2-19-18596/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. september 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-18596

Kohtuasi

X hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus, AS-i Ekspress Meedia

ja Google LLC vastu isikuandmete töötlemise

lõpetamiseks,

kahju

hüvitamiseks

ning

viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.11.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i Õhtuleht Kirjastus ja AS-i Ekspress Meedia

apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

AS-i Õhtuleht Kirjastus osas 7280 eurot

AS-i Ekspress Meedia osas 7280 eurot

Kostjate vastu esitatud solidaarnõude osas 1979,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab

Kostja I (apellant I): AS Õhtuleht Kirjastus (registrikood

10678223)

Kostja II (apellant II): AS Ekspress Meedia (registrikood

10586863),

kostjate I ja II ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat

Mari Männiko

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostjate I ja II esitatud taotlus täiendavate tõendite

vastuvõtmiseks ning jätta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid (väljavõtted

Euroopa Inimõiguste Kohtu juhiste järgi täpsustatud artiklitest) vastu võtmata.

2. Jätta Harju Maakohtu 08.11.2021 otsus muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse

põhjendusi.

2-19-18596

2

3. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus rahuldas hagi Google LLC

vastu ja kohustas Google LLC-d lõpetama hageja isikuandmete õigustamatu

töötlemine, mõistis Google LLC-lt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 780

eurot ja sellelt arvestatud viivise ning mõistis Google LLC-lt hageja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitise 150 eurot ja sellelt arvestatud viivise. Samuti osas,

milles maakohus jättis hageja menetluskulud kostjatega I ja II võrdses osas Google

LLC kanda.

4. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. Apellatsioonimenetluse kulud jätta solidaarselt apellantide kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 26.11.2019 Harju Maakohtule hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus, AS-i Ekspress Meedia

ja Google Ireland Ltd vastu. Maakohus asendas 15.09.2020 määrusega Google Ireland Ltd

Google LLC-ga (kostja III).

2. Hageja palub kohustada kostjat I lõpetama hageja isikuandmete õigustamatu töötlemine,

võttes selleks tarvitusele järgmised meetmed: kustutada Õhtulehes 10.03.2000 ilmunud Y

artiklis „Lastekodukasvandik lastekodusid lüpsmas“ ja Õhtulehes 05.12.2000 ilmunud artiklis

„Vangid nõuavad läbirääkimisi“ hageja isikuandmed, sh ka hageja pilt; või alternatiivselt muuta

Õhtulehes 10.03.2000 ilmunud Y artiklis „Lastekodukasvandik lastekodusid lüpsmas“ ja

Õhtulehes 05.12.2000 ilmunud artiklis „Vangid nõuavad läbirääkimisi“ hageja isikuandmed

anonüümseks, sh ka hageja pilt; seadistada oma veebilehed selliselt, et automatiseeritud

otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse, millel paiknevad nimetatud artiklid; tegema

omal kulul Google, Bing, Yahoo!, Search, Ask ja AOL otsingumootoritele taotluse

(välistusprotokoll) teabeotsingusüsteemide vahemälus (cache memory) asuvate nimetatud

artiklite kuvamise lõpetamiseks hageja nimega seostatavast tulemuste loetelust tema isiku

põhjal tehtud otsingu järel.

3. Hageja palub kohustada kostjat II lõpetama hageja isikuandmete õigustamatu töötlemine,

võttes selleks tarvitusele järgmised meetmed: kustutada 26.08.2009 Eesti Päevalehes ilmunud

Q artiklis „Vestlus Päevalehega ähvardab eksvangi tagasi trellide taha saata“ ja 24.09.2009

Eesti Ekspressis ilmunud artiklis „Riik kiusab julget eksvangi“ hageja isikuandmed; või

2-19-18596

3

alternatiivselt muuta 26.08.2009 Eesti Päevalehes ilmunud Q artiklis „Vestlus Päevalehega

ähvardab eksvangi tagasi trellide taha saata“ ja 24.09.2009 Eesti Ekspressis ilmunud artiklis

„Riik kiusab julget eksvangi“ hageja isikuandmed anonüümseks; seadistada oma veebilehed

selliselt, et automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse, millel paiknevad

nimetatud artiklid; tegema omal kulul Google, Bing, Yahoo!, Search, Ask ja AOL

otsingumootoritele taotluse (välistusprotokoll) teabeotsingusüsteemide vahemälus (cache

memory) asuvate nimetatud artiklite kuvamise lõpetamiseks hageja nimega seostatavast

tulemuste loetelust tema isiku põhjal tehtud otsingu järel.

4. Hageja palub kohustada kostjat III lõpetama hageja isikuandmete õigustamatu töötlemine,

võttes selleks kasutusele kõik vajalikud meetmed, et eemaldada Google’i teabeotsingusüsteemi

vahemälust (cache memory) hageja nimega seostatavast tulemuste loetelust nimetatud artiklite

kuvamine tema isiku põhjal tehtud otsingu järel.

5. Hageja palub mõista tema kasuks välja varalise kahju hüvitis kokku summas 2163 eurot,

sellest kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt 1833 eurot, kostjalt III 780 eurot ning mõista kostjatelt

igaühelt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu enda äranägemisel, mõista

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses

sätestatud suuruses tasumata kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise

tasumiseni.

6. 10.03.2000 ilmus Õhtulehes Y artikkel „Lastekodukasvandik lastekodusid lüpsmas“. Artikli

sisuks on hageja poolt aastal 1998 väidetavalt korda saadetud teod erinevates lastekodudes.

05.12.2000 ilmus Õhtulehes artikkel „Vangid nõuavad läbirääkimisi“, mis kajastas detsembris

2000 erinevates Eesti vanglates kinnipeetute poolt alustatud näljastreiki. Muuhulgas on artiklis

viidatud nimeliselt hagejale kui ühele eeluurimise all olevale isikule, kes samuti näljastreigis

osaleb. Samuti on artikli juures hageja pilt. 24.09.2009 ilmus Eesti Ekspressis artikkel „Riik

kiusab julget eksvangi“, milles avaldatakse, et Harju Maakohus jättis rahuldamata

kriminaalhooldaja taotluse ennetähtaegselt vabastatud X uueks vangistamiseks. 26.08.2009

ilmus Eesti Päevalehes Q artikkel „Vestlus Päevalehega ähvardab eksvangi tagasi trellide taha

saata“, kus kajastatakse, et (sama aasta) juulis Eesti Päevalehele Viru vangla akende

lõhkumisest rääkinud endine kinnipeetav X peab septembris taas kohtu ette astuma, kuna

kriminaalhooldaja soovib artiklist leitud viite tõttu mehe uuesti vangi saata.

7. Kõik ülaltoodud artiklid sisaldavad hageja isikuandmeid ning kajastavad tema poolt

minevikus toime pandud tegusid või toimetusi, sh tema kriminaalkorras karistatust ning talle

määratud vangistust. Kõik artiklid on tänaseni ajalehtede veebiversioonides online`is jätkuvalt

kättesaadavad. 10.03.2000 Õhtulehes ilmunud artikkel ja 24.09.2009 Eesti Ekspressis ilmunud

artikkel on mh kättesaadavad ka Google’i otsingumootori kaudu ning ilmuvad hageja nimega

soetud otsingutulemustes tema isiku põhjal tehtud otsingu järel.

8. Tänaseks on hagejale artiklites etteheidetavatest tegudest möödas üle 20 aasta (teod olid

toime pandud 1998), karistuse määramisest on möödas 19 aastat (vastavad otsused jõustusid

2000. aasta alguses), hageja on talle määratud karistuse ära kandnud ning tal puuduvad mistahes

uued kehtivad karistused.

9. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja 19.06.2018 kostjatele I ja II taotluse isikuandmete

töötlemise lõpetamiseks ja isikuandmete kustutamiseks, sh ka nelja artikli kustutamiseks, mis

kõik sisaldavad hageja isikuandmeid ning kajastavad tema poolt minevikus toime pandud

tegusid või toimetusi, sh tema kriminaalkorras karistatust ning talle määratud vangistust.

25.06.2018 saadetud vastuses keeldusid kostjad I ja II nõuete rahuldamisest, põhjendades seda

2-19-18596

4

nõuete väidetava aegumise, sõnavabaduse kaitse ja õigusliku aluse puudumisega. Paralleelselt

2018. a suvel kostjate I ja II poole pöördumisega, esitas hageja ka vastava nõude kostjale III.

Kostja III vastus oli kokkuvõtlikult lakooniline: „Hinnates sisuga seonduvalt asjakohaste

õiguste ja huvide tasakaalu, sh selle asjakohasust Teie tööelus, otsustas Google LLC sisu mitte

blokeerida. Praegu on Google otsustanud nende URLidega mitte midagi ette võtta“. 15.07.2019

pöördus hageja abi saamiseks Andmekaitse Inspektsiooni poole. Viimane kostjate I ja II suhtes

järelevalvemenetlust küll ei algatanud, kuid soovitas siiski vastava nõudega uuesti nende poole

pöörduda. Eeltoodust ajendatuna esitas hageja 09.09.2019 kostjatele I ja II korduva nõudekirja

isikuandmete töötlemise lõpetamiseks, jäädes nii oma varasemate nõuete juurde, kui ka esitades

alternatiivse nõude viidatud artiklitest hageja nime kustutamiseks (ja/või seal tema

isikuandmete anonüümseks muutmiseks) ning sellega kaasnevalt hageja nime järgi artiklite

otsimise piiramiseks ning otsingumootoritele mitteleitavaks tegemiseks. Ka selle nõude

rahuldamisest kostjad I ja II keeldusid, viidates, et hageja isikuandmed on vaidlusalustes

artiklites töödeldud ajakirjanduslikul eesmärgil. Samuti oli edutu hageja korduv pöördumine

kostja III poole.

10. Kostjad I ja II on meediaorganisatsioonid, kuid käesoleval juhul ei ole isikuandmete

töötlemine jätkuvalt vajalik ka ajakirjanduslikel eesmärkidel. Käesoleval juhul puudub

mistahes avalik huvi hageja isikuandmete jätkuvaks töötlemiseks. Hageja ei ole avaliku elu

tegelane, kelle elu ja tegemiste kajastamise osas esineks põhiõigustest kaalukam avalik huvi.

Isegi kui möönda, et neil aastail, kui artiklid avaldati, esines avalik huvi hageja isikuandmete

töötlemiseks ning temaga seonduva kajastamiseks, ei esine seda avalikku huvi enam täna, st

enam kui 10-20 aastat hiljem. Seega ei ole mingit mõistlikku ega seaduslikku põhjust, miks

viidatud artiklid peaksid jätkuvalt olema seoses hageja nimega avaldatud ning otsingumootori

kaudu ka kättesaadav. Artiklid annavad hageja isikule selgelt negatiivse kujundi ning

puudutavad aspekti hageja minevikust, millel täna enam ei ole mistahes tähendust. Artiklite

jätkuva avaldamise ning hageja isikuandmete töötlemise läbi rikutakse oluliselt hageja

põhiõigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Arvestades interneti rolli tänapäeva

ühiskonnas, mistõttu on viidatud teave laialt kättesaadav, on rikkumine tõsine. Artiklite jätkuv

avaldamine piirab ebamõistlikult hageja võimalusi nii tööturul kui ka eraettevõtluses, sest jätab

temast põhjendamatult mulje kui kahtlase tausta ja teguviisidega isikust. Täiendavalt mõjutab

see selgelt hageja alaealisi lapsi, kuivõrd artiklite sisu mõjutab kolmandate isikute suhtumist nii

hagejasse kui ka seeläbi tema alaealistesse lastesse, omades seeläbi kahjulikke ja negatiivseid

tagajärgi. Artiklid ja selles esinevad andmed ei ole seetõttu enam adekvaatsed ega asjakohased,

kuna neis kajastatud sündmustest on möödunud enam kui mõistlik aeg. Hageja isikuandmete

avaldamine artiklis ei seostu ilmselgelt artikli sisu ja eesmärgiga. Artiklite avaldamine ning neis

hageja isikuandmete jätkuv töötlemine ei ole aga vähemalgi määral üldsuse huvides ega aita ei

avastada ega ära hoida tõsiseid õigusrikkumisi.

11. Samuti ei kaalu kostja III huvid hageja isikuandmete töötlemiseks käesoleval juhul üles

hageja õigust eraelu puutumatusele. Arvestades seda, et teod, mida artiklites kajastatakse, ja

seeläbi hagejaga seotakse (st süüteod) on toime pandud enam kui 20 aastat tagasi, viidatud

artiklite avaldamine toimus enam kui 20-10 aastat tagasi, on hagejal õiguspärane huvi selle

vastu, et niisuguse loetelu kaudu ei seostataks seda teavet enam tema nimega. Puuduvad

mistahes konkreetsed vastupidised põhjused, mis õigustaksid üldsuse ülekaalukat huvi pääseda

Google’i otsinguga sellele teabele ligi. Seega pole kostja III poolt andmete töötlemine enam

seaduslik ega ka eesmärgipärane.

12. Kuna hageja isikuandmete töötlemist vaatamata vastuväite esitamisele lõpetatud ei ole,

toimub hageja andmete jätkuv töötlemine kostjate I ja II poolt ilma õigusliku aluseta ning on

seega ebaseaduslik. Kostjad I ja II töötlevad hageja isikuandmeid, avaldades jätkuvalt artikleid

2-19-18596

5

oma veebilehtedel. Kostja III töötleb jätkuvalt hageja isikuandmeid jätkuvalt seeläbi, et viidad

artikleid kuvatakse jätkuvalt hageja nime taga Google’i otsingumootoris otsingu tegemisel.

13. Kostjad on töödelnud õigusvastaselt hageja isikuandmeid. Kooskõlas VÕS § 1045 lg 1 p-

ga 7 ja lg 3 või alternatiivselt VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel on kostjad solidaarselt kohustatud

hagejale tekitatud varalise kahju hüvitama. Hageja varalise kahju hüvitamise nõue seisneb

kohtuväliste nõuete esitamisega seotud õigusabikuludes. Hageja palub mõista välja kostjatelt I

ja II solidaarselt varalise kahju hüvitise summas 1833 eurot (sh käibemaks) ning kostjalt III

varalise kahju hüvitise summas 780 eurot (sh käibemaks). Samuti palub hageja kostjatelt välja

mõista mittevaralise kahju hüvitise jättes selle suuruse kohtu määrata. Kostjad on kohustatud

tasuma hagejale kohustuse täitmisega viivitatud aja eest ka viivist.

Kostjate I ja II vastuväited

14. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad töötlesid isikuandmeid kooskõlas isikuandmete

kaitse seaduse (IKS) § 11 lg-ga 2, millele hageja kohaselt viitab. Hageja ei väida hagiavalduses,

nagu olnuks tema isikuandmete avaldamine nimetatud sättega vastuolus.

15. Kostja I avaldas hageja isikuandmeid sisaldavad artiklid aastal 2000 ehk 20 aastat tagasi.

Kostja II avaldas hageja isikuandmeid sisaldavad artiklid aastal 2009 ehk 11 aastat tagasi. Kui

hageja leiab, et tegemist oli seadusest tuleneva nõudega (IKS § 11 lg 2), siis juhindudes

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 149, on hagi aegumise tähtaeg 10 aastat. Ehk hagi

aegus kostja I suhtes aastal 2010 ja kostja II suhtes aastal 2019. Kui hageja nõue põhineb kahju

õigusvastasel tekitamisel, on tulenevalt TsÜS § 150 kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva

nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama

kohustatud isikust teada sai või teada saama pidi. Hageja isikuandmeid sisaldavad artiklid

ilmusid üleriigilise levikuga ajalehtedes, seega pidi hageja oma õiguste kahjustamisest teada

saama artikli avaldamisel. Isegi juhul, kui hageja ei teadnud artiklite 1-4 avaldamisest (mis ei

ole eluliselt usutav ja millisel juhul ei saanud artiklite avaldamine ka hageja õiguseid riivata),

on tulenevalt TsÜS § 150 lõikest 3 kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegunud

hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse

toimumisest.

16. Juhul kui kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud, esitavad kostjad hageja nõuete kohta

järgmised vastuväited. Hageja andmeid on töödeldud enne isikuandmete üldmääruse (GDPR)

jõustumist kehtinud isikuandmete kaitse seaduse, EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU

DIREKTIIVI 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel

ja selliste andmete vaba liikumise kohta ja põhiseadusest tuleneva ajakirjandusvabaduse alusel.

Ei GDPR ega IKS ei kehti tagasiulatuvalt varem avaldatud meediaväljundi suhtes. Samuti ei

kohusta ei GDPR ega IKS õiguspäraselt meediaerandi ja seaduse alusel avaldatud

meediaväljundit avaldamisjärgselt hindama. Meediaettevõte ei pea teatud aja möödumisel

õiguspäraselt avaldatud meediaväljundit uuesti hindama. Juba avaldatud meediaväljundi puhul

täpsustab GDPR, et unustusõigus ehk õigus isikuandmete kustutamisele (artikkel 17) ei kehti

juhul, kui isikuandmeid on töödeldud sõna- ja teabevabaduse teostamisel. Kui avaldamise

aluseks on varem kehtinud IKS § 11 lg 2 või kehtiv IKS § 4, siis unustusõigust rakendada ei

saa. Isegi juhul kui andmed on avaldatud enne IKS § 11 lõike 2 kehtestamist, siis ei saa ikkagi

unustamisõigust teostada, kui andmed on avaldatud sõna- või teabevabaduse teostamisel. Kui

andmed on avaldatud ajakirjanduslikul eesmärgil ning täidetud on ka teised ajakirjanduslikul

eesmärgil andmetöötluse eeldused (ülekaalukas avalik huvi ja andmesubjekti õiguste

ülemäärase kahjustamise puudumine), siis ei saa meediaväljaandelt meediaväljundi muutmist

ja/või kustutamist nõuda, sest ajakirjandusväljaande arhiiv ja selle täielikkus on väärtus, mida

2-19-18596

6

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) hindab kui informatsioonivabaduse hüve. Kui

ajakirjandusliku erandi nõuded on täidetud ja artikkel avaldatud, on meediaorganisatsioonil

kohustus tagada oma arhiivi täielikkus. See tähendab, et õiguspäraselt avaldatud artikleid

tagantjärele ei muudeta ega kustutata.

17. Õigus olla unustatud ei ole absoluutne õigus. Kaaluda tuleb ühelt poolt isiku õigust eraelu

puutumatusele ja teiselt poolt meediaorganisatsiooni õigust väljendusvabadusele ja avalikkuse

õigust informatsiooni saada, sh õigust saada infot minevikus toimunud sündmuste kohta meedia

digiarhiivide vahendusel. Meediaorganisatsioonil on ülesanne andmeid ja ideid levitada ning

üldsusel on õigus seda infot saada. Selles kontekstis on EIK tunnistanud, et lisaks üldsuse huvile

saada infot päevakajaliste sündmuste kohta, peab avalikkusel olema võimalus otsida andmeid

ka möödunud sündmuste kohta. Avalikkuse huvi kriminaalmenetluse vastu võib ajas muutuda

olenevalt kohtuasja asjaoludest. Üldsuse teabe saamise õiguse piiramiseks peavad aga olema

eriti mõjuvad põhjused. Vanemate lugudega seotud nõuete esile kerkimise võimalus iseenesest

mõjub ajakirjandusvabadusele halvavalt, sest võib tuua kaasa selle, et ajakirjandus ei säilita

oma digiarhiive või hakkab isikuandmete kasutamist vältima. Teatud andmete kinni katmine

on ajakirjandusvabaduse küsimus ja just ajakirjanduse otsustada peaks jääma, milliseid detaile

avaldada, et säiliks artiklite usaldusväärsus.

18. Asjaolu, et hageja karistatus on kustunud, ei oma tsiviilõiguslikult mitte mingisugust

tähendust. Karistatus on ajutise iseloomuga ja kestab selle kustumise või kustutamiseni.

Seevastu karistamise fakt iseloomustab isikut ja on seetõttu püsiva tähendusega. Hageja mainet

ei kahjusta mitte tema tegude ja kohtumenetluse kajastamine ajakirjanduses, vaid tema poolt

toimepandud teod. Artiklid ei ole vastuolus ajakirjanduseetika põhimõtetega. Kaebaja

isikustamine ajakirjanduses ei riku ülemääraselt tema õigusi, sest kaebaja õiguse eraelu

puutumatusele kaalub üles ajakirjanduse õiguse sõnavabadusele ja avalikkuse õiguse infot

saada.

19. Praegusel juhul ei ole õigusvastast käitumist toimunud, seega ei ole tekkinud ka kahju.

Hageja esitas kostjatele taotluse isikuandmete kustutamiseks 19.06.2018. Taotlus oli kolmel

lehel. Kostjad vastasid taotlusele. Korduva taotluse esitamiseks puudus igasugune vajadus, sest

hageja oli oma nõude esitanud ja kostjad sellele vastanud. Täiendavate kirjade saatmine ei olnud

hageja õiguste maksmapanekuks vajalik. Arvestades seda, et tegemist on kvalifitseeritud

õigusabiga, siis on kohane ajakulu kolmeleheküljelise nõude esitamiseks maksimaalselt 2 h.

Samuti on ebamõistlikult kõrge hageja esindaja tunnitasu.

20. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kostjate suhtes rahuldada

mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Hageja ei ole tõendanud, milles seisneb artiklitest

tekitatud hageja kahjustamine. Asjaolu, et vastavalt 11 ja 20 aastat tagasi on kostjad avaldanud

artiklid, mis sisaldavad hageja kohta õigeid isikuandmeid, ei ole mittevaralise kahju tekkimise

asjaoluks.

Kostja III vastuväited

21. Kostja III leiab, et ta on hageja isikuandmeid töödelnud seaduslikult. Artiklite avaldamise

ajal oli hageja isikuandmete avalikustamiseks avalik huvi. Ühtlasi nähtub vaidlusalustest

artiklitest, et hageja oli ise huvitatud ajakirjanikele intervjuude andmisest ning lisaks nimetatud

artiklitele esines ta vanglasüsteemiga seotud teemadel avalikult ka Kuku raadios. Hageja ei ole

väitnud, et tema kohta avaldatud teave on vale või sisaldab ebaõigeid faktiväiteid või

põhjendamatuid väärtushinnanguid. Teabe kättesaadavana hoidmine on avalikes huvides ja

proportsionaalne, eriti arvestades hageja enda aktiivset rolli andmete avalikustamisel.

2-19-18596

7

22. Hagejal puudub õigus nõuda isikuandmete kustutamist, kuna isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 17 lõike 1 punkti a ei kohaldata juhul, kui isikuandmete töötlemine on vajalik

sõna- ja teabevabaduse õiguse tagamiseks. Õigust keelduda isikuandmete töötlemise

lõpetamisest, kui töötlemine on vajalik sõna- ja teabevabaduse õiguse tagamiseks, on

tunnustatud nii Euroopa Inimõiguste Kohtu kui ka Euroopa Kohtu lahendites. Otsingumootori

haldajal on õigus lükata isikuandmete töötlemise lõpetamise taotlus tagasi, juhul kui konkreetse

juhtumi asjaolusid arvestades kaalub sõna- ja teabevabaduse tagamine üles õiguse privaatsusele

ja isikuandmete kaitsele. Hageja isikuandmete töötlemine on sõna- ja teabevabaduse õiguse

tagamiseks vajalik järgmistel põhjustel. Hagiavaldusele lisatud artiklist „Lastekodukasvandik

lastekodusid lüpsmas“ nähtub selgelt, et hageja pani toime kelmuse. Ehkki hageja karistus on

kustunud, annavad ennetähtaegse vabastamisega seotud hilisemad kohtumäärused täiendavat

teavet hageja käitumise kohta.

23. Võttes arvesse hageja kuritegude liiki (kelmus, sealhulgas ühiskonna haavatavate rühmade

suhtes), kuritegude korduvust (hagejat on kelmuse eest karistatud vähemalt viiel korral, mis

näitab kalduvust kelmuste toimepanemiseks, mida ei peata ka kriminaalkorras karistamine) ja

karistuse pikkust (kostja III arvestuse järgi vähemalt 7 aastat), leiab kostja III, et üldsusel on

jätkuv õiguspärane huvi kostjate I ja II avaldatud artiklite vastu, mis sisaldavad teavet hageja

käitumise kohta minevikus. Hageja andmeid sisaldavatele ajaleheartiklitele linkide

pakkumiseks on avalik huvi ka hageja praeguse kutseala ja tegevusvaldkonna tõttu. On

üldteada, et korteriühistutel on väga erinevaid liikmeid ning kõigil neil pole vajalikke oskusi,

et kaitsta oma maja ja korteriühistu õigusi ning ennetada võimalikke kuritarvitusi või need

aegsasti tuvastada.

24. Kui kohus peaks siiski leidma, et kostja III pidanuks hageja taotlusel lingid oma

otsingumootorist eemaldama (millega kostja III ei nõustu), vaidleb kostja III vastu talle esitatud

rahalise kahju nõude suurusele. Kohtuväliste nõuete esitamise kulud ei ole antud juhul vajalikud

ega mõistlikud, st korduva nõudekirja saatmiseks puudus vajadus.

25. Mittevaralise kahju väljamõistmise eeldused ei ole käesoleval juhul täidetud. Praegusel

juhul ei ole hageja põhjendanud, milliste asjaolude tõttu on tal mittevaraline kahju tekkinud,

arvestades et artiklid avaldati 20 ja 11 aastat tagasi seaduslikult ja ühes neist andis hageja ise

intervjuu ning artiklid on sellest alates olnud avalikud. Uusi asjaolusid, mis võinuks põhjustada

füüsilist ja emotsionaalset stressi või kannatusi, ei ole ilmnenud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

26. Maakohus rahuldas hagi.

26.1. Maakohus rahuldas hageja alternatiivse nõude kostja I vastu ning kohustas kostjat I:

muutma Õhtulehes 10.03.2000 ilmunud Y artiklis „Lastekodukasvandik lastekodusid lüpsmas“

ja Õhtulehes 05.12.2000 ilmunud artiklis „Vangid nõuavad läbirääkimisi“ hageja isikuandmed

anonüümseks, sh ka hageja pilt; seadistama oma veebilehed selliselt, et automatiseeritud

otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse, millel paiknevad Õhtulehes 10.03.2000

ilmunud Y artikkel „Lastekodukasvandik lastekodusid lüpsmas“ ja Õhtulehes 05.12.2000

ilmunud artikkel „Vangid nõuavad läbirääkimisi“; tegema omal kulul Google, Bing, Yahoo!,

Search, Ask ja AOL otsingumootoritele taotluse (välistusprotokoll) teabeotsingusüsteemide

vahemälus

(cache

memory)

asuvate

Õhtulehes

10.03.2000

ilmunud

Y

artikli

„Lastekodukasvandik lastekodusid lüpsmas“ ja Õhtulehes 05.12.2000 ilmunud artikli „Vangid

nõuavad läbirääkimisi“ kuvamise lõpetamiseks hageja nimega seostavast tulemuste loetelust

tema isiku põhjal tehtud otsingu järel.

2-19-18596

8

26.2. Maakohus rahuldas hageja alternatiivse nõude kostja II vastu ning kohustas kostjat II:

muutma 26.08.2009 Eesti Päevalehes ilmunud Q artiklis „Vestlus Päevalehega ähvardab

eksvangi tagasi trellide taha saata“ ja 24.09.2009 Eesti Ekspressis ilmunud artiklis „Riik kiusab

julget eksvangi“ hageja isikuandmed anonüümseks; seadistama oma veebilehed selliselt, et

automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse, millel paiknevad 26.08.2009

Eesti Päevalehes ilmunud Q artikkel „Vestlus Päevalehega ähvardab eksvangi tagasi trellide

taha saata“ ja 24.09.2009 Eesti Ekspressis ilmunud artikkel „Riik kiusab julget eksvangi“;

tegema omal kulul Google, Bing, Yahoo!, Search, Ask ja AOL otsingumootoritele taotluse

(välistusprotokoll) teabeotsingusüsteemide vahemälus (cache memory) asuvate 26.08.2009

Eesti Päevalehes ilmunud Q artikli „Vestlus Päevalehega ähvardab eksvangi tagasi trellide taha

saata“ ja 24.09.2009 Eesti Ekspressis ilmunud artikli „Riik kiusab julget eksvangi“ kuvamise

lõpetamiseks hageja nimega seostatavast tulemuste loetelust tema isiku põhjal tehtud otsingu

järel.

26.3. Maakohus kohustas kostjat III lõpetama hageja isikuandmete õigustamatu töötlemine,

võttes selleks kasutusele kõik vajalikud meetmed, et eemaldada Google’i teabeotsingusüsteemi

vahemälust (cache memory) hageja nimega seostatavast tulemuste loetelust Õhtulehes

10.03.2000 ilmunud Y artikli „Lastekodukasvandik lastekodusid lüpsmas“, Õhtulehes

05.12.2000 ilmunud artikli „Vangid nõuavad läbirääkimisi“ ja 26.08.2009 Eesti Päevalehes

ilmunud Q artikli „Vestlus Päevalehega ähvardab eksvangi tagasi trellide taha saata“ ja

24.09.2009 Eesti Ekspressis ilmunud artikli „Riik kiusab julget eksvangi“ kuvamine hageja

isiku põhjal tehtud otsingu järel.

26.4. Maakohus mõistis kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks varalise kahju hüvitise

summas 1833 eurot ning kostjalt III hageja kasuks varalise kahju hüvitise summas 780 eurot.

Maakohus mõistis kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja mõistetud varalise kahju

hüvitiselt summas 1833 eurot kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutnud viivise

summas 286,46 eurot ja alates 09.11.2021 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

suuruses tasumata kahjuhüvitiselt summas 1183 eurot kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Kostjalt

III hageja kasuks välja mõistetud varalise kahju hüvitiselt summas 780 eurot mõistis maakohus

kohtuotsuse tegemise aja seisuga hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas

121,89 eurot ja alates 09.11.2021 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses

tasumata kahjuhüvitiselt summas 780 eurot kuni kahjuhüvitise tasumiseni.

26.5. Kostjatelt I, II ja III mõistis maakohus igalt ühelt hageja kasuks välja mittevaralise kahju

hüvitise summas 150 eurot ja mittevaralise kahju hüvitiselt summas 150 eurot alates hagi

esitamisest 26.11.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 08.11.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras sissenõutavaks muutnud viivise summas 23,40 eurot ning alates 09.11.2021

viivise põhinõudelt summas 150 eurot VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni

võlgnevuse tasumiseni.

26.6. Hageja menetluskulud jättis maakohus võrdsetes osades kostjate kanda ning kostjate

menetluskulud nende endi kanda.

27. Hageja isikuandmete töötlemise lõpetamise nõude aluseks on VÕS § 1055 lg 1, mille

eelduseks peab olema tuvastatud, et hageja õigusi on rikutud ja õiguste rikkumine on kestev.

Isikuandmeid ja nende töötlemise õiguslikke aluseid reguleerib nii Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 27.04.2016 määrus nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (edaspidi ka isikuandmete kaitse üldmäärus või üldmäärus) kui ka täiendavalt IKS

ulatuses, milles see täpsustab ja täiendab üldmääruse sätteid (IKS § 1 lg 1 p 1).

2-19-18596

9

28. Kostja I avaldas artiklid aastal 2000 ehk tänaseks 21 aastat tagasi ja kostja II avaldas artiklid

aastal 2009 ehk tänaseks 12 aastat tagasi. Vaidlust pole selle üle, et kõik artiklid on tänaseni

ajalehtede veebiversioonides online`is jätkuvalt kättesaadavad. Samuti pole vaidlust selle üle,

et 10.03.2000 Õhtulehes ilmunud artikkel ja 24.09.2009 Eesti Ekspressi ilmunud artikkel on

kättesaadav ka Google’i otsingumootori kaudu ning ilmuvad hageja nimega seotud

otsingutulemustes tema isiku põhjal tehtud otsingu järel. Vaidlust pole selle üle, et kõik

ülaltoodud artiklid sisaldavad hageja isikuandmeid ning kajastavad tema poolt minevikus toime

pandud tegusid või toimetusi, sh tema kriminaalkorras karistatust ning talle määratud

vangistust. Vaidlust pole ka selle üle, et kuna kostjad I ja II on meediaorganisatsioonid, siis

hageja andmeid on eelviitatud artiklites töödeldud enne isikuandmete üldmääruse jõustumist

kehtinud isikuandmete kaitse seaduse § 11 lg 2 alusel ajakirjanduslikul eesmärgil. Kuna artiklid

on kättesaadavad on tegemist hageja isikundmete töötlemisega.

29. Kohus ei nõustunud kostjate I ja II käsitlusega hageja nõude aegumise kohta. Asjaolu, et

artiklite avaldamisest on möödunud märkimisväärne ajaperiood, ei tee isikuandmete töötlemise

lõpetamise nõuet aegunuks, sest tegemist on absoluutse õigusega, mis ei allu aegumisele.

Andmekaitse üldmääruse art 17 lg-st 1 tuleneva nõude näol on tegemist õigusega, mis ei aegu.

Olukorras, kus hageja õiguste rikkumine on kestev – st isikuandmeid jätkuvalt avaldatakse,

sõltumata hageja poolt andmekaitse üldmääruse art 17 lg-st 1 tuleneva nõude esitamisest ja art

21 põhineva vastuväite esitamisest – on ilmne, et vastav nõue ei ole aegunud.

30. Artiklitest järeldub, et hageja on andnud nõusoleku tema isikuandmete töötlemiseks

kostjatele I ja II. Samas ei ole hageja andnud nõusolekut tema isikuandmete töötlemiseks

ulatuses ja osas, mis toimub otsingumootori (kostja III) tegevuse raames ja selleks, et oleksid

igakordselt vaidlustatud veebilehed vaidlustatud artiklitega, mis sisaldavad hageja

isikuandmeid, kuvatud tema nimega tehtud otsingutulemuste loetelus. Kui hageja oli nõus enda

andmete töötlemisega artiklite avaldamise ajal, siis hageja on enda nõusoleku hiljemalt

19.06.2018 vastavate vastuväidete ja andmete kustutamise taotluse esitamisel tagasi võtnud.

31. Isikuandmete kaitse üldmääruse art 17 lg 1 p-le a) ja c) sätestavad, et andmesubjektil on

õigus nõuda, et vastutav töötleja kustutaks põhjendamatu viivituseta teda puudutavad

isikuandmed ja vastutav töötleja on kohustatud kustutama isikuandmed põhjendamatu

viivituseta, kui a) isikuandmeid ei ole enam vaja sellel eesmärgil, millega seoses need on

kogutud või muul viisil töödeldud, ja c) andmesubjekt on esitanud vastuväite isikuandmete

töötlemise suhtes art 21 lg 1 kohaselt ja töötlemiseks pole ülekaalukaid õiguspäraseid põhjuseid

(nn õigus olla unustatud). Seega tuleb välja selgitada, kas esinevad hageja isikuandmete

jätkuvaks töötlemiseks ülekaalukad õiguspärased põhjused. Kohus ei nõustunud kostjate I ja II

seisukohaga, et unustusõigus (isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 17) ei kehti juhul, kui

isikuandmeid on töödeldud sõna- ja teabevabaduse teostamisel. Andmekaitse üldmääruse

artikkel 17 lg 3 p-st a) ei tulene sellist põhimõtet. Vastupidi, art 17 lg 3 p a) viitab, et lg-st 1

tulenevat õigust olla unustatud ei kohaldata määral, mil isikuandmete töötlemine on vajalik

sõna- ja teabevajaduse õiguse teostamiseks. Andmekaitse üldmäärusest ega ka Euroopa Kohtu

ja Euroopa Inimõiguste kohtu kohtupraktikast ei tulene põhimõtet, et õigus sõna- ja

teabevabadusele kaalub igal juhul üle isiku õiguse eraelu puutumatusele ja isikuandmete

kaitsele. EIK on rõhutanud, et Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK)

artikkel 10 ei garanteeri absoluutselt piiramatut pressivabadust, vaid pressivabaduse teostamisel

tuleb arvestada inimõiguste konventsiooni art 10 lg-st 2 tulenevate piirangutega, sh

kaasinimeste reputatsiooni või õiguste kaitsega (EIK ühendatud kohtuasjad 3002/03 ja

23676/03, p 42). Sellised õigused hõlmavad mh ka õigusi eraelu puutumatusele ja isikuandmete

kaitsele (sh õigust olla unustatud). Euroopa Liidu Kohus on toonud välja kriteeriumid, mis on

olulised ajakirjandusvabaduse ja eraelupuutumatuse (millise alla käib ka isikuandmete kaitse,

2-19-18596

10

sh õigus olla unustatud) tasakaalustamisel. Eeskätt tuleb igakordselt analüüsida, kas avaldatud

isikuandmed kujutavad endast panust üldist huvi pakkuvasse debatti ning kas andmesubjekt on

avalikkusele tuntud isik (EK 39954/08, p-d 90 ja 91). Seega on andmete kustutamise nõue

meediaväljundile kui isikuandmete töötlejale asjakohane, kui andmete avaldamiseks puudub

jätkuv huvi ja/või andmesubjekti näol ei ole tegu avalikkusele tuntud isikuga.

32. Käesoleval juhul puudub avalik huvi hageja isikuandmete jätkuvaks töötlemiseks. Vaidlust

pole selle üle, et hageja ei ole avaliku elu tegelane, kelle elu ja tegemiste kajastamise osas

esineks põhiõigustest kaalukam avalik huvi. Neil aastail, kui artiklid avaldati, esines avalik huvi

hageja isikuandmete töötlemiseks ning temaga seonduva kajastamiseks. Samas täna, st enam

kui 10 aastat pärast artiklite avaldamist ja enam kui 20 aastat pärast artiklites välja toodud

kuritegude toimepanemist puudub avalik huvi hageja isikuandmete töötlemiseks. Hageja on

toime pannud 20 aastat tagasi varavastaseid kuritegusid, tegemist ei ole isikuga, kes oleks toime

pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Hageja on tõepoolest 6 korral kriminaalkorras

karistatud ja ta on kandnud 7 aasta pikkust vanglakaristust, kuid pärast oma karistuse

ärakandmist on ta käitunud õiguskuulekalt. Hageja on tema poolt toime pandud kuritegude eest

karistuse kandnud, karistusregistris loetakse tema karistatus kustutatuks. Karistusregistrist

karistusandmete kustutamine on reguleeritud just sel eesmärgil, et eelnevalt karistatud, kuid

hiljem oma käitumist parandanud isikud saaksid teatud aja möödudes oma elu jätkata ja

ühiskonda sulanduda. Samamoodi on oluline, et isiku poolt palju aastaid hiljem pärast

kuritegude toimepanemist ja nende eest karistuse kandmist, oleks isikutel võimalik seaduslikke

vahendeid kasutades oma elutegevust jätkata. Artiklid annavad hageja isikule selgelt negatiivse

kujundi ning puudutavad aspekte hageja minevikust, millel täna enam ei ole kohtu hinnangul

mistahes tähendust. Artiklite jätkuva avaldamise ning hageja isikuandmete töötlemise läbi

rikutakse oluliselt hageja põhiõigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Arvestades

interneti rolli tänapäeva ühiskonnas, mistõttu on viidatud teave laialt kättesaadav, on rikkumine

tõsine. Nimetatud artiklite avaldamise kaudu toimub jätkuv hageja nn karistamine ja see piirab

hageja võimalusi ka ettevõtluses, sest jätab temast mulje kui kahtlase tausta ja teguviisiga

isikust. Samuti mõjutab see hageja alaealisi lapsi, kuivõrd artiklite sisu mõjutab kolmandate

isikute suhtumist hagejasse kui seeläbi ka tema alaealistesse lastesse.

33. Hageja õigused saavad piisvalt kaitstud kui kohustada kostjaid I ja II hageja poolt taotlenud

ulatuses tema isikuandmeid anonüümseks muutma. Samuti tuleb kohustada kostjat I ja II

seadistama oma veebilehed selliselt, et automatiseeritud otsingud ei indekseeriks

veebiaadresse, millel paiknevad käesolevas kohtuasjas vaidlusalused artiklid ning kohusta

kostjat I ja II tegema omal kulul Google, Bing, Yahoo!, Search, Ask ja AOL otsingumootoritele

taotluse (välistusprotokoll) teabeotsingusüsteemide vahemälus (cache memory) asuvate

vaidlusaluste artiklite kuvamise lõpetamiseks hageja nimega seostatavast tulemuste loetelust

tema isiku põhjal tehtud otsingu järel.

34. Kostja III puhul võib andmete töötlemine toimuda art 6 lg 1 p-s f) toodud alusel, kuid seda

üksnes juhul, et kostja III enda või kolmanda isiku õigustatud huvid ei kaalu üles andmesubjekti

huvisid või põhiõigusi ja -vabadusi, mille nimel tuleb isikuandmeid kaitsta. Ka kostja III poolt

hageja isikuandmete töötlemine peab toimuma ühel üldmääruse artikkel 5 lg-s 1 toodud

eesmärkidel. Arvestades hageja poolt esile toodud asjaolusid, siis käesoleval juhul kostja III

huvid hageja isikuandmete töötlemiseks ei kaalu üles hageja õigust eraelu puutumatusele.

Arvestades seda, et teod, mida artiklites kajastatakse, ja seeläbi hagejaga seotakse (st süüteod)

on toime pandud enam kui 20 aastat tagasi, 10.03.2000 ilmunud artikli avaldamine toimus enam

kui 20 aastat tagasi ja 24.09.2009 ilmunud artikli avaldamine toimus esmakordselt enam kui 10

aastat tagasi, on hageja õiguspärane huvi selle vastu, et niisuguse loetelu kaudu ei seostataks

seda teavet enam tema nimega. Kohus ei nõustunud kostja III seisukohaga, et hageja poolt

2-19-18596

11

nooruspõlves seadusega pahuksisse minek ja kelmuse eest kriminaalkorras karistatus õigustaks

nüüd 20 aastat hiljem hageja sildistamist nendega ning ühiskonna hoiatamist hageja eest kui

äärmiselt ohtliku inimese eest. Tegemist ei olnud raskete isikuvastaste kuritegudega, mis oleks

ületanud üleüldist uudiskünnist või mis oleks kuritegude toimepanemise hetkel või täna

jätkuvalt ühiskonna huviorbiidis. Seega pole kostja III poolt andmete töötlemine enam

seaduslik. Kuna hageja on esitanud oma andmete töötlemisele vastuväite tuginedes

isikuandmete kaitse üldmääruse art 17 lg 1 p-le 1 ja c, siis oli kostja III kohustatud andmete

töötlemise isikuandmete üldmääruse art 21 lg 1 alusel lõpetama.

35. Hageja poolt kantud kohtueelsed õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud. Tegemist on

keeruka õigusliku vaidlusega, mis nõuab lisaks siseriikliku õiguse tundmisele ka Euroopa Liidu

õiguse, Euroopa Kohtu praktika ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika tundmist. Hageja

lepingulise esindaja poolt asja materjalidega tutvumise aega ning nõudekirjadele koostamise

aeg on igati mõistlik. Samuti oli õigustatud kostjate poole ka teistkordne pöördumine pärast

Andmekaitse Inspektsiooni poolt hageja pöördumise vastuse saamist arvestades Andmekaitse

Inspektsiooni vastuses antud selgitusi. Hageja tegi omapoolt kõike, et ära hoida aeganõudvat ja

kulukat kohtuvaidlust. Hageja poolt tasutud tunnitasu 150 eurot (lisandub käibemaks) on

käesoleval ajal tavapärane tasu õigusabi eest. Ka kostjale III on käesoleva tsiviilasjas osutatud

õigusabi keskmise tunnihinnaga 167,20 eurot.

36. Alates selles hetkest, kui hageja esitas vastuväite kostjate poolt hageja isikuandmete

jätkuvale töötlemisele, muutus kostjate poolt hageja isikuandmete töötlemine õigusvastaseks.

Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostjad menetluses esitanud. Kuna kostjate tegevus oli

õigusvastane ja süüline, siis vastutavad kostjad hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud

õigusvastase kahju tekitamise eest. Kostjad I ja II on avaldanud hageja isikuandmed

õiguspäraselt ajakirjanduslikul eesmärgil ja kõik kostjad on kuni hageja poolt tema

isikuandmete töötlemisele vastuväite esitamiseni töödelnud neid õiguspäraselt. Kostjate

tegevus muutus õigusvastaseks alles pärast hageja poolt tema isikuandmete töötlemisele

vastuväite esitamist. Seega hageja hingelised kannatanud ei saanud olla kuigi suured. Lähtudes

eeltoodud asjaoludest ja oma siseveendumusest on kohtu hinnangul põhjendatud hageja

mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine iga kostja suhtes 150 euro ulatuses.

37. Hageja viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud. Varalise kahju hüvitiselt summas 1833

eurot on alates hagi esitamisest 26.11.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 08.11.2021 VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutnud viivised summas 286,46 eurot.

Varalise kahju hüvitiselt summas 780 eurot on alates hagi esitamisest 26.11.2019 kuni

kohtuotsuse tegemiseni 08.11.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

sissenõutavaks muutnud viivised summas 121,89 eurot. Mittevaralise kahju hüvitiselt summas

150 eurot on alates hagi esitamiseks 26.11.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 08.11.2021 VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutnud viivised summas 23,40 eurot.

Kostjate I ja II apellatsioonkaebus

38. Kostjad I ja II esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja

teha uue otsuse, millega hagi rahuldamata jätta.

39. Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud materiaalõigust, rikkunud menetlusnorme ega pole

lähtunud Euroopa Inimõiguste kohtu ja Euroopa kohtu analoogsest praktikast.

40. Maakohus tõlgendab valesti TsÜS § 149 ja 150. Hageja nõue on aegunud. Hageja ei ole

väitnud, et ta sai artiklite avaldamisest teada hiljem kui need avaldati. Alternatiivselt aegus nõue

2-19-18596

12

TsÜS § 150 lg-st 3 tulenevalt kümme aastat pärast andmete avaldamist. Hageja ei ole

tõendanud, milles seisneb tema isikuõiguste rikkumine ega ka seda, millal isikuõiguste

rikkumine toime pandi ning maakohus ei ole seda ka tuvastanud. IKÜM artiklis 17 sätestatud

unustusõigus ei ole absoluutne õigus.

41. Kostjad I ja II töötlesid hageja isikuandmeid ajakirjandusliku erandi alusel, mis esines juba

enne IKÜM vastuvõtmist ja mida enne reguleeris direktiiv nr 95/46/EÜ ning selle alusel

liikmesriikide poolt vastu võetud seadused, sh isikuandmete kaitse seadus. Kui isikuandmeid

on töödeldud õiguspäraselt meediaerandi alusel (st pole rikutud IKS § 11 lg 2 ja/või IKS § 4,

mis kehtestab andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töötlemise alused), siis

edaspidine

töötlemine

(arhiveerimine

ja

arhiveeri

kättesaadavana

hoidmine)

on

meediaorganisatsiooni teisese ülesande, avalikkuse informeerituna hoidmise, täitmine. Seadus

ei sätesta IKS § 4 alusel töötlemisele ajalisi piiranguid.

42. Maakohus kohaldab valesti IKÜM artiklit 17 kui leiab, et meediaorganisatsioonilt saab

õiguspäraselt avaldatud isikuandmete kustutamist unustamisõiguse alusel nõuda. Maakohtu

selline järeldus on vastuolus nii EIK kui Euroopa kohtu seisukohtadega. EIK on lahendis M.L.

ja W.W. v. Saksamaa sedastanud, et lisaks oma esmasele ülesandele on meedial teine, kuid

mitte vähemoluline ülesanne - säilitada arhiive, mis sisaldavad varasemaid uudiseid ja teha need

avalikkusele kättesaadavaks. Nimetatud EIK lahend käsitleb just analoogset olukorda, millises

endised kurjategijad soovivad oma isikuandmete kaotamist veebiväljaannetest ning võtab

arvesse nii varasemalt (enne IKÜM) kehtinud direktiivi nr 95/46/EÜ ning selle alusel vastu

võetud selgitusi, soovitusi ja juhendeid ning asukohamaa seaduse alusel lahendatud

kohtuvaidlust. EIK asub seisukohale, et kui meediaorganisatsioon peaks rahuldama

andmesubjektide anonüümimise taotlused, võiks see omada ajakirjandusvabaduse teostamisele

halvavat mõju.

43. Ka Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-136/17 kohaldab maakohus käesolevas vaidluses

valesti. Nimetatud vaidluses nõudsid andmesubjektid isikuandmete töötlemise lõpetamist

otsingumootorilt. Seega võinuks maakohus nimetatud kaasust käsitleda üksnes hageja nõudes

kostja III suhtes. Käesoleval juhul ei ole pärast kostjate I ja II poolt hageja isikuandmete

avaldamist toimunud hageja suhtes mingisuguseid menetluslikke muudatusi, mis sunniks

kostjat III Euroopa Kohtu juhised silmas pidades juurdepääsu kostjate I ja II poolt avaldatud

artiklitele sulgema või muul viisil hageja kohta käivat informatsiooni avalikkuse eest peitma

või informatsiooni vastavalt uudsuse/muutumise järjekorrale esitlema. Maakohus ei selgitanud,

et ta varasemate menetlusetappide osas muudatuste tegemist käesoleva vaidluse lahendamisel

oluliseks peab ning seetõttu ei olnud kostjatel võimalik esitada ka sellekohaseid tõendeid. Nii

kostja I kui ka kostja II on selliste meediakajastuste jaoks, millistes on menetluslik olukord

muutunud, viinud sisse korra, mis täpsustab andmesubjekti taotlusel menetluslikku olukorda.

Näiteks kui kajastatakse isiku süüdimõistmist, kuid isik mõistetakse hiljem õigeks, siis lisatakse

avaldatud artiklile andmesubjekti taotlusel vastav täpsustus. Kostjad I ja II paluvad tõendi selle

kohta asja materjalide hulka võtta, sest maakohus käsitles selle teema puutumust vaidlusega

esimest korda alles kohtulahendis. Käesolevas vaidluses ei ole esialgsega võrreldes asjaolud

muutunud. Maakohtu otsusest ei selgu, millistel kaalutlustel kaalub hageja eraelu puutumatus

ja õigus isikuandmete kaitsele üles kostjate ajakirjandusvabaduse ja kohustuse säilitada

internetiarhiivide terviklikkus ja kättesaadavus ning üldsuse õiguse informatsioonile.

44. Puudub vaidlus selles, et kostjad I ja II on artiklid avaldanud põhiõigusliku sõnavabaduse

ja informatsioonivabaduse ning neil põhineva meediaerandi alusel. Vastupidist ei ole hageja

tõendanud ning vastupidisele järeldusele ei ole maakohus otsuses ka jõudnud. Ebaõige on

maakohtu järeldus nagu peaks meediaorganisatsioon õiguspäraselt avaldatud isikuandmete

2-19-18596

13

puhul aja möödudes andmesubjekti taotlusel uuesti kontrollima, kas andmesubjekti

isikuandmete jätkuvaks töötlemiseks esinevad ülekaalukad õiguspärased põhjused. Ebaõige on

maakohtu järeldus, et meediaerandi alusel isikuandete töötlemisel peab tingimata arvesse võtma

isiku tuntust. Asjaolu, kas isik on avalikkusele tuntud omab tähtsust juhul kui kaaluda tuleb

isiku talumiskohustust tema eraelu puutumatuse riivamisel. Sellisel juhul tuleb arvesse võtta

isiku enda tegevust, enda avalikku huvi sfääri asetamisel. Millel põhineb maakohtu järeldus

nagu võiks või peaks avalik huvi säilima ainult isikuvastaste kuritegude puhul ei ole

kohtuotsusest

jälgitav.

Riigikohus

on

asunud

seisukohale,

et

ajakirjandusel

on

ajakirjandusvabaduse olemusest tulenevalt lai otsustusvabadus avalikku huvi puudutava

teemaderingi määratlemisel (3-3-1- 85-15 p 23). Avaliku huvi puudumist võiks sedastada

näiteks juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seondu avaliku huviga ega aita kaasa

ühiskondlikule debatile. Maakohus sisustab valesti karistusregistri õiguslikku tähendust.

Karistusregistrist andmete kustutamine omab tähendust üksnes kuriteo või väärteo korduvuse

arvestamisel, mitte meediaorganisatsiooni poolt isikuandmete töötlemisel. Maakohtu järeldus,

et hageja poolt minevikus toimepandu ei oma täna enam mistahes tähtsust, on meelevaldne, ei

põhine kohtupraktikal ega õigusnormidel.

45. Maakohtu järeldus selle kohta, et artiklite jätkuv avaldamine piirab hageja võimalusi

ettevõtluses, sest jätab temast mulje kui kahtlase tausta ja teguviisiga isikust, ei tugine asjas

kogutud tõenditel. Hageja ei ole tõendanud takistusi ettevõtluses ega mõjutusi alaealistele

lastele. Hageja on edukas ettevõtja (seda kinnitab hageja esindaja kohtuistungil). Seega

kohtuasjas on tõendatud, et artiklite avaldamine ei oma hageja jaoks mitte mingisugust

negatiivset mõju.

46. Maakohus ei selgita, millisest ajahetkest muutuvad õiged ajaloolised faktid ja andmed

asjakohatuteks põhjusel, et neist on möödas piisavalt palju aega. Samuti ei selgu maakohtu

otsusest, millisest ajahetkest kaotab üldsus õiguse tutvuda ka juba möödunud sündmustega.

Kohus küll möönab ajakirjanduse teisest rolli ja selle olulisust, kuid otsuse resolutsiooniga teeb

avalikkusele võimatuks möödunud sündmustega tutvuda, sest lisaks hageja andmete

anonüümimisele kohustab maakohus kostjaid I ja II seadistama oma veebilehed selliselt, et

automatiseeritud otsingud ei indekseeriks veebiaadresse.

47. Maakohtu poolt rahuldatud kohustamisnõuetel (seadistada veebilehed selliselt, et

automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse millel paiknevad vaidlusalused

artiklid

ja

kohustada

kohtuotsuses

loetletud

otsingumootoritele

esitama

taotluse

teabeotsingusüsteemide vahemälus asuvate vaidlusaluste artiklite kuvamise lõpetamiseks)

puudub õiguslik alus. Isegi kui nõustuda hageja seisukohaga, et kostjate I ja II poolt hageja

isikuandmete töötlemine on ebaseaduslik, siis lõpetaks ebaseadusliku töötlemise ühe hageja

alternatiivse nõude rahuldamine (kustutada artiklid v anonüümida). Kohtuotsuse resolutsioonis

kohustas maakohus kostjaid samaaegselt kasutusele võtma neli erinevat meedet isikuandmete

töötlemise lõpetamiseks, mis dubleerivad üksteist. Hageja ei ole tõendanud, et hagiavalduses

loetletud otsingumootorid üldse töötlevad tema isikuandmeid ning ebaselge on ka

otsingumootorite valik. Millisel õigusnormil põhineb hageja nõue kostjate veebilehtede

indekseerimiseks ja millise normi alusel maakohus on selle nõude rahuldanud, maakohtu

otsusest ei selgu.

48. Kohtuotsusest ei selgu, milles seisnes kahju ja milline on kostjate õigusvastane tegu ja

millal see tegu toime pandi. Vaidlus puudub asjaolu üle, et hageja poolt avaldatud faktiväited

olid õiged ning väärtushinnangud kohased. Selles osas pole hageja nõuet esitanud. Seega ei ole

kostjad toime pannud tegu, mis võiks hagejale kahju tekitada. Isegi kui asuda seisukohale, et

hagejal on õigus kostjatelt IKÜM artikkel 17 alusel unustusõiguse realiseerimist nõuda, siis

2-19-18596

14

ühelgi juhul ei ole kostjate tegevuses ühtegi mittevaralise kahju tekkimise eeldust. Samuti ei

ole hageja õigustatud nõudma varalise kahju hüvitist. Isegi juhul kui asuda seisukohale, et kahju

on tekkinud ja see kuulub hüvitamisele, siis on nõudekirja koostamiseks tehtud kulutus summas

1833 eurot ülepaisutatud, mittevajalik ja ebamõistlik.

49. Kostja III tegevus ei sõltu sellest, kas kostjate III tegevus on kooskõlas IKÜM või IKS-ga

ning kohus peab kostja III tegevust hindama eraldiseisvalt ning kui maakohus leidis, et kostja

III tegevus hageja isikuandmete töötlemisel on vastuolus kehtiva õigusega, siis oleks saanud

maakohus teha kohustava lahendi kostja III osas.

Vastustaja seisukoht

50. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostjate I ja II kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

51. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

52. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu

otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus rahuldas hagi kostja III vastu ja kohustas

kostjat III lõpetama hageja isikuandmete õigustamatu töötlemine, mõistis kostjalt III hageja

kasuks välja varalise kahju hüvitise 780 eurot ja sellelt arvestatud viivise ning mõistis kostjalt

III hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 150 eurot ja sellelt arvestatud viivise. Samuti

osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulud kostjatega I ja II võrdses osas kostja III

kanda. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.

53. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses esitatud täiendavate

tõendite osas. Kostjad I ja II esitasid apellatsioonkaebuse lisana väljavõtted Euroopa

Inimõiguste Kohtu juhiste järgi täpsustatud artiklitest, millega soovivad tõendada, et kui isik

mõistetakse hiljem õigeks, siis lisatakse avaldatud artiklile andmesubjekti taotlusel vastav

täpsustus. Kostjad I ja II paluvad tõendi selle kohta asja materjalide hulka võtta, sest maakohus

käsitles selle teema puutumust vaidlusega esimest korda alles kohtulahendis. Hageja vaidleb

täiendavate tõendite vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohus leiab, et kostjate I ja II esitatud

täiendavate tõendite vastuvõtmiseks puudub alus. TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt tuvastab

ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses

hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti

põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada

kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu

hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast

asja lahendamist esimese astme kohtus. Ringkonnakohus märgib, et selleks, et tõendit saaks

ringkonnakohtus vastu võtta, peab lisaks eeltoodule olema tõend ka asjakohane (TsMS § 238).

Ringkonnakohus leiab, et kostjate I ja II poolt esitatud tõendid ei ole vajalikud, seega TsMS §

238 mõttes asjakohased käesoleva asja lahendamiseks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et

antud juhul ei ole hageja tuginenud sellele, et hageja menetluslik olukord oleks pärast

vaidlusaluste artiklite avaldamist muutunud. Hageja kinnitusel on ta varasemalt

kriminaalkorras karistatud ja ta on karistused ära kandnud. Seega mingit muutust selles osas ei

2-19-18596

15

ole hageja esile toonud. Hageja nõue tugineb isikuandmete kaitse üldmääruse artiklil 17, mis

näeb ette teatud aja möödumisel võimaluse nõuda meediaorganisatsioonilt varasemalt

õiguspäraselt avaldatud isikuandmete kustutamist või anonüümseks muutmist. Seega ei oma

käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, kas ja milliseid mehhanisme on kostjad I ja II loonud

selleks, et lisada artiklite juurde täpsustused andmesubjekti menetlusliku olukorra muutumise

kohta. Seoses sellega jätab ringkonnakohus kostjate I ja II taotluse rahuldamata ning tõendid

vastu võtmata. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu puudub vajadus nende füüsiliseks

tagastamiseks. Maakohtu otsuses sisalduv viide selle kohta, et otsingumootori haldaja peab

hindama, kas linkide eemaldamine on vajalik ning juhul kui on, kohandama selle olemasoleva

õigusliku olukorraga vastavaks, on eeltoodust tulenevalt samuti asjakohatu ja ringkonnakohus

jätab need põhjendused maakohtu otsusest välja.

54. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohus jõudis õigele järeldusele, et antud juhul on

hageja põhjendatult nõudnud kostjatelt enda isikuandmete anonüümseks muutmist ning nende

kohustamist veebilehtede seadistamiseks. Isikuandmete kaitse üldmääruse art 17 lg 1 p-d a) ja

c) sätestavad, et andmesubjektil on õigus nõuda, et vastutav töötleja kustutaks põhjendamatu

viivituseta teda puudutavad isikuandmed ja vastutav töötleja on kohustatud kustutama

isikuandmed põhjendamatu viivituseta, kui a) isikuandmeid ei ole enam vaja sellel eesmärgil,

millega seoses need on kogutud või muul viisil töödeldud, ja c) andmesubjekt on esitanud

vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes art 21 lg 1 kohaselt ja töötlemiseks pole ülekaalukaid

õiguspäraseid põhjuseid (nn õigus olla unustatud). Seega tuleneb nimetatud artiklist 17 isikule

õigus nõuda isikuandmete töötlejalt varem õiguslikul alusel avaldatud isikuandmete

kustutamist või nende anonüümseks muutmist. Nii nagu maakohus õigesti märkis, on sellise

nõudeõiguse aluseks VÕS § 1055 lg 1, mille eelduseks on vajalik tuvastada, et hageja õigusi

on rikutud ja see rikkumine on kestev. Maakohus leidis õigesti, et kuna kostjate I ja II poolt

avaldatud artiklid on endiselt kättesaadavad on tegemist hageja isikundmete töötlemisega

isikuandmete kaitse üldmääruse art 4 p 2 mõttes. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja

isikuandmeid on kostjad töödelnud vaidlusalustes artiklites ajakirjanduslikul eesmärgil, kuid

vaidluse all on see, kas nende jätkuv töötlemine vastab kehtivatele nõuetele (s.o isikuandmete

kaitse üldmääruse artiklitele 5 ja 6 ning kehtiva IKS § 4 tingimustele). Seega on asjakohatu

kostjate I ja II väited selle kohta, et oluline on lähtuda isikuandmete avaldamise ajal (artiklite

ilmumise ajal) nende andmete avaldamise õiguspärasusest. Viidatud art 5 lg 1 p a sätestab, et

igasugune isikuandmete töötlus peab vastama samaaegselt seaduslikkuse, õigluse ja

läbipaistvuse kriteeriumitele. Seaduslikkuse nõue tähendab, et oleks täidetud üks artiklis 6

märgitud tingimustest. IKS § 4 kohaselt on jätkuvaks isikuandmete avalikustamiseks vajalik

avalik huvi, isikuandmete jätkuv avaldamine peab olema kooskõlas ajakirjanduseetika

põhimõtetega ning andmesubjekti ei tohi kahjustada ülemäära. Maakohus leidis õigesti, et

tingimusi hageja isikuandmete jätkuvaks töötlemiseks käesoleval juhul ei esine.

55. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kostjate I ja II väite osas, et hageja nõue on

aegunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja nõue ei ole aegunud.

Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et aegumisele ei allu absoluutsed õigused nagu

isiklikud õigused, kuna need kehtivad igaühe suhtes ega ole nõuded. Küll võivad aeguda

nendest tulenevad või nendega seotud nõuded (vt P.Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus.

Kommenteeritud väljaanne, § 142, komm 3.2.2.2.2). Maakohus märkis õigesti, et aeguda

saavad nõuded mitte õigused. Seega saavad aeguda absoluutsetest õigustest tulenevad nõuded

ning põhimõtteliselt on võimalik, et ka isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 17 ja VÕS §

1055 lg-st 1 tulenev nõudeõigus isikuandmete kustutamiseks allub aegumisele. Maakohus leidis

õigesti, et antud juhul on tegemist kestva õiguste rikkumisega olukorras, kus hageja on artiklist

17 tuleneva vastuväite kostjatele I ja II esitanud ja kostjad endiselt avaldavad hageja

2-19-18596

16

isikuandmeid. Samas vajavad maakohtu otsuse põhjendused ringkonnakohtu hinnangul

täiendamist. Isikuandmete kaitse üldmääruse art 17 lg 1 p c kohaselt on andmesubjektil õigus

nõuda, et vastutav töötleja kustutaks põhjendamatu viivituseta teda puudutavad isikuandmed ja

vastutav töötleja on kohustatud kustutama isikuandmed põhjendamatu viivituseta, kui

andmesubjekt esitab vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes artikli 21 lõike 1 kohaselt ja

töötlemiseks pole ülekaalukaid õiguspäraseid põhjuseid. Seega ei saa nimetatud nõudeõiguse

aegumist arvestada mitte isikuandmete esialgsest avaldamisest (antud juhul 2000 ja 2009. a

artiklites), vaid ringkonnakohtu hinnangul tuleb seda arvestada isikuandmete töötlejale art 17

lg 1 p c alusel vastuväite esitamisest. Antud juhul on vastuväide hageja poolt esitatud

19.06.2018, mille järgselt on kostjatel tekkinud kohustus hageja isikuandmed kustutada või

need anonüümseks muuta. Seega rikub hageja õigusi nende andmete jätkuv kustutamata või

anonüümseks muutmata jätmine ja aegumist saab arvestada üksnes alates 19.06.2018 mitte

mingist kuupäevast enne seda. Hageja esitas hagi maakohtule 26.11.2019, mille tõttu ei saa

mingil juhul olla hageja nõue aegunud.

56. Kostjad I ja II tuginevad EIK lahendile asjas M.L ja W.W vs Saksamaa (nr 6079810 ja

6559910), milles kohus leidis, et meedial on kohustus säilitada arhiive, mis sisaldavad

varasemaid uudiseid ja teha need avalikkusele kättesaadavaks. EIK rõhutas kostjate hinnangul

selles asjas, et anonüümimisavalduste menetlus võib halvata meediaorganisatsiooni tegevuse

ning õiguspäraselt varem avaldatud andmed ei riku endiste kurjategijate eraelu puutumatust.

Kostjate hinnangul on sellega EIK asunud põhimõttelisele seisukohale, et endiste kurjategijate

puhul puudub alatiseks vajadus nende isikuandmete kustutamiseks või anonüümseks

muutmiseks. Ringkonnakohus kostjatega ei nõustu. Samas lahendis viitab EIK ka sellele, et

avalikkuse huvi kaasuste puhul on erinev. Seejuures oli selles EIK asjas tegemist olukorraga,

kus kaebajad tunnistati 1993. aastal süüdi väga populaarse Saksa näitleja mõrvas ning keda

karistati eluaegse vangistusega. Ehkki selles asjas märkis EIK, et ajakirjanikele tuleb säilitada

õigus ise otsustada, milline informatsioon minevikust on oluline, oli tegemist olukorraga, kus

kaebajad ei olnud kitsalt eraisikud ning huvi nende toimepandud kuriteo vastu ei olnud

vähenenud. Ringkonnakohtu hinnangul on väär kostjate I ja II käsitlus, nagu ei saaks

kriminaalse tegevusega silma paistnud isikud enam hiljem kunagi nõuda meedia arhiividest

enda andmete kustutamist art 17 alusel. Sellist piirangut isikuandmete kaitse üldmäärus ette ei

näe ja sellist välistavat üldist põhimõtet ei järeldu ka EIK lahenditest. EIK leidis kostjate

viidatud asjas M.L ja W.W vs Saksamaa ka seda, et arvesse tuleb võtta möödunud aega ja süüteo

asjaolusid („The Court observes that, after a certain period of time has elapsed and, in

particular, as their release from prison approaches, persons who have been convicted have an

interest in no longer being confronted with their acts, with a view to their reintegration in

society. This may be especially true once a convicted person has been finally released.

Likewise, the public’s interest as regards criminal proceedings will vary in degree, as it may

evolve during the course of the proceedings according to a number of factors such as the

circumstances of the case.“ (p 100, https://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-183947). Lisaks viitas

EIK eelpooltoodud asjas kahele varasemale EIK lahendile. Kõigepealt EIK asjas

Österreichischer Rundfunk v. Austria leidis kohus, et isikuandmete jätkuval avaldamisel on

oluline selle isiku tuntus ja süüteo asjaolud ning ka aeg karistuse kandmisest („Elements that

will be relevant are the degree of notoriety of the person concerned, the lapse of time since the

conviction and the release, the nature of the crime, the connection between the contents of the

report and the picture shown and the completeness and correctness of the accompanying

text.“). (https://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-78381). Lisaks leidis EIK asjas Segerstedt-

Wiberg and Others v. Sweden, et pika aja möödumine sündmusest on andmete avaldamisel

olulise tähtsusega asjaolu („The continued storage of the information to the effect that he, in

1969, had

allegedly

advocated

violent

resistance to police

control

during

2-19-18596

17

demonstrations was supported by reasons that, although relevant, could not be deemed

sufficient thirty years later.“). (https://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-75591). Käesoleval juhul

on hagiavalduse esitamise seisuga hageja poolt toimepandud kuritegudest möödunud üle 20

aasta, hageja vangistuse ärakandmisest on möödunud 10 aastat (II kd tl 120-121), uusi

kuritegusid pole hageja toime pannud ja viimast korda karistati hagejat kriminaalkorras 2004.

aastal ning tegemist ei ole avaliku elu tegelasega. Hageja kuritegude (kelmused ja vargused)

ega temaga seotud artiklites kajastatud tegevuste vastu (näljastreik vanglas ja ennetähtaegse

vabastamisega seotud teemad) ei saa ringkonnakohtu hinnangul olla enam 20 aasta möödudes

sarnast huvi nagu viidatud EIK lahendis käsitletud Saksamaal aset leidnud juhtumi puhul.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostjate poolt esile toodust järeldada, et avalikkusel oleks

vaatamata sellele, et tema poolt toimepandud kuritegudest on möödunud pikk aeg, endiselt huvi

hageja kriminaalse tausta vastu. Riigikohus on avalikkuse huvi käsitlenud tsiviilasjas nr 3-2-1-

159-14 ja on leidnud, et avalikkuse huvi võiks IKS § 11 lg 2 tähenduses jaatada vaid juhul, kui

isik on toime pannud tõsise õigusrikkumise, millest teavitamine on üldsuse huvides, eelkõige

selliste õigusrikkumiste avastamiseks või ärahoidmiseks tulevikus (vt selle kohta ka Riigikohtu

13.01.2010 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul on Riigikohtu

seisukoht ka kehtiva IKS § 4 tähenduses asjakohane ja sellest ei nähtu, et igasuguste kuritegude

puhul võiks avalikkuse huvi järeldada, vaid selleks on oluline hinnata, kas isikuandmete

avaldamine on oluline selliste õigusrikkumiste avastamiseks või ärahoidmiseks tulevikus.

Seejuures isegi viidatud tsiviilasjas käsitletud juhtumi puhul (kus tegemist oli 2 aasta

möödumisega süüdimõistva otsuse jõustumisest isikuvastase kuriteo toimepanemise eest),

leidis Riigikohus, et need asjaolud vajavad kaalumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja

puhul tegemist sedavõrd tõsiste kuritegudega, mille puhul saaks järeldada, et selliste tegude

ärahoidmiseks tuleb hageja isikuandmed endiselt avalikkusele kättesaadavatena hoida.

Kelmused on rasked kuriteod ja inimeste usaldust kuritarvitades on selliseid teod väga

taunimisväärsed, kuid ka selliste tegude puhul tuleb arvesse võtta nende toimepanemisest

möödunud aega koosmõjus toimepanija isiku ja tema hilisema käitumisega. Vaidluse all ei ole,

et hageja ei ole uusi kuritegusid toime pannud.

57. Ringkonnakohus nõustub kostjatega I ja II, et ehkki Euroopa Kohtu otsus asjas nr C 136/17

GC jt vs Commission nationale de l'informatique et des libertés (CNIL) on suunatud

otsingumootori tegevusele ja seega omaks eelkõige tähtsust kostja III käitumise hindamisel, on

ka selles asjas kostjate I ja II vastu esitatud nõude lahendamiseks olulist. Nimelt on

ringkonnakohtu hinnangul oluline, et Euroopa Kohus viitas selles asjas, et interneti linkide

kustutamise nõude puhul tuleb silmas pidada kõiki juhtumi asjaolusid, nagu kõnealuse süüteo

laadi ja raskust, menetluse käiku ja tulemust, möödunud aega, andmesubjekti rolli avalikus elus

ja tema käitumist minevikus, üldsuse huvi taotluse esitamise ajal, avaldatud andmete sisu ja

vormi ning nende avaldamise tagajärgi andmesubjekti jaoks. Euroopa Kohus rõhutas selles

asjas, et olukorras, kus erinevad meediaväljaanded teevad internetis kättesaadavaks vanad

reportaažid nende isikute suhtes toimunud kriminaalmenetluse kohta, tuleb leida õige tasakaal

nende isikute õiguse eraelu puutumatusele ja üldsuse teabevabaduse vahel. Seega toetavad ka

Euroopa Kohtu seisukohad viidatud asjas põhimõtet, et arvestades andmesubjekti poolt

toimepandud tegusid ja tema hilisemat käitumist, on teatud aja möödumisel andmesubjektil

õigus oma andmete kustutamisele või nende anonüümseks muutmisele ning need asjaolud

võivad kaaluda üles õiguse eraelu puutumatusele üldsuse õiguse teabevabadusele.

58. Kostjate I ja II väitel ei selgu maakohtu otsusest, millistel kaalutlustel kaalub hageja eraelu

puutumatus ja õigus isikuandmete kaitsele üles kostjate ajakirjandusvabaduse ja kohustuse

säilitada internetiarhiivide terviklikkus ja kättesaadavus ning üldsuse õiguse informatsioonile.

Ringkonnakohus kostjate I ja II sellekohase väitega ei nõustu. Maakohus on oma sellekohased

põhjendused toonud otsuse punktides 114-117. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega

2-19-18596

18

ega korda neid. Ringkonnakohus ei nõustu kostjate I ja II väitega, nagu oleks maakohus

järeldanud avalikkuse huvi üksnes raskete isikuvastaste kuritegude puhul, vaid maakohtu

järelduse põhifookus kuritegude kontekstis on sellel, et hageja on toime pannud üksnes

varavastaseid kuritegusid, mille toimepanemisest on möödunud pikk aeg. Samuti ei ole ebaõige

maakohtu viide hageja andmete kustutamisele karistusregistrist, kuna ka see asjaolu viitab

muuhulgas sellele, et teatud aja möödudes oleks karistatud isikutel võimalus jätkata normaalset,

seaduskuulekat elu. Seejuures ei oma üksnes karistusregistrist andmete kustutamise fakt

tähtsust avalikkuse huvi puudumise järelduse tegemisel, vaid tuleb hinnata ka eelpoolnimetatud

teisi asjaolusid.

59. Seega ei esine ringkonnakohtu hinnangul eeltoodust tulenevalt enam avalikkuse huvi hageja

isikuandmete avalikustamiseks, kuid kaaluda tuleb ka seda, kas isikuandmete jätkuv

avaldamine on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning andmesubjekti ei tohi

kahjustata sellega ülemäära. Ajakirjanduseetika põhimõtteks on, et avaldades materjale

õigusrikkumistest, kohtuasjadest ja õnnetustest peab ajakirjanik kaaluma, kas asjaosaliste

identifitseerimine on tingimata vajalik ja milliseid kannatusi võib see asjaosalistele põhjustada

ning inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse

huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele (ajakirjanduse eetikakoodeksi punktid 4.8 ja

4.9). Maakohus leidis, et hageja isikuandmete jätkuv töötlemine riivab hageja põhiõigust eraelu

puutumatusele ja isikuandmete kaitsele ning omab hagejale kahjulikku mõju. Ringkonnakohus

nõustub ka nende maakohtu järeldustega neid kordamata.

60. Õige on kostjate I ja II väide, et meediaorganisatsioonil on kohustus meediaarhiivis hoida

uudiseid kättesaadavana ja seda lisaks päevakajalisele huvile ka ajaloolisest huvist lähtudes.

Samas ei nõustu ringkonnakohus aga sellega, et uudiste kättesaadavana hoidmisega tuleks

samastada ka isikuandmete pidevat kättesaadavust. Isikuandmete kustutamisega või

anonüümseks muutmisega ei kaotata arhiivist varasemat artiklit ehk uudist tervikuna, vaid

kaotatakse selle uudise seos konkreetse isikuga. Lisaks ei saa antud juhul järeldada hageja

isikuandmete avalikustamise vajadust ajaloolise huvi seisukohalt. Kostjad I ja II ei ole esile

toonud, milline oleks antud juhul hageja isikuandmete jätkuval avalikustamisel ajalooline huvi

hageja isikuandmete vastu ning seda ei saa ringkonnakohtu hinnangul ka asjas esile toodud

asjaoludest järeldada.

61. Kostjad I ja II leiavad, et maakohtu järeldused selle kohta, et hageja isikuandmete jätkuv

avaldamine piirab hageja võimalusi ettevõtluses ning et tegemist oleks halva mõjuga hageja

lastele ei põhine tõenditel, kuna hageja ei ole sellekohaseid tõendeid esitanud. Ringkonnakohus

ei nõustu kostjate väitega. Kuritegude toimepanemise kohta andmete avaldamine on

eelduslikult sellele isikule negatiivset mõju omav, seejuures igasuguses elu valdkonnas,

sealhulgas ettevõtluses. Nii on õiguskirjanduses ja kohtupraktikas korduvalt näiteks

väärtushinnangu puhul leitud, et see on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti

arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus. Kuritegude

toimepanemine on negatiivse tähendusega. Samuti saab järeldada kuritegude kohta andmete

avaldamise negatiivset mõju tema pereliikmetele, sealhulgas lastele. Selliste järelduste

tegemiseks ei pidanud hageja tõendeid esitama. Asjaolu, et hageja on siiani suutnud ettevõtluses

hakkama saada ja on edukas ettevõtja, ei vähenda kuritegude toimepanemise andmete

avaldamise üldist negatiivset mõju.

62. Maakohus ei selgita kostjate I ja II väitel, millisest ajahetkest muutuvad õiged ajaloolised

faktid ja andmed asjakohatuteks põhjusel, et neist on möödas piisavalt palju aega. Samuti ei

selgu maakohtu otsusest, millisest ajahetkest kaotab üldsus õiguse tutvuda ka juba möödunud

sündmustega. Ringkonnakohus kostjate kriitikaga ei nõustu, kuna maakohus on otsuse punktis

2-19-18596

19

135 põhjendanud, et alates selles hetkest, kui hageja esitas vastuväite kostjate poolt hageja

isikuandmete jätkuvale töötlemisele, muutus kostjate poolt hageja isikuandmete töötlemine

õigusvastaseks. Seega alates sellest hetkest ei saa põhjendatud vastuväite puhul enam järeldada

ka avalikkuse huvi andmesubjekti isikuandmete vastu.

63. Kostjad I ja II leiavad, et maakohtu poolt rahuldatud kohustamisnõuetel (seadistada

veebilehed selliselt, et automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse millel

paiknevad vaidlusalused artiklid ja kohustada kohtuotsuses loetletud otsingumootoritele

esitama taotluse teabeotsingusüsteemide vahemälus asuvate vaidlusaluste artiklite kuvamise

lõpetamiseks) puudub õiguslik alus, kuna hageja nõude isikuandmete kustutamiseks või

anonüümseks muutmiseks juba lõpetaks isikuandmete ebaseadusliku töötlemise. Samuti ei ole

kostjate I ja II väitel hageja tõendanud, et hagiavalduses loetletud otsingumootorid üldse

töötlevad tema isikuandmeid ning ebaselge on ka otsingumootorite valik. Hageja väitel on

tegemist esmakordselt ringkonnakohtus esitatud väidetega, mistõttu esineb alus nende TsMS §

652 lg 2 alusel tähelepanuta jätmiseks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga. TsMS § 652 lg 1

p 2 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks

menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on

lubatud. Tulenevalt TsMS § 652 lg-st 3 võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu

otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, jäeti põhjendamatult

tähelepanuta, samuti juhul, kui asjaolu ei saanud varem esitada kohtu menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel. Riigikohus on selgitanud viidatud sätetest

tulenevat põhimõtet, et menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi

asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik

selliseid asjaolusid varem esitada (vt Riigikohtu 11.02.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15,

p 17). Lisaks peab ringkonnakohus võimaldama uute asjaolude esitamist nt olukorras, kus

pooltel jäid maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud

asjaolud ja tõendid esitamata (vt Riigikohtu 23.11.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16,

p 27). Kostjad I ja II ei ole maakohtus tuginenud sellele, et hageja kohustamisnõuetel

veebilehtede seadistamiseks puuduks õiguslik alus. Kostjad ei ole esile toonud, et maakohtus

oleks neil jäänud sellekohane vastuväide esitamata objektiivsetel põhjustel, sealhulgas

tulenevalt kohtu selgitamiskohustuse rikkumisest. Seetõttu tuleb kostjate I ja II väide kui

hilinenud jätta TsMS § 652 lg 2 alusel tähelepanuta.

64. Põhjendamatu on kostjate I ja II väide selle kohta, et kohtuotsusest ei selgu, milles seisnes

hageja kahju ja milline on kostjate õigusvastane tegu ja millal see tegu toime pandi. Maakohus

on kostjate teo õigusvastasust põhjendanud sellega, et kostjad jätsid hageja vastuväite alusel

hageja isikuandmed kustutamata. Varaline kahju tekkis hagejale kohtueelsete õigusabikulude

näol olukorras, kus hageja vastuväide jäeti põhjendamatult rahuldamata. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega ka selles osas ja neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse

väitele märgib ringkonnakohus, et tegemist ei ole põhjendamatu kuluga. Hageja pöördus

kostjate I ja II poole esialgse taotlusega isikuandmete kustutamiseks 19.06.2018, millele kostjad

vastasid eitavalt. Seejärel pöördus hageja abi saamiseks Andmekaitse Inspektsiooni ning sealt

vastuse saamise järgselt uuesti kostjate poole, millele samuti nad eitavalt vastasid. Hageja on

oma õiguste kaitsmiseks teinud vajalikud toimingud, seejuures ei saa eeldada, et hageja pidi

suutma vastavad taotlused ja päringu koostama selleks kvalifitseeritud õigusabiteenust

kasutamata.

65. Kostjad I ja II on viidanud, et mitte igasugune enese puudutatuna tundmine ei tähenda

automaatselt mittevaralise kahju tekkimist, vaid valu või kannatus peab esinema sellise

intensiivsusega, st rikkumise raskus peab hüvitise maksmist õigustama. Ringkonnakohus

kostjatega ei nõustu. Alates 31. detsembrist 2010 kehtiva VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb

2-19-18596

20

kahjustatud isikule temalt vabaduse võtmisest, kehavigastuse tekitamisest, tema tervise

kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik

rahasumma. Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav

nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise

nõude (vt Riigikohtu 26.06.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 22). Seega tuleb

mittevaralise kahju hüvitis eelduslikult välja mõista igasuguse isikuõiguse rikkumise korral

ning kannatanu peab tõendama üksnes rikkumise fakti ja kahju tekitaja vastutust tema

isikuõiguse rikkumise eest. Üksnes erandlikud asjaolud võivad tingida mittevaralise kahju

hüvitise välja mõistmata jätmise. Nii on Riigikohus leidnud, et näiteks igale au teotamise

juhtumile ei pea siiski reageerima rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest

kohtumenetlus ise ja kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega

põhjustatud negatiivsed tagajärjed. „Lisaks kohtumenetlusele ja kohtulahendile, võib

kolleegiumi arvates kohus au teotamisega tekitatud moraalse kahju rahalises väljenduses

lugeda heastatuks ka kahjutekitaja vabandusega.“ (vt Riigikohtu 13.05.2005 otsust tsiviilasjas

nr 3-2-1-17-05, p 29). Viidatud Riigikohtu seisukohti aga käesolevale asjale kohaldada ei saa.

66. Kostjate I ja II väiteid kostja III käitumise osas ei pea ringkonnakohus asjakohaseks, kuna

kostja III ei ole apellatsioonkaebust esitanud. Seetõttu jätab ringkonnakohus kostjate I ja II

sellekohased väited tähelepanuta.

67. Kostjate I ja II väitel jaotas maakohus menetluskulud ebaõigesti, jättes need võrdselt kõigi

kostjate kanda. Kostjate hinnangul ei võtnud maakohus seejuures arvesse asjaolu, et enamus

menetlustoimingutest olid seotud kostjaga III. Ringkonnakohus kostjate kriitikaga ei nõustu.

Hagimenetluse kulud kannab üldreegli (TsMS § 162 lg 1) järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Antud juhul on otsus tehtud kostjate kahjuks ja maakohus on õigesti jätnud menetluskulud

kostjate kanda. Kuna maakohus jättis kostjate enda menetluskulud nende endi kanda, siis ei

mõjuta kostja III menetlustoimingud kostjate I ja II poolt kantavaid menetluskulusid. Kostja III

kannab enda menetluskulud ise, sealhulgas ka kostjate I ja II viidatud kostja III

menetlusdokumentide tõlkekulud ja kulud seoses kostja III kaasamisega menetlusse. Eeltoodust

tulenevalt ei ole alust sekkuda maakohtu menetluskulude jaotusse.

68. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt apellantide kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Imbi Sidok-Toomsalu