3-22-1214/46 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

06.09.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1214

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

IM

Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.06.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.06.2022 määruse

resolutsioon haldusasjas nr 3-22-1214 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse

põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.

2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

3. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused araabia keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5). Muus osas ei saa

määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 22.05.2022 kinni Egiptuse Araabia Vabariigi

kodaniku X, sest tal puudus välismaalaste seaduse § 43 kohane seaduslik alus Eesti Vabariigis

viibimiseks.

3-22-1214

2(8)

2. Tallinna Halduskohus andis 24.05.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-1149 PPA-le loa

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 24.07.2022.

3. X esitas 01.06.2022 taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks.

4. PPA esitas 01.06.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 3, § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 1–5 alusel.

Puudutatud isiku kinnipidamisel ja kontrollimisel Tallinnas 22.05.2022 selgus, et isik osutas

kullerteenust ettevõtte Bolt alt. Samuti selgus, et isikul puudus seaduslik alus viibida Schengeni

alal, sh Eesti Vabariigis, ja õiguslik alus Eestis töötada. Isikul ei olnud isikut tõendavaid

dokumente. Tal oli vaid Soome juhiluba.

Puudutatud isik selgitas 22.05.2022 vestlusel, et ta lahkus Venemaalt 18.04.2022. Eestisse

jõudmiseks peideti ta veoautohaagisesse ja selle eest maksis ta vahendajale 500 dollarit. Isiku

sõnul kaotas ta Egiptuse reisidokumendi ja ta tunnistas, et saabus teadlikult ebaseaduslikult

Eesti Vabariiki ja Schengeni alale.

PPA esitas 22.05.2022 Soome Vabariigile päringu eesmärgiga tuvastada isiku samasust ning

täpsustada isikut puudutavaid asjaolusid. Soome Vabariigist saabunud vastusest nähtus, et isik

on taotlenud 2012. a varjupaika ning hiljem omas ka mitut tööluba. Viimasest tööloast keelduti

ning isik saadeti Soome Vabariigist välja Egiptusesse 13.01.2020. Isiku tuvastamisel selgus

ühtlasi, et ta on varem taotlenud rahvusvahelist kaitset ka Eestis. Nimelt lahkus puudutatud isik

03.03.2012 Egiptusest Venemaale, kust ta suundus 10.10.2012 Eesti kaudu Soome. Isik palus

Soomes 21.10.2012 rahvusvahelist kaitset. Soome esitas 23.10.2012 Eestile isiku vastuvõtmise

palve, mille Eesti rahuldas. Puudutatud isik saabus 11.12.2012 Eestisse ning esitas PPA-le

rahvusvahelise kaitse taotluse, mis lükati 20.03.2013 otsusega tagasi. Isik viibis

varjupaigataotlejate majutuskeskuses, kust ta lahkus 04.03.2013 oma uut asukohta teatamata.

Puudutatud isik selgitas 23.05.2022 jätkunud vestlusel, et ta valdab araabia keelt ja inglise keelt

ning vähesel määral oskab soome ja vene keelt. Kodumaalt lahkus ta 2020. a oktoobri lõpus

Venemaale, et alustada seal põllumajandustehnika äriga. Moskvasse lendas ta otselennuga

Kairost. Venemaal viibides sai isik oma äri käima, abiellus venelannaga ja XX.XX.XXXX

sündis neile tütar. Isiku andmetel sõitis ta 18.04.2022 või 19.04.2022 Moskvasse, et Venemaalt

illegaalselt Euroopa Liitu tulla. Lahkumise põhjuseks tõi isik Ukraina sõja, mis talle ei

meeldinud. Järelhaagise konteinerisse peidetuna sõitis ta Berliini, kuhu ta jõudis 20.04.2022 või

21.04.2022 öösel; sealt liikus ta bussireisiga Taani ja rongiga Rootsi ning lõpuks jõudis laevaga

Eestisse. Teel Saksamaalt Eestisse isikut kontrolliti, aga sealsed ametnikud aktsepteerisid

Soome juhiluba ja väidetavalt edasi ei uurinud. Ka Eestis olles on temalt dokumente küsitud,

aga ka siis ei tuntud tema vastu huvi (ta näitas Soome juhiluba). Eestisse jõudes oli isikul kaasas

Egiptuse rahvuspass ja Soome juhiload. Isiku sõnade kohaselt aga oli ta ca 1–2 nädalat tagasi

oma Egiptuse rahvuspassi ära kaotanud. Eestisse soovis ta tulla põhjusel, et Soome ei andnud

talle elamisluba. Eestis võttis isik ühendust Tallinnas elava süürlase Y-ga, kellelt palus abi töö

leidmisel. Y andis talle ebaseaduslikult kasutada oma Bolti toidukulleri koti ja oma sõiduauto.

Y Bolti kontot hakkas isik kasutama 15.05.2022 või 16.05.2022. Aga juba XX.XX.XXXX

kasutas isik ka ühe Antoni-nimelise isiku Bolti kontot raha teenimiseks. Maksti sularahas.

PPA soovis 31.05.2022 korraldada Egiptuse Araabia Vabariigi saatkonna konsuli ja puudutatud

isiku vahelist vestlust. Puudutatud isik keeldus vestlusest dokumenteerimise osas ning esitas

suulise taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks.

3-22-1214

3(8)

Puudutatud isikuga peetud vestlusel selgus ka, et tal puudub Eestis püsiv elukoht,

majanduslikud ja perekondlikud sidemed ning igapäevaseks toimetulekuks raha. Isiku sõnul on

tal sotsiaalsed sidemed Venemaal (abikaasa ja laps). Isikul puuduvad Schengeni territooriumil

lähimad perekonnaliikmed, kelle eest tuleks hoolt kanda. Samuti sai isik aru, et viibib Eestis ja

Schengeni alal seadusliku aluseta. Samas avaldas ta vestluse käigus, et on häiritud Ukraina

sõjast ja lahkus seepärast Venemaalt.

Isiku kinnipidamine on põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 alusel, sest Soome juhiloa

alusel pole võimalik õigusaktide normides toodud asjaolusid tuvastada ja kontrollida.

Rahvusvahelise kaitse taotleja osas ei ole lubatud teha päringuid päritoluriiki ja isik ise ei ole

esitanud dokumente, mille alusel asjaolusid tõsikindlalt tuvastada. Enne rahvusvahelise kaitse

menetlust tegi PPA kõik selleks, et isikut dokumenteerida, kuid isik ise keeldus sellest. VRKSi

menetlus on algfaasis, taotlus on vastu võetud ja vaja on teha järgnevad ajamahukad

menetlustoimingud, milleks peab isik olema kättesaadav. Samuti on isiku kinnipidamise

aluseks VRKS § 361 lg 2 p 5. Isiku riiki sisenemise ja taotluse esitamise asjaolud ning

varasemad ütlused, samuti tema väidete eluline usutavus annavad alust kahtluseks, et isik ei

pruugi rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise korral olla enam PPA-le kättesaadav. Isik

ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust kohe, vaid alles siis, kui PPA soovis korraldada

vestlust Egiptuse saatkonna konsuliga. Põgenemisohtu suurendab see, et isik on varem

taotlenud Eestis rahvusvahelist kaitset ja pole sellekohast otsust ära oodanud, vaid lahkus

varjupaigataotlejate majutuskohast oma asukohta teatamata. Isik on valmis kasutama kõiki

abinõusid väljasaatmise vältimiseks. Isik selgitas 23.05.2022 küsitlusel, et ei soovi naasta

kodumaale. Isiku soov teha PPA-ga koostööd on väike. Seega järeldab PPA isiku hoiakutest ja

käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6).

5. Puudutatud isik selgitas 01.06.2022 istungil, et ta ei ole kinnipidamiskeskusesse

paigutamisega nõus. Ta soovib ajada asju konsuliga isiklikult. Puudutatud isik kinnitas, et ta on

varem Eestis rahvusvahelist kaitset taotlenud ja ta lahkus varjupaigataotlejate majutuskeskusest

ilma, et oleks otsusest teadlik olnud. Ta lahkus, kuna sai Soomelt elamisloa ja Soome võimud

lubasid ise teada anda, et ta läheb Eestist Soome. Samuti kinnitas puudutatud isik, et jaanuaris

2020 Soomes tema elamisluba ei pikendatud ja ta saadeti välja Egiptusesse. Puudutatud isik

teab, et tal pole Eestis viibimise alust, kuid sellegipoolest oli tal põhjus Venemaalt

ebaseaduslikult Euroopa Liitu tulekuks. Ta soovib rahvusvahelist kaitset humaansetel

kaalutlustel, kuna ta on Euroopas kaua viibinud. Päritoluriigis teda taga ei kiusata, aga ta ei ole

nõus sinna tagasi pöörduma, kuna tal ei ole seal tööd ega elukohta. Tal ei õnnestunud enda

Eestis viibimist seadustada rahapuuduse tõttu. Ta saadeti Soomest välja, kuna ta esitas

elamisloa taotluse kahel erineval alusel ja ei teadnud, et ei või seda teha. Eestis ei ole tal vara

ega elukohta. Samuti ei ole tal terviseprobleeme.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 01.06.2022 määrusega taotluse ning andis PPA-le loa

X

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

kinnipidamise

aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 01.08.2022.

PPA taotlus on põhjendatud. Puudutatud isik selgitas ka kohtuistungil, et ei soovi tagasi

pöörduda päritoluriiki Egiptusesse, kuna seal pole tal elukohta ega tööd ning Euroopas on ta

juba pikalt viibinud, sh olnud varem Eestis. Seega esineb põgenemisoht PPA viidatud sätete

kohaselt. Isik oli teadlik, et ta tuli Eestisse ning viibis ja töötas siin ebaseaduslikult. Pole ühtegi

tõendit, et ta oleks püüdnud tegutseda ja käituda seaduslikult. Samuti on isik Eestis varem

rahvusvahelist kaitset taotledes lahkunud ilma rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskust

teavitamata. Isiku sõnul tegi ta seda enne, kui sai oma taotluse kohta keelduva otsuse.

Paljasõnaline on väide, et ta arvas, et Soome võimud teavitavad PPA-d, kuna andsid talle

elamisloa. Venemaalt sõja tõttu päritoluriiki naasmise asemel tuli isik teadlikult ebaseaduslikult

3-22-1214

4(8)

Euroopa Liitu, läbides mitut liikmesriiki ja kasutades seejuures smugeldajate abi. Isiku senine

käitumine osutab sellele, et isik ei ole usaldusväärne ega õiguskuulekas. Isiku väide, et ta on

Egiptuse rahvuspassi ära kaotanud, ei ole usutav, arvestades et ta pole näidanud üles soovi teha

enda päritoluriigi poolt dokumenteerimiseks PPA-ga koostööd. Samuti nähtub istungil antud

selgitustest, et isiku võimalus saada Eestis rahvusvahelist kaitset on vähene, sest päritoluriigis

teda taga ei kiusata, vaid ta on sealt lahkunud majanduslikel põhjustel. Seega on ilmne, et isik

esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise

vältimiseks, seejuures alles pärast tema kinnipidamist, mitte Eestisse saabumisel (VRKS § 361

lg 2 p 5). Kuna Soome juhiloa ja Soomest saadud vastuse alusel pole VRKS § 361 lg 2 p-des 1–

3 toodud eeldused tõsikindlalt tuvastatavad, on kinnipidamisel ka neile sätetele tuginemine

põhjendatud. Samuti on äsja esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses vaja teha

toiminguid, milleks isik peab olema kättesaadav (VRKS § 361 lg 2 p 4).

VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik kohaldada, kuna isikul on

põgenemisoht. Arvestades eelnevalt nimetatud asjaolusid ja asjaolu, et isikule ei tekitanud

raskusi mitme Euroopa Liidu liikmesriigi kaudu ebaseaduslikult Eestisse saabumine, ei ole

põhjust arvata, et isik ei lahkuks vabaduses olles mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki. Isiku

kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja

tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Puudutatud isik palub 04.07.2022 täiendatud määruskaebuses halduskohtu 01.06.2022

määrus tühistada, jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest.

Puudutatud isik palub end vabastada tõlke kulude kandmisest.

Halduskohus ei ole puudutatud isikuga seotud asjaolusid õigesti hinnanud. Puudutatud isikul

oli ainus võimalus Venemaalt lahkumiseks saabuda Eestisse ebaseaduslikult mitme Euroopa

Liidu liikmesriigi kaudu. Isik selgitas menetluses, et tal oli põhjus Euroopa Liitu tulekuks ja

siin töötamiseks ning et ta soovib rahvusvahelist kaitset humaansetel kaalutlustel, sest ta on

kaua Euroopas viibinud. Seega puudub tal põhjus vabaduses olles menetluse ajal Eestist

lahkuda. Puudutatud isik saab aru kohustusest olla menetluse käigus PPA-le kättesaadav. Kuna

puudutatud isikul oli põhjus rahvusvahelise kaitse taotlemiseks, ei ole õige halduskohtu

seisukoht, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga vältida väljasaatmist

kodakondsusjärgsesse riiki.

PPA ega kohus ei ole menetluses kõiki asjaolusid välja selgitanud ega puudutatud isiku

põgenemisohtu piisavalt põhjendanud. VSS § 68 sätestab üksnes asjaolud, mis peavad

põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks

tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu

31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Kinnipidamine ei ole PPA eesmärkide saavutamiseks

vältimatu. Asjaolude ebaselgus ja VRKS § 361 lg 2 p-des 1–5 ja 7 nimetatud toimingute

tegemine üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Kinnipidamiskeskusse ei

saa paigutada varjupaigataotlejat, kelle põgenemise oht on väike. Samuti ei saa kohus anda isiku

kinnipidamiskeskusse paigutamiseks luba, lähtudes asjaolude kogumist (faktilisest alusest),

millele taotleja ei ole kohtumenetluses tuginenud (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-

52-14).

Kohtu hinnang, et põgenemisohu tõttu ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine

tõhus, ei ole tõsiselt võetav, kuna kohus on teinud enda kohtumääruse piiratud teabe ja segaste

asjaolude põhjal. On arusamatu, miks kohus ei ole kaalunud meetmena varjupaigataotlejate

3-22-1214

5(8)

majutuskeskuses või kindlaks määratud elukohas elamist. Puudutatud isik kinnitab, et

majutuskeskuses elades täidab ta kõiki PPA nõudeid.

8. PPA palub 19.07.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu

määruse ja selle põhjendustega. PPA lükkas 05.07.2022 otsusega puudutatud isiku

rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi. Puudutatud isik on selle vaidlustanud ja see on praegu

Tallinna Halduskohtu menetluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Puudutatud isik palub määruskaebuses vabastada end tõlkekulude kandmisest.

Ringkonnakohus andis puudutatud isikule 20.06.2022 määrusega riigi õigusabi ning kuna isik

viibib kinnipidamiskeskuses, pole alust arvata, et tema majanduslik seisund oleks paranenud.

Kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel ei hinnata isiku menetluses osalemise edukust

ega mõistlikkust ja seda ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine (HKMS

§ 111 lg 4). Ringkonnakohus rahuldab puudutatud isiku taotluse osaliselt ning vabastab ta

HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel asjas tehtava kohtumääruse sissejuhatuse, resolutsiooni ja

põhjenduste tõlkimise kulude kandmisest. Kuna halduskohtu istungil on osalenud araabia keele

tõlk ja ka vaidlustatud kohtumäärus on isikule tõlgitud araabia keelde, tuleb praeguse

kohtumääruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused tõlkida araabia keelde.

10. Halduskohus leidis 01.06.2022 määruses, et puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse

paigutamine on PPA taotletud alustel (VRKS 361 lg 1 ning lg 2 p-d 1–5 ja VSS § 68 p 6)

põhjendatud. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib isikut kinni pidada § 361 lg-s 2 sätestatud alusel,

kui VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

Halduskohtu määruse tegemise ajal kehtinud VRKS § 361 lg 2 p-de 1–5 alusel võib

rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või

isikusamasuse kontrollimiseks (p 1), tema kodakondsuse kontrollimiseks ja väljaselgitamiseks

(p 2) ning isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimiseks (p 3);

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks,

eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4); ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik

on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või

väljasaatmise vältimiseks (p 5). VRKS § 361 lg 2 p-de 1–5 kohaldamise esmaseks eelduseks on

vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. Kõigi nende sätete kohaldamist

saab põhjendada ka põgenemisohuga, olenemata sellest, et põgenemisohtu on nimetatud üksnes

VRKS § 361 lg 2 p-s 4. Selles sättes nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb

VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (VRKS § 361 lg 21).

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud PPA ja halduskohus isiku kinnipidamisel tugineda

VRKS § 361 lg 2 p-dele 1–3. Puudub vaidlus, et puudutatud isikul ei ole muid isiku

tuvastamist võimaldavaid dokumente peale Soome juhiloa. Samas ei õigusta isiku VRKS §

361 lg 2 p-de

1–2 alusel kinnipidamist pelgalt asjaolu, et välismaalasel puuduvad isikut tõendavad

dokumendid, vaid PPA-l peaks olema põhjendatud kahtlus isiku esitatud andmete õigsuses, mis

võiks VSS § 68 p 3 järgi viidata põgenemise ohule (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019

määrus nr 3-19-1795, p 13; 06.02.2020 määrus nr 3-19-2377, p 27; 07.10.2020 määrus nr 3-

201550, p-d 9; 20.05.2022 määrus nr 3-22-678, p 9). PPA taotlusest sellise kahtluse olemasolu

ei nähtu. PPA selgitas taotluses, et esitas 22.05.2022 Soome Vabariigile päringu eesmärgiga

tuvastada isiku samasus ning saadud vastusest nähtus, et isik on seal 2012. a taotlenud

varjupaika ja omas hiljem ka mitut tööluba. Samuti oli PPA taotlusest nähtuvalt tuvastanud, et

PPA tegi 2013. a puudutatud isikule rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse.

Haldusasjas nr 3-22-1149 esitas PPA halduskohtule taotluse lisana mh 22.05.2022 kuupäevaga

3-22-1214

6(8)

isiku tuvastamise akti, mille kohaselt luges PPA puudutatud isiku nime ja sünniaja õigeks. PPA

on taotluses ja kohtuistungil (dtl 44) tuginenud vajadusele puudutatud isiku samasust

päritoluriigi kaudu täiendavalt kontrollida, kuid ei ole väitnud, et tal oleks põhjendatud kahtlus,

et saadud teave isiku nime, sünniaja või kodakondsuse kohta ei oleks tõene. Olukorras, kus

PPA-l ei ole isikusamasuses kahtlust ja rahvusvahelise kaitse menetluses ei ole võimalik teha

päringuid päritoluriiki, ei saa tema kinnipidamiskeskuses kinnipidamine aidata kaasa VRKS §

361 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud eesmärkide täitmisele.

Samuti ei ole PPA oma taotluses täpsemalt selgitanud, miks on vajalik isiku kinnipidamine

VRKS § 361 lg 2 p 3 alusel. PPA on taotluses esitanud ülevaate 22.05.2022 ja 23.05.2022

küsitlusel isiku antud ütlustest oma Eestisse saabumise ja Eestis viibimise kohta. Samas ei ole

PPA taotluses ega kohtuistungil väitnud, et ta peaks isiku sellekohaseid ütlusi ebapiisavateks

või ebausaldusväärseteks. Puudutatud isik ei ole kohtuistungil väitnud, et tema varem antud

ütlused ei vasta tõele. Samuti pole ta vastu vaielnud sellele, et on ebaseaduslikult Eestisse

sisenenud ja Eestis viibinud. Eelneva tõttu ei saanud ringkonnakohtu hinnangul isikut kinni

pidada VRKS § 361 lg 2 p 3 alusel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2020 määrus nr 3-

201550, p 10).

12. Küll leidis halduskohus õigesti, et PPA taotluse esitamise ajal esines alus isiku

kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Sätte peamine eesmärk on tagada, et isik oleks

PPA-le kättesaadav asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt

ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse

aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis

ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja

isiklikku osalust ja kättesaadavust. Sätte kohaldamine aitab kaasa ka taotleja teise

liikmesriiki edasiliikumise ennetamisele (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d

18.1–18.2). Kuigi asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse

võtmiseks, võib see olla piisav koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine

isiku osaluseta ei ole võimalik (vt ka Riigikohtu 29.01.2015 määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p

12; Tallinna Ringkonnakohtu 08.0.2021 määrus nr 3-21-2004, p 11). PPA esitas

halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks vahetult pärast seda, kui puudutatud isik oli esitanud rahvusvahelise kaitse

taotluse. VRKS § 18 lg 2 kohaselt peab PPA kontrollima rahvusvahelise kaitse taotleja

esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning

tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid. Kuna PPA-l ei olnud halduskohtule taotluse

esitamise ajaks võimalik veel isiku väiteid põhjalikumalt kontrollida, oli isiku kättesaadavus

vajalik. VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel saab isikut kinni pidada siiski üksnes seni, kuni

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud.

PPA selgitas vastuses määruskaebusele, et lükkas puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse

taotluse 05.07.2022 otsusega tagasi. Seega võib eeldada, et PPA-l ei saa enam olla

vältimatut vajadust isiku taotluse aluseks olevaid asjaolusid välja selgitada ja alates

05.07.2022 ei ole puudutatud isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel põhjendatud

(vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2020 määrus nr 3-20-1232, p 13.2; 03.09.2021 määrus

nr 3-21-1340, p 13; 17.12.2021 määrus nr 3-21-1404, p 19).

13. Eelnevale vaatamata leiab ringkonnakohus, et puudutatud isiku kinnipidamine on

põhjendatud ka alates 05.07.2022 ja seda VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel. Nimetatud alus on

kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba

peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS alusel ning objektiivsete

kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust

arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi

3-22-1214

7(8)

lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist (Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p-

d 12–13; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 16–17; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020

määrus nr 3-19-2377, p-d 23–24 ja seal viidatud kohtupraktika). Taotleja sellistele

eesmärkidele võivad viidata näiteks tema riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise

asjaolud (sh taotluse esitamise aeg) ja ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks,

et isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete

eluline usutavus (nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Haldusasjast nr 3-

21-1149 nähtuvalt peeti puudutatud isik 22.05.2022 kinni VSS alusel ning PPA tegi talle

23.05.2022 ka kohe sundtäidetava lahkumisettekirjutuse. Tallinna Halduskohus andis

24.05.2022 määrusega PPAle loa pidada puudutatud isikut kinni VSS § 15 lg 1, lg 2 p-de

1–3 ja § 23 lg 1 alusel. Samuti annab isiku käitumine (ebaseaduslik riiki sisenemine; isiku

teekond enne Eestisse jõudmist ja vahendajate kasutamine; rahvusvahelise kaitse taotluse

esitamine Eestis alles 10 päeva pärast kinnipidamist, kuigi ta oleks saanud selle esitada juba

varem mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis või kohe Eestisse saabudes) põhjust

kahtluseks,

et

rahvusvahelise

kaitse

taotlus

on

esitatud

lahkumiskohustuse

edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

14. PPA põhjendas oma taotluses põgenemisohu olemasolu VSS § 68 p-s 6 nimetatud asjaolu

esinemisega. Selle sätte järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on

PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja

käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kuigi VSS §-s 68 sätestatakse asjaolud,

mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, tuleb ohu lõplikuks

kindlakstegemiseks vaadelda ka muid välismaalasega seotud asjaolusid kogumis

(Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel ei ole

iseenesest keelatud arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist

(Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused nr 3-19-334; 15.11.2021 määrus nr 3-21-2175, p 16).

15. Ringkonnakohus jagab halduskohtu ja PPA seisukohta, et puudutatud isikul esineb VSS §

68 p-st 6 tulenev põgenemise oht. Seejuures ei nõustu ringkonnakohus puudutatud isikuga, et

PPA ega halduskohus ei ole oma sellekohast seisukohta põhjendanud ning et halduskohus on

lähtunud asjaolude kogumist, millele taotleja ei ole kohtumenetluses tuginenud. PPA tugines

halduskohtule esitatud taotluses isiku 22.05.2022 ja 23.05.2022 antud ütlustele (esitatud

halduskohtule 23.05.2022 taotlusega haldusasjas nr 3-22-114), mille kohaselt ta sisenes

Venemaalt Euroopa Liitu vahendajate abil ebaseaduslikult, läbis enne Eestisse saabumist teisi

Euroopa Liidu riike ning viibis ja töötas siin seadusliku aluseta. Samuti selgitas PPA, et isik on

varem Eestis rahvusvahelist kaitset taotlenud ning ilma seda ära ootamata ja oma viibimiskohta

teatamata varjupaigataotlejate majutuskeskusest lahkunud, praeguse rahvusvahelise kaitse

taotluse esitas isik aga alles siis, kui PPA soovis korraldada isiku dokumenteerimise tema

päritoluriigi konsuli kaudu. Puudutatud isik halduskohtu istungil nendele väidetele vastu ei

vaielnud (dtl 43). Samas kinnitas ta kohtuistungil, et ei ole nõus päritoluriiki tagasi minema,

sest ta on Euroopaga rohkem seotud kui koduriigiga. Ringkonnakohtu hinnangul võis PPA ja

halduskohus nimetatud asjaolude põhjal põhjendatult järeldada, et puudutatud isikul esineb

põgenemise oht, sest ta ei soovi lahkumiskohustust täita ja koduriiki tagasi minna. On

tõenäoline, et Egiptusesse naasmise asemel püüab isik erinevaid võimalusi kasutades Euroopa

Liitu jääda, nagu ta on varem juba teinud. Eelnevast tulenevalt leidis halduskohus õigesti, et

leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik, sest need ei hoia võimalikku

põgenemist ära. Ringkonnakohus leiab seega, et halduskohus on isiku põgenemisohtu piisavalt

põhjendanud, lähtudes seejuures puudutatud isikuga seotud konkreetsetest asjaoludest ja

arvestades kinnipidamiskeskusesse paigutamise menetlusele omaseid leebemaid asjaolude

3-22-1214

8(8)

tõendatuse nõudeid (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 14). Määruskaebuses

ei ole toodud esile selliseid asjaolusid, mis halduskohtu järelduse põgenemisohu esinemise

kohta ümber lükkaksid. Pelgalt isiku lubadusest Eestisse jääda ja PPA nõudeid täita ei piisa

leebemate järelevalvemeetmete (VRKS § 29 lg 1) kohaldamiseks.

16. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 01.06.2022

määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt

käesoleva määruse põhjendustele.

17. VRKS §-st 13 ja HKMS § 175 lg-st 3 lähtuvalt tuleb kohtumääruse avaldamisel

asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)