2-20-18595/45 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

05.09.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-18595

Tsiviilasi

O. S. hagi T. B. vastu 22 000,00 euro nõudes

Tsiviilasja hind

22 000,00 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja O. S. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja T. B. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 13.06.2022

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Mõista välja T. B.lt O. S. kasuks 20 634,52 eurot.

3. Jätta O. S. hagi T. B. vastu rahuldamata 1365,48 euro osas.

4. Jätta tähelepanuta O. S. poolt 23.02.2022 lõplikes seisukohtades esitatud

viivisenõue.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud 6% ulatuses O. S. ja 94% ulatuses T. B. kanda.

6. Mõista välja O. S.lt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna riigilõiv 54,00 eurot.

7. Välja mõista O. S.lt Eesti Vabariigi kasuks viivis riigituludesse tasutavalt

menetluskulult (54,00 eurot) alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Mõista välja T. B.lt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna riigilõiv 846,00

eurot.

9. Välja mõista T. B.lt Eesti Vabariigi kasuks viivis riigituludesse tasutavalt

menetluskulult (846,00 eurot) alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

10. Pärast otsuse jõustumist saata määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele.

2(5)

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. O. S. (hageja) esitas kohtule hagi T. B. (kostja) vastu 22 000,00 euro nõudes. Kohtule

esitatud asjaolude kohaselt võttis kostja 2019. aastal laenu 20 000,00 eurot. Hageja tagas

laenu oma korterile seatud hüpoteegiga. Pooled läksid 2019. aasta detsembris lahku ja kostja

lõpetas laenu tagasimaksete tegemise. Laenuandja algatas täitemenetluse 176/2020/1020.

Hageja sissenõudjaga kokkulepet ei saavutanud. Korteri sundmüümise vältimiseks tasus

hageja laenumakseid alates 2020. aasta septembrist ning võttis uue laenu summas 24 000,00

eurot, et maksta tagasi kostja poolt võetud laen.

2. Hageja arvates käitus kostja pahatahtlikult, sest kooselu lõppes kõigest paar kuud pärast

laenu kättesaamist ning kostja on ka varem hageja ID-kaarti kasutades laene võtnud hageja

nõusolekuta. Selles osas on kostja suhtes algatatud kriminaalmenetlus.

3. Hageja nõustus kooselu puudutavate väidetega, kuid leidis, et laenu kasutas kostja

vastavalt oma soovidele ja tegemist polnud ühisteks kuludeks võetud laenuga.

4. Hageja esitas lõplikes seisukohtades 23.02.2022 viivisenõude mõista kostjalt välja viivis

alates 30.10.2020 kuni põhinõude tasumiseni. Hageja esitas 05.09.2022 kohtule täiendava

selgituse.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt elasid pooled koos 20 aastat ning võlad on

alati olnud ühised, millest saadud raha on kulutatud perele. Lahkuminek tulenes hageja

käitumisest. Kostja võttis laenu 27.03.2018 ja 2019. aastal muudeti lepingut, sest kostja tegi

ennetähtaegse sissemakse summas 4000,00 eurot. Seejärel kaotas kostja töö ja tuli

pandeemia, mis halvendas kostja majanduslikku seisu ning ta ei suutnud laenu tagasi maksta

ja on siiani võlgades ka muude kohustustega.

6. Hüpoteeklaen AS ütles laenulepingu üles 19.05.2020. Kostja maksis pärast lepingu

muutmist hageja kontole perioodil 17.10.2019 kuni 26.02.2020 1292,00 eurot. Pärast

hagejast lahkuminekut tasus kostja hageja kontole alates 26.09.2019 kuni 18.11.2019

7620,00 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

8. Hageja esitas kostja vastu hagi 22 000,00 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt täitis hageja

kostja kohustuse hüpoteegiga tagatud kohustuste katteks ja korteri sundvõõrandamise

vältimiseks. Hageja esitas nõude alusetu rikastumise sätete alusel. Ulatuses, milles hagejal

on nõue hüpoteegiga tagatud kohustuse täitmisest tulenevalt seaduse alusel, ei saa hageja

nõuda kostjalt makseid alusetu rikastumise sätete alusel.

9. Asjas mittevaidlustatud asjaolude (TsMS § 231 lg 2 ja 4) ja poolte esitatud tõendite alusel

loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud. Hüpoteeklaen AS ja kostja sõlmisid 27.03.2018

laenulepingu nr xxxxxxxx, mille kohaselt sai kostja laenu 25 000,00 eurot (I kd, tl 115).

27.03.2018 sõlmisid Hüpoteeklaen AS ja hageja käenduslepingu, mille p 3.1 kohaselt

3(5)

kohustus hageja täitma laenulepingust tulenevaid kohustusi Hüpoteeklaen AS ees juhul, kui

kostja ei täida oma kohustusi õigeaegselt ja/või nõuetekohaselt. Hageja vastutus on

käenduslepingu p 3.5 kohaselt piiratud summaga 33 000,00 eurot (I kd, tl 116). Lepingu

tagatiseks on XXX, Pärnu ja YYY, Pärnu korterid (I kd, tl 115). 30.09.2019 sõlmisid

Hüpoteeklaen AS ja kostja krediidlepingu nr xxxxxxxx muudatuse nr 1, mille kohaselt sai

kostja 20 000,00 eurot, krediidi tagasimaksete summa oli 44 521,46 eurot ja krediidi

sihtotstarve oli laenu osaline tagastamine (I kd, tl 5). Nimetatud lepingut tagas hagejaga

30.09.2019 sõlmitud käendusleping 26 000,00 euro ulatuses. Kostja oma kohustusi

nõuetekohaselt ei täitnud ning Hüpoteeklaen AS ütles lepingu alates 19.05.2020 üles ning

sissenõutavaks muutus laenusumma koos kõrvalnõutega, so 20 634,52 eurot (II kd, tl 101).

Täitetoimingu teatest nähtuvalt algatas Pärnu kohtutäitur Rocki Albert täitementluse nr

176/2020/1020 (I kd, tl 6-7). Täitedokumendiks on Pärnu notar Anu Raid 27.03.2018

koostatud ja tõestatud notariaalakt nr 540 „Hüpoteekide lõpetamise leping, kortriomandite

ühishüpoteegiga koormamise leping ning asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused“.

Hageja tasus 09.09.2020 täiteasja nr 176/2020/1020 raames 275,40 eurot (I kd tl 8). AS

Hüpoteeklaen AS ja hageja sõlmisid 04.11.2020 krediidilepingu nr xxxxxxxx, millega

refinantseeriti kostja laenulepingust nr xxxxxxxx muudatusest nr 1 tulenev võlgnevus ja

hageja Mogo OÜ kohustus ning krediiidi tagasimaksete summaks jäi 57 634,27 eurot (I kd tl

9, II kd tl 147-153). Nimetatud lepingu tagatiseks on hagejale kuuluv kinnisasi YYY, Pärnu

(I kd tl 9, II kd tl 147-153).

10. Kohus täitis 23.09.2021 määrusega selgituskohustust ning selgitas käesolevale vaidlusele

kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (I kd, tl 122-123).

11. Hagejal on kostja vastu kostja kohustuse täitmisest tulenev regressinõue. Kinnisasja võib

hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal),

on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel (AÕS § 325

lg 1). Hüpoteegi seadmisega tekkis laenuandjal õigus nõuda laenukohustuste täitmist

hagejale kuuluva korteri arvelt siis, kui kostja jätab laenumaksed tasumata. Kostja jättis

laenumaksed tasumata, laenuandja algatas täitemenetluse kohustuse sissenõudmiseks

hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvelt. Kostja võttis omaks asjaolu, et jäi laenumaksetega

võlgnevusse. Seetõttu ei tule nimetatud asjaolu hagejal tõendada. Hageja hüpoteegi seadmise

lepingut kohtule esitanud ei ole. Samas puudub vaidlus hüpoteegi seamise lepingu osas.

Kohtule esitatud täitetoimingu teatest nähtuvalt algatas Pärnu kohtutäitur Rocki Albert

täitedokumendiks Pärnu notar Anu Raid 27.03.2018 koostatud ja tõestatud notariaalakt nr

540 „Hüpoeekide lõpetamise leping, kortriomandite ühishüpoteegiga koormamise leping

ning asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused“ (I kd, tl 6-7).

12. Kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (AÕS § 352 lg 1). Kui võla tasub hüpoteegiga

koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle

(AÕS § 349 lg 3 ls 1). Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid (AÕS § 349

lg 3 ls 2). Kui põhivõlgniku kohustus on muutunud sissenõutavaks, võib käendaja igal ajal

täita kohustuse põhivõlgniku asemel (VÕS § 151 lg 2). Põhivõlgniku kohustuse täitnud

käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu (VÕS § 152

lg 1 ls 1). Nõue läheb seaduse alusel üle isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga

on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine (VÕS § 173 lg 3 p 2). VÕS § 173 lõike

3 punktides 1–3 sätestatud juhtudel ei lähe nõude täitmise kohustus üle ulatuses, milles

kohustus langeb nõude omandaja ja võlgniku vahelises õigussuhtes nõude omandajale (VÕS

§ 173 lg 4). Kuna hageja täitis kostja laenukohustuse, mida laenuandja võis nõuda, siis saab

hageja nõuda kostjalt laenuandja ees täidetud kohustuste täitmist endale. Laenuandjal oli

tekkinud õigus nõuda kogu võla tagastamist, kuna laenuandja (Hüpoteeklaen AS) ütles

lepingu alates 19.05.2020 üles ning sissenõutavaks muutus laenusumma koos

4(5)

kõrvalnõuetega, so 20 634,52 eurot. Hagiavalduse kohaselt algatas laenandja täitemenetluse

nõudega summas 21 570,42 eurot. Hageja refinantseeris kostja laenulepingust nr xxxxxxxx

tuleneva kohustuse.

13. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele summas 20 634,52 eurot. Kostja ja

Hüpoteeklaen AS vahel sõlmitud lepingust tulenevalt oli nõue summas 20 634,52 eurot

muutunud sissenõutavaks ja refinantseerimislepinguga täitis hageja kohustuse hüpoteegiga

koormatud kinnisasja omanikuna selles ulatuses. Täitemenetluses olid nõudesumma (21

570,42 euro) sees lisaks ka täitekulud, aga kuna see oli täitemenetlus hageja vastu mitte kostja

suhtes, siis kohtu hinnangul ei saa täitemenetluse kulusid kostjalt välja nõuda. Hageja võttis

üle laenulepingust tuleneva kostja kohustuse Hüpoteeklaen AS ees, põhjusel, et tema kodu ei

läheks müüki. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei nõustunud hageja täitma kostja

kohustust vabatahtlikult. Kostja asemel peab 20 634,52 eurot nüüd tagastama hageja.

14. Kostja tasus Hüpoteeklaen AS-le 17.10.2019 182,06 eurot (II kd tl 103), 18.11.2019

275,40 eurot (II kd tl 102), 16.12.2019 275 eurot (II kd, tl 104), 24.01.2020 280 eurot (II kd,

tl 106) ja 26.02.2020 280 eurot (II kd tl 105). Nimetatud summad on Hüpoteeklaen AS-le

tasutud kostja poolt enne laenulepingu ülesütlemist ning arvestatud võlgnevuse katteks.

Kostja poolt hagejale perioodil 26.09.2019 kuni 18.11.2019 tasutud summad on tasutud enne

laenulepingust nr xxxxxxxx tuleneva nõude sissenõutavaks muutumist. Samuti ei oska kostja

konkreetselt öelda, millise kohustuse katteks nimetatud summad on tasutud (elatis ja

kiirlaenude tagasimaksmine). Seega kohus nimetatud summasid summast 20 634,52 eurot

maha arvestada ei saa.

15. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt, so summas 20 634,52 eurot.

16. Hageja esitas 23.02.2022 lõplikes seisukohtades viivisenõude alates 30.10.2020 kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja esitas hagiavalduse täpsustuses üksnes 22 000,00 euro

nõude (I kd, tl 68-69). Viivisenõude esitas hageja esmakordselt lõplikes seisukohtades

23.02.2022. Kohus uuendas 22.03.2022 määrusega tsiviilasja menetluse ja määras asjaolude

täpsustamiseks kohtuistungi. Hageja märkis 13.06.2022 toimunud istungil, et ta nõuab

kostjalt 22 000,00 euro väljamõistmist. Hageja viivisenõuet kohtule ei esitanud. Vastavalt

tuleb 23.02.2022 esitatud viivisenõue jätta tähelepanuta.

17. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu

hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Kohus jätab arvestamata hageja poolt esitatud pangakonto väljavõtted (I kd, tl 128-198, II kd

tl 1-97), laenulepingud (II kd, tl 123-146). Kohus jätab tähelepanuta hageja 05.09.2022

selgituse, kuna see on esitatud hilinemisega.

MENETLUSKULUD

18. Kohus rahuldas hagi osaliselt, so 94% ulatuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult

või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse menetluskulud tuleb

jätta 94% ulatuses kostja kanda ja 6% ulatuses hageja kanda.

19. Pooltel menetluses lepingulisi esindajaid ei olnud. Ainus menetluskulu on riigilõiv

900,00 eurot. Kohus vabastas hageja 15.04.2021 määrusega hagi esitamisel riigilõivu

tasumise kohustusest summas 900,00 eurot (I kd, tl 107-108).

20. Menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda

osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt

hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude

kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi

andmise kohta, kui hagi rahuldatakse (TsMS § 190 lg 3). Kui hageja sai menetlusabi

5(5)

menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt rahuldamata jätmise korral menetluskulud

riigituludesse täies ulatuses välja (TsMS § 190 lg 4). Hageja sai menetlusabi, millega kohus

vabastas hageja riigilõivu tasumise kohustusest 900,00 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi

osaliselt, mõistab kohus hagejalt menetlusabina saadud 900,00 eurolt 6% Eesti Vabariigi

kasuks välja. Ülejäänud 94% tuleb välja mõista kostjalt Eesti Vabariigi kasuks. Seega

mõistab kohus hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja 54,00 eurot ja kostjalt 846,00 eurot Eesti

Vabariigi kasuks.

21. Kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude

tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(TsMS § 179 lg 9 ls 1). Kohus märgib selle menetluskulude väljamõistmise lahendis (TsMS

§ 179 lg 9 ls 2).

22. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik