2-21-117241/38 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(23)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-21-117241

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. september 2022, Tartu

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Tsiviilasi

A.A. ja B.B. hagi C.C. vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. veebruari 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

A.A. ja B.B. apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

A.A. nõude osas 1037 eurot 16 senti

B.B. nõude osas 1037 eurot 16 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad

(apellandid):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

ja

B.B.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

hagejate

ühine

lepinguline

esindaja Kristel Kangilaski

Kostja

(vastustaja):

C.C.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Katrin

Jennsen

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Tartu Maakohtu 11. veebruari 2022. a otsus osaliselt osas, milles

maakohus jättis täies ulatuses rahuldamata hagejate elatisenõude ajavahemiku

2(23)

1. august 2021 kuni 23. november 2021 eest, samuti tühistada otsus alates

1. jaanuarist 2022 välja mõistetud elatiste suuruse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

2.1. Mõista C.C.lt A.A. kasuks välja 690 eurot 1 sent elatisena 1. augusti 2021

– 23. novembri 2021 eest.

2.2. Mõista C.C.lt B.B. kasuks välja 611 eurot 2 senti elatisena 1. augusti 2021

– 23. novembri 2021 eest.

2.3. Mõista C.C.lt A.A. kasuks välja 1017 eurot 24 senti elatisena 1. jaanuari

2022 – 30. juuni 2022 eest.

2.4. Mõista C.C.lt B.B. kasuks välja 916 eurot 92 senti elatisena 1. jaanuari

2022 – 30. juuni 2022 eest.

2.5. Mõista C.C.lt A.A. kasuks alates 1. juulist 2022 kuni A.A. täisealiseks

saamiseni (XXXXX) välja igakuine elatis 225 eurot 64 senti (2022. a elatise

baassumma 209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm

protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50 %

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (järgmine kord 1. aprillil

2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruste

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

2.6. Mõista C.C.lt B.B. kasuks alates 1. juulist 2022 kuni B.B. täisealiseks

saamiseni (XXXX) välja igakuine elatis 225 eurot 64 senti (2022. a elatise

baassumma 209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm

protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50 %

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (järgmine kord 1. aprillil

2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 esimene

lause) suuruste muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

2.7. C.C.lt A.A. ja B.B. kasuks alates 1. juulist 2022 väljamõistetav muutuva

suurusega elatis ei tohi A.A. ega B.B. osas ületada 251 eurot kuus ega olla

väiksem kui 150 eurot kuus.

Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt

maakohtu otsuse põhjendusi.

3. Jätta A.A. ja B.B. apellatsioonkaebus läbi vaatamata osas, milles nii A.A. kui

ka B.B. taotlevad C.C.lt alates 1. jaanuarist 2022 elatise välja mõistmist

suuremas ulatuses kui 251 eurot kuus, muus osas rahuldada apellatsioonkaebus

osaliselt.

4. Lõpetada menetlus A.A. elatisenõudes C.C. vastu 1. jaanuari 2021 – 31. märtsi

2021 eest seoses hagist loobumisega.

3(23)

5. Lõpetada menetlus B.B. elatisenõudes C.C. vastu 1. jaanuari 2021 – 31. märtsi

2021 eest seoses hagist loobumisega.

6. Lugeda Tartu Maakohtu 11. veebruari 2022. a otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

"1. Lõpetada menetlus D.D. elatise nõudes C.C. vastu seoses hagist

loobumisega.

2. Rahuldada A.A. ja B.B. hagid osaliselt.

3. Mõista C.C.lt A.A. kasuks välja 690 eurot 1 sent elatisena 1. augusti 2021

– 23. novembri 2021 eest.

4. Mõista C.C.lt B.B. kasuks välja 611 eurot 2 senti elatisena 1. augusti 2021

– 23. novembri 2021 eest.

5. Mõista C.C.lt A.A. kasuks välja elatis perioodi 24. november 2021 kuni

30. november 2021 eest summas 61 eurot 65 senti ja perioodi 1. detsember

2021 kuni 31. detsember 2021 eest summas 287 eurot.

6. Mõista C.C.lt B.B. kasuks välja elatis perioodi 24. november 2021 kuni

30. november 2021 eest summas 61 eurot 65 senti ja perioodi 1. detsember

2021 kuni 31. detsember 2021 eest summas 287 eurot.

7. Mõista C.C.lt A.A. kasuks välja 1017 eurot 24 senti elatisena 1. jaanuari

2022 – 30. juuni 2022 eest.

8. Mõista C.C.lt B.B. kasuks välja 916 eurot 92 senti elatisena 1. jaanuari

2022 – 30. juuni 2022 eest.

9. Mõista C.C.lt A.A. kasuks alates 1. juulist 2022 kuni A.A. täisealiseks

saamiseni (XXXXX) välja igakuine elatis 225 eurot 64 senti (2022. a elatise

baassumma 209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm

protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50 %

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (järgmine kord 1. aprillil

2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 esimene

lause) suuruste muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

10. Mõista C.C.lt B.B. kasuks alates 1. juulist 2022 kuni B.B. täisealiseks

saamiseni (XXXXX) välja igakuine elatis 225 eurot 64 senti (2022. a elatise

baassumma 209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm

protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50 %

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (järgmine kord 1. aprillil

2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 esimene

lause) suuruste muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

4(23)

11. C.C.lt A.A. ja B.B. kasuks alates 1. juulist 2022 väljamõistetav muutuva

suurusega elatis ei tohi A.A. ega B.B. osas ületada 251 eurot kuus ega olla

väiksem kui 150 eurot kuus.

12. Kohustada C.C. tasuma A.A. ja B.B. igakuist elatist, mis muutub

sissenõutavaks pärast kohtuotsuse jõustumist, E.E. arvelduskontole

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX iga kalendrikuu eest ette hiljemalt

eelneva kuu viimasel päeval selgitusega "elatis". Kuni kohtuotsuse

jõustumiseni sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda käesolevas

punktis nimetatud kontole hiljemalt 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 461 lg 2).

13. Jätta rahuldamata A.A. ja B.B. nõuded elatise saamiseks perioodi

1. aprill 2021 kuni 31. juuli 2021 eest."

7. Jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. ja B. B(koos hagejad) ning C.C. (sündinud XXXX) esitasid 8. juunil 2021

seadusliku esindaja E.E. (ema) kaudu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse C.C. (kostja, isa) vastu 876 euro suuruse elatise saamiseks. Kostja esitas

makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 16. juuni 2021. a määrusega anti nõue üle

Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hagejad esitasid 8. juulil 2021 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palusid

11. oktoobri 2021. a, 20. detsembri 2021. a ja 12. jaanuari 2022. a täpsustusi arvestades

kostjalt välja mõista elatise järgmiselt:

▪ B. kasuks ajavahemiku eest 8. juuni 2021 kuni 30. november 2021 elatis kokku

1038 eurot 99 senti, alates 1. detsembrist 2021 igakuine elatis 292 eurot, kuid mitte

vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning alates

5(23)

1. jaanuarist 2022 igakuine elatis seadusjärgses määras 251 eurot kuni B.

täisealiseks saamiseni;

▪ A. kasuks ajavahemiku eest 8. juuni 2021 kuni 30. november 2021 elatis kokku

1311 eurot 71 senti, alates 1. detsembrist 2021 igakuine elatis 292 eurot, kuid mitte

vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning alates

1. jaanuarist 2022 igakuine elatis seadusjärgses määras 251 eurot kuni A.

täisealiseks saamiseni;

▪ B. kasuks tagasiulatuv elatis 243 eurot 39 senti ajavahemiku eest 1. aprill 2021 kuni

7. juuni 2021;

▪ A. kasuks tagasiulatuv elatis 218 eurot 41 senti ajavahemiku eest 1. aprill 2021

kuni 7. juuni 2021.

Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate isa. Kostja ei ole alates vanemate abieluliste

suhete lõppemisest 2021. a jaanuaris hagejate ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja on

2021. a-l valdavalt viibinud Soomes. Eestis viibimise ajal on ta ostnud hagejatele vähesel

määral toitu. Samuti on ta kuni vanemate vahel ühisvara jagamiseni täitnud osaliselt

ülalpidamist eluasemekulude näol (elekter, eluaseme kasutuseelis). Hagejate ema on

ostnud hagejatele toitu, riideid, jalanõusid ning kandnud transpordi-, hariduse, side ja

tervisega seotud kulud.

A. kulud olid 2021. a-l märtsis 729 eurot 27 senti, aprillis 312 eurot 83 senti, mais

224 eurot 1 sent, juunis 309 eurot 61 senti, juulis 458 eurot 22 senti, augustis

445 eurot 41 senti, septembris 837 eurot 93 senti, oktoobris 753 eurot 88 senti ja novembris

379 eurot 92 senti. B. kulud olid 2021. a-l märtsis 1143 eurot 5 senti, aprillis

223 eurot 25 senti, mais 288 eurot 68 senti, juunis 375 eurot 45 senti, juulis

346 eurot 60 senti, augustis 368 eurot 26 senti, septembris 543 eurot 60 senti, oktoobris

458 eurot 20 senti ja novembris 364 eurot 92 senti.

B. ja A. (mõlemal eraldi) igakuised vajalikud kulud on keskmiselt 562 eurot 12 senti (sh

eluaseme kasutuseelis 30 eurot, elekter 15 eurot, küttepuud 20 eurot, prügivedu 2 eurot,

televisioon ja internet 10 eurot, toit 175 eurot, riided ja jalanõud 45 eurot, elukindlustus

5 eurot 12 senti, taskuraha 20 eurot, transport 70 eurot, sidekulu 30 eurot, ravimid ja

hügieen 10 eurot, koolikohustuse täitmine 30 eurot, vaba aeg 50 eurot ja muu vajalik

(arvuti, telefon, mööbel, spordivahendid) 50 eurot).

Kostja andis A.le ülalpidamist 2021. a-l aprillis 50 eurot, mais 50 eurot, juunis

27 eurot 92 senti, juulis 50 eurot, augustis 52 eurot, septembrist kuni novembrini igakuiselt

50 eurot. B.le andis kostja ülalpidamist 2021. a aprillis 50 eurot, mais 50 eurot, juunis

50 eurot, juulis 50 eurot, augustis 52 eurot, septembrist kuni novembrini igakuiselt

50 eurot.

Kostjal on täitmata A. ülalpidamiskohustus 2021. a-l aprillis 131 eurot 41 senti, mais

87 eurot, juulis 204 eurot 11 senti, augustis 196 eurot 70 senti, septembris 394 eurot,

oktoobris 351 eurot 94 senti ja novembris 164 eurot 96 senti ning B. ülalpidamiskohustus

2021. a-l aprillis 86 eurot 25 senti, mais 119 eurot 34 senti, juunis 37 eurot 80 senti, juulis

148 eurot 30 senti, augustis 158 eurot 13 senti, septembris 246 eurot 80 senti, oktoobris

204 eurot 10 senti ja novembris 157 eurot 46 senti.

6(23)

Hagejate ema nõudis 19. aprillil 2021 kostjalt hagejate ülalpidamist alates 2021. a aprillist.

Seega oli kostjale teada, et hagejad soovivad alates 1. aprillist 2021 elatist. PKS §-s 108

sätestatud tagasiulatuva elatise väljamõistmine 2 kuu 7 päeva pikkuse ajavahemiku eest on

mõistlik ja põhjendatud. Arvestades kostja igakuist keskmist sissetulekut (2391 eurot 14

senti) ning hagejate ema poolt kostjale kantud hüvitisi (kokku 25 680 eurot 43 senti), on

kostja võimeline tagasiulatuvat elatist maksma.

D. esitas 12. jaanuaril 2022 maakohtule taotluse kostja vastu esitatud hagist loobumiseks.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt mõista

kostjalt elatis A. ja B. kasuks välja mitte rohkem kui 50% PKS § 101 alusel arvutatud

summast. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda.

PKS § 100 lg 2 kohaselt mõistetakse elatis välja vanemalt ennekõike juhul, kui ta ei ela

lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja osaleb laste kasvatamises

olulisel määral, mistõttu ei ole elatise väljamõistmine põhjendatud. PKS § 101 lg-te 3–5

alusel on ühe lapse igakuise elatise suuruseks praegusel ajal 213 eurot 44 senti. Kuna

ülalpidamise hulka arvestatakse riiklikud peretoetused, tuleb väljamõistetavat elatist

vähendada ½ peretoetuste võrra, s.o 30 eurot ühe lapse kohta.

PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, s.o 84–180 päeva aastas. Seega ei mõisteta elatist välja

olukorras, kus lapsed viibivad kummagi vanema juures võrdse aja.

Kostja on viibinud Eestis ning pidanud hagejaid ainsana ülal 2021. a-l jaanuaris 15 päeva,

aprillis 7 päeva, mais 5 päeva, juunis 14 päeva, juulis 19 päeva, augustis 10 päeva,

septembris 6 päeva, oktoobris 9 päeva, novembris 8 päeva, detsembris mõnel päeval, s.o

ühes kuus keskmiselt 7,75 päeva. Kostjal on töögraafiku järgi võimalik veeta igas kuus üks

nädal Eestis, samuti puhkuse ajal. Seega lisandub kostja ja hagejate koos veedetud ajale

veel vähemalt kaks nädalat igal aastal. Järelikult on hagejad kostja vahetul ülalpidamisel

vähemalt kaheksa päeva igas kuus. Samuti ostis kostja hagejatele alati toiduvaru ajaks, mil

kostja viibis Soomes.

Kaheksa päeva on rohkem kui ¼ kuust. Hagejate ülalpidamiskuluks on kahekordne elatise

määr (213 eurot 44 senti × 2 = 426 eurot 88 senti). ¼ hagejate ülalpidamiskulust on

106 eurot 72 senti, mis tuleb elatise väljamõistmisel maha arvestada. See tähendab elatise

nõude vähendamist kuni 50% PKS § 101 alusel arvestatud elatisest. Elatise väljamõistmine

on aga põhjendatud üksnes siis, kui kostja ei osaleks vahetult hagejate ülalpidamises.

Kostja on hagejate ülalpidamiskohustuse täitnud vahetu ülalpidamise andmisega. Kostja

hoolitses hagejate eest, kui elas nendega koos perekonna ühisel eluasemel ning kandis

2021. a-l laste kulusid järgmiselt: juunis 1520 eurot 6 senti, juulis 1002 eurot 39 senti ja

augustis 1186 eurot 95 senti. A. ülalpidamiskohustust täitis kostja 2021. a-l järgmiselt:

septembris 254 eurot 20 senti, oktoobris 118 eurot 5 senti, novembris 152 eurot 30 senti ja

detsembris 71 eurot 15 senti. B. ülalpidamiskohustust on kostja täitnud 2021. a-l

järgmiselt: oktoobris 110 eurot ja novembris 183 eurot 9 senti. Lisaks tasus kostja 2021.

a-l septembris hagejate elektri eest 39 eurot 85 senti ja prügiveo eest 5 eurot 82 senti,

oktoobris elektri eest 49 eurot 25 eurot ja prügiveo eest 5 eurot 82 senti, novembris elektri

7(23)

eest 20 eurot 70 senti ja prügiveo eest 5 eurot 82 senti, detsembris elektri eest

46 eurot 69 senti. Samuti on kostja iga kuu kandnud telefoni- ja andmesidega seotud

kulusid 75 eurot 78 senti. Kostja kannab ka A. ja B. teraapia kulu 20 eurot.

Hagejate eluasemekulude hulka ei kuulu kasutuseeliste mittesaamine. Selles ulatuses tuleb

jätta ülalpidamiskulud arvestamata. Samuti ei nähtu hagejate ema kontoväljavõttest

kulutusi küttepuudele. Transpordikulud on ülepaisutatud ning nendest ei ole võimalik

eraldada hagejate ema enda kulu. Tegelikult tulevad hagejad sageli koolist koju

koolibussiga.

Kostja keskmiseks igakuiseks sissetulekuks ajavahemikul 1. märtsist 2021 kuni

31. augustini 2021 oli 2391 eurot 14 senti (neto).

Tulenevalt PKS §-st 25 ja § 35 p-st 3 ning asjaolust, et kostja ja hagejate ema abielu lahutati

3. juunil 2021, puudub hagejatel kostja vastu ülalpidamisnõue. Kuni kostja ja hagejate ema

abielu lahutamiseni kanti kõik hagejate ülalpidamisega seotud kulud abikaasade ühisvara

arvel, st ½ ulatuses kostja poolt. Seda olenemata asjaolust, kes tegi konkreetse toimingu

hagejatele vajalike esemete ja/või toidu ostmiseks. Seega hagejatel kostja vastu elatise

nõue kuni 3. juunini 2021 puudub. Alates 3. juunist 2021 on kostja pidanud hagejaid

piisavas ulatuses vahetult ülal ning osalenud hagejate kasvatamises olulisel määral.

Järelikult tuleb hagi jätta rahuldamata.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt nii B. kui ka A. kasuks eraldi

elatise 61 eurot 65 senti ajavahemiku 24. november 2021 kuni 30. november 2021 eest,

287 eurot ajavahemiku 1. detsember 2021 kuni 31. detsember 2021 eest ning igakuise

elatise 150 eurot alates 1. jaanuarist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Otsuse

resolutsiooni kohaselt tuleb igakuine elatis kanda hagejate ema kontole iga kalendrikuu

eest ette hiljemalt kuu viimasel päeval. Kuni otsuse jõustumiseni sissenõutavaks muutunud

elatis tuleb tasuda hagejate ema kontole hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest

arvates. Sama otsusega lõpetas kohus menetluse D. elatise nõudes kostja vastu hagist

loobumise tõttu. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Otsuse kohaselt tuleb lõpetada menetlus D. elatise nõudes kostja vastu seoses hagist

loobumisega (TsMS § 428 lg 1 p 3). D. sai menetluse ajal täisealiseks ning tal on õigus

oma nõuet iseseisvalt käsutada, sh hagist loobuda.

Kostja on B. ja A. isa, kellel on PKS §-st 96, § 97 p-st 1 ja § 100 lg-st 2 tulenevalt nende

ülalpidamiskohustus. Kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 järgi ei võinud

igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga

alammäära.

Pooled

vaidlevad

selle

üle,

kas

kostja

on

hagejate

ülalpidamiskohustuse täitnud.

Vanemate abielu lahutati 3. juunil 2021 ning ühisvara jagati 22. novembril 2021 (määrus

jõustus 24. novembril 2021). Kuni ühisvara jagamiseni oli hagejate ja kostja elukoht sama,

st kostja elas hagejatega koos. Asjaolu, et kostja käis pikkade perioodide kaupa Soomes

tööl, ei tähenda, et tema elukoht polnuks Eestis hagejatega ühine. Seega ei ole kuni

23. novembrini 2021 elatise nõudmise üks eeldustest – alaealistest lastest eraldi elamine

(PKS § 100 lg 2) – täidetud. Ka ei ole hagejad väitnud, et kostja ei ole nende kasvatamisel

8(23)

osalenud, vaid seda, et hagejatega seotud kulutuste kandmise põhiraskus oli nende

seaduslikul esindajal. Teismeliste laste kasvatamisel osalemine ei eelda tingimata

igapäevast kohalolu ning see on osaliselt võimalik distantsilt, sh Soomes tööl viibides.

Vaidlus puudub selle üle, et kostja tasus 1. aprillist 2021 kuni 23. novembrini 2021

perekonna ühise elukohaga seotud laenu ja elektri eest. Samuti ei ole hagejad vaidlustanud

kostja väiteid, et ta ostis hagejatele toitu, tagas toiduvaru, kandis side ja riietega seotud

kulusid, andis hagejatele taskuraha. Vaidlus on kulutuste piisavuse üle. Kohtu arvates on

tõendatud, et kostja pidas eelnimetatud ajavahemikul hagejaid vahetult ülal.

Olukorras, kus mõlemad vanemad on enamuse ajast elanud lastega koos ning kandnud

laste ja perekonna huvides kulusid, ei pea kohus PKS § 100 lg-s 2 sätestatut arvestades

vanemate tehtud kulusid hindama. PKS § 101 reguleerib kohtu poolt välja mõistetava

elatise suurust. See ei reguleeri küsimust, millises summas peaks lapsega koos elav vanem

last ülal pidama ning millisel viisil peaksid ühist elukohta omavas peres olema jagatud

vanemate vahel lastega seotud kulud. See on vanemate kokkulepete küsimus, millesse

kohus ei saa ega pea sekkuma.

Õige on kostja väide, et 1. aprillist 2021 kuni 3. juunini 2021 (abielu lahutamiseni) peeti

hagejaid ülal vanemate ühisvara arvelt. Kuivõrd abikaasade osad ühisvaras on eelduslikult

võrdsed, saab mõlema abikaasa kohustuse laste suhtes lugeda sel perioodil täidetuks

sõltumata sellest, kumma vanema kontolt mingi kulutus kanti. Seega puudub hagejatel alus

elatise nõudmiseks ajavahemikul 1. aprillist 2021 kuni 23. novembrini 2021.

Alates ühisvara jagamisest kostja hagejatega koos ei ela. Seega alates 25. novembrist 2021

on hagejate elatise nõude PKS § 100 lg-st 3 tulenevad eeldused täidetud. Kostja väitel

pidas ta lapsi vahetult ülal ka 2021. a novembris ja detsembris. Kohtu arvates ei saa

ülalpidamiskohustuse täitmisena arvestada kostja poolt ostetud akupanga ja särgi kulusid

ning taskuraha, kuna tegemist ei ole lapse ülalpidamiseks vältimatult vajalike kulutustega.

Igakuist telefoni- ja andmesideteenuste kulu saab arvestada osas, milles kostja tasub A. (5

eurot) ja B. (5 eurot) telefoniarvet. Interneti olemasolu tagab hagejate ema.

Proportsionaalselt saab võtta arvesse novembrikuu elektriarve osas, mis puudutab

ülalpeetavatest eraldi elatud aega (7 päeva). Vältimaks summa kahekordset arvestamist

võtab kohus seejuures arvesse poole summast. Detsembrikuu elektriarve tasus hagejate

ema. Nii A. kui ka B. elatise suuruseks on seega 2021. a novembris 61 eurot 65 eurot ja

detsembris 287 eurot.

Alates 2022. a jaanuarist nõuavad B. ja A. elatist seadusejärgses määras, mis on nende

hinnangul 251 eurot lapse kohta kuus, arvestades, et kostja sissetulek on 2700 eurot. PKS

§-s 101 ei arvestata aga konkreetse kohustatud isiku sissetulekuga, vaid Eesti keskmise

brutopalgaga. Miinimumelatis PKS § 101 alusel on praegu 213 eurot 14 senti. Seda

arvestades nõuavad B. ja A. miinimummäärast suuremat elatist.

Kostja on veetnud lastega koos 2021. a-l keskmiselt 7–8 ööpäeva kuus. Kostja selgituste

järgi saab ta ka edaspidi viibida Eestis samas mahus ning ta planeerib soetada uue kodu

laste elukoha lähedusse. Kohus loeb selle eluliselt usutavaks. Võttes arvesse kostja

keskmist töötasu 3174 eurot 70 senti (bruto) kuus ning seda, et lapsed viibivad tema juures

aastas keskmiselt seitse ööpäeva kuus, on elatiskalkulaatori kohaselt kummagi hageja

elatis 141 eurot 45 senti kuus.

9(23)

Elatiskalkulaator ei võta arvesse, et kuni 2022. a õppeaasta lõpuni saab hagejate ema lisaks

A. ja B. lastetoetustele lasterikka pere toetust, sest D. õpib X. Gümnaasiumis (perehüvitiste

seaduse § 21 ning 17 lg 2). Kuivõrd PKS § 101 lg 5 puudutab elatise miinimumsumma

arvestamist, ei pea kohus selle toetusega arvestama juhul, kui nõutud on

miinimumsummast suuremat elatist, nagu käesolevas asjas.

Kuivõrd A. ja B. nõuavad alates 2022. a jaanuarist PKS § 101 alusel arvestatavast

miinimumsummast suuremat elatist, tuleb hinnata nende igakuiseid vajadusi. Kohtu

arvates on mõlema lapse välja toodud igakuised vajalikud kulutused 562 eurot 12 senti üle

paisutatud, ei ole eluliselt usutavad ega piisavalt tõendatud. Eluasemega seotud ühe lapse

vajalikud kulud kokku on 45 eurot (sh eluaseme kasutuseelis 15 eurot, elekter 15 eurot,

küttepuud 12 eurot 50 senti, prügivedu 2 eurot). Sidekuludest saab arvestada televisiooni

ja interneti kulu 10 eurot. Vaidlus puudub selle üle, et laste telefoniarved (5 eurot lapse

kohta) tasub kostja. Mõistlikuks transpordikuluks saab pidada laste elukohta ning vanust

arvestades 25 eurot lapse kohta. Mõistlikud ja vajalikud kulud lapse kohta on riietele ja

jalanõudele 35 eurot, ravimitele ja hügieenile 10 eurot, toidule 150 eurot. Muudeks

vajalikeks kuludeks (nt koolitarbed, vaba aeg, spordivahendid) ei saa eelduslikult kuluda

rohkem kui 60 eurot. Mõistlik, kuid mitte vältimatult vajalik kulu on elukindlustus 5 eurot.

A. ja B. vajalikud kulutused kuus on seega kokku kuni 335 eurot kuus, mis on ühtlasi

võrreldav RAKE uuringus "Lapse vajaduspõhine miinimumelatis" välja toodud keskmise

vastava vanuserühma lapse ülalpidamiskuluga kuus väljaspool suuremaid linnu. Hagejad

ei ole ka tõendanud, et neil oleks erivajadusi, mis tingiksid oluliselt suuremad kulud.

Arvestades mõlema vanema ülalpidamiskohustust ja seda, et kostja maksab hagejate

telefoniarveid ning kavatseb ka edaspidi neid vahetult ülal pidada vähemalt seitse ööpäeva

kuus, on elatis 141 eurot 45 senti kuus piisav, et katta oluliste vajaduste kulud. Lisaks katab

kummagi lapse vajalikud kulud lapsetoetus 60 euro ulatuses. Seega jääb mõlema vanema

kanda ühe lapse kulu 137 eurot 50 senti. Kohus arvestab ka laste varasemat elustandardit,

mis tulenes kostja keskmisest oluliselt kõrgemast sissetulekust. On ilmne, et lapsed on

harjunud, et neile võimaldatakse majanduslikult keskmisest perekonnast enam.

Arvestades vanemate erinevaid sissetulekuid, on mõistlik, et kostja kanda jääb mõnevõrra

suurem osa laste ülalpidamisest. Kohus peab mõistlikuks suurendada elatiskalkulaatori

abil arvestatud summat 150 euroni kuus. See vastab kostja poolt mõistlikuks peetud

elatisele, samuti nõustus sellega hagejate ema kompromissi arutamisel. Samas ei pea kohus

mõistlikuks vähendada elatist lasterikka pere toetuse võrra.

Hagejad ei ole esitanud selget nõuet alates 1. jaanuarist 2022 väljamõistetava elatise

indekseerimiseks. Kuna kohus saab asja lahendada lähtuvalt hagejate nõudest, ei saa kohus

lahendada elatise edaspidise indekseerimise küsimust. Kohus avaldab lootust, et vanemad

suudavad laste huvides edaspidi kokkulepetele jõuda.

Kohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

10(23)

4. B. ja A. paluvad 13. märtsil 2022 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse

tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata järgmised elatise nõuded:

▪ ajavahemiku eest 1. aprill 2021 kuni 7. juuni 2021 A. tagasiulatuva elatise nõude

218 eurot 41 senti ja B. tagasiulatuva elatise nõude 243 eurot 39 senti;

▪ ajavahemiku eest 8. juuni 2021 kuni 23. november 2021 A. elatise nõude

1273 eurot 25 senti ja B. elatise nõude 1002 eurot 23 senti;

▪ alates 1. jaanuarist 2022 A. ja B. igakuise elatise nõuded 115 eurot 25 senti.

Tühistatud osas paluvad B. ja A. teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja:

▪ tagasiulatuva elatise ajavahemiku 1. aprill 2021 kuni 7. juuni 2021 eest A. kasuks

218 eurot 41 senti ja B. kasuks 243 eurot 39 senti;

▪ elatise ajavahemiku 8. juuni 2021 kuni 30. november 2021 eest A. kasuks

1273 eurot 25 senti ja B. kasuks 1002 eurot 23 senti;

▪ alates 1. jaanuarist igakuise elatise nii A. kui ka B. kasuks 265 eurot 24 senti.

Menetluskulud paluvad hagejad jätta poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus kohus materiaalõigust, leides, et PKS § 100 lg-s 2

sätestatud eeldused elatise nõudmiseks kuni 23. novembrini 2021 ei olnud täidetud ning

kostja pidas kuni selle ajani hagejaid vahetult ülal. Kuni vanemate vahel ühisvara

jagamiseni oli kostjal Eestis viibides hagejatega ühine elukoht, kuid ta ei täitnud

ülalpidamiskohustust piisaval määral. Kostja poolt kantud kulud olid sageli ebavajalikud.

Hagejate elukorralduse raskuskese oli peamiselt hagejate emal. Kuna kostja viibis lastega

23,3–26,67% kuust (7–8 päeva kuus), ei olnud lastel ka vahelduv elukoht. Lisaks annab

elatise väljamõistmiseks alust asjaolu, et hagejate vajaduste katmine oli raskendatud

vanemate vahel suhtluse puudumise tõttu.

Kohus rikkus TsMS § 436 lg-t 1, leides vastuoluliselt, et kostja käis pikkade perioodide

kaupa Soomes tööl ja et mõlemad vanemad elasid suures osas lastega koos. Kostja lastega

koos veedetud aega ühes kuus 23,3–26,67% ei saa pidada suureks osas.

Lisaks rikkus kohus TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8, kui jättis tuvastamata ja

põhjendamata, millistele tõenditele tuginedes saab väita, et kostja tegi laste huvides

kulusid, ning kui tegi, siis kas need olid piisavad ülalpidamiskohustuse täitmiseks.

Hagejate ema kandis valdavas osas lastega seotud kulusid. Kuna kostja viibis pidevalt

Soomes, ei panustanud ta piisaval määral laste kasvatamisse. Distantsilt kasvatamine ei ole

võimalik. Samuti ei ole kostja esile toonud, et oleks Soomes viibides ostnud lastele toitu

või saatnud muud vajalikku.

Kohus kohaldas PKS § 15 lg-eid 1 ja 3 ebaõigesti. Perekonnaseaduse 8. peatüki 1. jaost ei

tulene, et elatise nõude esitamine oleks välistatud ajal, kui vanemad on abielus. Vastupidise

tõlgenduse korral saaksid lapse huvid oluliselt kahjustada. Seda eelkõige olukorras, kus

vanemate omavahelised suhted on keerulised, nagu praegu.

Kohus kohaldas ebaõigesti PKS § 101 lg-t 6, kui arvestas alates 2022. a jaanuarist

tasumisele kuuluva elatise arvutamisel sellega, et lapsed veedavad edaspidi kostjaga

vähemalt seitse ööpäeva kuus. Kohus ei võtnud arvesse, et vanemate vahel oli ühisvara

jagamata kuni 24. novembrini 2021, mistõttu viibis kostja Eestis olles selle ajani

ühisvarasse kuuluval kinnisasjal. Kostja ei ole alates 24. novembrist 2021 hagejaid vahetult

11(23)

ülal pidanud. Kostja kavatsused veeta edaspidi lastega sama palju aega koos ning osta uus

eluase laste lähedale ei anna alust elatise vähendamiseks. Kaebuse esitamise seisuga ei ole

hagejad veetnud kostjaga ühtegi ööpäeva. Kostja kohtus hagejatega viimati 29. detsembril

2021. Mh ei ole kostja hagejaid vahetult ülal pidanud 2022. a veebruaris ja märtsis. Kohus

tuvastas õigesti, et kui lapsed ei viibiks kostjaga ühtki päeva kuus, oleks elatis 265 eurot

24 senti lapse kohta. Kuna vahetu ülalpidamise arvestamiseks alus puudus, tuleb kõnealune

summa mõlema lapse kasuks välja mõista.

Kohus kohaldas ebaõigesti PKS §-i 101 ja PKS § 102 lg-t 3, tuvastades, et kuivõrd hagejad

nõuavad alates 2022. a jaanuarist elatist suuremas ulatuses kui PKS § 101 alusel arvutatav

miinimumsumma, tuleb hinnata hagejate igakuiseid vajadusi. PKS § 102 lg 3 kohaselt võib

kohus elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas

summas mh lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste

jaotusest vanemate vahel. Praeguses asjas andis aluse elatise väljamõistmiseks

miinimumsummast suuremas ulatuses kostja keskmisest oluliselt kõrgem sissetulek (3174

eurot 70 sent (bruto)). Hagejate vajaduste hindamine ei olnud vajalik. Mh ei pea vanemate

panus rahalises mõttes olema alati võrdne.

Kohus rikkus TsMS § 436 lg-t 1, leides, et kummagi vanema kanda jäävaks lapse kulude

osaks on 137 eurot 50 senti ning see vastab laste vajadustele, sh juhul, kui kostja ei pea

lapsi vahetult ülal ühtegi ööpäeva kuus. See on vastuolus kohtu varasema seisukohaga.

Kostja ei toonud kohtu ette ka asjaolusid, et alates 24. novembrist 2021 esineks alust elatise

vähendamiseks alla seadusjärgse määra ja alates 1. jaanuarist 2022 alla PKS 101 alusel

arvutatava miinimummäära.

Kohus kohaldas ebaõigesti PKS §-i 101 ja PKS § 102 lg-t 3, kui määras igakuise elatise

suuruseks 150 eurot kuus. Hagejad ei nõustu, et elatise arvestamisel saab võtta aluseks

laste vajalikud kulud. Kohus tuvastas, et lapsed on harjunud, et neile võimaldatakse

majanduslikult keskmisest perekonnast enam. Seega ei pea elatis katma vaid vajalikke

kulusid. Samuti võttis kohus ebaõigesti arvesse laste ja kostja ühist aega, kuna see kuni

praeguseni puudub. Hagejate ema ei ole ka igakuise elatisega 150 eurot nõustunud.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning

apellatsioonimenetluse menetluskulud hagejate ema kanda.

Hagejad on ekslikult leidnud, et asjas omab tähtsust vanemate abielu lahutamise aeg. Kui

üks vanem täidab abielu ajal laste ülalpidamiskohustust ühisvarasse kuuluvatest

vahendistest, on mõlemad vanemad andnud ülalpidamist. Abielu ajal on võimalik esitada

elatise nõue vanema vastu üksnes juhul, kui teise vanema käsutuses olevast ühisvarast ei

piisa laste ülalpidamiseks.

Jääb selgustuks, millise sätte alusel võtavad hagejad elatise miinimummäära arvestamisel

aluseks kostja keskmise töötasu. PKS § 101 lg-te 1–3 järgi kujuneb elatise miinimummäär

mh Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga alusel. Lisaks on hagejad jätnud tähelepanuta,

et elatiskalkulaatoril ei ole seaduse jõudu. Kostja arvates arvutasid hagejad PKS § 101

alusel elatise ebaõigesti või soovisid miinimummäärast suuremat elatist. Samuti on

hagejad jätnud tähelepanuta, et kui nad soovivad miinimummäärast suuremat elatist, tuleb

neil tõendada kulutusi, mis tingiksid suurema elatise väljamõistmise. Kohus hindas lastele

tehtavaid kulutusi ning nende vajalikkust.

12(23)

Õige on hagejate seisukoht, et vanemate ülalpidamiskohustused ei pea olema võrdsed.

Samas ei ole hagejate ema välja toonud, miks ta ei ole võimeline teise vanemaga võrdses

ulatuses lapsi ülal pidama.

Hagejate ema väitel on kostja poolt hagejate ülalpidamiseks tehtud kulutused olnud

ebavajalikud. Kostja lähtus sellest, mis oli hagejate tegelik olukord. Hagejate ema ei ostnud

hagejatele vajalikke riideid ega jalanõusid, samuti ei olnud neil kodus toitu. Kostja ostis

seejuures toitu ja toiduvaru hagejatega koos viibides. Lisaks kannab kostja jätkuvalt

hagejate internetiteenuse kulusid. Majas on küll internet, kuid mahu väiksuse tõttu saab

seda kasutada vaid hagejate ema.

Kostja ei saanud ajutiselt lastega kohtuda, kuna ta oli jaanuaris pikalt haige ja uue elukoha

soetamine ajakulukam. Vahepealsel ajal tundis kostja huvi, kas hagejatele on vaja midagi

osta, kuid nende ema teavitas, et vajadus puudub. Hagejate ema soovib elatise tasumist

rahas. Kostja tasus 2022. a veebruaris elatist hagejate seaduslikule esindajale 652 eurot 50

senti, A. kontole 505 eurot. Kui kostja saab lapsed enda elukohta võtta, tuleb tal osta kõik

vajalik. Seega ei ole alust elatise suuremas ulatuses väljamõistmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada osas, milles

maakohus jättis täies ulatuses rahuldamata hagejate elatisenõude ajavahemiku 1. august

2021 kuni 23. november 2021 eest, samuti tuleb maakohtu otsus tühistada alates

1. jaanuarist 2022 välja mõistetud elatiste suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud

osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt A. kasuks 1. augusti 2021 – 23. novembri 2021

eest elatisena välja 690 eurot 1 sendi ja B. kasuks 611 eurot 2 senti ning muudab alates 1.

jaanuarist 2022 A. ja B. kasuks välja mõistetud elatise suurust. Muus osas tuleb jätta

maakohtu otsuse resolutsioon vaidlustatud osas muutmata, muutes osaliselt otsuse

põhjendusi. Hagejate apellatsioonkaebuse jätab ringkonnakohus läbi vaatamata osas,

milles nii A. kui ka B. taotlevad kostjalt alates 1. jaanuarist 2022 elatise välja mõistmist

suuremas ulatuses kui 251 eurot kuus, muus osas rahuldatakse apellatsioonkaebus

osaliselt.

7. Hagejad on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles kohus

jättis nende nõuded rahuldamata, v.a osas, milles maakohus mõistis kostjalt kummagi

hageja kasuks välja elatise ajavahemiku 24.–30. november 2021 eest summas 61 eurot 65

senti ja elatise 2021. a detsembri eest 287 eurot. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas,

milles maakohus hagejate nõuded (osaliselt) rahuldas ning osas, milles maakohus lõpetas

menetluse D. elatise nõudes kostja vastu seoses hagist loobumisega. Vaidlustamata osas

on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib

maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes

apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas.

8. Arvestades hagiavalduse täpsustusi ja muudatusi, nõuavad hagejad kostjalt elatise

väljamõistmist alates 1. aprillist 2021 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni.

PKS § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal

pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema

13(23)

arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks

vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu

24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Kui vanem elab lapsega

koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või

ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi

ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt ka Riigikohtu

8. jaanuari

2014. a

otsus

tsiviilasjas

nr 3-2-1-165-13,

p 12).

Vanem

rikub

ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas

suuruses (vt nt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18 koos

selles viidatud kohtupraktikaga). Hagejad nõuavad kostjalt mh tagasiulatuvat ülalpidamist.

PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. PKS § 108 alusel elatist välja mõistes tuleb erisätete

puudumise tõttu lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt nt Riigikohtu 27. oktoobri

2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-18082, p 13).

1. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatustega kehtestati uus alaealisele

lapsele elatise arvutamise kord, nagu on põhjendatult märkinud ka maakohus. Juhindudes

PKS § 210 lg-st 2, saab kuni 31. detsembrini 2021 elatise välja enne 1. jaanuarit 2022

kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel ning alates 1. jaanuarist 2022 peab kohus

kohaldama alates 1. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid (vt ka Riigikohtu

22. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p-d 11 ja 12).

Eelmärgitust johtuvalt käsitleb ringkonnakohus järgnevalt esmalt hagejate elatisenõuet

ajavahemikku 1. aprill 2021 kuni 23. november 2021 eest (I), seejärel elatisenõuet alates

1. jaanuarist 2022 (II) ning teeb viimaks vajalikud menetluslikud otsustused (III).

I.

9. Maakohus jättis ajavahemiku 1. aprill 2021 kuni 23. november 2021 osas hagejate

nõude kokkuvõtlikult rahuldamata põhjusel, et sellel perioodil ei olnud täidetud hagejate

elatisenõude PKS § 100 lg-st 2 tulenevad eeldused – kohustatud vanema elamine

ülalpidamist saama õigustatud alaealistest lastest eraldi ning nende kasvatamisel

mitteosalemine. Samuti luges maakohus tõendatuks, et kõnealusel perioodil pidas kostja

hagejaid üleval vahetult (vt maakohtu otsuse p 17 eelviimane lõik).

10. Ülalviidatud PKS § 100 lg 2 esimese lause kohaselt täidab vanem alaealise lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või

kui ta ei osale lapse kasvatamises. Sättest tulenevalt on elatisenõude üheks eelduseks see,

et vanem (kellelt elatist nõutakse) ei ela lapsega samas majapidamises. Praegusel juhul ei

ole vaidlust selles, et hagejate vanemad olid kuni 3. juunini 2021 abielus ning

23. novembrini 2021 elas kostja (Eestis viibides) hagejatega koos. Neid asjaolusid on

hagejad kinnitanud ka apellatsioonkaebuses (p-s 2.5). Lisaks nähtub asja materjalidest, et

vanematel oli abielus olles varaühisuse varasuhe, millisel juhul valitsevad abikaasad

ühisvara üldjuhul ühiselt (PKS § 28). Kostja poolt varasuhte kohta esitatud väited ei ole

hagejad menetluses ka vaidlustanud.

14(23)

11. Eelmärgitut arvestades saab ringkonnakohtu hinnangul ajavahemiku 1. aprill 2021

kuni 3. juuni 2021 osas nõustuda kostja ja maakohtuga, et elatisenõuet ei saa rahuldada

põhjusel, et puudusid PKS § 100 lg-s 2 sätestatud eeldused, sest kostja elas hagejatega

samas majapidamises. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et ühes majapidamises

elamine iseenesest ei välista ülalpeetava elatise saamise õigust, kuid eelduslikult täidab

vanem lastega koos elades ülalpidamiskohustust vahetult. Kostja on teinud kõnealusel

ajavahemikul laste ülalpidamiseks kulutusi. Hagejad on küll tuginenud sellele, et kostja

antud vahetule ülalpidamisele vaatamata on olnud nende vajaduste katmine raskendatud,

kuid neid väiteid ei saa ringkonnakohtu hinnangul tõendatuks lugeda. Iseenesest ei ole

vaidlust selles, et hagejate ema on samuti laste ülalpidamiseks kulutusi teinud, kuid see ei

tähenda, et kostja antud ülalpidamine olnuks ebapiisav.

12. Samuti leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et ajavahemikul kuni

vanemate abielu lahutamiseni 3. juunil 2021 peeti lapsi üleval vanemate ühisvara arvelt

(vastupidist asja materjalidest ei nähtu). Samas ei nõustu ringkonnakohus hagejate

käsitlusega, nagu järelduks eelmärgitust, et kui vanemate abielulised suhted on lõppenud,

kuid abielu on lahutamata, pole lapse elatisenõude rahuldamine võimalik. Lapsel puudub

õigus vanemate ühisvara valitseda ja kasutada ning elatisenõude esitamisel on laps

(vanema suhtes) iseseisev võlausaldaja, kes võib nõuda ülalpidamist sõltumata sellest, kas

vanem annab seda enda lahusvara või vanemate ühisvara arvelt. Elatise väljamõistmise

eeldusena peab sellises olukorras olema siiski tuvastatud, et vaatamata kummagi vanema

poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud.

13. Ringkonnakohus märgib, et lapse ja vanema (kellelt elatist nõutakse) elamine

samas kohas (samal aadressil) ei välista iseenesest elatisenõude rahuldamist. Samuti ei

oma keskset tähtsust see, kas ja kuidas osaleb vanem lapse kasvatamises. Määrav on see,

kas elatakse samas majapidamises (samas leibkonnas) ning kas vanema poolt seeläbi antud

vahetu ülalpidamine tagab lapse vajaduste katmise. Asja materjalid ei toeta hagejate väidet,

nagu elanuks kostja ajavahemikul kuni 23. novembrini 2021 peamiselt Soome Vabariigis

ning viibis Eestis (hagejate elukohas) üksnes ajutiselt. Asjas puuduvad andmed selle kohta,

et kostja oleks lahkunud Eestist Soome tahtega sinna alaliselt elama asuda

(tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg-d 1 ja 3). Üksnes välisriigis töötamise faktist

sellist tahet järeldada ei saa. Eelduslikult käis kostja sarnase graafiku alusel Soomes tööl

ka enne hagejate vanemate abielusuhete lõppemist.

14. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Ajavahemiku osas alates 4. juunist 2021 ei ole kostja asja

materjalidest nähtuvalt tuginenud sellele, et PKS § 100 lg-s 2 sätestatud elatisenõude

eeldused pole täidetud. Samas on kostja palunud nõude ajavahemiku eest alates 4. juunist

2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni jätta rahuldamata põhjusel, et on hagejaid piisavas

ulatuses vahetult ülal pidanud.

15. 2021. a juuni- ja juulikuu osas ringkonnakohus nõustub kostja väidete ning

maakohtu järeldustega, mille kohaselt oli kostja poolt antud vahetu ülalpidamine nii B. kui

ka A. vajaduste rahuldamiseks piisav. Puudub vaidlus, et isa veetis nendel kuudel olulise

osa ajast lastega (juunis hagejate väitel 11 päeva, kostja väitel 14 päeva ning juulis hagejate

väitel 20 päeva ja kostja väitel 19 päeva). Kohtupraktika põhjal tuleb eeldada, et

15(23)

kohustatud vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult

proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures (vt nt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑35‑17, p-d 23.3 ja 28.3). Teisel vanemal on sellisel juhul võimalik (last

esindades) kulude vahetu kandmise eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib

kohustatud vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks

kulutusi tegema (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.3).

Kuna hagejatel, kostjal ja hagejate emal oli kuni 23. novembrini 2021 ühine eluase, ei ole

põhjust kahelda, et ema kandis teatud lastega seotud kulusid ka ajal, mil kostja viibis Eestis

(ja elas hagejatega koos), kuid sellest ei saa juhtumi asjaolusid arvestades järeldada, et

kostja antud ülalpidamine polnuks piisav, arvestades mh maakohtu poolt tuvastatud A. ja

B. vajadusi kuni 335 eurot kuus (vt ka otsuse p 30.1). Pooltel ei ole vaidlust selles, et ka

2021. a juuni- ja juulikuus tasus kostja perekonna ühise elukohaga seotud laenukulud ning

maksis elektri, prügiveo ning telefoni- ja andmeside eest. Lisaks nähtub kostja esitatust, et

2021. a juuni- ja juulikuus on kostja teinud kulutusi hagejate toidule vastavalt 442 eurot ja

281 eurot 49 senti kuus (dtl-d 93–100 ja 101–115). Hagejate ema ei ole ka vaidlustanud

kostja väidet, et viimane kandis kulutusi toidule.

16. Ajavahemiku 1. august 2021 kuni 23. november 2021 osas ei võimalda asja

materjalid ringkonnakohtu arvates järeldada, et kostja poolt antud vahetu ülalpidamine

olnuks hagejate vajaduste rahuldamiseks piisav.

16.1. Iseenesest ei ole pooltel vaidlust, et lapsed veetsid ka sellel perioodil osa ajast isaga

koos (augustis hagejate väitel 9 päeva, kostja väitel 10 päeva; septembris mõlema poole

väitel 6 päeva; oktoobris hagejate väitel 5 päeva, kostja väitel 9 päeva ning novembris

hagejate väitel 5 päeva, kostja väitel 8 päeva). Augustis on kostja teinud kulutusi hagejate

toidule kokku 158 eurot 5 senti (dtl 92). Muus osas on laste ülalpidamine 2021. a augustist

novembrini (k.a) seisnenud kostja enda väidetest lähtudes peamiselt lastele taskuraha

andmises ja üksikute riideesemete ostmises (dtl-d 92, 285–287). Lisaks tasus kostja kuni

23. novembrini 2021 poolte ühise elusaseme elektri ja prügiveo eest ning kandis telefoni-

ja andmeside teenuse kulusid. Kostja on välja toonud, et tasus septembris elektri eest

39 eurot 85 senti ja prügiveo eest 5 eurot 82 eurot; oktoobris elektri eest 49 eurot 25 eurot

ja prügiveo eest 5 eurot 82 senti, novembris elektri eest 20 eurot 70 senti ja prügiveo eest

5 eurot 82 senti. Telefoni- ja andmeside eest tasus kostja igakuiselt 75 eurot 78 senti

(dtl 286).

16.2. Hagejate endi arvestuse kohaselt on kostja täitnud nii A. kui ka B. suhtes 2021. a

augustis ülalpidamiskohustust 52 euro ulatuses, sh eluaseme kasutuseelis 15 eurot, elekter

15 eurot, prügivedu 1 eurot 92 senti ning taskuraha mõistlikus suuruses 20 eurot. Sarnaselt

leiavad hagejad 2021. a septembri, oktoobri ja novembri osas, et kostja

ülalpidamiskohustusena saab arvestada igakuiselt 50 eurot lapse kohta. Nendest

arvestustest lähtudes on augusti ülalpidamiskohustus hagejate hinnangul täitmata A. ees

196 euro 70 sendi ulatuses ning B. ees 158 euro 13 sendi ulatuses; septembri

ülalpidamiskohustus A. ees 394 euro ulatuses ja B. ees 246 euro 80 sendi ulatuses; oktoobri

ülalpidamiskohustus A. ees 351 euro 94 sendi ulatuses ja B. ees 204 euro 10 sendi ulatuses

ning novembri ülalpidamiskohustus A. ees 164 euro 96 sendi ulatuses ja B. ees 157 euro

46 sendi ulatuses (dtl-d 170–176; 308–310).

16(23)

16.3. Hagejad on esitanud tõendid ema poolt mh 2021. a augustis, septembris, oktoobris

ja novembris lastele tehtud kulutuste kohta (vt dtl-d 143–151, 314–325 koos ema

arvestusega dtl-d 326–331).

16.4. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejad kostja poolt elektri ja prügiveo eest

tasutuga, samuti ka taskuraha andmisega elatisenõude esitamisel mõislikus ulatuses

arvestanud, ning hagejate arvestused saab kõnealuse ajavahemiku osas asja lahendamisel

aluseks võtta, v.a A. septembri ja oktoobri elatisenõuete osas. A. septembri ja oktoobri

elatisenõute puhul tuleb lähtuda elatise seadusjärgsest miinimummääras, mis oli 2021.

aastal 292 eurot kuus. Maakohus on menetlusõiguse norme rikkumata tuvastanud, et

mõlema hageja vajadused on kuni 335 eurot kuus. B. ei ole tõendanud, et tema vajadused

olnuks 2021. aastal sellest suuremad, mistõttu ei saa miinimumelatist ületavaid nõudeid

394 eurot (september) ja 351 eurot 94 senti (oktoober) põhjendatuks lugeda.

16.5. Lisaks tuleb nii A. kui ka B. elatisenõudest maha arvestada kostja poolt augustis

kantud toidukulu 79 eurot kummagi lapse kohta (158,05÷2). Hagejad on küll märkinud, et

toidukulude osas ei ole võimalik kostja esitatud tõenditest aru saada, millises osas on

tegemist hagejatele langeva kuluga, kuid see vastuväide on praeguses asjas põhjendamatu.

Mõlemad pooled on oma kulude tõendamiseks esitanud sarnase kvaliteediga tõendeid.

Samuti tuleb lisaks hagejate poolt märgitule arvestada kostja poolt välja toodud telefoni-

ja andmesideteenuste kulusid (dtl-d 299–301), kuid seda siiski osaliselt. Sarnaselt

maakohtuga leiab ringkonnakohus, et need kulud on arvestatavad osas, milles kostja tasub

A. telefoniarvet (5 eurot kuus) ning B. telefoniarvet (5 eurot kuus). Maakohus on õigesti

tuvastanud ning apellatsioonimenetluses puudub vaidlus, et interneti olemasolu hagejate

elukohas tagab hagejate ema. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et täiendavate

interneti- ja andmesideteenuste võimaldamine teise vanema poolt ei ole käsitletav lapsega

seotud vajalike kulutuste kandmisena.

16.6. Ringkonnakohus märgib, et kostja poolt antud taskurahaga ei ole alust hagejate

poolt põhjendatuks peetust suuremas ulatuses arvestada. Sarnaselt maakohtuga leiab

ringkonnakohus, et taskuraha andmist ei saa üldjuhul (st vanemate teistsuguse kokkuleppe

puudumisel) pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Viidatud kulutused riietele on olnud

hagejate emaga kooskõlastamata. Kõnealustest kulutustest ei saa iseenesest järeldada, et

need olnuks vältimatult vajalikud.

16.7. Iseenesest puudub vaidlus selles, et kostja tasus kuni 23. novembrini 2021 ka poolte

ühise elusasemega seotud laenu- ja kindlustusmakseid. Seda ei saa ringkonnakohtu

hinnangul siiski kostja soovitud viisil laste ülalpidamisena arvestada. Sarnaselt

maakohtuga leiab ringkonnakohus, et nende laenu- ja kindlustuslepingutest tulenevate

kohustuste täitmine on vajalik kinnisasja omandi säilitamiseks ja seetõttu eelkõige

vanemate enda huvides. Ülalpidamise seisukohalt on võimalik arvestada eluaseme

kasutuseelisega. Seda on hagejad oma arvestustes ka mõistlikus ulatuses teinud.

16.8. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejate ema (hagejad esindades) suutnud

ajavahemiku 1. august 2021 kuni 23. november 2021 osas tõendada, et kuigi kostja veetis

sellel perioodil osa aega lastega koos, pidi ka ema laste igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks kulutusi tegema (eelkõige ongi kõnealusel ajavahemikul neid kulutusi

teinud ema).

17(23)

16.9. Kokkuvõttes saab seega rahuldada A. lõplikult formuleeritud elatisenõuded (dtl-

d 312–313) järgmiselt: 2021. a augusti eest 112 eurot 70 senti (196,70 – 79 – 5), septembri

eest 237 eurot (292 – 50 – 5) ning oktoobri eest 237 eurot (292 – 50 – 5). Novembrikuu

23 päeva eest saaks eelmärgitud arvestusmetoodika põhjal välja mõista 122 eurot 63 senti

((164,96 – 5)÷30×23), kuid arvestades, et maakohus on 2021. a novembrit puudutavalt A.

nõude juba 61 euro 65 sendi ulatuses rahuldanud, mõistab ringkonnakohus hagi piire

arvestades A. kasuks täiendavalt välja 103 eurot 31 senti (164,96 – 61,65).

B. lõplikult formuleeritud elatisenõuded (dtl-d 312–313) saab rahuldada järgmiselt:

2021. a augusti eest 74 eurot 13 senti (158,13 – 79 – 5), septembri eest 241 eurot 80 senti

(246,80 – 5) ning oktoobri eest 199 eurot 10 senti (204,10 – 5). Novembrikuu 23 päeva

eest saaks eelmärgitud arvestusmetoodika põhjal välja mõista 116 eurot 89 senti ((157,46

– 5)÷30×23), kuid arvestades, et maakohus on 2021. a novembrit puudutavalt ka B. nõude

juba 61 euro 65 sendi ulatuses rahuldanud, mõistab ringkonnakohus hagi piire arvestades

B. kasuks täiendavalt välja 95 eurot 99 senti (157,46 – 61,65).

16.10. Kokku saab A. elatisenõude ajavahemiku 1. august 2021 kuni 23. november 2021

eest rahuldada 690 euro 1 sendi ulatuses (112,70+237+237+103,31) ning B. elatisenõude

sama perioodi eest 611 euro 2 sendi ulatuses (74,13+241,80+199,10+95,99).

16.11. Kõnealuse ajavahemiku osas ei anna elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 järgi

alust asjaolu, et osa hagejate vajadustest on kaetud peretoetustega. Kostja on sellele

asjaolule menetluses küll tuginenud, kuid hagejate elatisenõuded 1. augusti 2021 – 23.

novembri 2021 eest jäävad ka peretoetusi arvestamata alla 2021.a seadusjärgse

miinimummäära (292 eurot kuus) ning kostja sissetulek kahtlemata võimaldab mõlemale

hagejale miinimummääras elatist maksta.

17. 2021. a detsembri eest mõistis maakohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja

elatise 287 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt hagejad selles osas

maakohtu otsust ei vaidlusta.

II.

18. Alates 1. jaanuarist 2022 tasumisele kuuluva elatise osas arvestas maakohus

hagejate hinnangul põhjendamatult sellega, et lapsed veedavad ka edaspidi kostjaga aasta

jooksul keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus. Ringkonnakohus nõustub selle etteheitega.

19. Kehtiva PKS § 101 lg-st 6 tuleneb, et kui laps viibib kohustatud vanema juures

aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. See tähendab, et kohus

peab PKS § 101 kohase elatise (n-ö miinimumelatise) suuruse väljaarvutamisel

vähendama elatist proportsionaalselt kohustatud vanema juures viibimise ajaga

automaatselt, sõltumata poolte väidetest. See kehtib siiski üksnes juhul, kui asjaolu, et

lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist

ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle

asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne

alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2

mõttes. Seda ka juhul, kui kohustatud vanema juures viibimise aeg on lühem kui seitse

ööpäeva kuus või kui vanemad vaidlevad selle üle, kas kohustatud vanema juures viibimise

18(23)

aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (vt Riigikohtu 22. juuni

2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p-d 14.6, 14,7 ja 15.5).

Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab ka kehtiva õiguse järgi tuginema

kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja

tooma ja neid tõendama (vt Riigikohtu 22. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160,

p 15.2 koos selles viidatud varasema praktikaga).

20. Käesolevas asjas on 23. novembrile 2021 järgneva ajavahemiku osas hagejate

vanemate vahel vaidlus, kas üldse ja millises ulatuses A. ja B. isa juures viibivad. Samuti

ei nähtu poolte väidetest, et isa ja laste vaheline suhtluskord oleks kohtulahendiga

reguleeritud. Seega peaks kostja tõendama, et lapsed on viibinud ka pärast 23. novembrit

2021 osa aega tema juures. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja seda tõendanud.

Apellatsioonimenetluses kostja isegi ei väida, et lapsed viibivad osa aega tema juures.

Vastuses apellatsioonkaebusele (p-s 10) märgib kostja, et oli 2022. a jaanuaris pikalt haige

ning uue elukoha leidmine on võtnud plaanitust kauem aega.

Ringkonnakohus märgib, et isegi kui maakohus võis otsuse tegemisel eeldada, et hagejad

veedavad ka edaspidi kostjaga aasta jooksul keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, tuleks

ringkonnakohtul pärast maakohtus asja lahendamist teatavaks saanud uute asjaoludega

ikkagi apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada (TsMS § 652 lg 3 p 2) ning asuda kostja

juures veedetava aja osas maakohtust erinevale seisukohale.

21. Seega ei saa alates 1. jaanuarist 2022 tasumisele kuuluva elatise arvutamisel

ringkonnakohtu hinnangul arvestada sellega, et lapsed viibivad (edaspidi) osa aega isa

juures. Juhul kui tulevikus reguleeritakse isa ja laste vaheline suhtluskord kohtulahendiga

või lapsed asuvad regulaarselt viibima isa juures või asuvad isa juurde elama, siis on

võimalik elatisemaksete suurust poole nõudel muuta (TsMS § 459).

22. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hagejad ei nõua elatist alates

1. jaanuarist 2022 mitte seadusjärgses n-ö miinimummääras, mis arvestatakse PKS § 101

alusel, vaid sellest suuremas ulatuses. 12. jaanuari 2022 menetlusdokumendis on hagejad

märkinud, et paluvad alates 1. detsembrist 2021 välja mõista elatise 292 eurot kuus (nii B.

kui ka A. kasuks), kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära (dtl-d 312–313). 17. jaanuari 2022 kohtuistungil on hagejate esindaja

täpsustavalt selgitanud, et alates 2022. a jaanuarist nõuavad hagejad elatist seadusejärgses

määras, arvestades, et kostja sissetulek on 2700 eurot, seega 251 eurot lapse kohta kuus

(dtl 337). Hagejate poolt kostjalt nõutud elatis 251 eurot kuus on suurem PKS § 101 alusel

arvestatud elatise summast.

Ringkonnakohus märgib, et n-ö miinimumelatise arvestamise alused tulenevad ka kehtivas

õiguses PKS §-st 101 (selle alates 1. jaanuarist 2022 kehtivas redaktsioonis). Kehtivas

õiguses küll ei ole enam ühtset miinimumelatise suurust ning miinimumelatis võib olla iga

lapse puhul erinev (sõltuvalt PKS § 101 lg-tes 5–7 nimetatud asjaoludest). PKS § 101 lg-

te 3–7 järgi on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse

kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

19(23)

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud

elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise

summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei

vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

23. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et elatise arvutamisel PKS § 101

alusel tuleb lähtuda mitte konkreetse kohustatud isiku sissetulekust, vaid Eesti keskmisest

brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4). Hagejate poolt viidatud seaduse seletuskirjas märgitud

võimalust, nagu saaks kohus baassummale lisatava protsendi puhul lähtuda keskmise

brutokuupalga asemel kohustatud vanema tegelikust kuutasust, seaduse enda tekst ei toeta.

24. Ringkonnakohus ei nõustu teisalt maakohtu seisukohaga, nagu saaks

miinimumsummast suurema elatise nõudmisel (näiteks kostja suuremate võimaluste tõttu

laste elustandardi tagamisel) kasutada PKS §-s 101 toodud arvestuspõhimõtteid. Kuigi

PKS § 102 lg 3 võimaldab elatise välja mõista sama seaduse § 101 alusel arvutatud

summaga võrreldes suuremas summas, tuleb n-ö miinimumelatis esmalt välja arvestada

PKS § 101 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik kohtul sisuliselt kaaluda

PKS § 102 lg 3 kohaldamist, teadmata PKS § 101 alusel arvutatud summa suurust. PKS §

101 toodud arvestuspõhimõtteid ei saa kohus miinimumsummast suurema elatise

nõudmisel kasutada ka juhul, kui menetluse pooled sellega nõustuvad, kuna seaduse

kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus ning kohus ei ole selles osas

seotud poolte väidetega (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimene lause). Lisaks tuleb kohtul

PKS § 101 lg-tes 5–7 nimetatud asjaoludega arvestada sõltumata sellest, kas pooled

nendele menetluses tuginevad (vt Riigikohtu 22. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-

19160, p-d 14.3, 14.4, ja 14.6).

25. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel arvestatud elatise indekseeritud baassummast tuleb

praegusel juhul PKS § 101 lg 5 järgi maha arvestada lapsetoetus ja kuni 30. juunini 2022

ka lasterikka pere toetus.

PHS § 17 lg 1 järgi on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks

saamiseni. Põhikoolis või gümnaasiumis õppival lapsel on sama paragrahvi lõikest 2

tulenevalt õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. Lapsetoetuse suurus on PHS

§ 17 lg 3 kohaselt pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot, kolmanda ja iga järgmise

lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Lasterikka pere toetuse saamise õigus on

PHS § 21 lg 1 alusel ühel vanemal, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes

vastavad PHS § 17 lg-s 1 või lg-s 2 sätestatud tingimustele. Lasterikka pere toetuse suurus

kolme kuni kuut last kasvatavale perele on PHS § 21 lg 2 järgi 300 eurot. Hagejate ema

ajavahemiku 1. märts 2021 kuni 1. september 2021 pangakonto väljavõttest (dtl-d 117–

151) nähtuvad igakuised peretoetuse laekumised Sotsiaalkindlustusametilt summas

520 eurot. See summa koosneb eelduslikult lapsetoetusest pere esimesele ja teisele lapsele

20(23)

60 eurot (kummalegi) ning kolmandale lapsele 100 eurot, millele lisandub lasterikka pere

toetus 300 eurot.

Asja lahendamisel tuleb arvestada, et D. sai XX 2021 18-aastaseks ning lõpetas

vaidlustamata asjaoludel 2021/2022 õppeaastal gümnaasiumi. Seetõttu emal alates 1.

juulist 2022 lasterikka pere toetuse saamise õigust enam ei ole. Samuti muutub PHS § 17

lg-st 3 lähtuvalt samast ajast B.le makstava lapsetoetuse suurus (100 euro asemel 60 eurot).

26. Eelmärgitut arvestades peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista otsuse

täidetavuse ja selguse huvides B. ning A. elatised 1. jaanuari 2022 – 30. juunini 2022 eest

välja ühekordse summana vastavalt järgmisele arvutuskäigule.

26.1. A. PKS § 101 alusel arvestatud igakuine elatis alates 1. jaanuarist 2022 kuni 31.

märtsini 2022 on 163 eurot 44 senti, mis hõlmab järgmiseid komponente: 200 eurot on

baassumma PKS § 101 lg 3 mõttes, millele on liidetud 43 eurot 44 senti, mis on kolm

protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast PKS § 101 lg 4 mõttes ning millest

on maha arvatud 30 eurot, mis on 50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 esimese lause mõttes,

ja 50 eurot, mis on 50% A.le langevast lasterikka pere toetusest PHS § 21 lg 2 mõttes.

A. PKS § 101 alusel arvestatud igakuine elatis alates 1. aprillist 2022 kuni 30. juunini 2022

on 175 eurot 64 senti, mis hõlmab järgmiseid komponente: 2022. a elatise baassumma 209

eurot 20 senti (Statistikaameti andmete kohaselt on 1. aprilli 2022. a seisuga

tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelneva aastaga 4,6%), millele on liidetud 46 eurot

44 senti (3% 2021. a keskmisest brutopalgast 1548 eurot), ning millest on maha arvatud

30 eurot (50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 esimese lause mõttes) ja 50 eurot (50% A.le

langevast lasterikka pere toetusest PHS § 21 lg 2 mõttes).

Kokku tuleb kostjalt A. kasuks 1. jaanuari 2022 – 30. juuni 2022 eest elatisena välja mõista

seega 1017 eurot 24 senti (3 × 163,44 + 3 × 175,64).

26.2. B. PKS § 101 alusel arvestatud igakuine elatis alates 1. jaanuarist 2022 kuni

31. märtsini 2022 on 143 eurot 44 senti, mis hõlmab järgmiseid komponente: baassumma

200 eurot, millele on liidetud 43 eurot 44 senti, ning millest on maha arvatud 50 eurot, mis

on 50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 teise lause mõttes, ja 50 eurot, mis on 50% B.le

langevast osast lasterikka pere toetusest PHS § 21 lg 2 mõttes. Arvestades

apellatsioonkaebuse piire, tuleb igakuine elatis ajavahemiku 1. jaanuari 2022 kuni

31. märts 2022 siiski välja mõista summas 150 eurot.

B. PKS § 101 alusel arvestatud igakuine elatis alates 1. aprillist 2022 kuni 30. juunini 2022

on 155 eurot 64 senti, mis hõlmab järgmiseid komponente: 2022. a elatise baassumma 209

eurot 20 senti (tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2021. aastaga 4,6%), millele on

liidetud 46 eurot 44 senti (3% 2021. a keskmisest brutopalgast 1548 eurot), ning millest on

maha arvatud 50 eurot (50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 teise lause mõttes) ja 50 eurot

(50% B.le langevast osast lasterikka pere toetusest PHS § 21 lg 2 mõttes).

Kokku tuleb kostjalt B. kasuks 1. jaanuari 2022 – 30. juuni 2022 eest elatisena välja mõista

seega 916 eurot 92 senti (3 × 150 + 3 × 155,46).

27. Alates 1. juulist 2022 on nii A. kui ka B. lapsetoetuse suurus 60 eurot (PHS § 17 lg

3 esimene lause), lasterikka pere toetuse saamise õigust kohtu ette toodud asjaoludel

kummalgi vanemal ei ole. PKS § 101 alusel arvestatud igakuine elatis kummalegi hagejale

21(23)

alates 1. juulist 2022 on seega 225 eurot 64 senti, mis hõlmab järgmiseid komponente:

2022. a elatise baassumma 209 eurot 20 senti (Statistikaameti andmete kohaselt on

1. aprilli 2022. a seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelneva aastaga 4,6%),

millele on liidetud 46 eurot 44 senti (3% 2021. a keskmisest brutopalgast 1548 eurot),

millest on maha arvatud 30 eurot (50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 esimese lause mõttes).

Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt

PKS § 101 lg-le 3 ning PKS § 101 lg-t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme

protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Samuti muutub elatise suurus

lapsetoetuse suuruse muutmisel (PHS § 17).

28. Kohus on TsMS § 439 alusel seotud hagi piiridega ega saa teha otsust nõude kohta,

mida ei ole esitatud. Samuti, nagu eelnevalt märgitud, on ringkonnakohus maakohtu otsuse

kontrollimisel seotud apellatsioonkaebuse piiridega. Seetõttu ei saa ringkonnakohus

rahuldada hagejate elatisenõudeid siiski suuremas ulatuses kui hagejate taotletud 251 eurot

kuus ega väiksemas ulatuses kui maakohtu poolt rahuldatud 150 eurot kuus. Märgitu kehtib

ka hagejatelt kostja kasuks alates 1. juulist 2022 väljamõistetava muutuva suurusega elatise

kohta.

29. Iseenesest saab kohus üksikjuhtumi asjaolusid arvestades mõista välja ka PKS §

101 alusel arvutatust suurema elatise, arvestades mh lapse vajadusi, kummagi vanema

varalist seisundit või seda, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel

(PKS § 102 lg 3). Samas kui laps soovib 1. jaanuarist 2022 elatist, mille suurus ületab tema

PKS § 101 alusele arvutatud elatise suurust, peab ta TsMS § 230 lg-st 1 lähtuvalt oma

vajadusi tõendama. Seetõttu on maakohus põhjendatult hinnanud otsuses (p-s 29) ka

hagejate igakuiseid vajadusi.

29.1. Praegusel juhul hagejate vajadused (PKS § 99) ringkonnakohtu arvates ei tingi PKS

§ 101 alusel arvestatust suurema elatise väljamõistmist. Maakohtu järelduste kohaselt on

nii A. kui ka B. vajalikud kulutused kuus kokku kuni 335 eurot. Maakohus ei ole nende

järelduste tegemisel menetlusõiguse norme rikkunud ning ka apellatsioonkaebuse

põhjendustest ei selgu, millises osas on kohus kulutuste vajalikkuse osas hagejate arvates

eksinud. Kummalgi lapsel ei ole toimikust nähtuvalt terviseseisundist tulenevaid

erivajadusi, keskmisest suuremaid kulusid huviharidusele vms. Kostja väidete kohaselt

peavad lapsed osalema teraapias (millele kulub kuus keskmiselt 20 eurot), kuid täpsemad

andmed selle teraapia sisu ja näidustuste kohta asjas puuduvad. Hagejate ema teraapiat

(ega kulutusi selle) vajalikuks ei pea. Arvestades makstavaid toetusi ja hagejate ema

eeldatavat panust, peaks PKS § 101 alusel arvutatud elatis seega mõlema lapse vajadusi

kindlasti katma. Lisaks on PKS § 101 alusel arvestatud elatise suurus muutuv, sõltudes mh

tarbijahinnaindeksi muutumisest.

29.2. PKS § 102 lg 3 võimaldab lisaks laste vajaduste arvestamisele suurendada PKS

§ 101 alusel arvutatud elatise summat muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest

seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel (võimalik on seega võtta

arvesse ka muid asjaolusid elatise summa suurendamisel). Maakohus on arvestanud A. ja

B. varasemat elustandardit, mis tulenes laste isa keskmisest oluliselt kõrgema sissetuleku

teenimisest, ning pidas mõistlikuks suurendada mõnevõrra elatisekalkulaatoriga leitud

elatise summat (137 eurot 50 senti), määrates igakuise elatise suuruseks 150 eurot kuus.

22(23)

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole laste varasema elustandardi arvestamine elatise summa

suurendamisel sellisel kujul vajalik. Ringkonnakohus mõistab alates 1. jaanuarist 2022 nii

A. kui ka B. kasuks välja maakohtu arvutatust suurema elatise ning PKS § 101 alusel leitud

elatis peaks mõlema vanema panust ja makstavaid toetusi arvestades võimaldama katta

laste vajalikke kulutusi suuremas ulatuses kui 335 eurot kuus. Lisaks on puudub asja

materjalidest nähtuvalt vaidlus, et isa andis ka vähemalt 2021. aastal lastele taskuraha (seda

on teinud ka ema), ostis elektroonikaseadmeid ja firmariideid. Puudub alus arvata, et isa

selliseid elustandardist lähtuvaid kulutusi (mida ei saa küll arvestada ülalpidamise

andmisena) ja kingitusi lastele edaspidi ei teeks. Samuti ei ole ringkonnakohtu arvates

põhjendatud asjas vanemate sissetulekute erinevuste arvestamine, kuna tuvastatud

asjaoludel on hagejate ema töövõimeline ning tal puuduvad objektiivsed takistused

suurema sissetuleku teenimeks.

III.

30. Nagu eelnevalt märgitud, on kohus TsMS § 439 alusel seotud hagi piiridega ega

saa teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seda arvestades, on ringkonnakohus

võtnud hagejate apellatsioonkaebuse ebaõigesti menetlusse osas, milles taotletakse kostjalt

elatise välja mõistmist suuremas ulatuses kui 251 eurot kuus. TsMS § 631 lg 1 kohaselt

saab apellatsioonimenetluses kaevata üksnes maakohtu sisulise lahendi peale ning paluda

üksnes nende nõuete rahuldamist, mis esitati maakohtus, mille on maakohus menetlusse

võtnud ja mille osas on maakohus teinud sisulise lõpplahendi. Apellant (hageja) ei saa

apellatsioonimenetluses paluda sellise nõude rahuldamist, mida ei ole maakohus

menetlenud ning mille osas ei ole maakohus teinud sisulist lahendit. Sama järeldust toetab

ka TsMS § 9 lg-s 3 ja § 11 lg-s 1 sätestatu. Kuna ringkonnakohus pidanuks TsMS § 637

lg 2 järgi keelduma hagejate apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest osas, milles

taotletakse alates 1. jaanuarist 2022 elatise välja mõistmist suuremas ulatuses kui 251 eurot

kuus, tuleb apellatsioonkaebus jätta vastavas oas TsMS § 643 lg 1 alusel läbi vaatamata.

31. Maakohus lõpetas otsusega põhjendatult menetluse D. elatise nõudes kostja vastu

seoses hagist loobumisega ning selles osas ei ole otsust ka vaidlustatud. Samas nähtub asja

materjalidest, et A. ja B. on samuti menetluse käigus loobunud ajavahemikku 1. jaanuar

2021 kuni 31. märts 2021 puudutavast elatisenõudest (dtl 88). Hagist osaline loobumine

on nõude kitsendamine TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes, mida ei peeta hagi muutmiseks. Kuigi

vaidlustatud otsuse põhjendustest võib järeldada, et maakohus A. ja B. poolt nõudest

osalist loobumist asja sisulisel lahendamisel arvestas, tulnuks maakohtul nõudest

loobumise osas võtta selge seisukoht juba enne lõpplahendi tegemist (vt nt Riigikohtu 23.

oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 19 koos selles viidatud

kohtupraktikaga). TsMS § 429 lg 1 teise lause kohaselt võtab kohus hagist loobumise

vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kuna apellatsioonimenetluses esitatud väidetest võib järeldada, et pooled on nõudest

osalise loobumisega sisuliselt nõustunud, leiab ringkonnakohus, et saab eelmärgitud

maakohtu vea ise parandada, võtta ajavahemikku 1. jaanuar 2021 kuni 31. märts 2021

puudutavast elatisenõudest loobumise vastu ning vastavas osas nõude menetluse lõpetada.

32. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 redaktsiooni kohaselt kannab

alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Samuti tuleks

23(23)

mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud jätta poole endi kanda TsMS § 163 lg 1

kolmanda alternatiivi alusel.

Esitatud menetluskulude jaotust arvestades ei ole vaja menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määrata.

33. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest