1-21-8530/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated1-21-8530/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1
1-21-8530
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 06.09.2022. a Tallinn kohtumaja a
Kohtuasja nr
1-21-8530
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungi
sekretär Laura Ubei-Kon
Tõlk
Zemfira Lampmann
Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid I.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu I.T (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas)
Kohtuistungi toimumise aeg, 29.08.2022. a, Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht
RESOLUTSIOON
Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata I.T .
Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile Tallinna kinnipeetavale I.T-le. ja
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
2
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Tallinna Vangla esitas 19.07.2022. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava I.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Harju Maakohtu 13.01.2022 a otsusega tunnistati I.T 199 lg 2 p 5, 7, süüdi KarS § järgi KarS § 6 karistati teda ja 8 1 alusel 1 aasta 5 kuu ja 26- vangistusega. lg päevase
Karistuse kandmise algus oli 21.10.2021 16.04.2023. a. . a ja lõpp on
I.T kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et I.T
osaleb sotsiaalprogrammis, distsiplinaarkaristusi on 1. vanglas töötab,
Vabanemisjärgselt on tal võimalik asuda elama oma endisesse elukohta Tallinnas. Kindel vabanemisjärgne töökoht puudub ja vangla andmetel on tasumata rahalisi kohustusi 8261,21 € tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist. . Tallinna Vangla ei toeta I.T
I.T taotles kohtult tingim vanglast vabastami isi ennetähtaegset st. Ta ei ole nõus
rehabilitatsioonile minema, on seisukohal, et ainuüksi sotsiaalprogrammi läbimisejärgselt ta teab, kuidas edaspidi sõltuvust vältida.
Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Laura Liisa Mölder
edastas kirjalikult arvamuse mille kohaselt , abiprokurör ei toeta I.T tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud
süüdimõistetu arvamuse, leiab, et I.T tule
b jätta tingimisi enne tähtaega
vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi
ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Karistusregistrist nähtub, et I.T on praegusel ajal 5 kehtiv at kriminaalkaristust ning vanglas viibib 3. korda. Varasemalt karistatud varguste, provotseeritud
tapmise ning vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes. Käesolevat karistust kannab varguse eest, mis viitab sellele, et kuritegude muster on valdavalt jäänud samaks, paneb toime
kuritegusid majandusliku kasu saamiseks ja joovastite sõltuvuse rahuldamiseks. Varasemat käitumist iseloomustab lisaks vargustele ka vägivalla kasutamine, mida viimaste kuritegude puhul isik ei kasutanud. Soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide sõltuvus, majanduslikud probleemid ja grupimõju ning teod on impulsiivse iseloomuga. Vanglas I.T osaleb sotsiaalprogrammis kehtivaid distsiplinaarkaristusi töötab, ja on tal 1.
Asja materjalidest nähtub, et I.T-le tekitavad probleeme nii alkoholi kui ka
narkootikumide tarvitamine. Vangla meditsiiniosakonna osakonna andmetel on kinnipeetav
alkoholisõltlane. Kinnipeetav tunnistab, et tal olid probleemid alkoholiga ning hakkas seda tarvitama 13-14- levat vangistust vabaduses viibimise aastaselt. Kinnipeetava sõnul enne käeso ajal tarvitas alkoholi periooditi, nt tarbis 2-3 päeva järjest, peale mida oli mitu päeva pohmell ja siis nädal kuni kuu aega ei tarbinud. Kõik varguse episoodid kinnipeetav enda sõnul pani toime alkoholijoobes ning leiab, et joobes kergekäeliselt paneb kuritegusid toime. Kinnipeetav on ka varasenat kuritegude ajal olnud alkoholijoobes. Provotseeritud tapmise ajal oli samuti joobes. Kinnipeetav leiab, et alkoholi tarbimine on tema jaoks probleem ja selle probleemiga
tule ka varasemas b tegeleda ning nõus osalema vanglas vastavates programmides. Samuti
riskihindamises nähtub, et alkoholi tarvitamise probleemiga tuleb tegeleda, kuid ei ole ise miskit ette võtnud ja jätkanud tarvitamist.
3
Vangla meditsiiniosakonna osakonna andmetel on I.T narkosõltlane. Kinnipeetava sõnul viimati amfetamiini ca 2 nädalat enne kinnipidamist tarvitas ta , so oktoobr 2021. a. is Tarvitas vabaduses olles paaril korral nädalas (süstis) ning ka mõned korrad tarvitas ectasyt.
Varguseid pani ta toime narkootikumide ostmiseks. Leiab, et narkootikumid on temale
probleemiks ning sooviks tarvitamisest loobuda. Samuti varasemalt ja ka käesoleva süüdimõistmise raames pani toime vargusi sõltuvusainete soetamise eesmärgil.
KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat
elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo
toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Kohus leiab, et I.T puhul on olemas positiivsed asjaolud, mis toetaksid tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist – vanglas töötamine, sotsiaalprogrammi läbimine
ja ning vabaduses elukoha - ema olemasolu. Kuid vangla ning positiivselt toetava lähedase
täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine ei ole iseenesest automaatselt sellisteks
asjaoludeks, millele tuginedes saaks kindlalt uskuda, et kinnipeetava edasine käitumine vabaduses on õiguskuulekas ning oleks põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamine. I.T omab praegusel ajal 1 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab
kohtule, et kui isik ei ole võimeline isegi kontrollitud keskkonnas nõuetekohaselt käituma, kuidas on ta võimeline seda siis vabaduses tegema. I.T teatas kohtuistungil, et ta ei plaani vabanemisjärgselt tegeleda oma sõltuvustega ning on arvamusel, et vanglas läbitud sotsiaalprogramm on talle piisav, et hoiduda edaspidi sõltuvusainete tarvitamisest. On seisukohal, et tal ei ole vaja läbida rehabilitatsiooni, ta teab ise niigi
, kuidas edaspidi käituda. I.T viibib mitmendat korda vanglas ning vabanes eelmises kriminaalasjas nr 1-20-
3444 vanglast 26.09.2020. a, kuid ta pani uued kuriteod toime juba 7. kuul peale vanglast vabanemist. Seega ei avaldanud eelmine 7-kuuline vangistus I.T-le , et piisavalt mõju edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest. Seega peab I.T kandma pikemaajalist vangistust.
I.T k mitmeid aastaid kestnud alkoholi ja äitumismustreid on kujundanud
narkootikumide tarbimine. on prognoos pigem Seega arvestades isiku varasemat käitumist,
negatiivne ja üsna reaalne, et isik võib jätkata sõltuvusainete tarvitamist ja kuritegeliku tegevusega. Kohtu hinnangul on I.T suhtunud hiskonnas kehtivatesse ü reeglitesse ükskõikselt ja täitnud neid valikuliselt. Isiku eelnev kriminaalkorras karistatus ja sõltuvusainete tarvitamine võib suurendada tema puhul uue kuriteo riski. Kohus leiab, et I.T ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ära kantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada
I.T uut kuritegu mitte toime panema. I.T Kohus leiab, et on otstarbekas jätta
tingi , tema puhul ei
misi ennetähtaegselt vabastamata ole veel karistuse eesmärgid täidetud. I.T ei toeta ka ega Tallinna Vangla tingimisi ennetähtaegset vabastamist prokurör . Süüdimõistetu peab tunnetama ka karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/