2-22-519/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht

08. september 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-519 Tsiviilasi M.K. hagiavaldus R.B. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1980 eurot Menetlustoiming Loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M.K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx) seaduslik esindaja K.K. Kostja: R.B. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht registris: xxx) RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu M.K. hagist loobumine R.B. vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-22-519 M.K. hagis R.B. vastu elatise väljamõistmiseks.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid välja ei mõista.

4. Määrus edastada menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (TsMS § 433 lg 1, § 661 lg 1 ja 2). Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tsiviilasi nr 2-22-519

1. M.K. esitas 12.01.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse R.B. vastu igakuise ja tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks, mille kohus peale puuduste kõrvaldamist 07.09.2022 menetlusse võttis.

2. M.K. 07.09.2022 esitas kohtule avalduse hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt on saavutatud kokkulepe kostjaga, kes vabatahtlikult tasub elatist. Avaldaja kinnitas, et on teadlik sellest, et menetluse lõpetamise korral ei saa uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Asjas esitatud asjaoludel on kostja hageja suhtes oma ülalpidamiskohustust täitnud vahetult, mistõttu ei ole hagist loobumine hageja huvidega vastuolus. Kohus võtab hageja hagist loobumise vastu ja asjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel.

4. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise tagajärjed on sätestatud TsMS §-s 432, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab, et uute asjaolude ilmnemise nagu hageja vajaduste muutumine ja see, kui kostja lõpetab kokkulepitud elatise tasumise, võib olla aluseks hageja poolt kohtule uue hagiavalduse esitamiseks.

5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Avalduses märgitud asjaoludel on kostja asunud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult täitma enne kohtu poolt hagi menetlusse võtmist, mistõttu saab kohtu hinnangul analoogina kohaldada TsMS § 168 lg 6, milline sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetlusulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus selgitab, et kuivõrd kohus asjas ei tee sisulist lahendit, siis kohus ei saa ka väita, et esitatud hagi oleks olnud põhjendatud või ilmselgelt põhjendamatu. Seetõttu jätab kohus menetluskulud iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Kuivõrd kostja ei ole menetluses sisuliselt osalenud, siis tal ei saanud asjas ka menetluskulusid tekkida, mistõttu jäävad hageja kanda tema enda menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik