissetulekuks, kuna need tasutakse

vanemale või eestkostjale pere ülalpidamiseks ning ei ole lapse sissetulek. Kostja ei ole hagejat

vabatahtlikult ülal pidanud.

2. Kostja hinnangul on hageja tõendatud kulud kuus 203,59 eurot, kui hageja elab praeguses

elukohas ja 231,06 eurot, kui hageja elab ühiselamus.

2.1. Kostja ei nõustu hageja eluasemekulude suurusega. Kostjale teadaolevalt elab hageja xxx

ning aegajalt xxx. K.P. pere on kuueliikmeline, mitte viieliikmeline, nagu on oma arvestuste

aluseks võtnud hageja. Eluasemega seotud laenumakseid ei saa riigikohtu praktika kohaselt

arvestada eluasemekuluna. xxx kodulehel on avaldatud, et õpilaskodu tasu on 62 eurot kuus,

mitte 90 eurot kuus. Seega kostja hinnangul on hageja eluasemekulu keskmiselt kuus 25 eurot

ning alates 2020 november 62 eurot. Kostja hinnangul kulub hagejal koolile, riietele ja toidule

maksimaalselt summas 31,66 eurot, hambaraviga seoses 11,75 eurot. Kostja ei nõustu riigilõivu

kuluga ning hageja poolt esitatud K.P. kontode väljavõtetega kui kulutõenditena. Kostja

hinnangul on tegemist hageja sissetulekuga, mitte kuluga. Hageja trennikuluga kostja ei nõustu

põhjendusel, et täiskasvanud lapse trennivajadusse tuleb hinnata tunduvalt kriitilisemalt. Kostja

hinnangul on hageja põhjendatud kulu aprill, mai, september, oktoober 72,13 eurot ja alates

november 109,13 eurot (I kd tl 115-118, p –d 1-21). Kostja nõustub, et hageja sissetulek on

lapsetoetus summas 60 eurot kuus (I kd tl 118 p 23). Kostja hinnangul tuleb hageja sissetulekuks

arvestada lasterikka pere toetust hageja osas summas 75 eurot (I kd tl 119 p 24-26) ning

eestkostetava lapse toetus summas 240 eurot (tl 119 p 27) ja hageja enda poolt väidetud

riigitoetus 100 eurot (I kd tl 119 p 28). Kostja ei nõustu, et hageja poolt esitatud käsundusleping

(I kd tl 110-114) on praktikaleping, kuna see ei vasta xxx vastuses (I kd tl 121-122) toodud

tingimustele (I kd tl 119 p 29-30). Kostja hinnangul on hageja kulud kaetud riigilt saadavate

toetustega ning osaliselt on hageja võimeline ise teenima enda ülalpidamiseks sissetulekut.

2.2 Eelistungil 04.11.2020 kostja nõustus sellega, et hageja elab xxx, , et hageja eluasemekulud

on 34,53 eurot kuus, toidukulu on 100 eurot ning koolikohustuse täitmiseks kulub 3,60 eurot (I

kd tl 140).

Tsiviilasi nr 2-20-7897

2.3. 27.11.2020 esitatud menetlusdokumendis kostja nõustub hageja sidekuludega summas 16

eurot, tervishoiukuludega summas 22,50 eurot, kuludega riietele ja jalanõudele summas 26,96

eurot. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud hügieenitarvetele mineva kulu. Muude

kulude osas (vaba aeg, sport jne) kostja seisukohta ei esita. Kokku on kostja hinnangul hageja

põhjendatud kulud kuus 203,59 eurot, kui hageja elab praeguses elukohas ja 231,06 eurot, kui

hageja elab ühiselamus (I kd tl 168-169 p-d 1-14).

2.4. Kostja esitas enda majandusliku seisundi tõendamiseks kohtutäituri poolt arestitud korteri

registriosa nr xxxxxxxx väljatrüki (I kd tl 123), töötuna arvelevõtmise otsuse nr TA20-0070118

(I kd tl 124), puude raskusastme tuvastamise otsuse nr P26-2017-54915 (I kd tl 125), puudega

tööealise inimese toetuse määramise otsuse P26-2017-58043 (I kd tl 128), töövõimetoetuse

määramise otsuse nr TVT/20/032064 (I kd tl 126-127), töötuskindlustushüvitise määramise

otsuse nr 120050248 (I kd tl 129-130), töötuskindlustushüvitise suuruse muutmise teate (I kd

tl 131). Kostja sissetulekud on olnud perioodil 01.03.2020 – 01.10.2020 summas 1670,68 eurot

(I kd tl 132-133). Kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et töötuskindlustusmaksmine lõpetatakse

kohe ära. Hageja ülalpidamise võlgnevuse katteks tsiviilasjas nr xxx tehtud otsuse alusel on

kohtutäitur kinni pidanud 363,19 eurot (I kd tl 134). Seega jääb kostjal enda ülalpidamiseks

igakuiselt 186,78 eurot, milline summa väheneb veelgi pärast töötuskindlustushüvitise maksmise

lõpetamist (I kd tl 120 p 40).

3. Eelistungil 07.09.2022 pooled otsustasid asja lõpetada kompromissiga selliselt, et hageja

loobub oma hagist kostja vastu ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED.

4. Kohus, on seisukohal, et sõlmitud kompromiss (resolutsiooni punktid 1.1.-1.2. sõnastuses) on

seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud

kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus

kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses

märgitakse kompromissi tingimused.

5. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti (TsMS § 432). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

6. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral

oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et

menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Kuna kohus jätab kompromissivälised menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus

menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

7. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või

kaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled määruskaebuse esitamise õiguse välistasid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik