1-10-14693/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2010 Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number 1-10-14693 (09284000314)

Kohtunik Silvi Maiste Kriminaalasi S.F süüdistuses KarS § 266 lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav S.F (isikukood xxx; elukoht xxxxxx x-xx

xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx ; pensionär; karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud) Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv

Resolutsioon S.F süüdi tunnistada KarS § 266 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 60 (kuuskümmend) päevamäära, s.o 3000 (kolm tuhat) krooni.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata S.F-ile mõistetud rahaline karistus 3000 krooni tasumisele ositi 1 (ühe) aasta jooksul, st tasumisega mitte vähem kui 250 (kakssada viiskümmend) krooni kuus kuni rahalise karistuse tasumiseni.

Esimene makse tuleb teha 25.detsembriks 2010.

Mõistetud rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB

Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank (viitenumber 4100065035). Maksekorraldusele

märkida selgitus: „S.F , 1-10-14693, rahaline karistus“. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile.

Välja mõista S.F-ilt sundraha 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti ja toimikust koopia tegemise kulud 7 (seitse) krooni riigituludesse.

Määrata kriminaalmenetluse kulud 3269.50 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 272 (kakssada seitsekümmend kaks) krooni 50 senti

tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev.

Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB

Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele

märkida selgitus: „S.F , 1-10-14693, sundraha ja menetluskulu ositi“. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

Kohtuotsuse põhiosa S.F-i süüdistatakse selles, et tema tungis 30.09.2009 kella 06.16 paiku ukse avamise

teel valdaja tahte vastaselt Viljandi maakonnas Võhma linnas Tartu 5 asuva Sakala Teede OÜ garaaži.

Seega pani S.F toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o omavolilise sissetungi ehk valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise.

Kohtu põhjendus

Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatavat S.F rahalise karistusega 60 päevamäära, s.o 3000

krooni (päevamäära aluseks võetud miinimumpäevamäära suurus, s.o 50 krooni). KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi ühe aasta jooksul, st et igakuiselt

tuleb maksta mitte vähem kui 250 (kakssada viiskümmend) krooni kuni rahalise karistuse tasumiseni.

Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise

menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse

liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus leiab, et S.F tuleb tunnistada süüdi KarS § 266 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt prokuröri ettepanekule. Süüdistusakti järgi on vestluses prokuratuuris S.F on end kuriteos süüdi tunnistanud ja saanud aru oma väärast käitumisest. Ta ei ole varem kriminaalkorras karistatud.

Kaitsja Nikolai Kõiv on esitanud taotluse vabastada süüdistatav S.F osaliselt sundraha hüvitamisest, kuna kohtukulude tasumine käib talle ilmselt üle jõu. S.F on vanaduspensionär ja tema igakuine sissetulek on alla vabariigis kehtestatud miinimumpalgamäära.

Prokurör toetas kaitsja taotlust vähendada KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel välja mõistetavat süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevat sundraha vähemalt poole võrra.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit

ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja süüdistatav tuleb vabastada sundraha maksmisest pooles ulatuses.

Silvi Maiste

Kohtunik