1-10-15436/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-15436

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

23.novembril 2010.a. Tartus kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Margit Pärn kaitsja adv. Mare Laur osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav D.L, IK XXX, elukoht: XXXXX X-XX, kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud vahistamine,

süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1, § 201 lg 1, § 199 lg 2 p 4 ja § 120 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus

D.L-i süüdistatakse selles, et tema

- 04.mail 2010.a kella 02.00 paiku Tartu maakonnas XXX vallas XXX külas asuva

maja nr 6 ees võttis omavoliliselt ajutiselt kasutada omastamise eesmärgita T.K. kuuluva sõiduauto Audi 80 Avant registreerimismärgiga XXX XXX , väärtusega 25 000 krooni, millega sõitis Tartu linnas ja Tartu maakonnas XXX vallas Tiidrikul;

- isikuna, kes on varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise kasutamise,

omastamise ja varguse, ööl vastu 18.juulit 2010.a. võttis omavoliliselt ajutiselt kasutada

omastamise eesmärgita Tartu maakonnas Tähtvere vallas Märjal Aretuse 6 asuvalt Eesti

Maaülikooli Eerika Farm OÜ territooriumilt Eerika Farm OÜ-le kuuluva traktori MTZ-82

registreerimismärgiga 7113 ES, väärtusega 70 000 krooni, millega sõitis Tartu maakonnas XXX vallas, kuni jättis selle maha Tartu maakonnas XXX vallas Nasja külas asuvasse metsa;

- isikuna, kes on varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise kasutamise, omastamise ja varguse, ööl vastu 20.juulit 2010.a. Tartu maakonnas XXX vallas Nasja külas

asuva asuva suvemaja juures võttis omavoliliselt ajutiselt kasutada omastamise eesmärgita T.K. kuuluva sõiduauto Audi 80 Avant registreerimismärgiga XXX XXX , väärtusega 25 000

krooni, millega sõitis Tartus Kalda teel asuvasse Statoili Anne teenindusjaama;

- isikuna, kes on varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise kasutamise,

omastamise ja varguse, ööl vastu 21.juulit 2010.a. tungis värava luku lõhkumise teel sisse Tartu maakonnas XXX vallas XXX külas asuvasse OÜ Heko Põld sigala territooriumile ja

võttis omavoliliselt ajutiselt kasutada omastamise eesmärgita OÜ-le Heko Põld kuuluva

traktori MTZ-952 registreerimismärgiga 7906 ET, väärtusega 25 000 krooni, millega sõitis

Tartu maakonnas XXX vallas, kuni tõi selle tagasi XXX külas asuvale OÜ Heko Põld territooriumile. Sellega pani D.L toime KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise ja asja omavolilise kasutamise.

Veel süüdistatakse D.L-i selles, tema 16.juulil 2010.a. kella 22.00 paiku Tartus

Laulupeo pst 25 asuvas Tähtvere Skatepargis omastas temale sõitmiseks antud K.H.’ile kuuluva BMX trikiratta väärtusega 19 450 krooni, mille viis oma elukohta Tartumaal XXX vallas XXX .

Sellega pani D.L toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise.

Veel süüdistatakse D.L-i selles, et tema isikuna kes on varem toime pannud omastamise, 17.juulil 2010.a. kella 23.30 paiku Põlva maakonnas Räpina vallas XXX külas

XXX talu hoovis võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära T.K. kuuluva sõiduauto Alfa Romeo 145 riikliku registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 20 000 krooni.

Sellega pani D.L toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

see on võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise.

Veel süüdistatakse D.L-i selles, et tema 19.juulil 2010.a. kella 17.30 paiku Tartus Anne kanali juures asuva jalakäijate silla juures küsis K.K. mobiiltelefoni helistamiseks. Kui

K.K ei olnud nõus andma temale mobiiltelefoni helistamiseks, ähvardas ta kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega, lüüa kannatanut vastu lõuga. Kannatanul K.K. oli alust karta ähvarduse täideviimist.

Sellega pani D.L toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on

tervisekahjustamisega ähvardamise, kusjuures kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 120 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale D.L-ile karistuseks 3 kuud vangistust.

KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale D.L-ile karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 201 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale D.L-ile karistuseks 3 kuud vangistust.

KarS § 215 lg 2 p 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale D.L-ile karistuseks 10 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista D.L-ile liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistus viibitud aeg 18.-19.juuuli 2010.a., s.o 2 päeva ja 21.juuli – 23.november 2010.a, s.o 4 kuud ja 3 päeva; kokku eelvangistuses viibitud aeg 4

kuud ja 5 päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikuks karistuseks 9 kuud ja 25 päeva vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75

lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1)elama kohtu määratud alalises elukohas; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja

kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata, et D.L on käitumiskontrolli ajal kohustatud pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja vajadusel alluma ettenähtud ravile.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde.

Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Samuti kinnitas kokkuleppe juurde jäämist alaealise seaduslik esindaja.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. D.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 1, § 201 lg 1, § 199 lg 2 p 4 ja § 120 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi on esitanud kannatanu T.K. summas 24260 krooni.

Asitõendiks on tunnistatud sõiduauto Alfa Romeo 145 riikliku registreerimismärgiga XXX

XXX, mis on tagastatud kannatanule T.K. vastutavale hoiule ja 18.juulil 2010.a. sündmuskoha vaatlusel Tartu maakonnas Tähtvere vallas Märja alevikus Aretuse 6 OÜ Eerika Farm territooriumil haagiselt võetud 2 vatitikuga DNA proov (pakitud pappkarpi), mis asub Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumis.

D.L-ilt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu ning ekspertiisitasu. Kohtunik leiab, et D.L-i puhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta

osa menetluskulusid riigi kanda. D.L on alaealine, kes vabaneb

kinnipidamiskohast ja tal puudub esialgu sissetulek. D.L-i ema, kes on talle

seaduslik esindaja, ei tööta. Pere sissetulekuks on toitjakaotuspension ja sotsiaaltoetused

kokku umbes 12 000 krooni. Pere ülalpidamisel on 8 alaealist last. Seega on ilmne, et

menetluskulude täielik tasumine käiks üle jõu nii D.L-ile kui tema seaduslikule esindajale.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 120 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud D.L vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks kaheksa D.L (8) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 201 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud D.L vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks kümme D.L (10) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest D.L-ile raskeima suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks üks (1) aasta kaks (2) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistus viibitud aeg 18.-19.juuli 2010.a., D.L-i s.o kaks (2) päeva ja 21.juuli – 23.november 2010.a, s.o neli (4) kuud kolm (3) päeva

karistusaja hulka ja mõista lõplikuks karistuseks üheksa (9) kuud kakskümmend viis (25) päeva vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.L kahe (2) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab kohtu määratud alalises elukohas –

2.ilmub kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata, et on käitumiskontrolli ajal kohustatud D.L pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja vajadusel alluma ettenähtud ravile.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse D.L-i kuulutamisest.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse D.L (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

D.L-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisest ja vabastada vahi alt. D.L

KrMS § 310 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 alusel välja mõista , temal

D.L-ilt materiaalsete vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt tsiviilhagi T.K. kasuks T.K.

kakskümmend neli tuhat kakssada kuuskümmend (24 260) krooni, milline summa kanda kannatanu Swedbank arveldusarvele nr. XXXXXX .

KrMs § 126 alusel asitõendiks tunnistatud:

- sõiduauto Alfa Romeo 145 riikliku registreerimismärgiga XXX XXX, mis on tagastatud kannatanule T.K. vastutavale hoiule, vabastada asitõendi staatusest kohtuotsuse jõustumisel ja - 18.juulil 2010.a. sündmuskoha vaatlusel Tartu maakonnas Tähtvere vallas Märja alevikus Aretuse 6 OÜ Eerika Farm territooriumil haagiselt võetud 2 vatitikuga DNA proov (pakitud

pappkarpi), mis asub Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 alusel välja mõista . temal materiaalsete vahendite D.L-ilt

puudumisel tema seaduslikult esindajalt riigituludesse menetluskuludena sundraha T.K. viissada (500) krooni, ekspertiisitasu viissada (500) krooni ja kaitsja tasu viissada (500) krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et või tema seaduslikul esindajal on õigus tasuda väljamõistetud D.L

menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik