1-08-6170/92 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Vangistuse täitmisele pööramine

Määruse tegemise aeg ja koht 25. november 2010 Tartu Maakohtu Valga kohtumajas Kriminaalasi 1-08-6170 Kohtulahend Tartu Maakohtu 07. jaanuari 2009 otsuse kohaselt – tunnistati

A.D süüdi (KarS) §121 karistusseadustiku järgi ja mõisteti talle karistusena vangistus 1 aasta; § 199 lg 2

p 4,7,8 järgi ja mõisteti talle karistusena vangistus 8 kuud;

KarS §64 lg 1 alusel raskeima karistuse suurendamise teel

mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta 8 kuud; KarS § 65

lg 2 alusel suurendati

kohtuotsusega A.D-le

mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04. aprilli 2007.a otsusega A.D-le mõistetud

karistuse ärakandmata osa vangistuse 2 kuu võrra ning

mõisteti A.D-le liitkaristus vangistusena 2 aastat; KarS § 69 alusel asendati A.D-le

mõistetud vangistus 2 aastat üldkasuliku tööga 1440 tundi ja

määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 07. jaanuar 2011;

üldkasuliku töö tegemisel allutati A.D

KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elu- kohaga xxxxxx x-xxx xxxxx xxxx Menetlus osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Täitmiskohtunik Hele Ilisson Taotluse esitaja Kriminaalhooldaja Tiina Tikk Prokurör Milvi Väin Süüdimõistetu A.D (isikukood xxx; elukoht: xxxxxx x-xx. xxxxx xxxx) Taotlus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga talituse erakorraline ettekanne süüdimõistetu A.D kohta Ettekande läbivaatamise aeg 26.oktoober 2010 ja 02.november 2010

RESOLUTSIOON

Võttes arvesse eeltoodut ning juhindudes KarS §69 lg.6 ja KrMS §145, 428 lg 2, 431 ja 432 lg.3 kohus m ä ä r a s:

Pöörata Tartu Maakohtu 07. jaanuari 2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-

6170 mõistetud kandmata vangistus üks (1) aasta A.D-le üks (1) kuu kakskümmend kaheksa (28) päeva täitmisele.

Kohustada A.D ilmuma karistust kandma Tartu Vanglasse 13.detsembril 2010.a. (13.12.2010.a.).

Karistuse kandmise aja algust arvestada alates A.D vangistusasutusse ilmumisest KrMS §414 lg 2 alusel.

Määruse peale võib kohtumenetluse pool, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on

piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale.

Määruse koopia saata karistusregistrile, Tartu Vanglale ja Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Valga talitusele.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

A.D on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 07. jaanuari 2009 otsusega KarS §121 järgi ja mõisteti talle karistusena vangistus 1 aasta; § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõisteti talle karistusena vangistus 8 kuud; KarS §64 lg 1 alusel raskeima karistuse suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta 8 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendati kohtuotsusega A.D-le

mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04. aprilli 2007.a otsusega A.D-le

mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 2 kuu võrra ning mõisteti A.D-le liitkaristus vangistusena 2 aastat; KarS § 69 alusel asendati A.D-le

mõistetud vangistus 2 aastat üldkasuliku tööga 1440 tundi ja määrati üld-

kasuliku töö tegemise tähtajaks 07. jaanuar 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutati A.D KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxx x-xxx xxxxx xxxx.

Kriminaalhooldusametnik on (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt 11.10.2010.a. kriminaalhooldusseaduse esitanud Tartu Maakohtu Valga kohtumajale erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud

A.D kohta. Ettekandest nähtuvalt hoiab A.D kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Erakorralise ettekande kohaselt A.D 1440 töötunnist teinud

ära ainult 483 töötundi, tegemata on 957 tundi. Kogu katseaja vältel leidis A.D

erinevaid põhjusi, miks ta ei saa töötunde sooritada. Küll oli põhjuseks tema enda töö (töötas ametlikult AK.A), abiellumine, abikaasa lapseootus, lapse eest hoolitsemine, elukoha ajutine muutumine, lahku kolimine abikaasast, tagakiusamine/ähvardamine kaaskodanike poolt, tervise

probleemid jne. Arvestades eeltoodud põhjustega suunas kriminaalhooldaja teda erinevate tööandjate juurde, et tagada talle võimalikult mugavad tingimused ÜKT tundide sooritamiseks. Tööandjad pakkusid A.D-le võimalust teha töötunde õhtusel ajal, nädalavahetustel jne.

Vaatamata lubadustele tööle asuda on A.D pidevalt rikkunud kokkuleppeid nii

kriminaalhooldajaga kui tööandjatega – ei ilmu nädalate viisi töökohtadele ega teavita

mitteilmumisest tööandjat ega kriminaalhooldajat. Viimased arvestatud töötunnid tegi

A.L.N xxxxxxxx xxxxxxx .veebruaril 2010.a. Sealsed tingimused talle ei sobinud

ning alates juunist 2010.a. määrati ta töötama xx xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx. Kuid

kokkulepitud päeval A.D töökohale ei ilmunud. A.D põhjendas töötundide mittetegemist halva tervisliku seisundiga. A.D on esitanud töövõimetuslehed perioodiks 12.07.2010-19.08.2010.a. Rohkem töövõimetuslehti A.D esitanud ei ole.

Eeltoodust tulenevalt palub kriminaalhooldusametnik A.D suhtes karistus täitmisele pöörata.

A.D avaldab, et ei saanud üldkasulikku tööd teha seetõttu, et ametlikus töökohas andis tööandja talle kaks vahetust, mistõttu ei jõudnud ta ÜKT teha. Samuti avaldab ta, et kaks korda on tal olnud käevigastus ja tema üldine tervislik seisund on halb. Samas kinnitab ta, et on valmis tegemata töötunnid ära tegema paari kuuga.

Kriminaalhooldusametniku taotlus Kriminaalhooldusametnik jääb kohtuistungil oma taotluse juurde ja palub A.D suhtes pöörata karistus täitmisele, kuna A.D hoiab kõrvale üldkasuliku töö teostamisest.

Prokuröri seisukoht

Prokurör toetab kriminaalhooldusametniku taotlust A.D suhtes karistuse täitmisele pööramiseks. A.D on 1 aasta ja 10 kuuga ära teinud alla poole töötundide, seega ei ole võimalik eeldada, et A.D suudaks tegemata jäänud töötunnid ära teha kahe kuuga. Seega tuleb 07.01.2009.a. kohtuotsus A.D suhtes täitmisele pöörata.

Kohtu määruse resolutsioon ja põhjendused

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §432 lg.3 sätestab, et KrMS §425-426 sätestatud

küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. A.D on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 07. jaanuari 2009 otsusega KarS §121 järgi ja mõisteti talle karistusena vangistus 1 aasta; § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõisteti talle karistusena vangistus 8 kuud; KarS §64 lg 1 alusel raskeima karistuse suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta 8 kuud.

Erakorralise ettekande menetlemise käigus tuvastas kohus 07.jaanuari 2009.a. kohtuotsuses

karistuste liitmisel arvutusvea. 07.jaanuari 2009.a. otsuse resolutiivosas nähtub, et KarS § 65

lg 2 alusel suurendati kohtuotsusega A.D-le mõistetud karistust

Tartu Maakohtu 04. aprilli 2007.a otsusega A.D-le mõistetud

karistuse ärakandmata osa vangistuse 2 kuu võrra ning mõisteti A.D-le

liitkaristus vangistusena 2 aastat. Kuna karistuste liitmisel on

süüdimõistetu olukorda raskendatud, siis peab kohus võimalikuks nimetatud arvutusviga

parandada ning loeb õigeks, et KarS § 65 lg 2 alusel suurendati kohtuotsusega A.D-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04. aprilli 2007.a otsusega A.D-le

mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 2 kuu võrra ning mõisteti A.D-le liitkaristus vangistusena 1 aasta ja 10 kuud . Kuna A.D-le mõistetud karistus asendati KarS §69 alusel üldkasuliku tööga 1440 tundi, siis parandab kohus ka A.D-le mõistetud töötundide arvu, milleks on

1440 tunni asemel

1320 tundi.

KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse

kohta erakorralise ettekande sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne

karistusseadustikus

sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse

seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaal-

hooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli

tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale on 11.10.2010.a. laekunud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, millest nähtub, et A.D hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest.

Kriminaalhooldusametnik on taotlenud A.D suhtes karistuse täitmisele pööramist.

Kohus asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Karistusseadustiku (KarS) (RT 61/01-364) § 69 lg.6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub

kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele.

Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Kohtuistungil on leidnud tuvastamist, et A.D on kõrvale hoidunud

üldkasuliku töö tegemisest. Talle määratud 1320-st üldkasuliku töö tunnist on A.D teostanud 483 tundi.

KrMS § 428 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise KarS §69 lõike 6 või 7 järgi otsustab

süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.

Vastavalt KarS § 69 lg-le 6, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel

arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Seega asub kohus seisukohale, et A.D on suhtunud talle mõistetud karistusse

ükskõikselt, jättes põhjendamata ka kohtus oma kohustuste täitmata jätmise. Süüdimõistetu

seletus üldkasuliku töö tegemata jätmise osas ei ole veenev ega põhjendatud. Seega on

põhjendatud A.D suhtes pöörata Tartu Maakohtu 07. jaanuari 2009

otsusega A.D-le mõistetud kandmata vangistus 1 aasta 1 kuu 28 päeva täitmisele.

Hele Ilisson

Kohtunik