Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
EE ·

1-10-7631/571-10-7631/57 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Summary AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoobril 2010.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 04.10.2010.a. Kriminaalasja number 1-10-7631 (09240104090) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Erika Skobioale Tõlk Olga Nõmmemees Kriminaalasi Sergei Lahtini, Aleksandr Vassiljevi süüdistuses KarS § ...

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoobril 2010.a, Narva kohtumaja

Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 04.10.2010.a. Kriminaalasja number 1-10-7631 (09240104090) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Erika Skobioale Tõlk Olga Nõmmemees Kriminaalasi Sergei Lahtini, Aleksandr Vassiljevi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi, L.M-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi,

U.N-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi, M.F-i

süüdistuses KarS § 202 lg 1 järgi, J.L-i , Timofei Rasstrõgini, B.P süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi, lühimenetluse korras Prokuröri abi Marina Zagorets Süüdistatav Sergei Lahtin

Elukoht Xxx, asukoht Viru Vangla, isikukood 37910152213, ilma kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel – vene keel, ei tööta.

Varasemad karistused: - 04.05.1998.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2, § 203 lg 1 järgi tingimisi vabaduskaotusega 6 kuud katseajaga 2 aastat;

- 11.10.2000.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 2 järgi arestiga 1 kuu; - 30.12.2002.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vangistusega 10 kuud;

- 02.04.2004.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi vangistusega 11 kuud; Tõkend – vahistamine alates 22.12.2009.a. Kaitsja Vandeadvokaat Vladimir Rogulski Süüdistatav Aleksandr Vassiljev

Elukoht Xxx, asukoht Viru Vangla, isikukood 38111022213, ilma

1-10-7631

2(76) kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel – vene keel, ei tööta.

Varasemad karistused:

- 07.06.1999.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 1 järgi tingimisi vabaduskaotusega 3 kuud katseajaga 1 aasta; - 04.10.2000.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2,3 järgi vabaduskaotusega 1 aasta;

- 11.04.2005.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta katseajaga 2 aastat; - 29.05.2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199

lg 2 p 4,5 järgi vangistusega 1 aasta, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat; - 30.06.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi vangistusega 2 kuud 20 päeva, KarS § 65 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat. Tõkend – vahistamine alates 16.02.2010.a. Kaitsja Vandeadvokaat Oleg Gorškaljov Süüdistatav L.M

Elukoht Xxx, isikukood xxx, asukoht Ida Prefektuuri Narva kamber, ilma kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistused: - 21.04.1999.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, § 140 lg 2 p 1,3 järgi vabaduskaotusega 1 aasta; - 11.05.2000.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2, § 143 lg 2 p 2 järgi vabaduskaotusega 1 aasta 6 kuud;

- 03.01.2002.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi vabaduskaotusega 1 aasta 3 kuud; - 05.09.2003.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1, § 199

lg 2 p 4,8, § 215 lg 2 p 1, § 346 järgi vangistusega 2 aastat ja

rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses ehk summas 1500 krooni; - 14.01.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 121 järgi vangistusega 1 aasta 8 kuud 17 päeva; - 10.03.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8, § 121 järgi vangistusega 10 kuud; - Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 15.05.2009.a lg 2 p 5, 9 järgi vangistusega 10 kuud ja 24 päeva; - 28.05.2009.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 2 kuud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 26.12.2009.a. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin Süüdistatav U.N

Elukoht Xxx, isikukood xxx, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta.

1-10-7631

3(76)

Varasem karistus: - 04.11.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 263

p 1,4 järgi KarS § 73 alusel tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 3 aastat. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 17.02.2010.a. Kaitsja Vandeadvokaat Oleg Gorškaljov Süüdistatav M.F

Elukoht Xxx, isikukood xxx, ilma kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistused: - 25.06.2001.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 1, § 107 lg 2 p 2 järgi vabaduskaotusega 7 aastat; - 21.05.2010.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 184

lg 2 p 1, § 394 lg 1 järgi vangistusega 6 aastat, KarS § 74 lg 2 alusel vangistusega 3 kuud 8 päeva, KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 5 aastat 8 kuud 22 päeva katseajaga 3 aastat. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 15.03.2010.a. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin Süüdistatav J.L

Elukoht Xxx, isikukood xxx, ilma kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, töökoht: ehitusfirma. Varasemad karistused: - 18.11.1999.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 - § 15 lg 2 järgi tingimisi vabaduskaotusega 6 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud;

- 28.04.2000.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 202-5 lg 1 järgi arestiga 2 kuud; - 21.05.2001.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3, § 203 lg 1, § 202-5 lg 1 järgi vabaduskaotusega 2 aastat, KrK § 41 alusel vabaduskaotusega 2 aastat 2 kuud; - 20.12.2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi vangistusega 4 kuud; - 14.10.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 184

lg 2 p 1,2 järgi KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 3 aastat katseajaga 2 aastat; - 04.11.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 215

lg 2 p 1 järgi KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 6 kuud katseajaga 2 aastat. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 26.02.2010.a. Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Politšev Süüdistatav Timofei Rasstrõgin

Elukoht Xxx, isikukood 38104103736, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, ei tööta.

1-10-7631

4(76) Varasemad karistused: - 30.03.1999.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1,2 järgi tingimisi vabaduskaotusega 1 aasta katseajaga 3 aastat; - 15.06.2000.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1,2, § 140

lg 2 p 1,2 järgi KrK § 40 lg 1, § 47 alusel tingimisi vabaduskaotusega 1 aasta 3 kuud katseajaga 1 aasta, KrK § 140 lg

2
p 1,2,3, § 202-5 lg 1, § 210-2 lg 1 järgi KrK § 40 lg 1 alusel vabaduskaotusega 2 aastat, KrK § 41 lg 1 alusel vabaduskaotusega 2 aastat 6 kuud;

- 19.12.2000.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3

järgi vabaduskaotusega 7 kuud, KrK § 40 lg 3 alusel vabaduskaotusega 2 aastat 8 kuud;

- 19.05.2004.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2,3, KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 209 lg 2 p 1 järgi tingimisi vangistusega 2 aastat 6 kuud katseajaga 2 aastat; - 09.01.2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199

lg 2 p 4,7 järgi vangistusega 8 kuud, KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 5 kuud 3 päeva; - 28.02.2007.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 209

lg 2 p 1 järgi KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta katseajaga 1 aasta 6 kuud; - 15.04.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199

lg 2 p 4,5 järgi vangistusega 1 aasta, KarS § 65 lg 2 alusel

vangistusega 2 aastat, KarS § 69 alusel asendati 1440 tundi üldkasuliku tööga, täitmise tähtajaga 24 kuud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 15.01.2010.a. Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova Süüdistatav B.P

Elukoht Xxx, isikukood xxx, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, ametlikult ei tööta. Varasemad karistused: - 03.10.1990.a Narva Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 88 lg 3 järgi vabaduskaotusega 2 aastat; - 05.11.1991.a Narva Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 3 järgi vabaduskaotusega 2 aastat; - 18.11.1992.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 176 lg 1, § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vabaduskaotusega 2 aastat 6 kuud;

- 12.07.1996.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vabaduskaotusega 2 aastat; - 18.02.1999.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2 - § 15 lg 2 järgi vabaduskaotusega 5 kuud;

- 08.11.1999.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vabaduskaotusega 2 aastat; - 06.04.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 15 lg 2 - § 139 lg 2 p 1,2 järgi rahatrahviga 3600 krooni; - 09.03.2004.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, § 185 lg 2 järgi tingimisi vangistusega 9 kuud katseajaga 2 aastat;

1-10-7631

5(76) - 13.07.2004.a Ida-Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi rahalise

karistusega 350 päevamäära ulatuses ehk summas 17500 krooni koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks; - 17.03.2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 422

lg 1, § 424 järgi vangistusega 8 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 4 kuud 20 päeva; - 17.04.2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7, § 424, § 329 järgi vangistusega 10 kuud, KarS § 65 lg 1, § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 11 kuud 27 päeva; - 03.09.2007.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 121 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses ehk summas 5000 krooni; - 13.11.2007.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 - § 25 lg 1,2 järgi vangistusega 2 kuud 20 päeva, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 4 päeva; - 10.11.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 266

lg 2 p 3 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära ulatuses ehk

summas 7500 krooni, KarS § 68 lg 1 alusel rahalise karistusega summas 7050 krooni. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 12.01.2010.a. Kaitsja Vandeadvokaat Jekaterina Jevšina

RESOLUTSIOON

Tunnistada Sergei Lahtin süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Sergei Lahtinit vangistusega 2 (kaks) aastat.

Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 30.09.2009.a kuni 02.10.2009.a, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka, ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

Vastavalt KarS § 74 lg 1,2, osa karistusest, nimelt 1 (üks) aasta vangistust, ei pöörata kohesele täitmisele, kui kaheaastase katseaja jooksul Sergei Lahtin ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt kohustub ta: 1) elama aadressil: Xxx; 2)

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Osa karistusest, nimelt 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, kantakse ära kohe.

Karistusaega arvestada alates 22.12.2009.a.

1-10-7631

6(76)

Katseaega arvestada alates vangistusest vabanemisest.

Sergei Lahtinile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata.

Tunnistada Aleksandr Vassiljev süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Aleksandr Vassiljevit vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.

Arvata KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 24.11.2009.a kuni 26.11.2009.a, s.o 3 (kolm) päeva, alates 12.01.2010.a kuni 13.01.2010.a, s.o 2 (kaks) päeva,

kokku 5 (viis) päeva ja mõista lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

Vastavalt KarS § 74 lg 1,2, osa karistusest, nimelt 8 (kaheksa) kuud vangistust, ei pöörata kohesele täitmisele, kui kaheaastase katseaja jooksul Aleksandr Vassiljev ei pane toime uut

kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt kohustub ta:

1) elama aadressil: Xxx; 2)

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Osa karistusest, nimelt 9 (üheksa) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust, kantakse ära kohe.

Karistusaega arvestada alates 16.02.2010.a.

Katseaega arvestada alates vangistusest vabanemisest.

Aleksandr Vassiljevile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata.

Tunnistada L.M süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada L.M vangistusega 4 (neli) kuud.

Arvata KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 25.12.2009.a kuni 26.12.2009.a, s.o 2 (kaks) päeva, alates 27.02.2010.a kuni 01.03.2010.a, s.o 3 (kolm) päeva, kokku 5 (viis) päeva ja mõista lõplikult ärakandmisele 3 (kolm) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

L.M-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks.

1-10-7631

7(76)

Karistusaega arvestada alates 15.10.2010.a.

Tunnistada U.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada U.N-i vangistusega 2 (kaks) kuud.

Suurendada KarS § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.11.2008.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (4 kuud) ning mõista liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 16.02.2009.a kuni 17.02.2009.a,

s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Asendada KarS § 69 lg 1 alusel U.N-ile mõistetud karistus, 5 (viis) kuud ja 28 päeva vangistust, 356 (kolmesaja viiekümne kuue) tunni üldkasuliku tööga.

Määrata KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 12 (kaksteist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohustada KarS § 69 lg 4 alusel U.N-i üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule:

1) elama aadressil Xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

U.N-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tunnistada M.F süüdi KarS § 202 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada M.F-i vangistusega 2 (kaks) kuud.

Asendada KarS § 69 lg 1 alusel M.F-ile mõistetud karistus, 2 (kaks) kuud vangistust, 120 (ühesaja kahekümne) tunni üldkasuliku tööga.

Määrata KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

1-10-7631

8(76)

Kohustada KarS § 69 lg 4 alusel M.F-i üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule:

1) elama aadressil Xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

M.F-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tunnistada J.L süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada J.L-i vangistusega 4 (neli) kuud.

Suurendada KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.11.2008.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (6 kuud) ning mõista

liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

Asendada KarS § 69 lg 1 alusel J.L-ile mõistetud karistus, 10 (kümme) kuud vangistust, 600 (kuuesaja) tunni üldkasuliku tööga.

Määrata KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18 (kaheksateist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohustada KarS § 69 lg 4 alusel J.L-i üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule:

1) elama aadressil Xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

J.L-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tunnistada Timofei Rasstrõgin süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Timofei Rasstrõginit vangistusega 4 (neli) kuud.

1-10-7631

9(76)

Asendada KarS § 69 lg 6,7 alusel Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.04.2009.a

kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa - 814 (kaheksasada neliteist) tundi vangistusega 407 (nelisada seitse) päeva ehk 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 12 päeva. Suurendada

§ 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.04.2010.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 12 päeva vangistust)

ning mõista Timofei Rasstrõginile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 12 päeva vangistust.

Asendada KarS § 69 lg 1 alusel Timofei Rasstrõginile mõistetud karistus, 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 12 päeva vangistust, 1044 (ühe tuhande neljakümne nelja) tunni üldkasuliku tööga.

Määrata KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohustada KarS § 69 lg 4 alusel Timofei Rasstrõginit üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule:

1) elama aadressil Xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Timofei Rasstrõginile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tunnistada B.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada B.P vangistusega 4 (neli) kuud.

Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 12.01.2010.a, s.o 1 (üks) päev karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

Kohaldada KarS § 74 lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui B.P ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt:

1) elama aadressil Xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

1-10-7631

10(76) Katseajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud. Katseaja algus 15.10.2010.a.

B.P-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista Sergei Lahtinilt kuritegudega tekitatud kahjud: - kannatanu Xxx(xxx, elukoht Xxx) kasuks 4050 (neli tuhat viiskümmend) krooni; - Märja Monte OÜ (registrikood 10439613, asukoht Pilve 16, Märja, 61406 Tartu maakond) kasuks 11 179 (üksteist tuhat ükssada seitsekümmend üheksa) krooni; - kannatanu Xxxi (xxx, elukoht Xxx) kasuks 3600 (kolm tuhat kuussada) krooni; - kannatanu Xxx (xxx, elukoht Xxx) kasuks 2550 (kaks tuhat viissada viiskümmend) krooni; - kannatanu Xxx (xxx, elukoht Xxx) kasuks 1000 (üks tuhat) krooni;

- kannatanu Xxxi (xxx elukoht Xxx) kasuks 7190 (seitse tuhat ükssada üheksakümmend) krooni; - Optimaks OÜ (registrikood 10633255, asukoht Kerese 27, 21008 Narva) kasuks 5346 (viis tuhat kolmsada nelikümmend kuus) krooni 72 senti; - kannatanu Xxx (xxx, elukoht Xxx) kasuks 10 050 (kümme tuhat viiskümmend) krooni; - kannatanu Xxx (xxx, elukoht Xxx) kasuks 2300 (kaks tuhat kolmsada) krooni;

- kannatanu Xxxi (xxx, elukoht Xxx) kasuks 42 147 (nelikümmend kaks tuhat ükssada nelikümmend seitse) krooni.

Välja mõista Sergei Lahtinilt ja Timofei Rasstrõgin`ilt solidaarselt kannatanu Xxx (xxx, elukoht Xxx) kasuks 6000 (kuus tuhat) krooni kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks.

Välja mõista Aleksandr Vassiljevilt kuritegudega tekitatud kahjud: - kannatanu Xxxi (xxx, elukoht Xxx) kasuks 2886 (kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend kuus) krooni ja 20 senti; - kannatanu Xxxi (xxx, elukoht Xxx) kasuks 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni;

- kannatanu Xxxi (xxx, elukoht Xxx) kasuks 3486 (kolm tuhat nelisada kaheksakümmend kuus) krooni; - kannatanu Xxx(xxx, elukoht Xxx) kasuks 1500 (üks tuhat viissada) krooni; - kannatanu Xxxi (xxx, elukoht Xxx) kasuks 13 620 (kolmteist tuhat kuussada kakskümmend) krooni; - kannatanu Xxx(xxx, elukoht Xxx) kasuks 13 500 (kolmteist tuhat viissada) krooni; - kannatanu Xxx(xxx, elukoht Xxx) kasuks 1600 (üks tuhat kuussada) krooni; - kannatanu Xxx(xxx, elukoht Xxx) kasuks 6100 (kuus tuhat ükssada) krooni.

Asitõendid:

Kruvikeeraja, mis asub Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (03.07.2009.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 165), hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Ripplukk, mis asub Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (03.07.2009.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 165), tagastada kannatanule Xxxle.

Euro-tubo pakk/paberi ümbrik, mis asub Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna

hoiuruumis (16.10.2009.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2105), hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

DNA-proov, mis asub Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (12.10.2009.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 202), hävitada kohtuotsuse jõustumisel. DNA-proov ja jalanõu jälg, mis asuvad Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis

1-10-7631

11(76)

(22.10.2009.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 208), hävitada kohtuotsuse jõustumisel. CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalides hoida kriminaalasja juures.

Kompressor, lehter, juhtmed, mis asuvad Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (12.05.2010.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 45), hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Rahuldada vandeadvokaat Vladimir Rogulski taotlus ning mõista talle riigieelarvest

kaitsjatasu Sergei Lahtinile 04.10.2010.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 4500 (neli tuhat viissada) krooni, millest käibemaks on 750 krooni.

Mõista Sergei Lahtinilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 6525 (kuus tuhat

viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 840 (kaheksasada nelikümmend) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist

koopiate tegemise eest 786 (seitsesada kaheksakümmend kuus) krooni ja 50 senti, kaitsja

Vladimir Rogulski poolt 04.10.2010.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 4500 (neli tuhat viissada) krooni.

Rahuldada vandeadvokaat Oleg Gorškaljovi taotlus ning mõista talle riigieelarvest kaitsjatasu

Aleksandr Vassiljevile 04.10.2010.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 5040 (viis tuhat nelikümmend) krooni, millest käibemaks on 840 krooni.

Mõista Aleksandr Vassiljevilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 6525 (kuus tuhat

viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 2040 (kaks tuhat nelikümmend) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 786 (seitsesada kaheksakümmend kuus) krooni ja 50 senti, kaitsja Oleg

Gorškaljovi poolt 04.10.2010.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 5040 (viis tuhat nelikümmend) krooni.

Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugini taotlus ning mõista talle riigieelarvest

kaitsjatasu L.M-ile 04.10.2010.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 3375 (kolm tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni, millest käibemaks on 562,50 krooni.

Mõista L.M-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi

eest 420 (nelisada kakskümmend) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 786 (seitsesada kaheksakümmend kuus) krooni ja 50 senti, kaitsja Igor Belugini

poolt 04.10.2010.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 3375 (kolm tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni.

Rahuldada vandeadvokaat Oleg Gorškaljovi taotlus ning mõista talle riigieelarvest kaitsjatasu

U.N-ile 04.10.2010.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 5040 (viis tuhat nelikümmend) krooni, millest käibemaks on 840 krooni.

Mõista U.N-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 6525 (kuus tuhat

viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud

õigusabi eest 900 (üheksasada) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate

tegemise eest 786 (seitsesada kaheksakümmend kuus) krooni ja 50 senti, kaitsja Oleg

Gorškaljovi poolt 04.10.2010.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 5040 (viis tuhat

1-10-7631

12(76) nelikümmend) krooni.

Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugini taotlus ning mõista talle riigieelarvest

kaitsjatasu M.F-ile 04.10.2010.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 2925 (kaks tuhat üheksasada kakskümmend viis) krooni, millest käibemaks on 487,50 krooni.

Mõista M.F-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi

eest 420 (nelisada kakskümmend) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate

tegemise eest 786 (seitsesada kaheksakümmend kuus) krooni 50 senti, kaitsja Igor Belugini

poolt 04.10.2010.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 2925 (kaks tuhat üheksasada kakskümmend viis) krooni.

Rahuldada vandeadvokaat Sergei Politševi taotlus ning mõista talle riigieelarvest kaitsjatasu J.L-ile 04.10.2010.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 6240 (kuus tuhat kakssada nelikümmend) krooni, millest käibemaks on 1040 krooni.

Mõista J.L-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 6525 (kuus tuhat

viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsja Sergei Politševi poolt eeluurimisel osutatud

õigusabi eest 1140 (üks tuhat ükssada kakskümmend) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku

materjalist koopiate tegemise eest 786 (seitsesada kaheksakümmend kuus) krooni 50 senti,

kaitsja Sergei Politševi poolt 04.10.2010.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 6240 (kuus tuhat kakssada nelikümmend) krooni.

Rahuldada vandeadvokaat Galina Tšelnokova taotlus ning mõista talle riigieelarvest

kaitsjatasu Timofei Rasstrõginile 04.10.2010.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 4500 (neli tuhat viissada) krooni, millest käibemaks on 750 krooni.

Mõista Timofei Rasstrõginilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 6525 (kuus tuhat

viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud

õigusabi eest 420 (nelisada kakskümmend) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 786 (seitsesada kaheksakümmend kuus) krooni 50 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 04.10.2010.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 4500 (neli tuhat viissada) krooni.

Rahuldada vandeadvokaat Jekaterina Jevšina taotlus ning mõista talle riigieelarvest

kaitsjatasu B.P-le 04.10.2010.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 4500 (neli tuhat viissada) krooni, millest käibemaks on 750 krooni.

Mõista B.P-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 6525 (kuus tuhat

viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud

õigusabi eest 420 (nelisada kakskümmend) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist

koopiate tegemise eest 786 (seitsesada kaheksakümmend kuus) krooni 50 senti, kaitsja

Jekaterina Jevšina poolt 04.10.2010.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 4500 (neli tuhat viissada) krooni.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB

pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002

1-10-7631

13(76) Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava nimi ja perekonnanimi, kriminaalasja number 1-10-7631, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates 16. oktoobrist 2010.a.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 22. novembrist 2010.a.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I
Süüdistuse sisu

Sergei Lahtinit süüdistatakse selles, et tema olles 02.04.2004.a. kohtulikult karistatud KarS § 199 lg.2 ettenähtud kuritegude eest, mille tähtajad ei ole aegunud vastavalt Karistusregistri seaduse § 25, taas ajavahemikul ukse klaaside lõhkumise teel Narvas, 20.03.-21.03.2009. a. Kerese tänava maja nr. 15 juurde pargitud ja OÜ Märja Monte kuuluvast autost Ford-Transit,

reg. nr. 306THG pani toime tööriistade komplekti maksumusega 3650 krooni, varguse,

tekitades firmale OÜ Märja Monte klaaside vahetamisega lisakahju summas 7529 krooni; kokku materiaalset kahju üldsummas 11179 krooni.

Samuti tema ajavahemikul auto esimese parempoolse ukse klaasi 06.04.-07.04.2009.a

lõhkumise teel Narvas, Daumani tänava maja nr. 16 juurde pargitud ja Xxx kuuluvast ile

autost Kia Sephia reg.nr. 054 KMC pani toime CD-mängija Alpina maksumusega 4600

krooni, bassikõlari Proligy maksumusega 2000 krooni, rahakoti maksumusega 90 krooni,

milles oli sularaha summas 500 krooni, ID-kaart, SEB panga kaart ja kliendikaardid Xxxi

nimele, mis ei oma materiaalset väärtust, varguse, kokku varastas vara üldsummas 7190

krooni, tekitades Xxxile klaasi vahetamisega lisakahju summas 500 krooni; kokku materiaalset kahju üldsummas 7690 krooni.

Samuti tema ajavahemikul parempoolse esiukse klaasi lõhkumise teel 28.05.-29.05.2009.a

Narvas, Kevade tänava maja nr.3 juurde pargitud ja firmale Partner Grupp OÜ kuuluvast autost Citroen Berlingo reg. nr. 786 MCF pani toime perforaatori Makita maksumusega 2900

krooni, jootekolvi plastiktorude jootmiseks maksumusega 2600 krooni, tellitava võtme

Knipeks maksumusega 380 krooni, varguse, kokku varastas vara üldsummas 5880 krooni, tekitades firmale Partner Grupp OÜ klaasi vahetamisega lisakahju summas 150 krooni, kokku materiaalset kahju summas 7380 krooni.

Samuti tema 01.06.2009. 07.09.2009.a. ajavahemikul alates a. kuni luku lõhkumise teel

Narvas, Puškini tänava maja nr. 25 asuvast ja Xxx kuuluvast keldriruumist varastas viis ile spaatlit üldmaksumusega 100 krooni, viis liitrit vesiemulsioonvärvi maksumusega 90 krooni; 1,5m2

seinaplaate üldmaksumusega 150 krooni; kümme 15 krooni maksvat maalrirulli

1-10-7631

14(76) üldmaksumusega 150 krooni; viis kilogrammi Vetoniti üldmaksumusega 50 krooni, tekitades kannatanule materiaalset kahju üldsummas 540 krooni.

Samuti tema ajavahemikul vasakpoolse esiukse klaasi lõhkumise teel 15.07.-16.07.2009.a

Narva linnas Energia tänava maja nr. 4 juurde pargitud ja Xxx kuuluvast autost Toyota le Carina E reg.nr. 150 TEK pani toime automagnetoola Goodmans maksumusega 1500 krooni, varguse, tekitades Xxxle materiaalset kahju nimetatud summa ulatuses.

Samuti Sergei ajavahemikul . tungis ebaseaduslikult Narvas, Lahtin 29.07.-30.07.2009.a

6.Paemurru tänava maja nr. 9 territooriumile ja lukustamata kuurist pani toime Xxx

ile

kuuluva bensiinisae Still maksumusega 6436 krooni, bensiinisae Still maksumusega 2990 krooni, keevitusaparaadi maksumusega 10500 krooni, lihvimismasina Metabo maksumusega 3990 krooni, kahe lihvimismasina DWT (kummagi maksumus 769 krooni) üldmaksumusega

1538 krooni, elektritrelli maksumusega 3390 krooni, kahe kruvikeeraja Metabo (kummagi maksumus 2600 krooni) üldmaksumusega 5200 krooni, elektrihöövli maksumusega 769

krooni, perforaatori Makita maksumusega 3500 krooni, silikooni püstoli maksumusega 100

krooni, ehitusnoa maksumusega 75 krooni, elektritaskulambi maksumusega 500 krooni, varguse, tekitades kanatanule materiaalset kahju üldsummas 38988 krooni.

Samuti tema ajavahemikul varastas eesmise parempoolse ukse klaasi 30.07.-31.07.2009.a. lõhkumise teel, mille vahetamine läks maksma 3756 krooni, Narvas, Tallinna maantee maja nr. 42 juurde pargitud ja Xxx kuuluvast autost "Toyota Avensis" reg.nr. 736 TEI pani toime le

DVD pleieri Philips PET719 maksumusega 3495 krooni, varguse, tekitades Xxx le

materiaalset kahju summas 3495 krooni ja firmale If P&C Insurance AS ukse klaasi vahetamisega kahju summas 3756 krooni.

Samuti tema ajavahemikul furgooni vasakpoolse ukse klaasi lõhkumise 04.08.-05.08.2009.a

teel Narvas, Kreenholmi tänava maja nr. 6 juurde pargitud ja OÜ Ehitus ARK kuuluvast

autost Ford Courier reg.nr.316 FMK pani toime kanalisatsioonipuhastusmasina Berger

maksumusega 16915 krooni ja tööriistakomplekti maksumusega 3500 krooni, varguse, millega tekitas OÜ Ehitus ARK materiaalset kahju üldsummas 20415 krooni.

Samuti tema a. ajavahemikul kella 00.30 kuni kella 08.00 parempoolse esiukse 06.08.2009.

klaasi lõhkumise teel, mille vahetamine läks maksma 500 krooni, Narvas, Partisani tänava maja nr. 9 juurde pargitud ja Xxx kuuluvast autost Mercedes-Benz Sprinter reg.nr.530AVC le

varastas DVD-magnetoola "Panasonic" maksumusega 3000 krooni, mapi 20 CD-plaadiga üldmaksumusega 400 krooni, tahhograafi paberkettad maksumusega 150 krooni, kaks DVD- mängija pulti üldmaksumusega 400 krooni, tekitades Xxxle materiaalset kahju summas 4250 krooni.

Samuti tema ajavahemikul parempoolse ukse klaasi lõhkumise teel, 07.08.-08.08.2009.a.

mille vahetamine läks maksma 1120 krooni, Narvas, Tiimani tänava maja nr. 2 juurde

pargitud ja Xxx kuuluvast autost AUDI-80 reg.nr. 067 ARY pani toime DVD pleieri ile Ventura maksumusega 800 krooni, materiaalset väärtust mitteomava koti, milles oli sülearvuti

ASUS koos „hiirega“ ja akulaadijaga üldmaksumusega 8000 krooni, varguse, tekitades kannatanule Xxxile materiaalset kahju üldsummas 9920 krooni.

Samuti tema ajavahemikul vasakpoolse tagumise ukse klaasi lõhkumise 04.09.-05.09.2009.a. teel Narvas, Uusküla tänava maja nr. 1 juurde pargitud ja Xxx kuuluvast autost Ford, reg. ile

nr.608 ARJ pani toime sülearvuti Acer maksumusega 6990 krooni ja spordikoti

maksumusega 200 krooni, varguse, tekitades Xxxile materiaalset kahju summas 7190 krooni.

1-10-7631

15(76) Samuti tema ajavahemikul juhipoolse ukse klaasi lõhkumise teel, mille 05.09.-06.09.2009.a. vahetamine läks maksma 1000 krooni, Narva linnas Gerassimovi tänava maja nr. 14 juurde

pargitud ja Xxx kuuluvast autost Mazda reg. nr. 586AYM pani toime magnetoola le

maksumusega 1500 krooni, kausta maksumusega 50 krooni, auto hooldusraamatu ja ravikindlustuskaardi, varguse, tekitades Xxxle materiaalset kahju summas 2550 krooni.

Samuti S. ajavahemikul . juhipoolse ukse klaasi lõhkumise Lahtin 05.09.2009.-07.09.2009.a teel, mille vahetamine läks maksma 2000 krooni, Narva linnas Uusküla tänava maja nr. 18

juurde pargitud ja Xxx kuuluvast autost Pontiak, reg.nr.476 BBP pani toime ile automagnetoola DAEWOO AGC-5280 maksumusega 1600 krooni, varguse, tekitades Xxxile klaasi vahetamisega lisakahju summas 2000 krooni, kokku- materiaalset kahju üldsummas 3600 krooni.

Samuti tema ajavahemikul autoklaasi lõhkumise teel Narvas, Pähklimäe 06.09.-07.09.2009.a. tänava maja nr. 11 juurde pargitud ja Xxx kuuluvast autost VW reg.nr. 756 TGJ varastas ile

joppe maksumusega 800 krooni ja ketaslõikuri maksumusega 350 krooni, tekitades Xxxile

materiaalset kahju üldsummas 1050 krooni ja klaasi vahetamisega lisakahju summas 1592 krooni.

Samuti tema ajavahemikul parempoolse esiukse klaasi lõhkumise teel, 08.09.-09.09.2009.a. mille vahetamine läks maksma 100 krooni, ja õhuakna lõhkumise teel, mille vahetamine läks

maksma 500 krooni, Narvas, Kangelaste tänava maja nr. 6 juurde pargitud ja Xxx

ile

kuuluvast autost Volkswagen Golf, reg.nr. 063TFU varastas joppe maksumusega 1500 krooni, tekitades Xxxile materiaalset kahju üldsummas 2100 krooni.

Samuti tema ajavahemikul .a. parempoolse tagumise ukse klaasi lõhkumise 08.09.-09.09.2009

teel, mille vahetamine läks maksma 300 krooni, Narva linnas Kangelast tänava maja nr. 6

juurde pargitud ja Xxx kuuluvast autost VOLVO 940 reg.nr. 094TFR varastas piibu e

maksumusega 800 krooni ja klaasi vahetamisega lisakahju summas 300 krooni, kokku materiaalset kahju üldsummas 1100 krooni.

Samuti tema ajavahemikul tagumise parempoolse ukse õhuakna klaasi 21.09.-22.09.2009.a. lõhkumise teel Narvas, Gerassimovi tänava maja nr. 14 juurde pargitud ja Xxx kuuluvast ile

autost Nissan Primera, reg.nr. 789 TLP varastas automagnetoola Blaupunkt paneeli koos CD-Boxiga maksumusega 3500 krooni, bassikõlari Makkal maksumusega 1200 krooni, kaks

kõlarit üldmaksumusega 500 krooni, fotoaparaadi Canon maksumusega 500 krooni, tekitades Xxxile materiaalset kahju üldsummas 5700 krooni.

Samuti tema ajavahemikul võtme sobimise teel tungis Narvas, 03.10.2009-04.10.2009.a Kerese tänaval asuva garaažiühistu Kerese garaažiboksi nr. 3, kust pani toime Xxx kuuluva le

perforaatori Bruger Vejledning maksumusega 1000 krooni, nurgalihvimismasina

maksumusega 1500 krooni, elektritrelli Metabo maksumusega 2000 krooni, perforaatori Makita maksumusega 3500 krooni, akutrelli Makita maksumusega 2050 krooni, varguse, tekitades kannatanule materiaalset kahju summas 10050 krooni.

Samuti tema 2009.a novembris, täpne kuupäev ja aeg ei ole tuvastatud, grupis Timofei Rasstrõginiga, tungisid ebaseaduslikult Narvas, Rakvere tänava maja nr. 22 territooriumile ja kuurist varastasid neli Xxx kuuluvat autoratast koos valuvelgedega üldsummas 6000 krooni le

(ühe ratta maksumus on 1500 krooni) ja kaks materiaalset väärtust mitteomavat plastmasskanistrit, tekitades kannatanule materiaalset kahju üldsummas 6000 krooni.

Samuti tema kella 04.10 paiku vaba juurdepääsu teel Narvas, Tiimani 20 14.11.2009.a. asuva hoone seinalt varastas Optimaks OÜ 47 kuuluvat plaati” Preto poleer” mõõtmetega

1-10-7631

16(76) 0,4m2 *0,4m2 - ühe ruutmeetri maksumus on 380 krooni - üldmaksumusega 2857,60 krooni,

kahjustades sealjuures 53 plaate fassaadile fikseerivat kinnitust, mille vahetus maksab 848

krooni (ühe kinnituse maksumus on 16 krooni ), taastamistööde maksumus on 750 krooni,

tekitades hoone majandusliku teenindusega tegelevale firmale Optimaks OÜ materiaalset kahju üldsummas 5346, 72 krooni.

Samuti tema ajavahemikul grupis Aleksandr auto klaasi 07.12.-08.12.2009.a Vassiljeviga lõhkumise teel Narvas, Daumani tänava maja nr. 5 juurde pargitud ja Xxx kuuluvast autost ile

Audi A4 reg. Nr. 439 AZE panid toime perforaatori Makita maksumusega 8000 krooni,

varguse, tekitades Xxxile klaasi vahetamisega lisakahju summas 1500 krooni, kokku materiaalset kahju üldsummas 9500 krooni.

Oma tegevusega Sergei Lahtin pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg.2 p.7,8,9 ettenähtud kuriteo.

Timofei Rasstrõginit süüdistatakse selles, et tema olles 15.04.2009.a. kohtulikult karistatud

KarS § 199 lg.2 ettenähtud kuritegude eest, mille tähtajad ei ole aegunud vastavalt

Karistusregistri seaduse § 25, taas , täpne kuupäev ja aeg ei ole 2009.aasta novembris tuvastatud, grupis Sergei tungisid ebaseaduslikult Narvas, Rakvere tänava maja nr. Lahtiniga

22
territooriumile ja varastasid kuurist neli Xxxle kuuluvat autoratast koos valuvelgedega kogusummas 6000 krooni (ühe ratta maksumus on 1500 krooni ) ja kaks materiaalset väärtust mitteomavat plastmasskanistrit, tekitades kannatanule materiaalset kahju üldsummas 6000 krooni.

Oma tegevusega Timofei Rasstrõgin pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, isikute grupis, sissetungimisega, s.o. KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 ettenähtud kuriteo.

L.M süüdistatakse selles, et tema olles 28.05.2009.a. kohtulikult karistatud

KarS § 199 lg.2 ettenähtud kuritegude eest, mille tähtajad ei ole aegunud vastavalt Karistusregistri seaduse § 25, taas täpne kuupäev ja aeg on tuvastamata, 2009.a. novembris,

viibides xxx asuvas korteris, pani toime Xxxle kuuluva nelja autoratta valuvelgedega (ühe

ratta maksumus 1500 krooni) üldmaksumusega 6000 krooni, varguse, mis olid varem varastatud Sergei Lahtini ja Timofei Rasstrõgini poolt kuurist, mis asub Narvas, Rakvere 22.

Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, kella 16.40 paiku, 25.12.2009.a

viibides Narvas, Mõisa,8 asuvas kaupluses Maxima, varastas šokolaadi Snickers maksumusega 7,90 krooni, püüdis kassast mööduda kauba eest tasumata, kuid ei jõudnud oma kavatsust lõpule viia ning varastatud kaupa kasutada ega käsutada, kuna ta oli kaupluse turvatöötaja poolt kinni peetud ja kaup oli tagastatud kauplusele.

Samuti tema kella 14.15 paiku, viibides Narvas, Tallinna mnt 19c asuvas 27.02.2010.a

kaupluses Rimi, varastas meeste tualettvee Adidas maksumusega 218.60 krooni, püüdis

kassast mööduda kauba eest tasumata, kuid ei jõudnud oma kavatsust lõpule viia ning varastatud kaupa kasutada ega käsutada, kuna ta oli kaupluse turvatöötaja poolt kinni peetud ja kaup oli tagastatud kauplusele.

Samuti tema, olles isik, kes on ühe aasta jooksul toime pannud kolm vargust, taas 27.02.2010.a kella 16.40 paiku, viibides Narvas, Tallinna mnt 13 asuvas kaupluses Maxima,

varastas viis tahvlit šokolaadi Imperial maksumusega 17,90 krooni tahvel-üldmaksumusega 89,50 krooni, püüdis kassast mööduda kauba eest tasumata, kuid ei jõudnud oma kavatsust

lõpule viia ning varastatud kaupa kasutada ega käsutada, kuna ta oli kaupluse turvatöötaja poolt kinni peetud ja kaup oli tagastatud kauplusele.

1-10-7631

17(76)

Oma tegevusega L.M pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.t. KarS § 199 lg.2 p. 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Aleksandr Vassiljevi süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul luku

12.05.-14.05.2009.a

murdmise teel Narvas, Rahu tänaval asuva garaažiühistu Za Ruljom boksist nr.58 varastas

neli Xxxile kuuluvat talvenaastrehvi metallvelgedega üldmaksumusega 8000 krooni,

võsalõikaja Bosh maksumusega 900 krooni, viis 60-liitrist kanistrit bensiiniga ( kanistri maksumus on 50 krooni) üldmaksumusega 250 krooni, 30-liitrise kanistri maksumusega 10 krooni bensiiniga, viis 50-liitrist kanistrit (kanistri maksumus 10 krooni) üldmaksumusega

50
krooni bensiiniga, 20-liitrise metallkanistri maksumusega 25 krooni bensiiniga; bensiini

kogus 450 liitrit, maksumusega 14 krooni liiter, üldsummas 6300 krooni, haamri maksumusega 25 krooni, tekitades kannatanule materiaalset kahju üldsummas 15560 krooni.

Samuti tema .a. garaaživärava luku murdmise teel Narvas, Rahu tänaval 13.05.-14.05.2009

asuva garaažiühistu Raduga garaažiboksist nr. 137 pani toime Xxx kuuluva motorolleri ile Hanglong maksumusega 12000 krooni (motorolleri rikete kõrvaldamine läks maksma 2036,50 krooni); kiivri maksumusega 450 krooni, mille klaasi vahetamine läks maksma 200 krooni; spordikindade CAN maksumusega 600 krooni, varguse, tekitades Xxxile materiaalset kahju üldsummas 15286,5 krooni; Xxx kuuluva kiivri Airoh maksumusega 1500 krooni; kiivri ile maksumusega 400 krooni; arvutikõlarite maksumusega 200 krooni, varguse, tekitades Xxxile materiaalset kahju üldsummas 2100 krooni; Xxx kuuluva ketassae Metabo maksumusega ile

2900 krooni, auto Ford eesmised piduriklotsid maksumusega 186 krooni, auto Volkswagen

Passat roolivarda šarniiri maksumusega 300 krooni; õlifiltri maksumusega 100 krooni,

varguse, tekitades Xxxile materiaalset kahju üldsummas 3486 kroonis; varastas Xxx

ile

kuuluvat ketaslõikurit Bosh maksumusega 1000 krooni, kaks auto Mercedes rooliotsikut

üldmaksumusega 400 krooni, nelja ratta piduriklotsi katted kogumaksumusega 500 krooni,

õlifiltri maksumusega 120 krooni, mootoriõli viieliitrises ja üheliitrises pudelis üldmaksumusega 500 krooni, tekitades Xxxile materiaalset kahju üldsummas 2520 krooni.

Samuti tema ajavahemikul luku lõhkumise teel Narvas, Rahu tänaval 22.05.-24.05.2009.a

asuvas garaažiühistus „Laine“ garaažist nr. 81 pani toime Xxxile kuuluva raadiojaama

Motorola maksumusega 5300 krooni, raadiojaama Danita maksumusega 800 krooni,

taksomeetri KInzli maksumusega 6000 krooni, varguse, tekitades kannatanule materiaalset kahju üldsummas 12100 krooni.

Samuti tema ajavahemikul luku murdmise teel Narvas, Rahu tänaval 09.06.-16.06.2009.a asuva garaažiühistu Mootor garaažiboksist nr.19 varastas Xxxile kuuluvat aparaadi Kärcher maksumusega 3000 krooni ja autokülmiku maksumusega 600 krooni ning auto BMW katted

maksumusega 500 krooni ja püüdis varastada automagnetoola maksumusega 2000 krooni, tekitades Xxxile materiaalset kahju üldsummas 6100 krooni.

Samuti tema ajavahemikul luku murdmise teel Narvas, Rahu tänaval 14.06.-17.06.2009.a asuva garaažiühistu Stop-Signaal boksist nr.27 varastas neli Xxxale kuuluvat talve naastrehvi BMW logotüübiga valuvelgedega üldmaksumusega 8000 krooni, neli talverehvi autole VW Passat üldmaksumusega 4000 krooni, auto VW Passat automagnetoola Vitek maksumusega 1500 krooni, tekitades kannatanule materiaalset kahju üldsummas 13500 krooni.

Samuti tema ajavahemikul luku murdmise teel Narvas; Rahu tänaval 25.06.-26.06.2009.a asuva garaažiühistu Stop-Signaal boksist nr.2 varastas neli Xxxle kuuluvat suverehvi Borun

1-10-7631

18(76)

koos valuvelgedega üldmaksumusega 1600 krooni ja komplekti motorolleri võtmeid- kruvikeerajaid, tekitades kannatanule materiaalset kahju summas 1600 krooni.

Samuti tema ajavahemikus väravate luku murdmise teel Narvas, Rahu 25.06.-28.06.2009.a

tänaval asuva garaažiühistu Horisont garaažiboksist nr.38 varastas Xxxle kuuluvad 150-

liitrise tünni bensiiniga (ühe liitri maksumus on 13 krooni) üldmaksumusega 1950 krooni, rippluku maksumusega 350 krooni, kaks kümneliitrist purki mastiksiga ja kaks kolmeliitrist

purki värviga üldmaksumusega 400 krooni, tekitades kannatanule materiaalset kahju üldsummas 2700 krooni.

Samuti A. Vassiljev 18.07.-23.07.2009.a ajavahemikul luku murdmise teel Narvas, Daumani 20 asuva garaažiühistu Zarja garaažiboksist nr.65 pani toime Xxxile kuuluva kruvilõikaja Metabo maksumusega 2500 krooni, nelja ratta naastrehvidega üldmaksumusega 4000 krooni, nelja ratta suverehvidega üldmaksumusega 1000 krooni, nelja ratta Mitsubishi valuvelgedega

üldmaksumusega 14800 krooni, varguse, tekitades kannatanule materiaalset kahju üldsummas 22300 krooni.

Samuti tema ajavahemikul .a välisukse luku murdmise teel Narvas, Rahu 22.08.-26.08.2009 tänaval asuva garaažiühistu Majak boksist nr.49 varastas neli Xxxile kuuluvat valuvelge koos

naastrehvidega üldmaksumusega 6000 krooni, trelli Skill maksumusega 300 krooni, trelli Metabo maksumusega 1300 krooni, vasara maksumusega 200 krooni, elektrisae Makita puude

saagimiseks maksumusega 1900 krooni, kaks elektrikaablivihta, kummaski 100 meetrit,

üldsummas 1600 krooni (ühe vihi maksumus 800 krooni), kolm 500 krooni maksvat elektrikaabli vihta üldmaksumusega 1500 krooni, garaaži siseluku maksumusega 200 krooni, ventilaatori maksumusega 120 krooni, tekitades kannatanule materiaalset kahju üldsummas 13620 krooni.

Samuti tema ajavahemikul ukseluku lõhkumise teel tungis Narvas, Rahu 03.09.-04.09.2009.a.

2
asuva garaažiühistu Narva-Rahu garaažiboksi nr. 61 ja varastas Feliks Ojale kuuluvaid

rulluisud Rolend Blaid maksumusega 300 krooni, rippluku maksumusega 200 krooni, auto

Toyota Picnic reg.nr. 380 TGE kummivaipade komplekti maksumusega 800 krooni ja

tulekustuti maksumusega 200 krooni, tekitades kannatanule materiaalset kahju üldsummas 1500 krooni.

Samuti tema ajavahemikul . Narvas, Rahu 2 03.09.2009.a kella 17.00 kuni 04.09.2009.a

asuva garaažiühistu Narva-Rahu garaažiboksist nr.6 pani toime Xxxile kuuluva nelja

autoratta üldmaksumusega 3200 krooni (ühe ratta maksumus on 800 krooni), tekitades kannatanule materiaalset kahju summas 3200 krooni.

Samuti tema ajavahemikul grupis Sergei Lahtiniga auto klaasi lõhkumise 07.12.-08.12.2009.a teel, Narvas, Daumani tänava maja nr. 5 juurde pargitud ja Xxxile kuuluvast autost Audi A4

reg. Nr. 439 AZE panid toime perforaatori Makita maksumusega 8000 krooni, varguse,

tekitades Xxxile klaasi vahetamisega lisakahju summas 1500 krooni, kokku materiaalset kahju üldsummas 9500 krooni.

Samuti tema kella 03.55 paiku grupis B.P-ga 12.01.2010.a Narvas, Kerese tänaval asuvas garaažiühistus Zapadnõi garaažiboksist nr. 53 garaaživärava luku lahtimurdmise teel

(lukk materiaalset väärtust ei oma) varastasid 100 liitrit Xxx kuuluvat ahjukütust ile

maksumusega 6.00 krooni liiter üldsummas 600 krooni, mis asus materiaalset väärtust mitteomavates 30-liitrises kanistris ja kahes 20-liitrises kanistris, vaskdetaile kogumassiga 80 kg (maksumusega 60 krooni kilogramm) üldmaksumusega 4800 krooni, kaks telki – ühe telgi

1-10-7631

19(76) maksumus 150 krooni – üldmaksumusega 300 krooni; raadiojaama paadi jaoks maksumusega 2000 krooni, kohvrit kalapüügivahenditega maksumusega 400 krooni, neli suverehvidega

ratast autole (maksumusega 750 krooni ratas) üldmaksumusega 3000 krooni, tekitades kannatanule materiaalset kahju üldsummas 11000 krooni.

Samuti tema kella 03.55 paiku grupis B.P-ga 12.01.2010.a riivluku (lukk

materiaalset väärtust ei oma) lahtimurdmise teel tungisid Narvas, Kerese tänaval asuva

garaažiühistu Zapadnõi garaažiboksi nr. 46 ja püüdsid varastada kaks Xxx kuuluvat e metallkanistrit (maksumusega 100 krooni kanister) koos bensiiniga kogumahus 40 liitrit, liitri

maksumust 16.70 krooni, üldmaksumusega 668 krooni, botaseid Wakwa maksumusega 300 krooni, botaseid maksumusega 300 krooni, elektriteekannu Romix maksumusega 230 krooni, tekitades kannatanule materiaalset kahju üldsummas 1698 krooni, kuid oma tegevust lõpule

viia ei saanud, kuna olid märgatud garaažiühistu valvuri poolt ning politseitöötajate poolt kinni peetud.

Samuti Aleksandr

.a öisel ajal rippluku lahtimurdmise teel Narvas, Vassiljev 10.02.2010

Kevade 19 asuva garaažiühistu „Lutš“ garaažiboksist nr. 48 varastas Xxx kuuluvad ile

akumulaatori Bosch Silver maksumusega 1600 krooni, kaks kohvrikest

tööriistakomplektidega (kummagi maksumus 1200 krooni) üldmaksumusega 2400 krooni, auto vaibad maksumusega 1300 krooni, tekitades kannatanule materiaalset kahju üldsummas 5300 krooni.

Samuti tema 11.02.2010.a. öisel ajal grupis J.L-iga ukse rippluku

lahtimurdmise teel Narvas, Kevade 19 asuva garaažiühistu „Lutš“ garaažiboksist nr. 48

varastasid neli Xxx kuuluvat materiaalset väärtust mitteomavat suverehvi koos ile valuvelgedega maksumusega 1500 krooni tükk -üldmaksumusega 6000 krooni, akumulaatori laadimisseadme maksumusega 450 krooni, MP3 mängija koos juhtimispuldiga maksumusega 300 krooni, tekitades kannatanule materiaalset kahju üldsummas 6750 krooni.

Oma tegevusega Aleksandr Vassiljev pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg.2 p.7,8,9 ettenähtud kuriteo.

B.P süüdistatakse selles, et tema olles 13.11.2007.a. kohtulikult karistatud KarS § 199 lg.2 ettenähtud kuritegude eest, mille tähtajad ei ole aegunud vastavalt Karistusregistri

seaduse § 25, taas kella 03.55 grupis Aleksandr 12.01.2010.a. Vassiljeviga Narvas, Kerese

tänaval asuvas garaažiühistus Zapadnõi garaažiboksist nr. 53 garaaživärava luku lahtimurdmise teel (lukk materiaalset väärtust ei oma) varastasid 100 liitrit Xxx kuuluvat ile ahjukütust maksumusega 6.00 krooni liiter, mis asus materiaalset väärtust mitteomavates 30-

liitrises kanistris ja kahes 20-liitrises kanistris üldsummas 600 krooni, vaskdetaile kogumassiga 80 kg (maksumusega 60 krooni kilogramm) üldmaksumusega 4800 krooni, kaks

telki – ühe telgi maksumus 150 krooni – üldmaksumusega 300 krooni; raadiojaama paadi

jaoks maksumusega 2000 krooni, kohvrit kalapüügivahenditega maksumusega 400 krooni,

neli suverehvidega ratast autole (maksumusega 750 krooni ratas) üldmaksumusega 3000 krooni, tekitades kannatanule materiaalset kahju üldsummas 11000 krooni.

Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, kella 03.55 paiku 12.01.2010.a grupis Aleksandr Vassiljeviga riivluku (lukk materiaalset väärtust ei oma) lahtimurdmise teel tungisid Narvas, Kerese tänaval asuva garaažiühistu Zapadnõi garaažiboksi nr. 46 ja püüdsid

varastada kaks Xxx kuuluvat metallkanistrit (maksumusega 100 krooni kanister) koos e bensiiniga kogumahus 40 liitrit, liitri maksumust 16.70 krooni, üldmaksumusega 668 krooni,

botaseid Wakwa maksumusega 300 krooni, botaseid maksumusega 300 krooni,

elektriteekannu Romix maksumusega 230 krooni, tekitades kannatanule materiaalset kahju

1-10-7631

20(76)

üldsummas 1698 krooni, kuid oma tegevust lõpule viia ei saanud, kuna olid märgatud garaažiühistu valvuri poolt ning politseitöötajate poolt kinni peetud.

Oma tegudega B.P pani toime võõra vallasasja äravõtmisele selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, isikute grupis, sissetungimisega, s.o. KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 ettenähtud kuriteo.

J.L-i süüdistatakse selles, et tema olles 20.12.2006.a. kohtulikult karistatud

KarS § 199 lg.2 ettenähtud kuritegude eest, mille tähtajad ei ole aegunud vastavalt Karistusregistri seaduse § 25, taas 11.02.2010. Vassiljeviga a öisel ajal grupis Aleksandr ukse rippluku lahtimurdmise teel Narvas, Kevade,19 asuva garaažiühistu „Lutš“ garaažiboksist nr.

48
varastasid neli Xxxile kuuluvat materiaalset väärtust mitteomavat suverehvi koos valuvelgedega maksumusega 1500 krooni tükk -üldmaksumusega 6000 krooni, akumulaatori laadimisseadme maksumusega 450 krooni, MP3 mängija koos juhtimispuldiga maksumusega 300 krooni, tekitades kannatanule materiaalset kahju üldsummas 6750 krooni.

Samuti J.L, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 12.02.2010.a.

öisel ajal grupis U.N-iga ukse rippluku lahtimurdmise teel Narvas, Kevade 19

asuva garaažiühistu „Lutš“ garaažiboksi nr. 48 varastasid neli Xxxile kuuluvat suverehvi

Danlob Sport maksumusega 4000 krooni tükk- üldmaksumusega 16000 krooni koos

valuvelgedega maksumusega 2500 krooni tükk- üldmaksumusega 10000 krooni, auto Mersedes esi- ja tagalaternad maksumusega 22000 krooni, tekitades kannatanule materiaalset kahju üldsummas 48000 krooni.

Oma tegevusega J.L pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem pannud toime varguse, isikute grupis, sissetungimisega, s.o. KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 ettenähtud kuriteo.

U.N-i 12.02.2010.a süüdistatakse selles, et tema . öisel ajal grupis J.L-iga ukse rippluku lahtimurdmise teel Narvas, Kevade 19 asuva garaažiühistu „Lutš“ garaažiboksist nr. 48 varastasid Xxx neli kuuluvat suverehvi Danlob Sport maksumusega ile

4000 krooni tükk -üldmaksumusega 16000 krooni koos valuvelgedega maksumusega 2500 krooni tükk-üldmaksumusega 10000 krooni, auto Mersedes esi- ja tagalaternad maksumusega 22000 krooni, tekitades kannatanule materiaalset kahju üldsummas 48000 krooni.

Oma tegevusega U.N pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis ja sissetungimisega, s.o. KarS § 199 lg.2 p.7,8 ettenähtud kuriteo.

M.F-i 07.09.2009.a. , süüdistatakse selles, et tema oma korteris aadressil: Xxx olles teadlik sellest, et vara on saadud kuritegelikult teel, omandas - ostis Aleksandr Vassiljevi käest neli autoratast üldmaksumusega 3200 krooni (ühe ratta maksumus 800 krooni), mis kuulusid

Xxxile, ja 30 liitrit Xxxle kuuluvat bensiini maksumusega 390 krooni, mille hoidis oma elukohas kuni 01.10.2009.a.

Oma tegevusega M.F pani toime kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise, s.o. KarS § 202 lg 1 ettenähtud kuriteo.

II
Kohtuistung

Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad ennast süüdi neile inkrimineeritavate kuritegude

toimepanemises. Süüdistatav U.N ja J.L eitasid seda, et

toimus sissetungimine. Süüdistatavate kaitsjad leidsid, et kvalifikatsioon on õige, v.a B.P kaitsja, kes leidis, et kvalifikatsioon peab olema läbi KarS § 25 lg 1,2, kuna tegemist oli varguse katsega ja L.M-i kaitsja, kes leidis, et tema kaitsealuse tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 202 lg 1 järgi ja kolm ülejäänud episoodi on varguse katsed, mis on vaja kvalifitseerida läbi KarS § 25- lg 1,2.

1-10-7631

21(76)

Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid: Kannatanu Xxxi ülekuulamise protokoll (k.1 t.l. 1-5, 228-232). 08.09.2009.a sündmuskoha vaatluse protokoll. (k.1 t.l. 6-11) Tunnistaja Xxxülekuulamise protokoll (k.1 t.l. 12-15, 237-240).

Kahtlustatava S.Lahtini ülekuulamise protokollid (k.1 t.l. 20-25, 26-29, 203-208, 211-216, k.2 t.l.1-5, 39-46, 87-90, k.3 t.l.134-137, 138-142) Ütluste olustikuga seostamise protokoll (k.1 tl. 30-45) Kannatanu Xxx ülekuulamise protokoll (k.1 t.l. 50-54) 06.08.2009.a sündmuskoha vaatluse protokoll. (k.1 t.l. 55-60, 63-66, 67-70) Kannatanu Xxx ülekuulamise protokoll (k.1 t.l. 71-75, 83-87) 31.07.2009.a. sündmuskoha vaatluse protokoll (k.1 t.l. 76-81)

Kannatanu Xxxi ülekuulamise protokoll (k.1 t.l. 90-97, 104-108) 08.08.2009.a. sündmuskoha vaatluse protokoll (k.1 t.l. 98-102) Tunnistaja Xxxülekuulamise protokoll (k.1 t.l. 199-112, 233-236). 05.08.2009.a. sündmuskoha vaatluse protokoll (k.1 t.l. 113-116) OÜ Ehitusark Santehnika avaldus (k.1 t.l. 119-120)

Tunnistaja Xxxi ülekuulamise protokoll (k.1 t.l. 121-125) 21.03.2009.a sündmuskoha vaatluse protokoll (k.1 t.l. 126-131) OÜ Märja Monte avaldus (k.1, t.l.132-134) Kannatanu Xxxi ülekuulamise protokoll (k.1 t.l. 136-140) 07.09.2009.a sündmuskoha vaatluse protokoll. (k.1 t.l. 141-144) Kannatanu Xxxi ülekuulamise protokoll (k.1 t.l. 145-149, 156-158) 09.09.2009.a sündmuskoha vaatluse protokoll. (k.1 t.l. 150-155) Kannatanu Xxx ülekuulamise protokoll (k.1 t.l. 159-162) 09.09.2009.a sündmuskoha vaatluse protokoll (k.1 t.l. 163-166) Kannatanu Xxx ülekuulamise protokoll (k.1 t.l. 167-170, 174-178) 06.09.2009.a sündmuskoha vaatluse protokoll (k.1 t.l. 171-173) Kannatanu Xxxi ülekuulamise protokoll (k.1 t.l. 179-185, 190-193) 22.09.2009.a sündmuskoha vaatluse protokoll. (k.1 t.l. 186-189) Kannatanu Xxxi ülekuulamise protokoll (k.1 t.l. 194-198) 05.09.2009.a. sündmuskoha vaatluse protokoll (k.1 t.l. 199-202) 06.10.2009.a. asitõendi vaatlusprotokoll (k.1 t.l. 217-219) Kannatanu Xxxi ülekuulamise protokoll (k.1 t.l. 243-246, 252-257) 08.12.2009.a. sündmuskoha vaatluse protokoll (k.1 t.l. 247-251) Kannatanu xxx ülekuulamise protokoll (k.2 t.l. 14-17) Kannatanu xxx ülekuulamise protokoll (k.2 t.l. 18-22) 14.11.2009.a. sündmuskoha vaatluse protokoll (k.2 t.l. 23-25) OÜ Optimaks avaldus (k.2 t.l. 26) 22.12.2009.a ütluste olustikuga seostamise protokoll (k.2 tl. 30-24) Kahtlustatava L.M-i ülekuulamise protokollid (k.2, t.l.35-38, 68-71, k.4 t.l.128-131, 143- 148) 30.12.2009.a. asitõendi vaatlusprotokoll (k.2 t.l. 47-48) Tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll (k.2 t.l. 57-59). 25.12.2009.a sündmuskoha vaatluse protokoll (k.2 t.l. 60-62) Maxima Eesti OÜ avaldus (k.2, t.l. 63) Kannatanu xxx ülekuulamise protokoll (k.2 t.l. 76-80). 04.10.2009.a. sündmuskoha vaatluse protokoll (k.2 t.l. 81-86) 04.01.2010.a ütluste olustikuga seostamise protokoll (k. 2 t.l. 91-94)

Kahtlustatava A.Vassiljevi ülekuulamise protokollid (k.2 t.l. 95-98, 171-176, k.3 t.l.49-56, 91-94, k4, t.l.22-25, 44-47, 78-81, 117-120) 14.05.2009.a sündmuskoha vaatluse protokoll. (k.2 t.l. 101-105) Kannatanu Xxxi ülekuulamise protokoll (k.2 t.l. 106-111, 131-134, 148-150).

1-10-7631

22(76) Kannatanu xxx ülekuulamise protokoll (k.2 t.l. 112-116). Kannatanu Xxxi ülekuulamise protokoll (k.2 t.l. 117-122). Kannatanu Xxxi ülekuulamise protokoll (k.2 t.l. 123-126). Tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll (k.2 t.l. 127-130). Tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll (k.2 t.l. 135-137) 15.09.2009.a äratundmiseks esitamise protokoll (k.2 t.l.138-141 15.09.2009.a asitõendi vaatlusprotokoll (k.2 t.l.142-145) Kahtlustatava xxx ülekuulamise protokoll (k.2 t.l. 151-154, k.3 t.l.63-66, 80-83) Kahtlustatava M.F-i ülekuulamise protokollid (k.2 t.l. 155-158, 159-162, 163-166, k.4 t.l. 154-157) Kannatanu xxx ülekuulamise protokoll (k.2 t.l. 180-184). 04.09.2009.a. sündmuskoha vaatluse protokoll (k.2 t.l. 185-188, 189-191) Kannatanu xxx ülekuulamise protokoll (k.2 t.l. 192-194). Kannatanu xxx ülekuulamise protokoll (k.2 t.l. 195-197). Kannatanu xxx ülekuulamise protokoll (k.2 t.l. 199-203). 26.08.2009.a sündmuskoha vaatluse protokoll (k.2 t.l. 204-208) Kannatanu xxx ülekuulamise protokoll (k.2 t.l. 211-215). 17.06.2009.a. sündmuskoha vaatluse protokoll (k.2 t.l. 216-222) Tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll (k.2 t.l. 223-226) 02.07.2009.a. asitõendi vaatlusprotokoll (k.2 t.l. 227-230) Kannatanu xxx ülekuulamise protokoll (k.2 t.l. 232-235). 24.05.2009.a. sündmuskoha vaatluse protokoll (k.2 t.l. 236-243) Kannatanu xxx ülekuulamise protokoll (k.2 t.l. 245-251). 14.05.2009.a sündmuskoha vaatluse protokoll. (k.2 t.l. 252-258) Kannatanu xxx ülekuulamise protokoll (k.2 t.l. 260-264). 28.06.2009.a sündmuskoha vaatluse protokoll. (k.2 t.l. 265-268) Kannatanu xxx ülekuulamise protokoll (k.3 t.l. 1-4). 26.06.2009.a. sündmuskoha vaatluse protokoll (k.3 t.l. 5-10) Kannatanu Xxxi ülekuulamise protokoll (k.3 t.l. 12-15). 16.06.2009.a. sündmuskoha vaatluse protokoll (k.3 t.l. 16-21) Kannatanu xxx ülekuulamise protokoll (k.3 t.l. 23-26). 25.11.2009.a ütluste olustikuga seostamise protokoll (k.3 tl. 38-48) Tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll (k.3 t.l. 67-70) 13.01.2010.a asitõendi vaatlusprotokoll (k.3 t.l.71-72) Kahtlustatava T.Rasstrõgini ülekuulamise protokoll (k.3 t.l. 75-78) 22.01.2010. asitõendi vaatlusprotokoll a (k.3 t.l.84-90) Kannatanu Xxxi ülekuulamise protokoll (k.3 t.l. 99-103, 111-114, 126-129). 07.04.2009.a. sündmuskoha vaatluse protokoll (k.3 t.l. 104-110) 21.04.2009.a asitõendi vaatlusprotokoll (k.3 t.l.115-117) Tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll (k.3 t.l. 118-121) Tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll (k.3 t.l. 122-125) Tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll (k.3 t.l. 130-133) 05.02.2010.a ütluste olustikuga seostamise protokoll (k.3 tl. 143-149) Kannatanu xxx ülekuulamise protokoll (k.3 t.l. 150-155). 16.07.2009.a. sündmuskoha vaatluse protokoll (k.3 t.l. 156-160) Kannatanu xxx ülekuulamise protokoll (k.3 t.l. 162-165). 29.05.2009.a sündmuskoha vaatluse protokoll. (k.3 t.l. 167-170) Tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll (k.3 t.l. 171-174) Kannatanu xxx ülekuulamise protokoll (k.3 t.l. 179-182). 07.09.2009.a. sündmuskoha vaatluse protokoll (k.3 t.l. 183-188) Kannatanu xxx ülekuulamise protokoll (k.3 t.l. 190-193, 199-208). 30.07.2009.a. sündmuskoha vaatluse protokoll (k.3 t.l. 194-198) Kannatanu xxx ülekuulamise protokoll (k.3 t.l. 210-214).

1-10-7631

23(76) 12.01.2010.a. sündmuskoha vaatluse protokoll (k.3 t.l. 215-219) Kannatanu xxx ülekuulamise protokoll (k.3 t.l. 220-224, 243-246, k 4 t.l. 26-29). Kannatanu xxx ülekuulamise protokoll (k.3 t.l. 225-229). Tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll (k.3 t.l. 230-234) Kahtlustatava xxx ülekuulamise protokoll (k.4 t.l. 1-4, 38-41) Kannatanu xxx ülekuulamise protokoll (k.4 t.l. 5-8, 30-33) 12.01.2010.a ütluste olustikuga seostamise protokoll (k.4 tl. 9-15) 12.01.2010.a asitõendi vaatlusprotokoll (k.4 t.l.18-21) 13.01.2010.a ütluste olustikuga seostamise protokoll (k.4 tl. 48-52) Kannatanu xxx ülekuulamise protokoll (k.4 t.l. 54-58) Tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll (k.4 t.l. 59-63) Tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll (k.4 t.l. 67-70) Kahtlustatava xxx ülekuulamise protokoll (k.4 t.l. 74-77) 17.02.2010.a xxx ütluste olustikuga seostamise protokoll (k.4 tl. 82-84) 17.02.2010.a xx ütluste olustikuga seostamise protokoll (k.4 tl. 85-87) Tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll (k.4 t.l. 90-93) Asitõendi vaatlusprotokoll 17.01.2010.a (k.4 t.l.94-97) Kahtlustatava J.L-i ülekuulamise protokoll (k.4 t.l. 113-115) Tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll (k.4 t.l. 123-125) Avaldus nr 304 (k.4, t.l.126) Tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll (k.4 t.l. 134-137) Avaldus Maxima Eesti OÜ (k.4 t.l.138) Tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll (k.4 t.l. 150-153)

III
Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

Uurinud ja avaldanud prokuröri poolt taotletud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et kõikide süüdistatavate süü neile

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud ning süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud.

1.
Sergei Lahtin süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises

Varguse toimepanemine 20.03.-21.03.2009.a Narvas, Kerese tn maja nr 15 juurde pargitud autost Ford-Transit, reg nr 306 THG- kannatanu OÜ Märja Monte

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteoepisoodis.

Tema ütlusi kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll (tl 30-39), kus Lahtin

osutas kohale Kerese 15 maja juures, kus oli pargitud auto Ford Transit. Lisaks süüdistatava enda ütlustele kinnitavad kuriteo toimepanemist süüdistatava poolt kannatanu Valeriy Frolov`i ütlused, mis haakuvad süüdistatava ütlustega, ja mille kohaselt 20.03.09.a kella 19.30 paiku parkis ta nende firmale kuuluva tööauto Ford-Transit Narva linnas

Kerese tänava maja nr 15 juurde, Kerese tänava sõidutee osale. Auto ei ole signalisatsiooniga varustatud. Täna, 21.03.09.a teatati talle politseist, et tema tööautosse on

sisse tungitud. Ta läks välja ja avastas, et kabiini klaasid (peale esiklaasi) ja tagumine

klaas on lõhutud, autos on korralagedus. Visuaalsel vaatlusel avastas ta kohe tööriistakomplekti kadumise. Mõlemad asusid punases plastikvutlaris. Firma nimetust ta ei mäleta. Need kuulusid firmale.

Nimetatud varguse toimepanemist kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos

fototabeliga (tl 126-131), mille kohaselt vaatlusobjektiks on kaubaveobuss Ford Transit,

1-10-7631

24(76) reg nr 306 THG, tumesinist värvi. Auto on pargitud Narva linnas Kerese tänava maja nr 15

otsa juurde tänavale. Vasakul pool on reisijaukse klaas lõhutud. Pagasiruumi tagumisel uksel on klaas lõhutud. Paremal pool on juhiukse klaas samuti lõhutud. Auto salongis on põrandal ja istmetel klaaside killud. Auto ümber lumel on hulgaliselt jalatsijälgi.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et S. Lahtin`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et S. Lahtin pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja S. Lahtin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena.

Varguse toimepanemine 06.04.-07.04.2009.a Narvas, Daumani tn maja nr 16 juurde pargitud autost Kia Sephia, reg nr 054 KMC- kannatanu Xxx

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteoepisoodis. Lisaks tema enda ütlustele kinnitavad kuriteo toimepanemist kannatanu Xxx`i ütlused, mis haakuvad süüdistatava ütlustega, ja mille kohaselt talle kuulub tumepunast värvi auto KIA

SEPHIA registreerimismärgiga 054 KMC, 1999.a väljalase. 06.04.2009.a kella 23.00

paiku parkis ta ülalnimetatud auto Daumani tänava maja nr 16 viienda trepikoja vastu. Aadressil xxx elab tema lihane vend Xxx. Tema korteri aknad avanevad selles suunas, kus

seisis auto. 07.04.2009.a kella 08.30 paiku helistas vend talle ja teatas, et auto parempoolse esiukse klaas on katki löödud ja varastatud on erinevaid asju. Ta sõitis kohe auto parkimiskohta. Kui ta selle üle vaatas, avastas, et auto parempoolse esiukse klaas on

tõepoolest lõhutud ja varastatud olid järgmised asjad: - auto CD mängija Aplina ilma äravõetava paneelita maksumusega 4600 krooni; - musta kangakattega bassikõlar Prology maksumusega 2000 krooni; - must nahast rahakott maksumusega 90 krooni, milles oli raha

500 krooni ühe kupüürina, ID-kaart tema nimele, SEB-panga kaart, erinevad kliendikaardid tema nimele. Lõhutud klaasi taastamine läheb talle maksma 500 krooni. Sel moel on materiaalne kahju 7690 krooni. Kannatanu täiendavalt antud ütluste kohaselt ta ei mäleta, millisel päeval, kuid see oli peale vargust, helistas talle noormees, keda ta tunneb kui temaga ühe hoovi peale elavat inimest. №ormehe nimi on Xxx. Ta palus kannatanul sõita tema juurde kaupluse Maxima juurde, et ühel teemal rääkida. Kannatanu sõitis kohe

tema poolt nimetatud kohta. Ta kohtas helistajat Tallinna maanteel asuva kaupluse Maxima taga. Ta küsis kannatanu käest, kas viimane tahab tagasi saada oma magnetoolat.

Kannatanu vastas, et tahaks küll. Helistaja küsis kannatanu käest selle eest raha. Kannatanul oli kaasas 125 krooni. Ta andis selle raha helistajale. Xxx läks kuhugi selle

kaupluse taga asuvate majade juurde. Kannatanu istus oma autos. Ta ei olnud ära väga

kaua ja tuli tagasi kannatanu magnetoolaga Apline. See oli ilma esipaneelita, kuna

kurikaelad seda ei varastanud. Nimetatud automagnetoolat on vaadeldud asitõendi

vaatlusprotokolli kohaselt (III köide, tl 115-117) ja mis kinnitab kannatanu ütluseid, et magnetoola on ilma esimese juhtpaneelita.

Nimetatud kannatanu ütluseid kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 104-110), mille kohaselt vaatlusobjektiks on punast värvi auto KIA FB Sephia reg nr

054 MKC, mis on pargitud Narva linnas aadressil Daumani 16 asuva viiekordse maja hoovi kuuenda trepikoja lähedale esiosaga trepikoja poole. Auto vasakul poolel on lõhutud esimene reisijapoolse ukse klaas. Salongis reisija istmel on väikesed klaasikillud. Nende

1-10-7631

25(76) peal on märkmik, väikesed paberilehed ning ka auto tehniline pass. Istme ees põrandal on väikesed klaasikillud, klambrilööja, väikesed paberid. Auto kindalaegas on suletud. Selle keskel ripneb kaane alt välja valge juhe koos pistikuga. Auto tumedat värvi salongis on esipaneelil magnetoola ühendusjuhtmed pesast välja tõmmatud. Magnetoola puudub.

Eelpoolnimetatud tõenditega on kooskõlas ka tunnistaja Xxx`i ütlused, mille kohaselt vennal Xxxil on auto KIA 054 KMC. 07.04.2009.a kella 07.30 paiku läks ta välja, et viia laps lasteaeda. Ta tahtis sõita venna autoga, mille oli pannud oma maja taha 06.04.2009.a

kella 24.00 paiku. Läinud auto juurde nägi, et parempoolse esiukse klaas on lõhutud. Avatud oli kapot. Autos oli segadus. Oli näha, et midagi otsiti. Ta helistas vennale ning

seejärel politseisse. Ta avastas, et autost oli varastatud magnetoola. Pärast avastas, et

autost oli varastatud basskõlar. Reisijaistme ja juhiistme vahelises käetoes asuvas

dokumentide panipaigast oli varastatud venna rahakott mingite dokumentidega. Kuidas vend varastatud magnetoola kätte sai, ta ei tea. Keegi tagastas talle selle umbes nädal peale vargust.

Seda, et varguse pani toime Sergei Lahtin kinnitavad ka tunnistaja Xxx`i ütlused, mille kohaselt 2009.a aprilli esimesel dekaadi viibis ta Xxx korteris. Ta elas aadressil Xxx. Ta ööbis tema juures. Umbes kella viie paiku hommikul tuli tema juurde Sergei Lahtin, kes

küsis tema käest võlgu 500 krooni, pakkus pandiks magnetoolat. Lahtin ei öelnud, kust magnetoola pärit on. xxx andis talle raha ja võttis tema käest pandiks magnetoola. Sergei

Lahtin lahkus. Ka tunnistaja Xxx ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust

kahelda, kinnitavad seda, et nimetatud varguse pani toime S. Lahtin. Nimetatud ütluste kohaselt umbes 2009. a aprilli algul ühel päeval hommikul vara, umbes kella 08.00 või 09.00 paiku tuli Xxx tema korterisse koos Sergei Lahtiniga. Nad mõlemad tõid bassikõlari ja magnetoola.

Kannatanu ütluseid kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (tl 143-149), mille kohaselt S. Lahtin osutas kohale Daumani 16 maja juures Narvas, kus oli pargitud auto, millest ta varastas.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et S. Lahtin`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et S. Lahtin pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja S. Lahtin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse toimepanemine 28.05.-29.05.2009.a Narvas, Kevade tn maja nr 3 juurde pargitud autost Citroen Berlingo, reg nr 786 MCF – kannatanu Partner Grupp OÜ

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteoepisoodis. Lisaks tema enda ütlustele kinnitavad kuriteo toimepanemist kannatanu Xxx`i ütlused, mis

haakuvad süüdistatava ütlustega, ja mille kohaselt selgitab ta, et on Partner Grupp OÜ

asutaja. Firmal on auto Citroen reg nr 786 MCF, millel töötab juht Xxx. 28.05.3009.a peale kella 17.00 parkis Xxxauto oma maja vasta aadressil Kevade 3 Narvas. Ta lukustas

auto uksed. Auto on varustatud signalisatsiooniga. 29.05.2009.a kell 08.00 helistas talle

Eduard ja ütles, et autol on lõhutud parempoolse ukse klaas ja on varastatud tööriistu:

1-10-7631

26(76)

perforaator Makita maksumusega 2900 krooni, lõikemasin Metabo – 1800 krooni,

jootekolb plastiktorude keevitamiseks -2600 krooni, punane tellitav võti Knipeks – 380

krooni. Ta tahab täpsustada, et autosalongi ülevaatamisel leiti politsei poolt lõikemasin. Seega on varastatud perforaator, jootekolb ja võti. Kahju suurus on 5880 krooni ja klaasi lõhkumisega tekitatud täiendav kahju – 1500 krooni. Kahju kokku 7380 krooni. Tööriistad olid rohelist ja sinist värvi kohvrikestes.

Kannatanu ütluseid kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 167-169), mille kohaselt vaatluskohaks on parkimisplats, mis asub 18 meetri kaugusel Narva linnas aadressil Kevade 3 asuva elumaja nurgast. Sinna on pargitud valge auto Citroen Berlingo Combi reg nr 786 MCF. Auto on varustatud signalisatsiooniga. Uste lukud on töökorras.

Autol on lõhutud parempoolse esiukse klaas. Suur osa klaasikilde asub reisiastmel, osa klaasikilde on auto põrandal vaibakekse peal.

Eelpool nimetaud tõenditega on kooskõlas ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos

fototabeliga (tl 143-149), mille kohaselt S. Lahtin osutas kohale Kevade 3 maja juures

Narvas, kus oli pargitud auto, millest ta varastas tööriistu. Ka tunnistaja Xxx`e ütlused haakuvad eeltoodud tõenditega. Nimelt tuleneb neist ütlustest, et 28.05.2009.a kell 17.00

parkis ta auto oma maja ette umbes 20 meetri kaugusele trepikojast. Auto uksed ta lukustas ja pani auto signalisatsiooni alla. 29.05.2009.a kell 08.00 läks ta välja auto juurde

ja avastas, et lõhutud on eesmise parempoolse ukse klaas. Ta helistas ülemusele ja politseisse.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et S. Lahtin`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et S. Lahtin pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja S. Lahtin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse toimepanemine 01.06.-07.09.2009.a Narvas, Puškini tn maja nr 25 asuvast keldriruumist – kannatanu Xxx

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteoepisoodis. Süüdistatava ütlustega haakuvad kannatanu ütlused ja nende tõenditega on kooskõlas ka

ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (III köide, tl 143-149), mille kohaselt S. Lahtin osutas trepikojale aadressil Puškini 25, kus ta varastas ehitusmaterjale.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et S. Lahtin`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et S. Lahtin pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja S. Lahtin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

1-10-7631

27(76)

Varguse toimepanemine 15.07.-16.07.2009.a Narvas, Energia tn maja nr 4 juurde pargitud autost Toyota Carina E, reg nr 150 TEK – kannatanu Xxx

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteoepisoodis. Lisaks tema enda ütlustele kinnitavad kuriteo toimepanemist kannatanu Xxx ütlused, mis

haakuvad süüdistatava ütlustega, ja mille kohaselt on tal auto Toyota Carina, tumeroheline, reg nr 150 TEK, mida ta pargib pidevalt Narvas aadressil Energia 4 asuva

maja taga. Auto ei ole signalisatsiooniga varustatud. Eile, 15.07.09.a kella 22.00 paiku parkis ta auto, nagu harilikult, ühiselamu taha. Täna, 16.07.09.a teatati talle politseist, et tema autol on klaas lõhutud. Kella 11.00 paiku läks ta oma auto juurde ja avastas, et auto

on lukustatud, juhipoolne klaas on lõhutud, puudub automagnetoola, kindalaekas olnud

asjad on visatud hunnikusse reisijaistmele. Kindalaekast oli varastatud magnetoola

äravõetava paneeli vutlar. Vutlar oli musta värvi. Varastatud magnetoola oli koos

paneeliga. Magnetoola marki on tal raske öelda. Äravõetav paneel oli hõbedast värvi. Saab mängida CD plaate. Magnetoola maksumus 1500 krooni. Esialgne materiaalne kahju 1500 krooni.

Kannatanu ütluseid kinnitab ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (tl 143-149), mille kohaselt S. Lahtin osutas kohale Energia 4F maja juures Narvas, kus oli pargitud auto, millest ta varastas automagnetoola. Nimetatud tõenditega on kooskõlas ka

sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (III köide, tl 156-160), mille kohaselt vaatlusobjektiks on auto Toyota Carina-e reg nr 150 TEK, mis on pargitud Narva linnas

Energia tänava maja nr 4 hoovi (Narva Kolledži staadioni poole). Auto vasakpoolse esimese ukse klaas on lõhutud. Osa klaasikilde asub auto juures pinnasel, kuid suur osa kilde on auto salongis, nii põrandal kui ka mõlemal esiistmel. Esipaneeli konsoolis on pesa

automagnetoola jaoks, kust automagnetoola puudub. Pesast ripuvad välja värskete lõikejälgedega juhtmed. Magnetoola pesa ümbritseval plastiraamil on hulgaliselt väikeseid kriimustusi.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et S. Lahtin`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et S. Lahtin pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja S. Lahtin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse toimepanemine 29.07.-30.07.2009.a Narvas, 6. Paemurru tn maja nr 9 kuurist – kannatanu Xxxin

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteoepisoodis. Lisaks tema enda ütlustele kinnitavad kuriteo toimepanemist kannatanu Xxx`i ütlused, mis haakuvad süüdistatava ütlustega, ja mille kohaselt ehitab ta aadressil Paemurru 6 maja 9 palkidest elumaja. Peamiselt töötab ta ise koos pojaga. 29.07.2009.a töötas ta ehitusel kella 22.00-ni. Ta pani tööriistad kuuri, mis asub samuti krundil. Kui ta tööriistad kuuri pani, ei olnud tal kaasas kuuri ukse luku võtit ning seetõttu pani ta luku aasadest läbi ja jättis selle niimoodi, mõeldes, et lukustab hiljem luku võtmega. Ta läks suvemajja magama kell 23.00

1-10-7631

28(76) ja unustas luku sulgemata. 30.07.2009.a kell 08.00 ta avastas, et kuuri välisuks on pärani

lahti. Kui ta kuuri sisenes, nägi, et kuurist oli varastatud kaks bensiinisaagi STIL

maksumusega 6436 krooni ja 2990 krooni, elektriline keevitusaparaat 10 500 krooni.

Lihvimismasin Metabo maksumusega 3990 krooni, kaks 769 krooni maksvat

lihvimismasinat, DWT, elektritrell – 3990 krooni, kaks kruvikeerajat 2600 krooni, mõlemad firma Metabo, elektrihöövel ja lihvimismasin DWT kumbki maksumusega 769

krooni, perforaator Makita maksumusega 3500 krooni, silikoonipüstol 100 krooni,

ehitusnuga 75 krooni, garaaži elektrilatern 500 krooni. Kahju on kokku 36 388 krooni. Kannatanu täiandavalt antud ütluste kohaselt on ta firma Estimak teiseks omanikuks. Sel moel kuulusid kõik varastatud tööriistad tema firmale. Ta lisab, et ühtlasi oli varastatud

elektriföön DWT maksumusega 500 krooni, ketasaag Metabo nr 6061163882 maksumusega 1990 krooni. Ühtlasi avastas ta hiljem, et silikoonpüstol ei olnud kadunud,

vaid asus kuuris. Arvestades lisatud tööriista maksumust ja arvestades maha püstoli maksumuse on kahju kogusumma 42 147 krooni.

Kannatanu ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll (III köide, tl 194-198), mille

kohaselt vaatluskohaks on majanduslik abihoone (kuur), mis asub Narvas aadressil 6. Paemurru 9 asuva eramu territooriumil. Maja territoorium omab piiret metallvõrgust tara näol. Kuur asub vahetult palkidest ehitatava maja taga. Kuur on ehitatud metall-lehtedest,

uks on metallist, ilma vigastusteta. Sellel on üks paar aasasid rippluku jaoks. Ilma vigastusteta ja töökorras ripplukk leiti maapinnalt põõsastest, mis on istutatud viie meetri kaugusele kuuri uksest.

Kannatanu ütluseid kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (tl 143-149), mille kohaselt S. Lahtin osutas majale Paemurru 6 Narvas, kus ta varastas tööriistu.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et S. Lahtin`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et S. Lahtin pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja S. Lahtin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse toimepanemine 30.07.-31.07.2009.a Narvas, Tallinna mnt maja nr 42 juurde pargitud autost Toyota Avensis, reg nr 736 TEI– kannatanu Xxx

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteoepisoodis. Lisaks tema enda ütlustele kinnitavad kuriteo toimepanemist kannatanu Xxx ütlused, mis haakuvad süüdistatava ütlustega, ja mille kohaselt on ta liisinguauto Toyota Avensis reg nr

736 TEI kasutaja. 30.07.2009.a kella 21.30 paiku parkis ta selle auto Tallinna maantee

maja nr 42 kaheksanda trepikoja juurde. Ta pani auto signalisatsiooni alla. Eesmise

reisijaistme peatoe taha jäi rippuma kaasaskantav DVD pleier. Öösel kella 2 paiku (nii

talle tundus, kuid täpset aega ta ei tea) ärkas ta selle peale, et tema autol hakkas tööle signalisatsioon. Ta pani läbi akna auto uuesti signalisatsiooni alla. 31.07.09.a umbes kell 09.30 selgus, et autol on lõhutud parempoolne esimene klaas ning salongist oli kadunud

DVD-pleier. DVD-pleieri mark oli Philips Pet 719 seerianumbriga VN1A0811004306. Pleieril oli valge korpus ja lahtitegemisel seest poolt must. Ekraani diagonaal on 7 tolli.

1-10-7631

29(76) Pleieri maksumus on 2500 krooni, kuid täpselt ta ei mäleta. Kannatanu poolt täiendavalt antud ütluste kohaselt DVD pleieri maksumus on 3495 krooni.

Nimetatud kuriteo toimepanemist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos

fototabeliga (tl 76-81), mille kohaselt auto on pargitud Narva linnas Tallinna maanteel

asuva maja nr 42 kaheksanda trepikoja vasta. Kolme meetri kaugusel on pargitud auto

Opel Omega, reg nr 001 BMC. Vaatluse hetkel on parempoolse esiukse klaas lõhutud. Ukse all asfaldil vedelevad väikesed klaasitükid. Suur osa kilde asuvad salongis eesmisel

reisijaistmel ja selle all põrandal. Esimese ja tagumise istme vahel põrandal vedelavad ühendusjuhtmed koos pistikuga ja kõrvaklapid.

Lisaks eeltoodud tõenditele tõendavad ka tunnistaja Xxx`i ütlused seda, et varguse pani

toime just Sergei Lahtin. Nimelt tuleneb tunnistaja ütlustest, et 2009.a suve lõpus või sügise alguses, täpset kuupäeva ei mäleta, müüs tema tuttav Sergei Lahtin talle auto DVD- mängija Philips. S. Lahtin ütles, et see mängija kuulub talle ja lubas isegi tuua selle kohta dokumendid. Ta nõustus ostma ja maksis selle eest umbes 500 krooni. Täpselt ta ei mäleta.

Seda, et DVD on varastatud, ta ei teadnud, juttu sellest ei olnud. Ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (tl 30-45) kinnitab seda, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava teo, kuna S. Lahtin osutas platsile Tallinna mnt 42 maja juures, kus oli pargitud auto Toyota.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et S. Lahtin`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et S. Lahtin pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja S. Lahtin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse toimepanemine 04.08.-05.08.2009.a Narvas, Kreenholmi tn maja nr 6 juurde pargitud autost Ford Courier, reg nr 316 FMK– kannatanu OÜ Ehitus ARK

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteoepisoodis.

Tema ütlusi kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll (tl 30-38), kus Lahtin osutas kohale Kreenholmi 6 maja juures, kus oli pargitud auto Ford. Lisaks süüdistatava

enda ütlustele kinnitavad kuriteo toimepanemine kannatanu Xxx ütlused, mis haakuvad süüdistatava ütlustega ja mille kohaselt töötab ta sanitaartehnikuna firmas OÜ Ehitus

ARK. Lisaks põhitööle on ta kord kuus nädala jooksul valvesanitaartehnik. Sellistel

päevadel kasutab ta autot Ford-Courier reg nr 316 FMK, mida ta öisel ajal pargib oma maja hoovis aadressil Kreenholmi 6. 04.08.09.a ärkas ta kella 05.30 paiku. Vaatas aknast välja ja nägi, et pagasiruumi ühe ukse aknaklaas on lõhutud. Ta pani riidesse ja läks välja

ja autot üle vaadates avastas, et salongi sissetungimist ei olnud toimunud. Sisse oli

tungitud ainult pagasiosasse, kust varastati järgmised asjad: jootekolb plastiktorude

jootmiseks maksumusega 3500 krooni, perforaator MAKITA 2000 krooni,

kanalisatsioonipuhastusmasin Berger – 5000 krooni, kast tööriistakomplektiga – 1000 krooni. Hinnad on ligikaudsed. Kõik varastatu kuulub firmale, kust ta töötab.

Nimetatud kuriteo toimepanemist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 113-116), mille kohaselt vaatlemisele kuulub sõiduauto Ford Courier reg nr

1-10-7631

30(76) 316 FMK, värvus – lilla metallik. Auto asub Kreenholmi tänava maja nr 6 nurga juures. Vaadeldava auto kõrval kahe meetri kaugusel on pargitud hall auto Opel Vectra reg nr 857 ASU. Auto on kahekohaline, kinnise furgooniga. Furgooni tagumine uks on kahe poolega ja kahe nelinurkse aknaga. Vasakpoolse uksepoole klaas on täielikult välja löödud. Uks on lukustatud. Lukk on töökorras. Ukse all maas on vähesel hulgal väikeseid klaasikilde. Suur osa kilde asub furgooni sees.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et S. Lahtin`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et S. Lahtin pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja S. Lahtin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse toimepanemine 06.08.2009.a Narvas, Partisani tn 9 juurde pargitud autost Mercedes-Benz Sprinter, reg nr 530 AVC – kannatanu Xxx

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteoepisoodis. Lisaks tema enda ütlustele kinnitavad kuriteo toimepanemist kannatanu Xxxütlused, mis

haakuvad süüdistatava ütlustega ja mille kohaselt selgitab ta, et kasutab autot Mercedes Sprinter 530 AVC. Auto omanikuks on FIB.P. 05.08.2009.a umbes kell 14.00 parkis ta

selle auto oma kodu juurde – Partisani 9 asuva maja otsa juurde. Ta kontrollis autot

06.08.2009.a umbes kell 00.30. Kõik oli korras. Signalisatsioon autol ei olnud sisse

lülitatud. 06.08.2009.a umbes kell 08.00 otsustas ta sõita autol asju ajama. Kui ta auto juurde läks, avastas, et auto klaas oli reisija poolsel küljel lõhutud. Autost olid kadunud järgmised asjad: ilma paneelita DVD magnetoola Panasonic CQ-D1703N (paneel oli kaasa

võetud), magnetoola maksumus – 3000 krooni, kaust kahekümne CD plaadiga -

maksumus kokku 400 krooni, tahhograafi paberkettad maksumusega 150 krooni pakk.

Kahju suurus on 3550 krooni. Kannatanu täiendavalt antud ütluste kohaselt oli autost

varastatud kaks monitoride pulti – üks pult suure monitoriekraani jaoks, mis asub auto

salongis ja on kinnitatud lakke. Teine pult väikese äravõetava monitori jaoks, mis on kinnitatav auto esipaneelile. Monitorid on ühendatud DVD mängijaga, mis varastati. Ta ei

nimetanud kohe nende kadumist, kuna need asusid kindalaekas ja ta ei märgaud kohe nende puudumist. Ühe puldi maksumus on 100 krooni, kahe puldi maksumus 200 krooni.

Sel moel on talle tekitatud täiendavalt materiaalset kahju 700 krooni suuruses summas.

Nimetatud juhtimispulte on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokolli (tl 217-219) kohaselt. Lisaks kinnitab süüdistatava ütlusi ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll (tl 30-45),

kus S. Lahtin osutas platsile Partisan`i 9 maja juures, kus oli pargitud mikrobuss Mercedes.

Nimetatud varguse toimepanemist kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos

fototabeliga (tl 55-62), mis haakub eelpool nimetatud tõenditega ja mille kohaselt on vaatlusobjektiks 18-kohaline buss Mercedes Benz Sprinter 408D reg nr 530 AVC, mis on

pargitud Narva linnas partisani tänava nr 9 ja Mõisa tänava maja nr 12 vahel asuvale platsile. Bussi eesmisel parempoolsel uksel on klaas lõhutud. Osa klaasikilde asub bussi

juures platsil, kuid suur osa kilde on salongis, nii astmel põrandal kui ka parempoolsel

esiistmel. Reisijaistme vastas asuv esipaneeli sahtel on avatud. Selles asub rull polüetüleenkotte, lambid ja kaitsmed. Esipaneeli kaas on osaliselt maha võetud: lahti on

1-10-7631

31(76) kruvitud kolm kinnituselementi (kaks paremalt ja üks vasakult juhi poolt) ja püsib kohal

alumiste kinnituselementide abil. Esipaneeli kaane ja esipaneeli korpuse vahel olevast

avast ripuvad välja juhtmete jupid, mille otstes on värsked läbilõikamise jäljed

(läbinäpistatud). Juhtmete hulgas on otsikutega juhe. Esipaneeli pesast magnetoola

puudub. Magnetoola jaoks ettenähtud pesa äärtes on terava eseme poolt tekitatud kriimustused.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et S. Lahtin`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et S. Lahtin pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja S. Lahtin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse toimepanemine 07.08.-08.08.2009.a Narvas, Tiimani tn maja nr 2 juurde pargitud autost AUDI 80, reg nr 067 ARY – kannatanu Xxx

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteoepisoodis.

Tema ütlusi kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll (tl 30-37), kus Lahtin osutas platsile Tiimani 2 maja juures, kus oli pargitud auto Audi. Lisaks tema enda

ütlustele kinnitavad kuriteo toimepanemist kannatanu Xxx`i ütlused, mis on kooskõlas süüdistatava ütlustega ja mille kohaselt 07.08.2009.a kella 23.00 paiku sõitis ta aadressile Tiimani 2, Narva linnas. Ta parkis oma auto neljanda trepikoja juurde. Auto on Audi 80 nr

067 ARY, 1988.a väljalase, signalisatsioonita. Sulgenud auto, läks ta magama. Korteri uksed asuvad esimesel korrusel ja avanevad sinna poole, kus seisis auto. 08.08.2009.a läks ta tänavale ja avastas, et parempoolne esimene klaas on lõhutud. Salongist oli varastatud hallis korpuses DVD Venturer maksumusega 800 krooni. Tagumisel istmel asus hall kott

koos selles olnud sülearvutiga ASUS maksumusega 8000 krooni, mis samuti varastati. Kotis olid ka laadimisseade ja hiir. Käesoleval hetkel on kahjuks 8800 krooni.

Nimetatud kuriteo toimepanemist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 98-102), mille kohaselt sündmuskoha vaatlusobjektiks on sõiduauto Audi 100 reg. nr 067 ARY, mis on pargitud aadressil Narva linn Tiimani 2 asuva maja neljanda

trepikoja vasta. Auto klaaside vaatlemisel on avastatud, et eesmise parempoolse

reisijaukse klaas on lõhutud. Edasisel vaatlemisel on auto salongist reisijapoolselt esiistmelt leitud klaasikillud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et S. Lahtin`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et S. Lahtin pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja S. Lahtin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

1-10-7631

32(76)

Varguse toimepanemine 04.09.-05.09.2009.a Narvas, Uusküla tn maja nr 1 juurde pargitud autost Ford, reg nr 608 ARJ – kannatanu Xxx

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteoepisoodis.

Tema ütlusi kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll (tl 30-41), kus Lahtin osutas kohale Uusküla 1 maja juures, kus oli pargitud auto Ford. Lisaks süüdistatava enda

ütlustele kinnitavad kuriteo toimepanemist süüdistatava poolt kannatanu Xxx`i ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda ja mis haakuvad süüdistatava ütlustega.

Nimetatud ütluste kohaselt on tal auto Ford Escord, 1998.a väljalase, reg nr 608 ARS, mida ta pargib oma trepikoja vastas (Uusküla 1, neljas trepikoda). Eile, 04.09.09.a kella 18.30 paiku jättis ta oma auto harilikule kohale. 05.09.09.a kella 09.00 paiku läks ta auto juurde ja avastas, et pagasiruumi vasakult poolelt on klaas katki löödud. Vaadanud salongi

üle, avastas ta, et varastati tema sülearvuti Aspire, seerianumbriga 5738/57382/5338, tumesinises korpuses, maksumusega 6990 krooni; tumesinine spordikott, mille sees olid

tühjad pudelid, mida ta tahtis ära anda, maksumusega 200 krooni. Materiaalse kahju suurus on 7190 krooni.

Nimetatud kuriteo toimepanemist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 199-202), mille kohaselt vaatlusobjektiks on Ford Escort reg nr 608 ARJ, mis on pargitud Narva linnas Uusküla tänava maja nr 1 neljanda trepikoja vastu esiotsaga Kreenholmi tänava poole liikumissuunal paremale jäävale sõiduteepervele. Auto tagumise vasakpoolse akna klaas on lõhutud. Osa klaasikilde on sõidutee asfaldil, kuid suur osa neis on auto salongis tagumise istme taga pagasiruumis. Süütelukk, roolisammas on nähtavate vigastusteta. Esipaneeli sahtel on suletud. Selle alt on leitud sülearvuti ACER mudel MS2264 Aspire 5738/57382/5338 Series dokumendid.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et S. Lahtin`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et S. Lahtin pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja S. Lahtin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse toimepanemine 05.09.-06.09.2009.a Narvas, Gerassimovi tn maja nr 14 juurde pargitud autost Mazda, reg nr 586 AYM– kannatanu Xxx

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteoepisoodis.

Tema ütlusi kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll (tl 30-42), kus Lahtin

osutas kohale Gerassimovi 14 maja juures, kus oli pargitud auto Mazda. Lisaks süüdistatava enda ütlustele kinnitavad kuriteo toimepanemist süüdistatava poolt kannatanu

Xxx ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda ja mis haakuvad süüdistatava ütlustega. Nimetatud ütluste kohaselt on ta auto Mazda 323, reg nr 586 AYM omanik. 05.09.2009.a kell 18.00 parkis ta auto Narva linnas Gerassimovi tänava maja nr 14 parempoolse otsa juurde. Autos oli CD magnetoola, marki ta ei tea. Ta ostis auto koos

magnetoolaga. Paneel oli ära võetav. Täna, 06.09.09.a kell 11.00 läks poeg jalutama ja

avastas, et juhi poolt küljest on klaas lõhutud. Autost on kadunud magnetoola – 1500

krooni. Kindalaekast on kadunud auto hooldusraamat, kindlustuse roheline kaart.

1-10-7631

33(76) Tagumiselt istmelt on kadunud mustast tekstiilist kohvritaoline kaust dokumentide jaoks. See oli tühi. Selle maksumus on 50 krooni.

Nimetatud tõenditega on kooskõlas ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 171-173), mille kohaselt vaatluskohaks on auto Mazda 323F reg nr 586 AYM. Auto on

pargitud Gerassimovi tänava maja nr 14 parempoolse otsa juurde. Auto vaatlemisel on

kindlaks tehtud, et lõhutud on esiukse klaas juhipoolsel küljel. Klaasikillud on salongis juhiistmel ja juhiistme ees. Klaasikillud on väljas juhiukse ees. Juhipoolse ukse lukk on vigastatud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et S. Lahtin`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et S. Lahtin pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja S. Lahtin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse toimepanemine 05.09.-07.09.2009.a Narvas, Uusküla tn maja nr 18 juurde pargitud autost Pontiak, reg nr 476 BBP– kannatanu Xxx

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteoepisoodis.

Tema ütlusi kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll (tl 30-40), kus Lahtin osutas kohale Uusküla 18 maja juures, kus oli pargitud auto Pontiac. Lisaks süüdistatava

enda ütlustele kinnitavad süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist kannatanu Xxx`i

ütlused, mis haakuvad süüdistatava ütlustega ja mille kohaselt talle kuulub tumerohelist värvi auto Pontiak Transsport reg nr 476 BBP. 05.09.2009.a kella 20.00 paiku parkis ta

selle auto Uusküla tänava maja nr 18 hoovi. 07.09.2009.a kella 20.00 paiku otsustas ta sõita kauplusesse. Kui ta auto juurde läks, avastas, et juhipoolse ukse klaas on lõhutud ja

salongist on varastatud mustas korpuses automagnetoola DAEWOO AGC-5280 maksumusega 1600 krooni. Lõhutud klaasi hindab ta 2000 kroonile.

Nimetatud kuriteo toimepanemist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos

fototabeliga (tl 141-144), mille kohaselt vaatluskohaks on teelõik, mis asub Narvas

aadressil Uusküla 18 asuva elumaja hoovis esimese trepikoja sissepääsust vasakul. Teepervele on pargitud tumeroheline auto Pontiak Trans reg nr 476 BBP. Juhiukse klaas on lõhutud. Klaasikillud asuvad autoukse juures pinnasel, salongis juhiistme all, osaliselt

eesmisel reisijaistmel. Automagnetoola nišist on välja toodud autoraadio pistik ja auto elektrijuhtmestikus plastikust pistik. Seda, et nimetatud kuriteo pani toime just S. Lahtin

kinnitavad ka tunnistaja Xxx`i ütlused, mille kohaselt automagnetoolat Daewoo Lahtin

talle ei müünud, ta näitas talle paneeli, kuid ta ei ostnud magnetoolat, kuna tal oli juba

autos automagnetoola. Kellele ta selle müüs, ta ei tea, kuid S. Lahtin ajab tunnistajat kellegagi segi.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et S. Lahtin`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et S. Lahtin pani varguse

1-10-7631

34(76) toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja S. Lahtin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse toimepanemine 06.09.-07.09.2009.a Narvas, Pähklimäe tn maja nr 11 juurde pargitud autost VW, reg nr 756 TGJ– kannatanu Xxx

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteoepisoodis. Lisaks tema enda ütlustele kinnitavad kuriteo toimepanemist kannatanu Xxx`i ütlused, mis haakuvad süüdistatava ütlustega ja mille kohaselt on tal auto VW Transporter, reg nr 756

TGJ, mida ta pargib selle maja (Narva, Pähklimäe 11) kuuenda trepikoja juures, kus ta elab. 06.09.2009.a läks ta kell 21.30 ämbrit välja viima. Pärast otsustas trepikoja juures

suitsu teha ja sel ajal ta märkas, et katki on löödud tagumine parempoolne klaas. Auto

kabiinis oli põrandal kivi. Autost varastati pruun lühike nahkjope maksumusega 800 krooni, ketaslõikur (firmat ei mäleta) maksumusega 350 krooni. Kokku kahju 1050 krooni.

Nimetatud kuriteo toimepanemist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos

fototabeliga (tl 6-11), mis haakub nimetatud tõenditega ja mille kohaselt on

vaatlusobjektiks sõiduauto VW Transporter reg nr 756 TGJ, mis on pargitud Narvas, aadressil Pähklimäe 11 asuva maja viienda trepikoja vasta. Nimetatud auto vaatlemisel on tuvastatud, et auto kere on värvitud valgeks ning nähtavaid vigastusi ei oma. Auto klaaside vaatlemisel on tuvastatud, et klaas, mis asub autokere vasakul pool juhiukse klaasi taga, on lõhutud. Klaasikilde auto juurest asfaldilt ei leitud. On olemas koristusjäljed. Klaasis olev

ava on kaetud vineeritükiga. Edasisel vaatlusel on avastatud auto salongis tagumiselt

istmelt klaasikillud. Parempoolse tagumise ukse juurest on leitud kivi. Esiistme eest põrandalt on leitud plastikkast tööriistadega.

Seda, et nimetatud kuriteo pani toime just süüdistatav kinnitavad ka tunnistaja Xxx`i ütlused, mille kohaselt annab ta vabatahtlikult välja elektrilise lõikemasina (ketaslõikuri), firma SKILL, mille 2009.a augusti kuus andis Sergei Lahtin, kuna ta teadis, et tunnistaja vajab seda san.tehniliste tööde jaoks korteris. Kuna tal sellist tööriista ei olnud, võttiski ta

temalt vastu selle tööriista – lõikamismasina (ketaslõikuri), firma SKILL. Lahtin ei

rääkinud talle, kust ta selle tööriista sai. Nimetatud ketaslõikurit on vaadeldud asitõendi

vaatlusprotokolli (tl 217-219) kohaselt ning sellest nähtub, et see on mustas korpuses, sellel on käepide kinnihoidmiseks. Ketaslõikuri külge on kinnitatud lõikeketas. Pealmisel

osal on kleebis ketaslõikuri iseloomustavate andmetega. Alumisel osal on kleebis ketaslõikuri nimetusega Skill, 600WATT.

Eelpool nimetatud tõenditega on kooskõlas ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll

koos fototabeliga (tl 30-45), mille kohaselt edasi sõideti Lahtini juhatusel Pähklimäe tänava maja nr 11 juurde, kus Lahtin osutas autole VW Transporter, reg nr 756 TGJ, mis

oli pargitud viienda trepikoja juurde ja selgitas, et sellest autost varastas ta klaasi lõhkumise teel joppe ja ketaslõikuri.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et S. Lahtin`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et S. Lahtin pani varguse

1-10-7631

35(76) toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja S. Lahtin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse toimepanemine 08.09.-09.09.2009.a Narvas, Kangelaste tn maja nr 6 juurde pargitud autost Volkswagen Golf, reg nr 063 TFU– kannatanu Xxx

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteoepisoodis.

Tema ütlusi kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll (tl 30-44), kus Lahtin

osutas kohale Kangelaste 6 maja juures, kus oli pargitud auto VW. Lisaks tema enda

ütlustele kinnitavad kuriteo toimepanemist süüdistatava poolt kannatanu Xxx`i ütlused, mis haakuvad süüdistatava ütlustega ja mille kohaselt on tal auto VW Golf Variant, musta värvi, reg nr 063 TFU. Eile, 8.09.09.a kella 21.00 paiku parkis ta oma auto Kangelaste tänava maja nr 6 teise trepikoja juurde. Auto oli varustatud signalisatsiooniga. Täna, 09.09.09. a kella 07.30 paiku läks ta välja auto juurde ja avastas, et lõhutud on eesmine

reisijapoolne klaas ja väike tagumine vasakpoolne reisijaakna klaas. Autost on kadunud

tema musta värvi jope – riidest, lühike, sügisjope – maksumusega 1500 krooni, mis oli tema poolt ostetud kolm kuud tagasi kauplusest Sportland.

Nimetatud kuriteo toimepanemist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 150-155), mille kohaselt vaatlusobjektiks on musta värvi auto VW Golf, reg nr 063 TFU, mis on pargitud Kangelaste tänava maja nr 6 teise trepikoja juurde. Välise

vaatlemise käigus on kindlaks tehtud, et parempoolse esiukse klaas ja tagumise vasakpoolse ukse kolmnurkne õhuaken on välja löödud. Klaasikildude killud on asfaldil ja auto salongis.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et S. Lahtin`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et S. Lahtin pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja S. Lahtin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse toimepanemine 08.09.-09.09.2009.a Narvas, Kangelaste tn maja nr 6 juurde pargitud autost VOLVO 940, reg nr 094 TFR– kannatanu Xxx

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteoepisoodis.

Tema ütlusi kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll (tl 30-45), kus Lahtin

osutas kohale Kangelaste 6 maja juures, kus oli pargitud auto Volvo 940. Lisaks süüdistatava enda ütlustele kinnitavad kuriteo toimepanemist süüdistatava poolt kannatanu Xxx ütlused, mis haakuvad süüdistatava ütlustega ja mille kohaselt on tal hõbejast värvi auto Volvo 940, reg nr 094 TFR, mille ta parkis 08.09.2009.a kella 21.00 paiku Kangelaste

tänava maja nr 6 teise trepikoja juurde Kangelaste tänava maja nr 8 poole. Täna, 09.09.2009.a kella 09.30 paiku avastas ta, et tema autol on lõhutud tagumise parempoolse reisijaakna väikene klaas. Autos olnud asjad olid kõik mööda autot segamini loobitud. Ta

1-10-7631

36(76)

kutsus kohale politseitoimkonna, kes vaatles autot, fotografeeris. Ühtlasi leidis ta auto salongist tagumiselt istmelt võtmekimbu, nimelt ühe võtme ja ühe fonoluku võtme, mis ei kuulu talle. Ühtlasi avastas ta, et auto kindalaekast oli kadunud tumedat kirsipunast värvi piip, mustast plastikust munstükiga. Piibu maksumus on 800 krooni. Nimetatud kannatanu

ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (tl 217-219), mille kohaselt on vaatlusobjektiks piip, pikkus 14 cm. Valmistatud kirsivärvi puidust. Munstükk on mustast plastmassist. Piibu ühel küljel on kiri BigBen, teisel pool on number 542 Made in Holland.

Nimetatud kuriteo toimepanemist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 163-166), mis on eeltoodud tõenditega kooskõlas ja mille kohaselt vaatlusobjektiks on hõbejast värvi auto Volvo 940, reg nr 094 TFR, mis on pargitud Narva linnas Kangelaste tänava maja nr

6
teise trepikoja juurde. Auto välise vaatlemise käigus on kindlaks tehtud, et tagumise parempoolse ukse kolmnurkne õhuaken on katki löödud. Klaaside killud on asfaldil ja auto salongis. Mööda auto salongi on laiali loobitud erinevad paberid.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et S. Lahtin`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et S. Lahtin pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja S. Lahtin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse toimepanemine 21.09.-22.09.2009.a Narvas, Gerassimovi tn maja nr 14 juurde pargitud autost Nissan Primera, reg nr 789 TLP – kannatanu Xxxi

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteoepisoodis.

Tema ütlusi kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll (tl 30-39), kus Lahtin

osutas kohale Gerassimovi 14 maja juures, kus oli pargitud auto Nissan. Lisaks süüdistatava enda ütlustele kinnitavad kuriteo toimepanemist süüdistatava poolt kannatanu

Xxx`i ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda ja mis haakuvad ka süüdistatava ütlustega. Nimetatud ütluste kohaselt on tal auto Nissan Primera, musta värvi

sedaan, reg nr 789 TLP. Ta pargib seda pidevalt Gerassimovi tänava maja nr 14

Gerassimovi nimelise pargi poole jääva otsa juures. Eile, 21.09.09.a kella 19.45 paiku

parkis ta auto nagu harilikult, lukustas selle, pani signalisatsiooni alla. Ööl vastu 22.09.09.a kell 01.00, kell 02.05, kell 03.00, 03.10 ja 05.00 hakkas tööle signalisatsioon. Ta vaatas aknast välja, kuid ei näinud kedagi. Ta lülitas brelokist signalisatsiooniheli välja, et naabreid mitte segada, misjärel pani signalisatsiooni jälle peale. Täna, 22.09.09.a kella 08.00 paiku läks ta välja auto juurde ja avastas, et autol on lõhutud tagumise parempoolse reisijaukse väike klaas. Autost oli kadunud automagnetoola Blaupunkti musta värvi paneel

(magnetoola ise on kohale jäänud); musta värvi CD-Box Blaupunkt kümne CD-plaadi

jaoks (kujutab endast nihutatava paneeliga musta kasti). Magnetoola paneeli kaudu oli

võimalik CD Boxi juhtida. Magnetoola ja CD mängija maksumus on 3500 krooni.

Pagasiruumist on kadunud bassikõlar Makkali, musta värvi, mis, nagu ta ette kujutab, varastati tagumist istet alla lastes. Bassikõlari maksumus 1200 krooni. Ühtlasi on kadunud

kaks kõlarit, vene toodang, kogumaksumusega 500 krooni, fotoaparaat Canon, roosat

värvi, digitaalne, väike, maksumusega 500 krooni; lilla vihmavari, pikk, puidust käepidemega, maksumusega 100 krooni. Nimetatud CD- Box Blaupunkt, kaks akustilist

kõlarit ja auto bassikõlar on asitõendi vaatlusprotokolli (tl 217-219) kohaselt olnud

1-10-7631

37(76) vaatlusobjektideks. Automagnetoola Blaupunkti paneeli on vaadeldud ja see on tagastatud V. Voitsehhovskile asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (II köide, tl 47-48).

Nimetatud kuriteo toimepanemist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos

fototabeliga (tl 186-189), mille kohaselt vaatlusobjektiks on auto Nissan Primera reg nr 789 TLP, musta värvi, mis on pargitud õuetee äärde, mis kulgeb piki Gerassimovi tänava maja nr 14 otsa piki Gerassimovi nimelist parki, esiosaga raudtee suunas. Vaatluse käigus

on tuvastatud, et tagumise parempoolse ukse kolmnurkses klaasis on salongi poole

paindunud ebatasaste äärtega läbiv avaus. Auto salongis vedelevad esiistmel audiokassetid, paberilehed, parempoolsel esiistmel on näha mudajäljed. Kindalaeka uks on

avatud asendis. Tagumise istme seljatoe keskosas keskmise käetoe jaoks ettenähtud

süvendis on kattekangas nelinurkse kujuga lõige /akustika jaoks/. Tagumise klaasi ees paneelis on kaks läbivat ava kumbki diameetriga 25 cm/akustiliste kõlarite jaoks. Salongi

pool asuvas pagasiruumis seinas vasakus nurgas asub mustas plastikkorpuses võimendi pioneer. Võimendi juurest tulevad kaks juhet, mille otstes on värsked lõikejäljed.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et S. Lahtin`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et S. Lahtin pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja S. Lahtin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse toimepanemine 03.10.-04.10.2009.a Narvas, Kerese tänaval asuva garaažiühistu Kerese garaažiboksist nr 3– kannatanu Xxx

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteoepisoodis. Süüdistatava ütluseid kinnitab ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (tl

91-94), mille kohaselt Lahtini juhatusel sõideti mööda Puškini tänavat, seejärel pöörati

Kerese tänavale ja kaupluse Regatt juures pöörati paremale. Edasi osutas Lahtin

garaažibokside reale, mis asub kaupluse taga ja selles reas boksile nr 3, selgitades sealjuures, et sellest boksist varastas ta tööriistu.

Lisaks süüdistatava enda ütlustele kinnitavad kuriteo toimepanemist ka kannatanu Xxx`i ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda ja mis haakuvad ka süüdistatava

ütlustega. Nimetatud ütluste kohaselt on tema kasutuses garaažiboks nr 3 Narva linnas

aadressil Kerese 28 asuvas garaažiühistus Narva Kerese Garaažid. 03.10.2009.a kella 19.00 paiku paigutas ta auto garaaži. Väravad sulges ta alumise tiigellukuga. Täpsustab, et

väravad on tal lukustatavad kolme lukuga, kui sel korral otsustas ta sulgeda ainult ühe neist. 04.10.2009.a kella 10.00 paiku helistasid tema mobiiltelefonile politseitöötajad, kes teatasid, et tema garaažiboks on avatud. Ta riietus ja läks kohe oma garaažiboksi juurde. Kui ta boksi juurde jõudis, nägi, et väravapool on praokil. Ta sisenes boksi ja nägi kohe jälgi korralagedusest. Nimelt olid auto vasakpoolsed uksed avatud. Kindalaekast olid välja tiritud mingid paberid, mõõdulint, audiokassett. Need asjad olid mööda auto salongi laiali loobitud. Ta vaatas auto salongi üle ja avastas, et tagumiselt istmelt on kadunud tööriistade

komplekt, mis oli mustas plastmasskarbis maksumusega 50 krooni. See karp oli

mõõtmetega 20×15 cm. Sellesse tööriistakomplekti kuuluvad kaks kruvikeerajat, indikaator, tellitav võti, lapitangid, väike nuga ja mõõdulint (üks meeter). Edasi vaatas ta

1-10-7631

38(76)

boksi üle ja avastas, et kadunud on kõik ehitustööriistad: 1. hallis korpuses perforaator, mis asus mustas plastmasskarbis. Perforaatori mark Bruger Vejledning. Hindab selle 1000

kroonile. 2. Nurgalihvimismasin koos ketastega 125 mm, sinises korpuses. Masin asus

rohelises plastikkorvis mõõtmetega 45×35 cm. Hindab masina 1500 kroonile. 3.

Elektriline trell, mark Metabo SBE 705, rohelises korpuses, maksumus 2000 krooni. 4. Perforaator Makita, sinises korpuses, maksumus 3500 krooni. 5. Akutrell Makita 12 volti,

sinises korpuses. Trell asub sinises plastikkohvris mõõtmetega 50×40 cm. Trelli maksumus 2000 krooni. Kokku on talle tekitatud kahju 10050 krooni ulatuses.

Nimetatud kuriteo toimepanemist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos

fototabeliga (tl 81-86), mis haakub eelnimetatud tõenditega ja mille kohaselt

vaatlusobjektiks on garaažiboks, mis asub Narva linnas aadressil Kerese 28 paiknevas garaažiühistus Kerese. Garaažidel puudub numeratsioon. Tee poolt lugedes on boks neljas (lugedes vasakult paremale). Boksil on metallväravad, mis on varustatud ühe siselukuga, ühe tiigellukuga, ühe ripplukuga. Lukud on töökorras. Ripplukk puudub. Boksis asub auto Žiguli, valget värvi, reg nr 172 NAE. Vaatluse hetkel on auto uksed avatud, vigastusi ei ole. Esipaneeli konsooli on paigutatud kassettmagnetofon. Esimesel reisijaistmel asuvad mõõdulint ja kassett. Nähtavaid vigastusi ei ole.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et S. Lahtin`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et S. Lahtin pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja S. Lahtin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse toimepanemine 2009.a novembris, täpne kuupäev ja aeg ei ole tuvastatud, Narvas, Rakvere tn maja nr 22 kuurist – kannatanu Xxx grupis Timofei Rasstrõgin`iga

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine grupis koos T. Rasstrõgin`iga

süüdistatava poolt on tõendatud süüdistatavate ütlustega, mis on omavahel kooskõlas ja

milles nad tunnistavad ennast süüdi nimetatud kuriteoepisoodis. Süüdistatavate ütluseid

kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll (II köide, tl 30-34), mille kohaselt Puškini ja Rakvere tänavate ristmikul osutas Lahtin eramajale, mis asub teest vasakul ja

selgitas, et maja territooriumil paiknevast kuurist varastas ta grupis noormehega, kelle

hüüdnimi on Jadovitõi, neli ratast ja kaks kanistrit. Ühtlasi osutas Lahtin jalgvärvavale, läbi mille nad tungisid maja territooriumile.

Lisaks süüdistatavate ütlustele kinnitavad kuriteo toimepanemist Sergei Lahtin`i poolt ka

kannatanu Xxx ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda ja mis

haakuvad ka süüdistatava ütlustega. Nimetatud ütluste kohaselt umbes 2009.a novembri alguses, täpset kuupäeva ta ei mäleta, vahetas ta oma autol VW Sharan reg nr 809 ASM

suverehvid talverehvide vastu. Suverehvidega rattad pani ta kuuri. Ühe ratta maksumus koos veljega on 1500 krooni. Täna, 21.12.2009.a läks ta kuuri ja avastas, et rattaid kuuris

ei ole ja puuduvad kaks valget värvi 30 liitrist plastmasskanistrit. Ühtlasi ta avastas, et

jalgvärava kaar koos lukuga on küljest löödud. Sel moel on talle tekitatud kahju 6000 krooni suuruses summas. Kanistrid ei oma materiaalset väärtust. Nimetatud kanistreid on

1-10-7631

39(76) vaadeldud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (II köide, tl 47-48) ja need on tagastatud J. Seleznjovale.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et S. Lahtin`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et S. Lahtin pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja S. Lahtin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et tõendatud on ka see, et süüdistatavad S. Lahtin ja T. Rasstrõgin panid

varguse toime grupis, kuna neil mõlemal olid kindlad ülesanded, nad tegid kõike

kooskõlastatult ja ühiselt. Mõlemad lisasid ka tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates

olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine. Nimelt nähtub S. Lahtin`i ütlustest, et nad viisid koos Jadovitõiga rattad ja kanistrid garaažide juurde, mis asuvad muusikakooli juures.

Varguse toimepanemine 14.11.2009.a kella 04.10 paiku Narvas, Tiimani 20 asuvast hoone seinalt– kannatanu Optimaks OÜ

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteoepisoodis.

Lisaks süüdistatava enda ütlustele kinnitavad kuriteo toimepanemist süüdistatava poolt kannatanu Xxx ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda ja mis haakuvad ka süüdistatava ütlustega. Nimetatud ütluste kohaselt töötab ta firmas Optimaks OÜ, mis

tegeleb aadressil Tiimani 20 asuva hoone majandusteenustega. 14.11.2009.a kella 09.20 paiku helistas talle telefonile turvamees Xxx, kes teatas, et välisseinalt puuduvad mõned

keraamilised voodriplaadid. Kuna ta vaatab pidevalt hoonet üle, siis võib kindlalt avaldada, et 13.11.2009.a oli kõik korras. Jõudnud kohale, avastas ta, et hoone põhjaküljelt

puudub 31 musta keraamilist voodriplaati mõõtmetega 40×40 cm. Vaadanud üle

lõunakülje, avastas ta, et sealt puudub 16 samasugust plaati. Esialgne kahjusumma on

3760 krooni (täpsema kahjusumma ütleb ta peale inventuuri läbiviimist). Nimetatud

plaadid on asitõendi vaatlusprotokolli (tl 47-48) kohaselt olnud vaatlusobjektiks ning viisteist plaati on tagastatud Xxxile.

Nimetatud kuriteo toimepanemist kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 23-25), mille kohaselt on vaatlusobjektiks kauplus SELVER, mis asub Narvas aadressil Tiimani

20.
Kaupluse peasissepääs asub Tiimani tänava pool. Peasissepääsust vasakul asub

klaassein, peale seda on sein, mis on kaetud musta keraamilise plaadiga, ühe plaadi

mõõtmed on 40×40 cm. Seitsmest reast puudub igaühest neli plaati, ühest reast puudub

kolm plaati. Hoone vastasküljel asub sissepääs klaastaara vastuvõttupunkti. Sissepääsu ümbert on sein kaetud musta keraamilise plaadiga. Kaheksast reast puudub igaühest kaks

plaati. Lisaks eeltoodud tõenditele kinnitavad nimetatud varguse toimepanemist süüdistatava poolt ka tunnistaja Konstantin Oilaberi ütlused, mille kohaselt 2009.a sügisel

täpset kuupäeva ta ei mäleta, oli ta koos oma tuttava Sergei Lahtiniga. Öösel, võib-olla kella 02.00 paiku, kuid täpset aega ta ei mäleta, läksid nad mööda kauplusest Selver, mis

asub Narvas Tiimani tänaval. Lahtin tegi ettepaneku varastada kaupluse seintelt plaate, kuid ta keeldus. Siis hakkas Lahtin üksinda plaate maha võtma. Tunnistaja seisis ja ootas teda Tiimani tänava maja nr 18 ühe trepikoja juures. Lahtin ladus plaadid trepikoja juurde,

1-10-7631

40(76) kuid mitte selle juurde, kus tunnistaja seisis, vaid naabersissekäigu juurde. Pärast viis ta need plaadid oma koju aadressile Tallinna mnt 44. Kuhu ta pärast plaadid pani, ta ei tea.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et S. Lahtin`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et S. Lahtin pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja S. Lahtin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse toimepanemine 07.12.2009.a–08.12.2009.a Narvas, Daumani tn maja nr 5 juurde pargitud autost Audi A4, reg nr 439 AZE– kannatanu Xxx grupis Aleksandr Vassiljev`iga

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine grupis koos A. Vassiljev`iga süüdistatava

poolt on tõendatud süüdistatavate ütlustega, mis on omavahel kooskõlas ja milles nad

tunnistavad ennast süüdi nimetatud kuriteoepisoodis. Süüdistatavate ütlused haakuvad

ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (II köide, tl 30-34), mille kohaselt Daumani

tänaval maja nr 5 juures osutas Lahtin parkimiskohale ja selgitas, et sellesse kohta oli pargitud auto Audi A4, kust ta koos Aleksandr Vassiljeviga varastas perforaatori.

Lisaks süüdistatavate ütlustele kinnitavad kuriteo toimepanemist Sergei Lahtin`i poolt ka

kannatanu Xxx`i ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda ja mis

haakuvad ka süüdistatava ütlustega. Nimetatud ütluste kohaselt on kannatanu valduses

Audi A4 reg nr 439 ZE, mida ta pargib pidevalt oma maja hoovis. 07.12.2009.a kella 16.30 paiku tuli ta töölt ja parkis auto harilikule kohale. Läks koju. Temaga koos elab tema

tütar Irina ja väimees Xxx, kes teeb nende korteris remonti, kuid nimetatud päeval Juri

remondiga ei tegelenud. Seoses sellega ei viinud ta korterisse, vaid jättis autosse perforaatori Makita maksumusega 8000 krooni. 08.12.2009.a kella 07.50 paiku kavatses ta sõita tööle. Läks auto juurde ja avastas, et tagumisel vasakpoolsel uksel on lõhutud klaas.

Salongist on kadunud nimetatud perforaator. Perforaator on elektriline, rohelises plastikkorpuses, rohelises kohvris. See oli komplektis kolme puuriga ja ühe löökotsikuga. Autot üle vaadates nägi ta, et lõhutud klaasi killud viivad tema trepikoja poole.

Nimetatud kuriteo toimepanemist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 247-251), mis on kooskõlas eelpool nimetatud tõenditega ja mille kohaselt vaatlusobjektiks on auto Audi A4 reg nr 439 AZE, mis on pargitud Daumani tänava maja nr 5 vastu esimese ja teise

trepikoja vahele. Vaatluse hetkel on signalisatsioon töökorras, lukud ei ole kahjustatud, välja arvatud tagumise vasakpoolse reisijaukse lukk. Klaasidel vigastusi ei ole, kahjustusi

ei ole, välja arvatud tagumine vasakpoolne reisijaukse klaas – lõhutud. Lõhutud klaasi killud on avastatud auto juurest maast ja auto salongist tagumiselt istmelt. Kord salongis ei ole rikutud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et S. Lahtin`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et S. Lahtin pani varguse

1-10-7631

41(76) toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja S. Lahtin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et tõendatud on ka see, et süüdistatavad S. Lahtin ja A. Vassiljev panid

varguse toime grupis, kuna neil mõlemal olid kindlad ülesanded, nad tegid kõike

kooskõlastatult ja ühiselt. Mõlemad lisasid ka tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates

olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine. Nimelt nähtub süüdistatava S. Lahtin`i ütlustest, et Vassiljev seisis maja nurga juures ja jälgis olukorda,

vaatas ringi juhuks, kui keegi peaks järsku tulema. Tema lõhkus sel ajal auto tagumise vasakpoolse akna ja võttis salongist kohvri.

Eeltoodust tulenevalt on Sergei Lahtin`i poolt toime pandud vargused kvalifitseeritud õigesti KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, kuna ta pani vargusi toime grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt.

2.
Timofei Rasstrõgin süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises

Varguse toimepanemine 2009.a novembris, täpne kuupäev ja aeg ei ole tuvastatud, Narvas, Rakvere tn maja nr 22 kuurist – kannatanu Xxx grupis Sergei Lahtin`iga

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine grupis koos S. Lahtin`iga süüdistatava

poolt on tõendatud süüdistatavate ütlustega, mis on omavahel kooskõlas ja milles nad

tunnistavad ennast süüdi nimetatud kuriteoepisoodis. Süüdistatavate ütluseid kinnitab ka

ütluste ja olustiku seostamise protokoll (II köide, tl 30-34), mille kohaselt Puškini ja Rakvere tänavate ristmikul osutas Lahtin eramajale, mis asub teest vasakul ja selgitas, et maja territooriumil paiknevast kuurist varastas ta grupis noormehega, kelle hüüdnimi on Jadovitõi, neli ratast ja kaks kanistrit. Ühtlasi osutas Lahtin jalgvärvavale, läbi mille nad tungisid maja territooriumile.

Lisaks süüdistatavate ütlustele kinnitavad kuriteo toimepanemist Sergei Lahtin`i poolt ka

kannatanu Xxx ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda ja mis

haakuvad ka süüdistatava ütlustega. Nimetatud ütluste kohaselt umbes 2009.a novembri alguses, täpset kuupäeva ta ei mäleta, vahetas ta oma autol VW Sharan reg nr 809 ASM

suverehvid talverehvide vastu. Suverehvidega rattad pani ta kuuri. Ühe ratta maksumus koos veljega on 1500 krooni. Täna, 21.12.2009.a läks ta kuuri ja avastas, et rattaid kuuris

ei ole ja puuduvad kaks valget värvi 30 liitrist plastmasskanistrit. Ühtlasi ta avastas, et

jalgvärava kaar koos lukuga on küljest löödud. Sel moel on talle tekitatud kahju 6000 krooni suuruses summas. Kanistrid ei oma materiaalset väärtust. Nimetatud kanistreid on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (II köide, tl 47-48) ja need on tagastatud J. Seleznjovale.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et T.

Rasstrõgin`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et T. Rasstrõgin pani varguse

1-10-7631

42(76) toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja T. Rasstrõgin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et tõendatud on ka see, et süüdistatavad S. Lahtin ja T. Rasstrõgin panid

varguse toime grupis, kuna neil mõlemal olid kindlad ülesanded, nad tegid kõike

kooskõlastatult ja ühiselt. Mõlemad lisasid ka tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates

olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine. Nimelt nähtub S. Lahtin`i ütlustest, et nad viisid koos Jadovitõiga rattad ja kanistrid garaažide juurde, mis asuvad muusikakooli juures.

Eeltoodust tulenevalt on Timofei Rasstrõgin`i poolt toime pandud vargus kvalifitseeritud õigesti KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, kuna see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, ta pani varguse toime grupis ja sissetungimisega.

3.
L.M süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises

Varguse toimepanemine 2009.a novembris, täpne kuupäev ja aeg on tuvastamata, Narvas, Tallinna mnt 44-48 asuvast korterist– kannatanu Xxx

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud

süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteo

toimepanemises. Lisaks kinnitavad tema poolt nimetatud kuriteo toimepanemist

süüdistatava S. Lahtini ütlused ja kaudselt ka kannatanu Xxx ütlused, mille

usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda. Nimetatud ütluste kohaselt umbes 2009.a novembri alguses, täpset kuupäeva ta ei mäleta, vahetas ta oma autol VW Sharan reg nr

809 ASM suverehvid talverehvide vastu. Suverehvidega rattad pani ta kuuri. Ühe ratta

maksumus koos veljega on 1500 krooni. Täna, 21.12.2009.a läks ta kuuri ja avastas, et rattaid kuuris ei ole ja puuduvad kaks valget värvi 30 liitrist plastmasskanistrit. Ühtlasi ta avastas, et jalgvärava kaar koos lukuga on küljest löödud. Sel moel on talle tekitatud kahju 6000 krooni suuruses summas.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et L.M-i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et L.M pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja L.M pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse katse toimepanemine 25.12.2009.a kella 16.40 paiku Narvas, Mõisa 8 asuvas kaupluses Maxima– kannatanu Maxima Eesti OÜ

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud

süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteo

toimepanemises. Lisaks tema enda ütlustele kinnitavad tema poolt nimetatud kuriteo

1-10-7631

43(76) toimepanemist tunnistaja Xxx`i ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda

ja mille kohaselt tunnistaja selgitab, et 25.12.2009.a viibis ta oma töökohal. Ta töötab Narvas aadressil Mõisa 8 asuvas kaupluses Maxima sisevalves. Kella 16.35 paiku viibis ta müügisaali videovalvekaamera monitori juures. Ta pööras tähelepanu noormehele, kes oli

riietatud üleni musta. Ta võttis leiva-saiatoodete letilt paki saiakestega ja läks kassade juurde. Lähenedes kassale nr 4 võttis ta šokolaadibatooni Snickers, kuid maksmiseks esitas ta kassas ainult saiakesed. Seetõttu oli ta peale kassat kinni peetud. Turvaruumis oli tehtud talle ettepanek võtta taskutest välja kõik varastatu, mille eest ei ole makstud ja mis kuulub kauplusele. №ormees võttis jope varrukast välja šokolaadibatooni Snickers maksumusega 7, 90 krooni. Muud kaupa noormehel ei olnud. Ta esitles end L.M-ina.

Tunnistaja ütlused haakuvad sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II köide, tl 60-62), mille

kohaselt on Narvas aadressil Mõisa 8 asuva kaupluse Maxima müügisaal. Kauplusesse

sisenemisel asuvad kassad, mis on nummerdatud, mis kulgeb paremalt vasakule. Kui

läheneda kassadele kaubasaali poolt, asub kõikide kassade juures vasakul pool metallvitriin, mille peal asuvad šokolaadibatoonid Bounty, Snickers (maksumusega 5,50 krooni ja 7, 90 krooni), Leon, Tviks ja närimiskummid. Põranda poolt neljandal riiulil on stellaažil paremal käru Snickersitega maksumusega 7 krooni 90 senti. Nimetatud varguse

toimepanemist kinnitab ka Maxima Eesti OÜ avaldus (II köide, tl 63), mille kohaselt

palutakse alustada õigusrikkumise menetlust Maxima Eesti OÜ kaupluse Maxima, aadressil Mõisa 8 meeskodaniku L.M A suhtes seoses kauba eest tasumata jätmisega ja kassajoone ületamisega, mis leidis aset 25.12.2009.a kl 16.40. Kaubaks oli Snickers 2 pack 1 tk maksumusega 7, 90 krooni.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et L.M-i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et L.M pani varguse

katse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja L.M pani talle inkrimineeritava kuriteo katse toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse katse toimepanemine 27.02.2010.a kella 14.15 paiku Narvas, Tallinna mnt 19c asuvas kaupluses Rimi – kannatanu RIMI EESTI FOOD AS

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud

süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteo

toimepanemises. Lisaks tema enda ütlustele kinnitavad tema poolt nimetatud kuriteo toimepanemist tunnistaja Xxx`i ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt 27.02.2010.a asus ta OÜ Grifs turvamehena tööle oma töökohal aadressil

Tallinna maantee 19c asuvas Fama Keskuses. Umbes kella 14.00 paiku viibis ta oma töökohustusi täites oma töökohal kassa väravate juures. Kell 14.06 hakkas peale kliendi

möödumist kassade liinist tööle signalisatsioon väraval nr 8. Ta palus lühemat kasvu, mustas jopes noormehel veel kord, ilma kilekotita, läbi kassavärava minna. №ormees läks

ilma kilekotita väravast läbi ja signalisatsioon hakkas uuesti tööle. Peale seda oli

noormehele tehtud ettepanek minna valvetuppa läbivaatusele. Teel valveruumi tõmbas

noormees jope eest lahti ja talle oli tehtud ettepanek mitte teha üleliigseid liigutusi.

№ormees nõustus, kuid enne valveruumi sisenemist viskas ta mingi eseme vasakule jäävale riiulile. Tunnistaja tegi talle ettepaneku see ese, mis osutus mustaks karbiks, tagasi

1-10-7631

44(76) võtta, kuid ta keeldus seda võtmast. Tunnistaja saatis ta valveruumi ja läks vaatama, mis eseme see noormees teel valveruumi maha jättis. Selleks esemeks oli tualettvesi ADIDAS, mille külge oli kleebitud turvaelement. Peale seda oli kohale kutsutud politsei. Nimetatud

tunnistaja ütlused haakuvad RIMI EESTI FOOD AS-i poolt tehtud avaldusega nr 304,

mille kohaselt 27.02.2010.a RIMI EESTI FOOD AS-i kaupluses aadressiga Narva, Tallinna mnt 19C peeti kinni mees, kes oli läbinud kassad ning kelle juures avastati RIMI EESTI FOOD AS-le kuuluvat maksmata kaupa 218, 60 krooni väärtuses.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et L.M-i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et L.M pani varguse

katse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja L.M pani talle inkrimineeritava kuriteo katse toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse katse toimepanemine 27.02.2010.a kella 16.40 paiku Narvas, Tallinna mnt 13 asuvas kaupluses Maxima – kannatanu Maxima Eesti OÜ

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud

süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteo

toimepanemises. Lisaks tema enda ütlustele kinnitavad tema poolt nimetatud kuriteo toimepanemist tunnistaja Xxx`i ütlused, mille kohaselt selgitab ta, et 27.02.2010.a viibis ta

tööl kaupluses Maxima, mis asub Narvas aadressil Tallinna mnt 13. Ta töötab

turvamehena ja jälgib videokaamera kaudu kaubasaali. Kell 16.45 läks kassa juurde

noormees, et maksta kauba eest. Tal oli käes polüetüleenkott. Ta maksis kauba eest ja väljumisel tunnistaja pöördus tema poole, et ta näitaks kilekoti sisu. Tunnistaja toimetas ta

valveruumi ja palus, et ta võtaks kõik kilekotist välja. Asjade juures oli viis šokolaadi.

№ormees selgitas, et ostis šokolaadi teisest kauplusest. Tunnistaja vaatas tema juuresolekul videosalvestust, millelt oli näha, kuidas see noormees seisab stellaaži juures, kus on šokolaadid, võtab šokolaadi ja paneb kilekotti. №ormees tunnistas kohe üles, et ta varastas šokolaadid.

Nimetatud tunnistaja ütluseid kinnitab MAXIMA EESTI OÜ avaldus (IV köide, tl 138),

mille kohaselt palutakse alustada õigusrikkumise menetlust MAXIMA EESTI OÜ,

aadressil Tallinna mnt 13 meeskodaniku L.M-i suhtes seoses kauba eest

tasumata jätmisega ja kassajoone ületamisega, mis leidis aset 27.02.2010.a kl 16.40. Kauba nimetus šokolaad „Imperial” 5 tk hind 17, 90 krooni, kokku 89, 50 krooni.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et L.M-i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et L.M pani varguse

katse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

1-10-7631

45(76) Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja L.M pani talle inkrimineeritava kuriteo katse toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Eeltoodust tulenevalt on L.M-i poolt toime pandud vargus ja varguse katsed kvalifitseeritud õigesti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, kuna ta on vargused toime pannud süstemaatiliselt.

4.
Aleksandr Vassiljev süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises

Varguse toimepanemine 12.05.-14.05.2009.a Narvas, Rahu tänaval asuva garaažiühistu Za Ruljom boksist nr 58 – kannatanu Xxx

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud

süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteo toimepanemises. Lisaks tema enda ütlustele kinnitavad nimetatud kuriteo toimepanemist kannatanu Xxx`i ütlused, mis haakuvad süüdistatava ütlustega ja mille kohaselt selgitab ta,

et tal on garaažiboks garaažiühistus „Za ruljom“. Boksi number on 58. 12.05.2009.a

umbes kell 17.00 sõitis ta oma garaaži, võttis muruniiduki ja sulges garaažiuksed siselukuga keerates lukustamisel võtit kaks korda. Ühtlasi sulges ta rippluku. 14.05.2009.a umbes kell 10.00 helistas talle tema naaber Xxx, telefoninumber xxx ja selgitas, et tema

garaažiboks on avatud. Umbes kell 17.00 sõitis ta peale tööd garaaži kontrollima ja

avastas, et garaaži uks on kinni lükatud, ripplukk rippus aasa küljes, kuid oli avatud.

Siseluku välised kinnitused, s.t poldid, olid läbi lõigatud, nagu talle tagijälgede järgi

tundus, gaasilõikuriga. Sisenenud boksi avastas ta neljast talviste naastrehvidega metall

velgedel rattast koosneva komplekti kadumise. Mõõt 185/14, maksumus 8000 krooni. Nägi, et oli kadunud rohelist värvi võsalõikur Bosh, elektriline, maksumusega 900 krooni;

viis 60-liitrist plastikkanistrit bensiiniga (300 liitrit bensiini), 30-liitrine plastikkanister

bensiiniga, viis 20-liitrist kanistrit bensiiniga (100 liitrit) ja üks 20-liirine metallkanister bensiiniga. Kütuse koguhulk oli 450 krooni maksumusega 14 krooni liiter, kuna bensiin oli

ostetud erinevatel aegadel. Bensiini kogumaksumus oli 6300 krooni Ühe 60-liitrise kanistri maksumus on 50 krooni, kokku 250 krooni. 30- ja 20-liitrised kanistreid hindab 10

kroonile, kokku 60 krooni. Metallkanistri maksumus on 25 krooni. Ühtlasi on kadunud

väike lakiga kaetud puidust varrega haamer. Maksumusega 25 krooni. Ühtlasi oli tema juures hoiul lihvimismasin, mis kuulub tema garaažinaabrile Xxxile. Selle maksumust ta hinnata ei oska. Seega oli talle tekitatud materiaalset kahju 15 560 krooni.

Nimetatud varguse toimepanemist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II köide, tl 252-257), mis haakub eelnimetatud tõenditega ja mille kohaselt vaatluskohaks on garaažiboks nr 58, mis asub garaažiühistus „Za ruljom“. Garaažiboksil

on metallist väravad, seestpoolt küljest on väravad üle löödud puidust plankudega. Väravad on varustatud ühe siselukuga ning neil on aasad rippluku jaoks. Ripplukk puudub. Kaks siseluku kinnitust on väljastpoolt küljest gaasilõikuriga läbi lõigatud (väravate pinnal on näha tagi). Lukk ise oli seest poolt küljest ära painutatud. Seda, et nimetatud varguse

pani toime süüdistatav kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (III köide, tl 38-48).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et A.

Vassiljev`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

1-10-7631

46(76) Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. Vassiljev pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. Vassiljev pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse toimepanemine 13.05.-14.05.2009.a Narvas, Rahu tänaval asuva garaažiühistu Raduga garaažiboksist nr 137 – kannatanud Xxx, Xxx, Xxx, Xxx

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud

süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteo

toimepanemises. Lisaks tema enda ütlustele kinnitavad tema poolt nimetatud kuriteo

toimepanemist kannatanute ütlused, mis on omavahel kooskõlas ja haakuvad ka süüdistatava ütlustega.

Kannatanu Xxx`i ütluste kohaselt selgitab ta, et ta üürib koos Xxxiga garaažiboksi garaažiühistus Raduga. Boksi number on 137. Seda garaažiboksi on nad üürinud umbes aasta aega Xxxi isa tuttava käest. Garaažiboksis olid tema asjad ja ka Xxxi asjad. Boksi võti oli Xxxil ja garaaži omanikul. Temal võtit ei olnud, kuna nad käisid garaažis alati Xxx

kahekesi. 13.05.2009.a umbes kell 17.00 panid nad Xxxiga garaaži talle kuuluva

motorolleri Hanglong, kollast värvi, kerenumber LLMTCB2107L502946. See on

registreeritud tema nimele. Ostetud umbes 2008.a augusti keskel. Hindab maksumuseks 12 000 krooni. Garaažiukse nad lukustasid. 14.05.2009.a umbes kell 08.00 helistas Xxxi

telefonile tema isa Viktor ja ütles, et on koos garaažiomanikuga garaažiboksi juures ja

boksi uks ei ole lukustatud, vaid ainult kinni lükatud. Umbes kell 10.00 otsustasid nad Xxxiga kutsekoolist lahkuda, et kontrollida garaaži. Kui nad kohale jõudsid, väravad

avasid, avastasid, et on kadunud tema kollast värvi motoroller koos motorolleri

dokumentidega, mis olid istme all pagasiruumis, tema musta värvi, siniste ja hallide

triipudega kiiver maksumusega 450 krooni. Ühtlasi olid kadunud kaks Xxxile kuuluvat kiivrit, firma Can sinist-halli värvi spordisõrmikud käte kaitsmiseks motorolleriga sõites

maksumusega 600 krooni; elektriseade, mis kuulus Xxxile. Sel moel on talle tekitatud varalist kahju 13 050 krooni suuruses summas.

Kannatanu Xxx`i ütluste kohaselt üürib ta koos Xxxiga garaažiboksi garaažiühistus Raduga. Boksi number on 137. Seda garaažiboksi on nad üürinud umbes aasta aega tema

isa tuttava käest. Tema isa tuttava nimi on Xxx. Perekonnanime ta ei mäleta. Garaažiboksis olid tema asjad ja ka Xxxi asjad ja tema isa asjad. Boksi võti oli temal ja garaaži omanikul. Garaažis käisid alati Xxxiga kahekesi. 13.05.2009.a umbes kell 17.00 panid nad Xxxiga garaaži talle kuuluva motorolleri Hanglong, kollast värvi, kerenumber LLMTCB2107L502946. See on registreeritud Xxxi nimele. Garaažiboksi nad lukustasid. 14.05.2009.a umbes kell 08.00 helistas tema telefonile tema isa ja küsis ega nad hommikul

motorollerit ei võtnud. Isa ütles, et ta on koos garaažiomanikuga garaažiboksi juures ja boksi uks ei ole lukustatud, vaid ainult kinni lükatud. Helistamise ajal viibis tema Xxxi

kõrval. Umbes kell 10.00 otsustasid nad Xxxiga kutsekoolist lahkuda, et kontrollida

garaaži. Kui nad kohale jõudsid, väravad avasid, avastasid, et on kadunud Xxxi

motoroller. Ühtlasi oli kadunud kaks talle kuuluvat kiivrit –üks neist oli musta värvi allatõmmatava klaasiga, firma Airoh, maksumusega 1500 krooni; teine kiiver oli punast värvi, värvitud nagu ameerika lipp. Firma nimetust ei mäleta. Maksumus on 400 krooni. Ühtlasi oli kadunud ka Xxxi kiiver. Ühtlasi olid kadunud musta värvi arvutikõlarid, firma nimetust ta ei mäleta, hindab 200 kroonile. Kõik ülalnimetatud asjad ostis ta ise. Sel moel oli talle tekitatud varalist kahju 2100 krooni suuruses summas.

1-10-7631

47(76)

Kannatanu Xxx`i ütluste kohaselt selgitab ta, et tema poeg koos sõbra Xxxiga üürib

garaažiboksi garaažiühistus Raduga. Boksi number on 137. Seda garaažiboksi on nad üürinud umbes aasta aega tema tuttava Xxxi käest. Garaažiboksis olid Xxxi asjad, tema poja asjad ja tema asjad. 14.05.2009.a umbes kell 08.00 sõitis ta koos Xxxiga garaaži, et võtta tööriided ja talle kuuluvad tööriistad. Kui nad garaaži läksid, nägid, et garaaži uks on

lihtsalt kinni lükatud ja mitte lukustatud. Läinud garaaži avastasid nad, et seal ei ole Xxxile kuuluvat motorollerit ja muid asju. Ta helistas kohe ja teatas pojale juhtunust. Tal

on kadunud järgmised asjad: rohelist värvi ilma pakendita tsirkulaarsaag Metabo

maksumusega 2900 krooni, auto Ford Escort universaal eesmised piduriplokid

maksumusega 186 krooni, auto Volkswagen Passat kuutugiliigendid pakendis maksumusega 300 krooni, Volkswagen Passati õlifilter maksumusega 100 krooni. Talle on tekitatud materiaalset kahju 3486 krooni suuruses summas. Xxx`i ütlused, mille kohaselt

on ta Narvas Rahu tänaval asuva garaažiühistu Raduga paikneva garaažiboksi nr 137 omanik. Ta kasutab seda garaaži koos oma tuttava Xxxiga ja tema poja Xxxiga. Ühtlasi

kasutab tema garaažiboksi ka Xxxi sõber Xxx, kes hoidis tema garaažis oma kollase korpusega motorollerit, marki ta ei tea. 14. mail 2009.a aastal kella 08.00 paiku hommikul

sõitis ta koos Xxxiga oma garaaži juurde ja avastas, et garaažiboksi väravad ei olnud

lukus. Vaatluse käigus avastasid nad kohe, et ei ole Xxxi motorollerit. Xxxi motoroller

asus sel ajal töökojas. Xxx helistas oma pojale ja küsis, kas nad sõitsid motorolleriga garaažist ära ja unustasid väravad sulgeda, kuid selgus, et nad ei olnud garaažis käinud.

Tema isiklikest asjadest on kadunud ketaslõikur Boch maksumusega 1000 krooni tumerohelises plastmasskorpuses (eritunnuseid ta öelda ei oska, kuid arvab, et kui ta seda

näeb, tunneb kindlasti ära), auto Mercedes tagavaraosad: kaks roolivarda otsa

maksumusega 400 krooni, komplekt piduriklappide katteid neljale rattale

kogumaksumusega 500 krooni, õlifilter maksumusega 120 krooni, aga samuti ka

poolsünteetiline piduriõli viieliitrilises oranžis kanistris ja üheliitrilises oranžis pudelis

kogusummas 500 krooni. Sel moel on talle tekitatud materiaalset kahju kokku 2520 krooni.

Nimetatud kannatanute ja süüdistatava ütlustega on kooskõlas ka sündmuskoha

vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II köide, tl 101-105), mille kohaselt vaatlusobjektiks

on garaažiboks nr 137, mis asub garaažiühistus Raduga. Värava paremal poolel asuval lukuaugul on väikesed kriimustused. Värava vasakul poolel on ühe meetri kaugusel värava altservast uksepiidal kaks kahe cm pikkust muljumisjälge lahtisurumisest.

Asjaolu, et selle varguse pani toime Aleksandr Vassiljev kinnitavad ka tunnistaja Xxxi

ütlused (II köide, tl 127-130), mille kohaselt 22. mail 2009.a kella 16.00 paiku Narva linnas Puškini tänava maja nr 23 kõrval pöördus Aleksandr tema poole ettepanekuga osta motoroller. Ta näitas oma mobiiltelefonist fotot. Seal oli kollase korpusega motoroller. Ta tahtis müüa motorollerit 2000 krooniga.

Samuti kinnitavad A. Vassiljev`i poolt varguse toimepanemist tunnistaja Xxx Xxx`i ütlused mille kohaselt umbes kolm kuud tagasi, täpset kuupäeva öelda ei oska, kuid kuskil

2009.a suve algul kohtas ta Narvas kaubanduskeskuse Megamarket juures oma tuttavat Aleksandr Vassiljev`it hüüdnimega Vassiljok. Vestluse käigus tegi ta ettepaneku osta 300

krooni eest mootorratturi kiiver. Kuna kiivri hind tunnistajat rahuldas, otsustas ta selle

osta, kuigi tema isiklikult ei ole mootorratast, kuid tema tuttavatel on. Nad leppisid A.

Vassiljev`iga kokku kohtumise. Samal päeval andis ta tunnistajale Megamarketi juures mootorratturi kiivri. See mootorratturi kiiver oli importtoodang, musta värvi ja selle peal

olid mingid kirjad. Kannatanu Xxx tundis äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt

koos fototabeliga (II köide, tl 138-141) ära talle esitatud mootorrattakiivri nr 2 alt oma mootorrattakiivri, mis oli varastatud 2009.a maikuus garaažiühistu Raduga garaažiboksist

1-10-7631

48(76)

nr 137. Nimetatud mootorrattakiivrit on vaadeldud ka asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (II köide, tl 142-145), mille kohaselt on Xxx`ilt ära võetud mootorrattakiivri välisküljel sinist-valget-halli värvi muster. Mootorrattakiivri otsmiku osal on sees kiri Tornado. Külgosal on kiivri kleebised kirjetega Yashima Loogic, Revel Vasaka, S-54-56.

Ka kahtlustatava Xxx ütlused kinnitavad Aleksandr Vassiljev`i poolt varguse

toimepanemist. Nimelt tuleneb nendest ütlustest, et tema tuttav Aleksandr Vassiljev, hüüdnimega Vassiljok, helistas talle suvel kella 04.00 paiku hommikul (täpset kuupäeva ta ei mäleta) ja palus luba panna lühikeseks ajaks garaaži asju. Ta ei olnud vastu. Vassiljonok

andis talle neli kilekotti, mille sees olid mingid asjad. Ühtlasi lisas ta, et 2009.a suvel, täpset aega ta ei mäleta, tegi Vassiljonok talle ettepaneku osta motoroller ja Vassiljonok ütles ise, et see on varastatud. Seda, et nimetatud varguse pani toime süüdistatav kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (III köide, tl 38-48).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et A.

Vassiljev`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. Vassiljev pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. Vassiljev pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse toimepanemine 22.05.-24.05.2009.a Narvas, Rahu tänaval asuva garaažiühistu Laine garaažist nr 81 – Xxx

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud

süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteo

toimepanemises. Lisaks tema enda ütlustele kinnitavad tema poolt nimetatud kuriteo

toimepanemist kannatanu Xxx`i ütlused, mis haakuvad süüdistatava ütlustega ja mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda. Nimetatud ütluste kohaselt kuulub kannatanu

vennale garaažiboks nr 81 garaažiühistus Laine, mis asub Rahu tänaval Statoili tankla

lähedal. Vend elab Tallinnas, mistõttu garaaži kasutab tema. 24.05.2009.a kella 21.00 paiku läks ta garaaži, et võtta oma rohelist värvi auto Audi B4 reg nr 007 TDT. Garaaži väravad olid lukustatud ühe riivlukuga. Avanud väravad ja vaadanud auto üle avastas ta, et

auto salongist on varastatud mustas korpuses raadiojaam Motorola nr 019TJG3420

mõõtmetega umbes 25×15×5cm kõneseadmega, mis oli kinnitatud raadiojaama külge nööri abil, maksumusega 5300 krooni; mustas korpuses arvesti Kinzli mõõtmetega umbes

15×3×3 cm maksumusega 6000 krooni. Ühtlasi varastati garaažist mustas korpuses

raadiojaam Danita umbes samade mõõtmetega nagu ka raadiojaam Motorola,

maksumusega 800 krooni, mis asub ühel riiulitest. Ta töötab taksojuhina, mistõttu need seadmed olid autole paigaldatud. Materiaalne kahju on 12 100 krooni. 22.05.2009.a umbes kell 20.00, kui ta auto garaaži pani, olid kõik eelnimetatud asjad kohal.

Nimetatud varguse toimepanemist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II köide, tl 236-243), mis haakub eelnimetatud tõenditega ja mille kohaselt sündmuskohaks on garaažiboks nr 81 Narvas Rahu tänaval asuvas garaažiühistus Laine. Vaatluse algushetkel on väravad lukustatud. Väravad on varustatud ühe sirge riivlukuga, mis on töökorras. Lukk on kinnitatud parempoolse väravapoole külge. Ühtlasi on väravad varustatud kahe aasapaariga ripplukkude jaoks. Lukud puuduvad. Püstiku lauaplaadi peal

1-10-7631

49(76)

on autoraadiojaama antenn koos magnetkinnitusega. Samas on raadiojaama Motorola nr 019TJG3420kartongkarp. Boksi keskel on rohelise kerega auto Audi 80 reg nr 007 TDT. Auto katusel on autoraadiojaama antenn koos magnetkinnitusega antenn. Auto tagaklaasil

on kollane kiri Ida Takso 5044444. Seda, et nimetatud varguse pani toime süüdistatav kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (III köide, tl 38-48).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et A.

Vassiljev`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. Vassiljev pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. Vassiljev pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse toimepanemine 09.06.-16.06.2009.a Narvas, Rahu tänaval asuva garaažiühistu Mootor garaažiboksist nr 19 – kannatanu Xxx

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud

süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteo

toimepanemises. Lisaks tema enda ütlustele kinnitavad tema poolt nimetatud kuriteo toimepanemist kannatanu Xxx`i ütlused, mis on kooskõlas süüdistatava ütlustega ja mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda. Nimetatud ütluste kohaselt 16.06.2009.a kell

17.50
jõudis kannatanu talle kuuluvasse boksi, mis asub aadressil Xxx. Väravad on

varustatud kahe riivlukuga. Alumine lukk osutus avatuks, ülemise avas ta võtmega.

Garaažis seisis auto BMW 525. Salongis olid vigastatud esipaneel ja magnetoola.

Varastatud oli kollases korpuses Kärcher maksumusega 3000 krooni, sinist värvi autokülmik maksumusega 600 krooni. Magnetoola vigastamisega tekitatud kahju on 2000 krooni. Esiistmelt on ära võetud halli värvi katted maksumusega 500 krooni. Kokku on kahju 6100 krooni. Viimast korda viibis ta garaažis 09.06.2009.a.

Kannatanu ja süüdistatava ütluseid kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (III köide, tl 16-20), mille kohaselt sündmuskohaks on garaažiboks nr 19 garaažiühistus Mootor, mis

asub Narva linnas aadressil Rahu 27. Garaažiuksed on kahepoolsed, puidust, metallist voodriga, varustatud kahe riivlukuga: ülemine otsekeeratav ja alumine vastupidi keeratav. Garaaži uks on värvitud punakaspruuniks. Riiv on töökorras ja ilma nähtavate vigastusteta.

Garaažiboksi keskel asub kirsivärvi kerega auto BMW reg nr 525 TEG. Salongis on

esipaneeli kate osaliselt killustunud, automagnetoola plastikpaneel on oluliselt deformeerunud. Seda, et nimetatud varguse pani toime süüdistatav kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (III köide, tl 38-48).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et A.

Vassiljev`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. Vassiljev pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

1-10-7631

50(76) Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. Vassiljev pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse toimepanemine 14.06.-17.06.2009.a Narvas, Rahu tänaval asuva garaažiühistu Stop-Signaal boksist nr 27 – kannatanu Xxxa

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud

süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteo

toimepanemises. Lisaks tema enda ütlustele kinnitavad tema poolt nimetatud kuriteo

toimepanemist kannatanu Xxxütlused, mis on kooskõlas süüdistatava ütlustega ja mille

usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda. Nimetatud ütluste kohaselt on kannatanu isiklikus valduses garaaž, boks nr 27 garaažiühistus Stop-Signaal, mis asub Narvas Rahu

tänaval Narvasse sissesõidul Statoili tankla juures. 17.06.2009.a kell 20.00 helistas talle tema isa Xxx ja teatas, et garaaž on avatud. Tema koos mehe Xxxiga jõudis garaaži juurde. Nad nägid, et garaažiuks on (väravad) on suletud ripplukuga, kuid lukk ei olnud lõpuni kinni. Ilmselt keegi naabritest sulges selle. Boksi väravatel on üks riigellukk, mis ei ole

vigastatud. Garaažis olid kadunud: neli talve naastrehvi mõõduga 15, valuvelgedega,

ümber velje on märk BMW; neli auto VW Passat talverehvi mõõduga 14`. Neist kaks kummi olid velgedel ja kaks ilma velgedeta; automagnetoola, mille nimetust ta ei tea, kuid justkui Vitek, maksumusega 1500 krooni. BMW rattaid hindab 8000 kroonile, VW Passati omi hindab 4000 kroonile. Kogukahju on 13 500 krooni. Vargus leidis aset ajavahemikus alates kella 19.00-st 14.06.2009.a kuni kella 20.00-ni 17.06.2009.a.

Nimetatud kuriteo toimepanemist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II köide, tl 216-222), mis on kooskõlas eelpool nimetatud tõenditega ja mille kohaselt on vaadeldavaks sündmuskohaks garaažiboks nr 27 garaažiühistus Stop-Signaal. Garaažil on rauduksed ja garaažiboks asub päris nurgas, Rahu tänava poolt esimene rida paremale ja vasakule kuni nurgani. Uste vaatlemisel on avastatud, et lõhutud on siselukk ja selleks, et lukukeel ei sulguks, on luku sisse surutud kruvikeeraja. Lukuaasades ripub lukk, mis ei kuulu kannatanule. Uste avamisel avastati auto Volkswagen Passat 439 AYB, sinine metallik. Auto vigastused: puudub parempoolne külgpeegel. Salongis puudub magnetoola, konsoolis on juhtmed, auto käivitud iseseisvalt. Auto pagasiruumis on vaip üles tõstetud ja

seal on segadus. Garaažis on kord rikutud. Nimetatud metallist ripplukku ja metallist kruvikeerajat on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (II köide, tl 227-229).

Eelpool toodud tõenditega haakuvad ka tunnistaja Xxx`i ütlused, mille kohaselt on tal

garaaž ühistus Stop-Signaal, mis asub Narvas Rahu tänaval. Umbes juuni keskel, täpset kuupäeva ta ei mäeta, tuli ta oma garaaži ja kohtas ühistus naabrit boksist nr 78. Ta ütles,

et tal käisid garaažis vargad ja et boksi nr 27 väravad on samuti lahti. Nad läksid koos

mehega boksist nr 34 boksi nr 37 juurde ja panid garaaživärava kinni. Peale seda ta helistas ühistu esimehele ja teatas talle, et boksi nr 37 väravad on lahti.

Seda, et nimetatud varguse pani toime süüdistatav kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (III köide, tl 38-48).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et A.

Vassiljev`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. Vassiljev pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

1-10-7631

51(76)

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. Vassiljev pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse toimepanemine 25.06.-26.06.2009.a Narvas, Rahu tänaval asuva garaažiühistu Stop-Signaal boksist nr 2 – kannatanu Xxx

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud

süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteo

toimepanemises. Lisaks tema enda ütlustele kinnitavad tema poolt nimetatud kuriteo

toimepanemist kannatanu Xxxütlused, mille kohaselt tema isiklikus valduses on

garaažiboks nr 2 garaažiühistus Signaal 2, mis asub Rahu tänaval tankla juures. Seal ta hoiab autot, tagavararattaid ja muud vara ning ühtlasi ka motorollerit. 25.06.2009.a kella

14.00
paiku paigutas ta auto garaaži. Ta sulges garaaživäravad riivlukuga ja ühe ripplukuga. 26.06.2009.a kella 17.00 paiku läks ta garaaži, et panna motoroller garaaži. Ta avas riivukse, mis avanes halvasti. Ta avas ka rippluku. See avanes hästi. Garaažis avastas ta nelja velgedega komplektis oleva suvekummiga ratta kadumise, kummid Borun, mõõt 195×60×15. Veljed olid harilikud mööda ringi paiknevate ümmarguste avadega. Ühe ratta

maksumus on 400 krooni × 4, kahju on kokku 1600 krooni. Ühtlasi kadus komplekt võtmeid, kruvikeerajaid motorolleri jaoks.

Nimetatud kannatanu ütluseid kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga

(III köide, tl 5-9), mille kohaselt vaatlusobjektiks on garaažiboks nr 2, mis asub

garaažiühistus Stop-Signaal Narva linnas, Rahu tänaval. Boks asub Tallinna maanteelt esimesel sissesõidul vasakul pool. Garaaživäravad on metallist, varustatud ühe riivlukuga ja ühe ripplukuga. Lukud on töökorras.

Seda, et nimetatud varguse pani toime süüdistatav kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (III köide, tl 38-48).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et A.

Vassiljev`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. Vassiljev pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. Vassiljev pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse toimepanemine 25.06.-28.06.2009.a Narvas, Rahu tänaval asuva garaažiühistu Horisont garaažiboksist nr 38 - kannatanu Xxx

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud

süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteo

toimepanemises. Lisaks tema enda ütlustele kinnitavad tema poolt nimetatud kuriteo

toimepanemist kannatanu Xxx ütlused, mis haakuvad süüdistatava ütlustega ja mille

kohaselt on tal garaaž garaažiühistus Horisont. Boks nr 38. Viimati oli ta garaažis 25. juunil 2009.a. Pani garaaži valge auto VAZ 2103. Lukustas riivluku ja ühe rippluku. Täna, 28.06.2009.a kella 11.00 paiku helistati talle politseist ja teatati, et tema garaaži väravad

on lahti tehtud. Ühtlasi öeldi talle, et politseisse teatas sellest Jevgeni. Tema

1-10-7631

52(76) perekonnanime ta ei tea. Jevgeni teatas politseisse, et nägi tema garaažis põlevat tuld juba eile, aga täna nägi, et väravad ei ole lukus. Kannatanu läks oma garaaži juurde ja avastas,

et puudub ripplukk, väravad ei ole lukustatud ning garaažist on varastatud 150 liitrit bensiini, 13 krooni liiter, kokku 1950 krooni suuruses summas, uus lukk väravate jaoks maksumusega 350 krooni, kaks kümneliitrist purki mastiksiga (nende maksumust ta öelda

ei oska, ei mäleta) ning ka kaks kolmeliitrist purki värviga (üks must ja teine punane) kogumaksumusega 400 krooni. Tahab lisada, et bensiin oli tünni sees, aga selle kõrval olid tühjad kanistrid – kaks metallist ja plastikkanistrid. Bensiini ringipumpamiseks on garaažis

pump, mis oli jäätud kohale. Sel moel on talle tekitatud materiaalset kahju 2700 krooni suuruses summas.

Nimetatud kuriteo toimepanemist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II köide, tl 265-268), mille kohaselt sündmuskohaks on garaažiboks nr 38, mis asub garaažiühistus „Horisont“, mis asub Narvas aadressil Puškini 32a. Garaaži uksed

on varustatud kahepoolsete metallvoodriga puidust väravatega ning on varustatud ühe kahe riiviga siselukuga ja kahe aasade paariga ripplukkude jaoks. Väljaliikuvate riividega ukse riivlukk on töökorras ja ilma nähtavate vigastusteta. Garaažiboksi katuselt on leitud läbisaetud aasaga metallist ripplukk.

Seda, et nimetatud varguse pani toime süüdistatav kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (III köide, tl 38-48).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et A.

Vassiljev`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. Vassiljev pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. Vassiljev pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse toimepanemine 18.07.-23.07.2009.a Narvas, Daumani 20 asuva garaažiühistu Zarja garaažiboksist nr 65 - kannatanu Xxx

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud

süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteo

toimepanemises. Lisaks tema enda ütlustele kinnitavad tema poolt nimetatud kuriteo toimepanemist kannatanu Xxx`i ütlused, mis on kooskõlas süüdistatava ütlustega ja mille kohaselt on tal garaaž aadressil Daumani 20. Boksi number on 65. Ühistu nimi on Zarja

Garaažid. 18.07.2009.a õhtul kell 18.00 sõitis ta peale tööd garaaži, et panna sinna tööriistad – kruvikeeraja Metabo – ning jätta see sinna. Seda ta tegigi. Eile, 24.07.09.a läks

tema poeg Xxx garaaži kella 14.00 paiku. Avanud garaaži avastas ta, et garaažis ei ole rattaid ega kruvikeerajat. Ta sõitis kohe garaaži. Sõitnud garaaži nägi ta, et garaaži uksed

ja lukud ei ole vigastatud. Selgitab, et garaaži uksed on varustatud kolme lukuga:

riivlukuga ja kahe ripplukuga. Viimati, 18.07.2009.a õhtul sulges ta garaaži ukse ainult ühe riivlukuga, kuna autot garaažis ei olnud. Ta selgitab, et varastati järgmised esemed: rohelises korpuses kruvikeeraja Metabo – hindab selle 2500 kroonile. Selgitab, et ta hoidis

garaažis kolme vahetust rattaid: kõik kolm vahetust koosnesid neljast rattast – rehvid velgedega. Neli ratast naastrehvidega autole VW 205/60 R16/ hindab kõik neli ratast 4000

kroonile/ ja neli ratast Mitsubishile 155/70 R13 ja nende valuvelgedel /kõigil/ oli kood

1-10-7631

53(76)

A250A232/hindab kõik neli 14 800 kroonile/. Sel moel on talle tekitatud kahju 22 300 krooni suurusele summale.

Seda, et nimetatud varguse pani toime süüdistatav kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (III köide, tl 38-48).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et A.

Vassiljev`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. Vassiljev pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. Vassiljev pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse toimepanemine 22.08.-26.08.2009.a Narvas, Rahu tänaval asuva garaažiühistu Majak boksist nr 49 – kannatanu Xxx

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud

süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteo

toimepanemises. Lisaks tema enda ütlustele kinnitavad tema poolt nimetatud kuriteo

toimepanemist kannatanu Xxx`i ütlused, mis haakuvad süüdistatava ütlustega ja mille kohaselt tal on garaažiboks garaažiühistus Majak, boks nr 49. Viimati viibis ta garaažis

22.08.2009.a umbes kell 15.30. Sulges garaaži peitlukuga. Oli ka üks ripplukk.

26.08.2009.a kell 19.15 tuli ta garaaži ja avastas, et ukse ees ei ole ripplukku. Uks oli kokku lükatud, kuid peitlukk ei olnud lukustatud. Sisenenud garaaži avastas ta, et kadunud on järgmised asjad: neli valuvelge koos naastrehvidega maksumusega 6000 krooni, musta- punast värvi trell Skill maksumusega 300 krooni, trell Metabo rohelist värvi maksumusega

1300 kroon, vasar maksumusega 200 krooni, roheline elektrisaag Makita puude

lõikamiseks maksumusega 1900 krooni, kaks 800 krooni maksvat sajameetrist punti elektrikaabel läbilõikega 3×2, kolm 500 krooni maksvat punti läbilõikega 3×1, 5, garaaži peitlukk maksumusega 200 krooni, ventilaator maksumusega 120 krooni. Seega oli talle tekitatud kahju 13 620 krooni.

Nimetatud ütlustega haakub ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II köide,

tl 204-208), mille kohaselt garaažiühistu Majak asub Narvas Rahu tänaval. Boks nr 49 asub esimeses reas, mis on paralleelne Rahu tänava sõiduteega. Boks on paremalt esimene.

Garaažiboksil on värvimata metallväravad. Vaatluse hetkel on parem pool avatud.

Mõlemal värava poolel on kaks paari aasasid ripplukkude jaoks ning ühtlasi on parempoolse osa siseküljele kinnitatud kolme riiviga lukk.

Seda, et nimetatud varguse pani toime süüdistatav kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (III köide, tl 38-48).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et A.

Vassiljev`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. Vassiljev pani varguse

1-10-7631

54(76) toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. Vassiljev pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse toimepanemine 03.09.-04.09.2009.a Narvas, Rahu tn 2 asuva garaažiühistu Narva-Rahu garaažiboksist nr 61 – kannatanu Xxx

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud

süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteo

toimepanemises. Lisaks tema enda ütlustele kinnitavad tema poolt nimetatud kuriteo

toimepanemist kannatanu Xxxütlused, mis haakuvad süüdistatava ütlustega ja mille kohaselt 03.09.2009.a pani ta oma sinise auto Toyota Picnik reg nr 380 TGE viaduktist vasakul asuvasse garaažiühistu Narva Rahu boksi nr 61. Kell oli 21.30 ja ta läks koju. Tuli garaaži juurde 04.09.2009.a kell 09.30 ja avastas, et puudub ripplukk, väravad on suletud ainult riigellukuga. Riigellukul kahjustusi ei ole. Garaaži ülevaatamisel avastas ta varguse: musta värvi rulluisud Rolend Blaid suurus 42, uus ripplukk, oli sissepääsust vasakul asuval

riiulil. Uisud rippusid lae all konksu otsas. Nende maksumus on 300 krooni. Rippluku maksumus on 200 krooni. Autost kadus auto tulekustuti maksumusega 200 krooni, seest

läikivate vahetükkidega kummivaipade komplekt maksumusega 800 krooni. Autol kahjustusi ei ole. Kahju kokku 1500 krooni.

Nimetatud ütlustega haakub ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II köide, tl 185-188), mille kohaselt vaadeldavaks sündmuskohaks on garaažiboks nr 61, mis asub

Narva linnas garaažiühistus Narva Rahu. Selle garaaži sissepääs on varustatud

metallväravatega, mille pind on värvitud mustaks. Vaatluse hetkel on garaaživäravad avatud. Varustatud ühe riigellukuga. Ühtlasi on väravatel välisküljel aasad rippluku jaoks. Vaatluse hetkel lukk puudub.

Seda, et nimetatud varguse pani toime süüdistatav kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (III köide, tl 38-48).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et A.

Vassiljev`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. Vassiljev pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. Vassiljev pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse toimepanemine ajavahemikul 03.09.2009.a kella 17.00 kuni 04.09.2009.a

Narvas, Rahu tänav 2 asuva garaažiühistu Narva-Rahu garaažiboksist nr 6 – kannatanu Xxxi

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud

süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteo

toimepanemises. Lisaks tema enda ütlustele kinnitavad tema poolt nimetatud kuriteo

toimepanemist kannatanu Xxx`i ütlused, mis haakuvad süüdistatava ütlustega ja mille

1-10-7631

55(76) kohaselt tema kasutuses garaažiboks nr 6 garaažiühistus Narva Rahu. 04.09.2009.a kui ta oli sõidus, helistas tema mobiiltelefonile naine ja ütles, et talle helistati just politseist ja teatati, et nende boks on lahti tehtud. Viimati oli ta boksis 03.09.2009.a kella 17.00 paiku, pani sinna auto. Lahkudes lukustas kõik väravate lukud – riigelluku ja rippluku. Tulnud

samal päeval sõidust, läks ta garaaži üle vaatama. Selgus, et ripplukk ei olnud lõhutud.

Üks aas oli läbi saetud ja ära painutatud. Lukk oli jäänud kahjustamata. Riigellukk oli lihtsalt avatud. Boksist olid kadunud ainult neli ratast – Korea toodang, kogumaksumusega 800 krooni. Kõigi nelja ratta maksumus on 3200 krooni.

Nimetatud kuriteo toimepanemist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (II köide, tl

189-191), mille kohaselt vaadeldavaks sündmuskohaks on garaažiboks nr 6, mis asub

Narva linnas garaažiühistus Narva Rahu. Selle garaaži sissepääs on varustatud

metallväravatega, mille pind on värvitud mustaks. Vaatluse hetkel on garaaživäravad

suletud ja varustatud ühe riigellukuga. Ühtlasi on väravatel välisküljel aasad rippluku

jaoks. Ühe aasa küljes ripub suletud asendis lukk. Teine aas on deformeerunud (läbi saetud).

Seda, et nimetatud varguse pani toime süüdistatav kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (III köide, tl 38-48).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et A.

Vassiljev`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. Vassiljev pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. Vassiljev pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse toimepanemine ajavahemikul 07.12.-08.12.2009.a Narvas, Daumani tn maja nr 5 juurde pargitud autost Audi A4, reg nr 439 AZE – kannatanu Xxx grupis Sergei Lahtin`iga

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine grupis koos S. Lahtin`iga süüdistatava

poolt on tõendatud süüdistatavate ütlustega, mis on omavahel kooskõlas ja milles nad

tunnistavad ennast süüdi nimetatud kuriteoepisoodis. Süüdistatavate ütlused haakuvad

ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (II köide, tl 30-34), mille kohaselt Daumani

tänaval maja nr 5 juures osutas Lahtin parkimiskohale ja selgitas, et sellesse kohta oli pargitud auto Audi A4, kust ta koos Aleksandr Vassiljeviga varastas perforaatori.

Lisaks süüdistatavate ütlustele kinnitavad kuriteo toimepanemist A. Vassiljev`i poolt ka

kannatanu Xxx`i ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda ja mis

haakuvad ka süüdistatava ütlustega. Nimetatud ütluste kohaselt on kannatanu valduses

Audi A4 reg nr 439 ZE, mida ta pargib pidevalt oma maja hoovis. 07.12.2009.a kella 16.30 paiku tuli ta töölt ja parkis auto harilikule kohale. Läks koju. Temaga koos elab tema

tütar Irina ja väimees Xxx, kes teeb nende korteris remonti, kuid nimetatud päeval Juri

remondiga ei tegelenud. Seoses sellega ei viinud ta korterisse, vaid jättis autosse perforaatori Makita maksumusega 8000 krooni. 08.12.2009.a kella 07.50 paiku kavatses ta sõita tööle. Läks auto juurde ja avastas, et tagumisel vasakpoolsel uksel on lõhutud klaas.

Salongist on kadunud nimetatud perforaator. Perforaator on elektriline, rohelises

1-10-7631

56(76) plastikkorpuses, rohelises kohvris. See oli komplektis kolme puuriga ja ühe löökotsikuga. Autot üle vaadates nägi ta, et lõhutud klaasi killud viivad tema trepikoja poole.

Nimetatud kuriteo toimepanemist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 247-251), mis on kooskõlas eelpool nimetatud tõenditega ja mille kohaselt vaatlusobjektiks on auto Audi A4 reg nr 439 AZE, mis on pargitud Daumani tänava maja nr 5 vastu esimese ja teise

trepikoja vahele. Vaatluse hetkel on signalisatsioon töökorras, lukud ei ole kahjustatud, välja arvatud tagumise vasakpoolse reisijaukse lukk. Klaasidel vigastusi ei ole, kahjustusi

ei ole, välja arvatud tagumine vasakpoolne reisijaukse klaas – lõhutud. Lõhutud klaasi killud on avastatud auto juurest maast ja auto salongist tagumiselt istmelt. Kord salongis ei ole rikutud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et A.

Vassiljev`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. Vassiljev pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. Vassiljev pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et tõendatud on ka see, et süüdistatavad S. Lahtin ja A. Vassiljev panid

varguse toime grupis, kuna neil mõlemal olid kindlad ülesanded, nad tegid kõike

kooskõlastatult ja ühiselt. Mõlemad lisasid ka tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates

olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine. Nimelt nähtub

süüdistatava S. Lahtin`i ütlustest, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda, et Vassiljev seisis maja nurga juures ja jälgis olukorda, vaatas ringi juhuks, kui keegi peaks

järsku tulema. Tema lõhkus sel ajal auto tagumise vasakpoolse akna ja võttis salongist kohvri.

Varguse toimepanemine 12.01.2010.a kella 03.55 paiku Narvas, Kerese tänaval asuvas garaažiühistus Zapadnõi garaažiboksist nr 53 – kannatanu Xxx grupis B.P-ga

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine grupis koos B.P-ga süüdistatava

poolt on tõendatud süüdistatavate ütlustega, mis on omavahel kooskõlas ning mille tegelikkusele vastavust kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamse protokoll (IV köide koos

fototabeliga, tl 9-15), mille kohaselt B.P osutas GÜ-s Zapadnõi boksile nr 53, kust

koos A. Vassiljeviga pani toime vara varguse. Samuti haakub eelnimetatud tõenditega

ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (IV köide, tl 48-52), mille

kohaselt A. Vassiljev osutas boksile nr 53, kust ta koos B.P-ga pani toime vara varguse.

Süüdistatavate ütlusi kinnitavad tunnistaja Xxx`e ütlused, mille kohaselt töötab ta Kerese

tänaval asuvate garaažide valvurina. 11.01.2010.a umbes kell 07.00 asus ta ööpäevaks valvesse. 12.01.2010.a umbes kell 03.55 tegi ta ringkäiku garaažiühistus ning nägi vahes

nr 4 boksi uste juures meesterahvast. Ta oli taskulambiga, mistõttu mees märkas teda

samuti ja jooksis minema temast eemale vastassuunas. Ta jooksis teise avatud boksi juurde, mis asus umbes 5-7 garaaži kaugusel sellest, kus ta ise oli viibinud. Teisest boksist

1-10-7631

57(76) hüppas välja veel üks mees. Ta karjus, et nad peatuksid, kuid nad jooksid mõlemad temast eemale tankla suunas. Väljas boksi nr 53 juures oli velgedel rehv.

Eeltoodud tõenditega haakuvad ka kannatanu Xxx`i ütlused, mille kohaselt tema isiklikus kasutuses on garaažiboks Zapadnõi. Ta hoiab garaažiboksis auto tagavaraosi ja muid asju.

Uks on varustatud ühe sisemise riivlukuga ja ühe omatehtud ripplukuga. Viimati oli ta garaažis umbes 2009. a detsembri lõpus. 12.01.2010.a umbes kell 05.00 helistasid tema uksekella politseitöötajad ja selgitasid, et tema garaažiboks on lahti murtud. Ta pani kohe

riidesse ja sõitis garaažiühistusse. Kui ta kohale jõudis, nägi ta valvurit. Vaadanud garaažiboksi üle, avastas ta, et asjad ei ole oma kohtadel, kuid esmapilgul ei ole midagi

kadunud. Ühtlasi selgitas valvur, et politseinikud pidasid kinni kaks meest. Kannatanu täiendavalt antud ütluste kohaselt varastati tema boksist kolm plastmasskanistrit kütusega. Kanistrid olid mahuga 20 liitrit, materiaalset väärtust ei omanud. Ühtlasi oli sinist värvi kanister mahuga 60 liitrit. Ka selles oli kütus, kuid see ei olnud täis. Kanistrites oli kütust kokku 100 liitrit, liitri hind 6 krooni, kokku 600 krooni väärtuses. Ühtlasi oli varastatud

vasktorud massiga 80 kg, ühe kilogrammi hind on 60 krooni, kogusumma 4800 krooni. Ühtlasi olid garaažist välja viidud rattad suverehvidega, ühe ratta maksumus 750 krooni,

kogusummas 3000 krooni. Sel moel on talle tekitatud materiaalne kahju 8400 krooni

suuruses summas. Kannatanu täiendavalt antud ütluste kohaselt tahab ta lisada, et peale garaaži ülevaatamist avastas ta, et kadunud on kaks telki, ühe telgi maksumus 150 krooni;

oranž metallist raadiojaam paadi jaoks maksumusega 2000 krooni; kohvrike

kalapüügivahenditega maksumusega 300 krooni. Sel moel on talle tekitatud täiendavalt

materiaalset kahju 2600 krooni suuruses summas. Nimetatud plastmasskanistreid ja vasktorusid on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (IV köide, tl 18-20).

Nimetatud tõenditega haakuvad ka tunnistaja Xxx ütlused, mille kohaselt talle esitatud

küsimuste kohta võib selgitada järgmist: 12.01.2010.a oli ta tööl patrulli PA4480 koosseisus koos konstaabli Aljona Platonovaga. 12.01.2010.a umbes kell 04.05.a saabus väljakutse korrapidamisest selle kohta, et aadressil Kerese 50 asuva garaažiühistu valvur teatas, et kaks meest tungisid kahte garaažiboksi garaažiühistus Zapadnõi. Tema ilmudes jooksid mehed endise leivakombinaadi suunas. Ta sõitis kohe leivakombinaadi poole. Ta oli vanal viaduktil. Sinnasõiduks kulus tal mitte üle 30 sekundi. Sõitnud aadressil Rahu 3a

paikneva Heakorrastusjaama juurde nägi, kuidas talle vastu liigub auto. Ta võttis vastu otsuse selle transpordivahendi peatamiseks. Ta lülitas sisse vilkurid ja peatas auto sulgedes sellele tee. Autos Mercedes 190 TDD istusid kaks meest. Kinnipeetuteks osutusid B.P

ja Aleksandr Vassiljev. Mingeid muid autosid ega inimesi ta selles piirkonnas

tänaval ei näinud, mistõttu ta oletas kohe, et varguse võisid toime panna nimelt need

inimesed. Ühtlasi võib ta lisada, et peatatud transpordivahend ei olnud soe, mehed olid soojalt riides, peas olid neil mütsid. Ta kutsus välja teise politseitoimkonna. Kinnipeetud

olid algul toimetatud kuriteokohale ning peale operatiivgrupi saabumist toimetatud

politseiosakonda. Nimetatud ütlusi kinnitavad kahtlustatava Aleksandr Vassiljev`i

kinnipidamise protokoll (III köide, tl 235-238) ja kahtlustatava B.P kinnipidamise protokoll (III köide, tl 239-242).

Nimetatud kuriteo toimepanemist kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 215-219), mille kohaselt on sündmuskoha vaatluse objektiks garaažiboks

nr 53, mis asub garaažiühistus Zapadnõi aadressil Narva, Kerese 50. Väravast meetri kaugusel on leitud neli polüetüleeni keeratud kummi. Ühtlasi on näha jalatsitalla jäljendit.

Boksi sissepääs on varustatud kahe poolega väravatega, milledest parema poole küljes keskosas riivlukk, millel vaatluse hetkel nähtavaid vigastusi ei ole.

1-10-7631

58(76)

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et A.

Vassiljev`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. Vassiljev pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. Vassiljev pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et tõendatud on ka see, et süüdistatavad A. Vassiljev ja B.P panid varguse toime grupis, kuna neil mõlemal olid kindlad ülesanded, nad tegid kõike kooskõlastatult ja

ühiselt. Mõlemad lisasid ka tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine.

Varguse katse toimepanemine 12.01.2010.a kell 03.55 Narvas, Kerese tänaval asuvas garaažiühistu Zapadnõi garaažiboksist nr 46 – kannatanu Xxx grupis B.P-ga

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine grupis koos B.P-ga süüdistatava

poolt on tõendatud süüdistatavate ütlustega, mis on omavahel kooskõlas ning mille tegelikkusele vastavust kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamse protokoll (IV köide koos

fototabeliga, tl 9-15), mille kohaselt B.P osutas GÜ-s Zapadnõi boksile nr 46, kust koos A. Vassiljeviga pani toime vara varguse. Nimetatud tõenditega haakub ka ütluste ja

olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (IV köide, tl 48-52), mille kohaselt A. Vassiljev osutas boksile nr 46, kust ta koos B.P-ga pani toime vara varguse.

Süüdistatavate ütlusi kinnitavad tunnistaja Xxx`e ütlused, mille kohaselt töötab ta Kerese

tänaval asuvate garaažide valvurina. 11.01.2010.a umbes kell 07.00 asus ta ööpäevaks valvesse. 12.01.2010.a umbes kell 03.55 tegi ta ringkäiku garaažiühistus ning nägi vahes

nr 4 boksi uste juures meesterahvast. Ta oli taskulambiga, mistõttu mees märkas teda

samuti ja jooksis minema temast eemale vastassuunas. Ta jooksis teise avatud boksi juurde, mis asus umbes 5-7 garaaži kaugusel sellest, kus ta ise oli viibinud. Teisest boksist hüppas välja veel üks mees. Ta karjus, et nad peatuksid, kuid nad jooksid mõlemad temast eemale tankla suunas. Väljas boksi nr 53 juures oli velgedel rehv.

Eeltoodud ütlustega haakuvad ka kannatanu Xxx`i ütlused, mille kohaselt tema omanduses

on garaažiboks nr 46, mis asub Kerese tänava lõpus garaažiühistus Zapadnõi. Ta hoiab

garaažiboksis auto tagavaraosi ja muid olmetarbeid, jalgratast ja velgedel suverehvide komplekti. Uks on varustatud ühe sisemise riivlukuga. Viimati oli ta garaažis umbes 2009.a detsembri lõpus. 12.01.2010.a umbes kell 05.00 helistas talle telefonile tema ema Xxx ja teatas, et kohale sõitis politseitoimkond, kes teatas, et tema garaažiboks on lahti

murtud. Ta pani kohe riidesse ja sõitis garaažiühistusse. Kui ta kohale jõudis, nägi valvurit. Valvur selgitas talle, et politsei pidas kinni kaks kahtlustatavat. Garaažiboksi üle vaadata ei õnnestunud, kuna valvur oli enne tema suubumist väravate riivluku sulgenud, aga tema ei olnud võtit kaasa võtnud. Kas selleks hetkeks oli midagi varastatud, ei oska ta öelda. Kannatanu Xxx ütluste kohaselt garaažiühistus Zapadnõi asuv boks nr 46 kuulub

tema kasuisale Xxxile, kuid boksi kasutab tema. Boksi väravad on varustatud ühe

riivlukuga. Varem oli neil ka ripplukk, kuid see kadus ära ja nad kasutavad ainult ühte riivlukku. Täna öösel jõudis ta tagasi Venemaalt, pani boksi kaks kanistrit bensiiniga ja

sõitis peale seda koju. Päeval sai ta oma kasuisa käest teada, et nende garaaž oli lahti

1-10-7631

59(76) tehtud. Kasuisa ütles, et ta sõidaks ja vaataks, kas kõik asjad on alles. Kui ta garaaži sõitis, avastas, et garaažist on kadunud kaks kanistrit bensiiniga. Need asusid garaaži sissepääsust

vasakul. Kanistrid olid metallist, mahuga 20 liitrit. Ühe kanistri maksumus 100 krooni. Kanistrites oli bensiini kogumahus 40 liitrit. Liitri maksumus 16, 70 krooni, kogusummas 668 krooni. Ülejäänud asjad garaažist ei kadunud, kuid kord oli rikutud. Sel moel on talle

tekitatud materiaalset kahju 868 krooni suuruses summas. Kannatanu täiendavalt antud

ütluste kohaselt oli tema garaažist ühtlasi varastatud mustad botased Wakwa maksumusega 300 krooni, valged meeste botased, nimetust ei mäleta, maksumusega 300 krooni, elektriteekann Romix maksumusega 230 krooni. Nende asjade kadumist ta kohe ei avastanud, kuna neil on korteris remont ja garaažides on karpidesse pandud asjad korterist.

Sel moel on talle täiendavalt tekitatud kahju 830 krooni suuruses summas. Nimetatud kanistreid on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokolli (IV köide, tl 18-20) kohaselt.

Nimetatud tõenditega haakuvad ka tunnistaja Xxx ütlused, mille kohaselt talle esitatud

küsimuste kohta võib selgitada järgmist: 12.01.2010.a oli ta tööl patrulli PA4480 koosseisus koos konstaabli Aljona Platonovaga. 12.01.2010.a umbes kell 04.05.a saabus väljakutse korrapidamisest selle kohta, et aadressil Kerese 50 asuva garaažiühistu valvur teatas, et kaks meest tungisid kahte garaažiboksi garaažiühistus Zapadnõi. Tema ilmudes jooksid mehed endise leivakombinaadi suunas. Ta sõitis kohe leivakombinaadi poole. Ta oli vanal viaduktil. Sinnasõiduks kulus tal mitte üle 30 sekundi. Sõitnud aadressil Rahu 3a

paikneva Heakorrastusjaama juurde nägi, kuidas talle vastu liigub auto. Ta võttis vastu otsuse selle transpordivahendi peatamiseks. Ta lülitas sisse vilkurid ja peatas auto sulgedes sellele tee. Autos Mercedes 190 TDD istusid kaks meest. Kinnipeetuteks osutusid B.P

ja Aleksandr Vassiljev. Mingeid muid autosid ega inimesi ta selles piirkonnas

tänaval ei näinud, mistõttu ta oletas kohe, et varguse võisid toime panna nimelt need

inimesed. Ühtlasi võib ta lisada, et peatatud transpordivahend ei olnud soe, mehed olid soojalt riides, peas olid neil mütsid. Ta kutsus välja teise politseitoimkonna. Kinnipeetud

olid algul toimetatud kuriteokohale ning peale operatiivgrupi saabumist toimetatud

politseiosakonda. Nimetatud ütlusi kinnitavad kahtlustatava Aleksandr Vassiljev`i

kinnipidamise protokoll (III köide, tl 235-238) ja kahtlustatava B.P kinnipidamise protokoll (III köide, tl 239-242).

Nimetatud kuriteo toimepanemist kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 215-219), mille kohaselt sündmuskoha vaatlusobjektiks on garaažiboks nr 46, mis asub garaažiühistus Zapadnõi aadressil Narva Kerese 50. Boksi sissepääs on varustatud kahe poolega väravatega, milledest parema poole küljes keskosas on riivlukk,

millel vaatluse hetkel nähtavaid vigastusi ei ole. Sissepääsu eest põrandalt on leitud äraviimiseks valmis pandud lehter ja kilekott, mille seest on leitud plastikust kompressor ja elektrijuhtmed. Väravate eest lumelt on leitud jalatsitalla jäljend.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et A.

Vassiljev`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. Vassiljev pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. Vassiljev pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

1-10-7631

60(76) Kohus leiab, et tõendatud on ka see, et süüdistatavad A. Vassiljev ja B.P panid varguse toime ühiselt, kuna neil mõlemal olid kindlad ülesanded, nad tegid kõike kooskõlastatult ja

ühiselt. Mõlemad lisasid ka tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine.

Varguse toimepanemine 10.02.2010.a öisel ajal Narvas, Kevade 19 asuva garaažiühistu Lutš garaažiboksist nr 48 – kannatanu Xxx

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud

süüdistatava ütlustega ja mida kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamise protokollis sisalduv (IV köide, tl 85-87).

Lisaks nende ütlustele kinnitavad süüdistatava poolt nimetatud kuriteo toimepanemist

kannatanu Xxx`i ütlused, mille kohaselt ta üürib garaaži aadressil Kevade 19 või 18, täpselt ei mäleta. Garaažiühistu boks nr 48. Ta oli viimati garaažis 10. või 12. veebruaril. Täpset kuupäeva ta öelda ei oska. Garaaž oli korras. 15.02.2010.a kella 13.00 paiku läks ta garaaži ja avastas, et puudub ripplukk, uks oli suletud ainult riivlukuga. Garaaži väravad

olid korras, kahjustusteta. Garaaži läks ta ainult selleks, et väravaid kontrollida, värava võtmeid ta kaasa ei võtnud. Ta käis kodunt riivluku võtit võtmas ning kui ta garaažiboksi väravad avas, avastas, et kadunud on auto Mercedes neli valuvelgedel firma Danlop Sport

suverehvi diameetriga 18 tolli (mõõt 245*45*18) maksumusega 16000 krooni, mis on ainult rehvide maksumus, ja 10000 krooni on valuvelgede maksumus. Kadunud oli neli auto Saab suverehvi diameetriga 16 tolli, mõõt 215*55*16, maksumust ei oma, aga nelja velje maksumus on 6000 kroon; akumulaator Boss 100 A*800 maksumusega 1600 krooni;

akumulaatori laadija maksumusega 450 krooni; auto Mercedes esi- ja tagalaternad maksumusega 22000 krooni. Need laternad olid tema poolt auto küljest võetud ja asusid

garaažis karbi sees. Auto kindalaekast oli ära võetud MP3 raadiomodulaator koos juhtimispuldiga maksumusega 300 krooni; kaks kohvrikestes olevat tööriistakomplekti (üks kohvrike oli musta värvi, teine halli värvi). Ühes kohvrikeses olid padrunotsikud, aga

teises kohvrikeses oldi erinevad tööriistad. Kummagi kohvrikese maksumus on 1200

krooni, kogusummas 2400 kroon; autovaibad maksumusega 1300 krooni. Need vaibad

olid õmmeldud tellimustööna ja olid sinakashalli värvi. Ta ei ole veel garaaži üle

vaadanud. Ta ei tea esialgu veel, mis veel kadunud on. Ta märkis ära ainult selle, mis

silma hakkas. Vargusega tekitatud kahju kokku oli 60050 krooni. Kannatanu poolt nimetatud objekte on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (IV köide, tl 94-97, 100-102).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et A.

Vassiljev`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. Vassiljev pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. Vassiljev pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Varguse toimepanemine 11.02.2010.a öisel ajal Narvas, Kevade 19 asuva garaažiühistu Lutš garaažiboksist nr 48 – kannatanu Xxx grupis J.L-iga

1-10-7631

61(76)

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine grupis koos J.L-iga süüdistatava

poolt on tõendatud süüdistatavate ütlustega, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda. Lisaks süüdistatavate ütlustele kinnitavad A. Vassiljev`i poolt nimetatud kuriteo toimepanemist kannatanu Xxx`i ütlused, mille kohaselt ta üürib garaaži aadressil Kevade 19 või 18, täpselt ei mäleta. Garaažiühistu boks nr 48. Ta oli viimati garaažis 10. või 12. veebruaril. Täpset kuupäeva ta öelda ei oska. Garaaž oli korras. 15.02.2010.a kella 13.00

paiku läks ta garaaži ja avastas, et puudub ripplukk, uks oli suletud ainult riivlukuga. Garaaži väravad olid korras, kahjustusteta. Garaaži läks ta ainult selleks, et väravaid kontrollida, värava võtmeid ta kaasa ei võtnud. Ta käis kodunt riivluku võtit võtmas ning kui ta garaažiboksi väravad avas, avastas, et kadunud on auto Mercedes neli valuvelgedel firma Danlop Sport suverehvi diameetriga 18 tolli (mõõt 245*45*18) maksumusega 16000

krooni, mis on ainult rehvide maksumus, ja 10000 krooni on valuvelgede maksumus. Kadunud oli neli auto Saab suverehvi diameetriga 16 tolli, mõõt 215*55*16, maksumust ei

oma, aga nelja velje maksumus on 6000 kroon; akumulaator Boss 100 A*800 maksumusega 1600 krooni; akumulaatori laadija maksumusega 450 krooni; auto Mercedes esi- ja tagalaternad maksumusega 22000 krooni. Need laternad olid tema poolt auto küljest

võetud ja asusid garaažis karbi sees. Auto kindalaekast oli ära võetud MP3

raadiomodulaator koos juhtimispuldiga maksumusega 300 krooni; kaks kohvrikestes

olevat tööriistakomplekti (üks kohvrike oli musta värvi, teine halli värvi). Ühes kohvrikeses olid padrunotsikud, aga teises kohvrikeses olid erinevad tööriistad. Kummagi

kohvrikese maksumus on 1200 krooni, kogusummas 2400 kroon; autovaibad maksumusega 1300 krooni. Need vaibad olid õmmeldud tellimustööna ja olid sinakashalli värvi. Ta ei ole veel garaaži üle vaadanud. Ta ei tea esialgu veel, mis veel kadunud on. Ta

märkis ära ainult selle, mis silma hakkas. Vargusega tekitatud kahju kokku oli 60050 krooni.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et A.

Vassiljev`i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. Vassiljev`i pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. Vassiljev`i pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et tõendatud on ka see, et süüdistatavad V. Tšerkov ja A. Vassiljev panid

varguse toime grupis, kuna neil mõlemal olid kindlad ülesanded, nad tegid kõike kooskõlastatult ja ühiselt. Mõlemad lisasid ka tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine.

Eeltoodust tulenevalt on Aleksandr Vassiljev`i poolt toime pandud vargused kvalifitseeritud õigesti KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, kuna ta pani vargusi toime grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt.

5.
B.P süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises

1-10-7631

62(76)

Varguse toimepanemine 12.01.2010.a kella 03.55 paiku Narvas, Kerese tänaval asuvas garaažiühistus Zapadnõi garaažiboksist nr 53 – kannatanu Xxx grupis Aleksandr Vassiljev`iga

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine grupis koos S. Lahtin`iga süüdistatava

poolt on tõendatud süüdistatavate ütlustega, mis on omavahel kooskõlas ning mille tegelikkusele vastavust kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamse protokoll (IV köide koos

fototabeliga, tl 9-15), mille kohaselt B.P osutas GÜ-s Zapadnõi boksile nr 53, kust koos A. Vassiljeviga pani toime vara varguse ning ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (IV köide, tl 48-52), mille kohaselt A. Vassiljev osutas boksile nr 53, kust ta koos B.P-ga pani toime vara varguse.

Süüdistatavate ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Xxx`e ütlused, mille kohaselt töötab ta

Kerese tänaval asuvate garaažide valvurina. 11.01.2010.a umbes kell 07.00 asus ta ööpäevaks valvesse. 12.01.2010.a umbes kell 03.55 tegi ta ringkäiku garaažiühistus ning nägi vahes nr 4 boksi uste juures meesterahvast. Ta oli taskulambiga, mistõttu mees märkas teda samuti ja jooksis minema temast eemale vastassuunas. Ta jooksis teise avatud boksi juurde, mis asus umbes 5-7 garaaži kaugusel sellest, kus ta ise oli viibinud. Teisest boksist hüppas välja veel üks mees. Ta karjus, et nad peatuksid, kuid nad jooksid mõlemad temast eemale tankla suunas. Väljas boksi nr 53 juures oli velgedel rehv.

Eeltoodud tõenditega haakuvad ka kannatanu Xxx`i ütlused, mille kohaselt tema isiklikus kasutuses on garaažiboks Zapadnõi. Ta hoiab garaažiboksis auto tagavaraosi ja muid asju.

Uks on varustatud ühe sisemise riivlukuga ja ühe omatehtud ripplukuga. Viimati oli ta garaažis umbes 2009. a detsembri lõpus. 12.01.2010.a umbes kell 05.00 helistasid tema uksekella politseitöötajad ja selgitasid, et tema garaažiboks on lahti murtud. Ta pani kohe

riidesse ja sõitis garaažiühistusse. Kui ta kohale jõudis, nägi ta valvurit. Vaadanud garaažiboksi üle, avastas ta, et asjad ei ole oma kohtadel, kuid esmapilgul ei ole midagi

kadunud. Ühtlasi selgitas valvur, et politseinikud pidasid kinni kaks meest. Kannatanu täiendavalt antud ütluste kohaselt varastati tema boksist kolm plastmasskanistrit kütusega. Kanistrid olid mahuga 20 liitrit, materiaalset väärtust ei omanud. Ühtlasi oli sinist värvi kanister mahuga 60 liitrit. Ka selles oli kütus, kuid see ei olnud täis. Kanistrites oli kütust kokku 100 liitrit, liitri hind 6 krooni, kokku 600 krooni väärtuses. Ühtlasi oli varastatud

vasktorud massiga 80 kg, ühe kilogrammi hind on 60 krooni, kogusumma 4800 krooni. Ühtlasi olid garaažist välja viidud rattad suverehvidega, ühe ratta maksumus 750 krooni,

kogusummas 3000 krooni. Sel moel on talle tekitatud materiaalne kahju 8400 krooni

suuruses summas. Kannatanu täiendavalt antud ütluste kohaselt tahab ta lisada, et peale garaaži ülevaatamist avastas ta, et kadunud on kaks telki, ühe telgi maksumus 150 krooni;

oranž metallist raadiojaam paadi jaoks maksumusega 2000 krooni; kohvrike

kalapüügivahenditega maksumusega 300 krooni. Sel moel on talle tekitatud täiendavalt

materiaalset kahju 2600 krooni suuruses summas. Nimetatud plastmasskanistreid ja vasktorusid on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (IV köide, tl 18-20).

Nimetatud tõenditega haakuvad ka tunnistaja Xxx ütlused, mille kohaselt talle esitatud

küsimuste kohta võib selgitada järgmist: 12.01.2010.a oli ta tööl patrulli PA4480 koosseisus koos konstaabli Aljona Platonovaga. 12.01.2010.a umbes kell 04.05.a saabus väljakutse korrapidamisest selle kohta, et aadressil Kerese 50 asuva garaažiühistu valvur teatas, et kaks meest tungisid kahte garaažiboksi garaažiühistus Zapadnõi. Tema ilmudes jooksid mehed endise leivakombinaadi suunas. Ta sõitis kohe leivakombinaadi poole. Ta oli vanal viaduktil. Sinnasõiduks kulus tal mitte üle 30 sekundi. Sõitnud aadressil Rahu 3a

paikneva Heakorrastusjaama juurde nägi, kuidas talle vastu liigub auto. Ta võttis vastu otsuse selle transpordivahendi peatamiseks. Ta lülitas sisse vilkurid ja peatas auto sulgedes sellele tee. Autos Mercedes 190 TDD istusid kaks meest. Kinnipeetuteks osutusid Eduard

1-10-7631

63(76)

B.P ja Aleksandr Vassiljev. Mingeid muid autosid ega inimesi ta selles piirkonnas

tänaval ei näinud, mistõttu ta oletas kohe, et varguse võisid toime panna nimelt need

inimesed. Ühtlasi võib ta lisada, et peatatud transpordivahend ei olnud soe, mehed olid soojalt riides, peas olid neil mütsid. Ta kutsus välja teise politseitoimkonna. Kinnipeetud

olid algul toimetatud kuriteokohale ning peale operatiivgrupi saabumist toimetatud

politseiosakonda. Nimetatud ütlusi kinnitavad kahtlustatava Aleksandr Vassiljev`i

kinnipidamise protokoll (III köide, tl 235-238) ja kahtlustatava B.P kinnipidamise protokoll (III köide, tl 239-242).

Nimetatud kuriteo toimepanemist kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 215-219), mille kohaselt on sündmuskoha vaatluse objektiks garaažiboks

nr 53, mis asub garaažiühistus Zapadnõi aadressil Narva, Kerese 50. Väravast meetri kaugusel on leitud neli polüetüleeni keeratud kummi. Ühtlasi on näha jalatsitalla jäljendit.

Boksi sissepääs on varustatud kahe poolega väravatega, milledest parema poole küljes keskosas riivlukk, millel vaatluse hetkel nähtavaid vigastusi ei ole.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et B.P käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et B.P pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja B.P pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et tõendatud on ka see, et süüdistatavad A. Vassiljev ja B.P panid varguse toime grupis, kuna neil mõlemal olid kindlad ülesanded, nad tegid kõike kooskõlastatult ja

ühiselt. Mõlemad lisasid ka tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine.

Varguse toimepanemine 12.01.2010.a kell 03.55 Narvas, Kerese tänaval asuvas garaažiühistu Zapadnõi garaažiboksist nr 46 – kannatanu Xxx grupis Aleksandr Vassiljev`iga

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine grupis koos S. Lahtin`iga süüdistatava

poolt on tõendatud süüdistatavate ütlustega, mis on omavahel kooskõlas ning mille tegelikkusele vastavust kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamse protokoll (IV köide koos

fototabeliga, tl 9-15), mille kohaselt B.P osutas GÜ-s Zapadnõi boksile nr 46, kust koos A. Vassiljeviga pani toime vara varguse ning ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (IV köide, tl 48-52), mille kohaselt A. Vassiljev osutas boksile nr 46, kust ta koos B.P-ga pani toime vara varguse.

Süüdistatavate ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Xxx`e ütlused, mille kohaselt töötab ta

Kerese tänaval asuvate garaažide valvurina. 11.01.2010.a umbes kell 07.00 asus ta ööpäevaks valvesse. 12.01.2010.a umbes kell 03.55 tegi ta ringkäiku garaažiühistus ning nägi vahes nr 4 boksi uste juures meesterahvast. Ta oli taskulambiga, mistõttu mees märkas teda samuti ja jooksis minema temast eemale vastassuunas. Ta jooksis teise avatud boksi juurde, mis asus umbes 5-7 garaaži kaugusel sellest, kus ta ise oli viibinud. Teisest boksist hüppas välja veel üks mees. Ta karjus, et nad peatuksid, kuid nad jooksid mõlemad temast eemale tankla suunas. Väljas boksi nr 53 juures oli velgedel rehv.

1-10-7631

64(76) Eeltoodud ütlustega haakuvad ka kannatanu Xxx`i ütlused, mille kohaselt tema omanduses

on garaažiboks nr 46, mis asub Kerese tänava lõpus garaažiühistus Zapadnõi. Ta hoiab

garaažiboksis auto tagavaraosi ja muid olmetarbeid, jalgratast ja velgedel suverehvide komplekti. Uks on varustatud ühe sisemise riivlukuga. Viimati oli ta garaažis umbes 2009.a detsembri lõpus. 12.01.2010.a umbes kell 05.00 helistas talle telefonile tema ema Xxx ja teatas, et kohale sõitis politseitoimkond, kes teatas, et tema garaažiboks on lahti

murtud. Ta pani kohe riidesse ja sõitis garaažiühistusse. Kui ta kohale jõudis, nägi valvurit. Valvur selgitas talle, et politsei pidas kinni kaks kahtlustatavat. Garaažiboksi üle vaadata ei õnnestunud, kuna valvur oli enne tema suubumist väravate riivluku sulgenud, aga tema ei olnud võtit kaasa võtnud. Kas selleks hetkeks oli midagi varastatud, ei oska ta öelda. Kannatanu Xxx ütluste kohaselt garaažiühistus Zapadnõi asuv boks nr 46 kuulub

tema kasuisale Xxxile, kuid boksi kasutab tema. Boksi väravad on varustatud ühe

riivlukuga. Varem oli neil ka ripplukk, kuid see kadus ära ja nad kasutavad ainult ühte riivlukku. Täna öösel jõudis ta tagasi Venemaalt, pani boksi kaks kanistrit bensiiniga ja

sõitis peale seda koju. Päeval sai ta oma kasuisa käest teada, et nende garaaž oli lahti tehtud. Kasuisa ütles, et ta sõidaks ja vaataks, kas kõik asjad on alles. Kui ta garaaži sõitis, avastas, et garaažist on kadunud kaks kanistrit bensiiniga. Need asusid garaaži sissepääsust

vasakul. Kanistrid olid metallist, mahuga 20 liitrit. Ühe kanistri maksumus 100 krooni. Kanistrites oli bensiini kogumahus 40 liitrit. Liitri maksumus 16, 70 krooni, kogusummas 668 krooni. Ülejäänud asjad garaažist ei kadunud, kuid kord oli rikutud. Sel moel on talle

tekitatud materiaalset kahju 868 krooni suuruses summas. Kannatanu täiendavalt antud

ütluste kohaselt oli tema garaažist ühtlasi varastatud mustad botased Wakwa maksumusega 300 krooni, valged meeste botased, nimetust ei mäleta, maksumusega 300 krooni, elektriteekann Romix maksumusega 230 krooni. Nende asjade kadumist ta kohe ei avastanud, kuna neil on korteris remont ja garaažides on karpidesse pandud asjad korterist.

Sel moel on talle täiendavalt tekitatud kahju 830 krooni suuruses summas. Nimetatud kanistreid on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokolli (IV köide, tl 18-20) kohaselt.

Nimetatud tõenditega haakuvad ka tunnistaja Xxx ütlused, mille kohaselt talle esitatud

küsimuste kohta võib selgitada järgmist: 12.01.2010.a oli ta tööl patrulli PA4480 koosseisus koos konstaabli Aljona Platonovaga. 12.01.2010.a umbes kell 04.05.a saabus väljakutse korrapidamisest selle kohta, et aadressil Kerese 50 asuva garaažiühistu valvur teatas, et kaks meest tungisid kahte garaažiboksi garaažiühistus Zapadnõi. Tema ilmudes jooksid mehed endise leivakombinaadi suunas. Ta sõitis kohe leivakombinaadi poole. Ta oli vanal viaduktil. Sinnasõiduks kulus tal mitte üle 30 sekundi. Sõitnud aadressil Rahu 3a

paikneva Heakorrastusjaama juurde nägi, kuidas talle vastu liigub auto. Ta võttis vastu

otsuse selle transpordivahendi peatamiseks. Ta lülitas sisse vilkurid ja peatas auto, sulgedes sellele tee. Autos Mercedes 190 TDD istusid kaks meest. Kinnipeetuteks osutusid

B.P ja Aleksandr Vassiljev. Mingeid muid autosid ega inimesi ta selles piirkonnas tänaval ei näinud, mistõttu ta oletas kohe, et varguse võisid toime panna nimelt need inimesed. Ühtlasi võib ta lisada, et peatatud transpordivahend ei olnud soe, mehed

olid soojalt riides, peas olid neil mütsid. Ta kutsus välja teise politseitoimkonna.

Kinnipeetud olid algul toimetatud kuriteokohale ning peale operatiivgrupi saabumist

toimetatud politseiosakonda. Nimetatud ütlusi kinnitavad kahtlustatava Aleksandr Vassiljev`i kinnipidamise protokoll (III köide, tl 235-238) ja kahtlustatava B.P kinnipidamise protokoll (III köide, tl 239-242).

Nimetatud kuriteo toimepanemist kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 215-219), mille kohaselt sündmuskoha vaatlusobjektiks on garaažiboks nr

46, mis asub garaažiühistus Zapadnõi aadressil Narva, Kerese 50. Boksi sissepääs on varustatud kahe poolega väravatega, milledest parema poole küljes keskosas on riivlukk,

millel vaatluse hetkel nähtavaid vigastusi ei ole. Sissepääsu eest põrandalt on leitud

1-10-7631

65(76) äraviimiseks valmis pandud lehter ja kilekott, mille seest on leitud plastikust kompressor ja elektrijuhtmed. Väravate eest lumelt on leitud jalatsitalla jäljend.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et B.P käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et B.P pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja B.P pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et tõendatud on ka see, et süüdistatavad A. Vassiljev ja B.P panid varguse toime grupis, kuna neil mõlemal olid kindlad ülesanded, nad tegid kõike kooskõlastatult ja

ühiselt. Mõlemad lisasid ka tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine.

6.
J.L süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises

Varguse toimepanemine 11.02.2010.a öisel ajal Narvas, Kevade 19 asuva garaažiühistu Lutš garaažiboksist nr 48 – kannatanu Xxx grupis Aleksandr Vassiljev`iga

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine grupis koos A. Vassiljev`iga süüdistatava

poolt on tõendatud süüdistatavate ütlustega, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda. Lisaks süüdistatavate ütlustele kinnitavad J.L-i poolt nimetatud kuriteo toimepanemist kannatanu Xxx`i ütlused, mille kohaselt ta üürib garaaži aadressil Kevade 19 või 18, täpselt ei mäleta. Garaažiühistu boks nr 48. Ta oli viimati garaažis 10. või 12. veebruaril. Täpset kuupäeva ta öelda ei oska. Garaaž oli korras. 15.02.2010.a kella 13.00

paiku läks ta garaaži ja avastas, et puudub ripplukk, uks oli suletud ainult riivlukuga. Garaaži väravad olid korras, kahjustusteta. Garaaži läks ta ainult selleks, et väravaid kontrollida, värava võtmeid ta kaasa ei võtnud. Ta käis kodunt riivluku võtit võtmas ning kui ta garaažiboksi väravad avas, avastas, et kadunud on auto Mercedes neli valuvelgedel firma Danlop Sport suverehvi diameetriga 18 tolli (mõõt 245*45*18) maksumusega 16000

krooni, mis on ainult rehvide maksumus, ja 10000 krooni on valuvelgede maksumus. Kadunud oli neli auto Saab suverehvi diameetriga 16 tolli, mõõt 215*55*16, maksumust ei

oma, aga nelja velje maksumus on 6000 kroon; akumulaator Boss 100 A*800 maksumusega 1600 krooni; akumulaatori laadija maksumusega 450 krooni; auto Mercedes esi- ja tagalaternad maksumusega 22000 krooni. Need laternad olid tema poolt auto küljest

võetud ja asusid garaažis karbi sees. Auto kindalaekast oli ära võetud MP3

raadiomodulaator koos juhtimispuldiga maksumusega 300 krooni; kaks kohvrikestes

olevat tööriistakomplekti (üks kohvrike oli musta värvi, teine halli värvi). Ühes kohvrikeses olid padrunotsikud, aga teises kohvrikeses olid erinevad tööriistad. Kummagi

kohvrikese maksumus on 1200 krooni, kogusummas 2400 kroon; autovaibad maksumusega 1300 krooni. Need vaibad olid õmmeldud tellimustööna ja olid sinakashalli värvi. Ta ei ole veel garaaži üle vaadanud. Ta ei tea esialgu veel, mis veel kadunud on. Ta

märkis ära ainult selle, mis silma hakkas. Vargusega tekitatud kahju kokku oli 60050 krooni.

1-10-7631

66(76)

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et J.L-i

käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et J.L pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja J.L pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et tõendatud on ka see, et süüdistatavad V. Tšerkov ja A. Vassiljev panid

varguse toime grupis, kuna neil mõlemal olid kindlad ülesanded, nad tegid kõike kooskõlastatult ja ühiselt. Mõlemad lisasid ka tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine.

Varguse toimepanemine 12.02.2010.a öisel ajal Narvas, Kevade 19 asuva garaažühistu Lutš garaažiboksist nr 48 – kannatanu Xxx grupis U.N-iga

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine grupis koos U.N-iga süüdistatava

poolt on tõendatud süüdistatavate ütlustega, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda. Lisaks süüdistatavate ütlustele kinnitavad J.L-i poolt nimetatud kuriteo toimepanemist kannatanu Xxx`i ütlused, mille kohaselt ta üürib garaaži aadressil Kevade 19 või 18, täpselt ei mäleta. Garaažiühistu boks nr 48. Ta oli viimati garaažis 10. või 12. veebruaril. Täpset kuupäeva ta öelda ei oska. Garaaž oli korras. 15.02.2010.a kella 13.00

paiku läks ta garaaži ja avastas, et puudub ripplukk, uks oli suletud ainult riivlukuga. Garaaži väravad olid korras, kahjustusteta. Garaaži läks ta ainult selleks, et väravaid kontrollida, värava võtmeid ta kaasa ei võtnud. Ta käis kodunt riivluku võtit võtmas ning kui ta garaažiboksi väravad avas, avastas, et kadunud on auto Mercedes neli valuvelgedel firma Danlop Sport suverehvi diameetriga 18 tolli (mõõt 245*45*18) maksumusega 16000

krooni, mis on ainult rehvide maksumus, ja 10000 krooni on valuvelgede maksumus. Kadunud oli neli auto Saab suverehvi diameetriga 16 tolli, mõõt 215*55*16, maksumust ei

oma, aga nelja velje maksumus on 6000 kroon; akumulaator Boss 100 A*800 maksumusega 1600 krooni; akumulaatori laadija maksumusega 450 krooni; auto Mercedes esi- ja tagalaternad maksumusega 22000 krooni. Need laternad olid tema poolt auto küljest

võetud ja asusid garaažis karbi sees. Auto kindalaekast oli ära võetud MP3

raadiomodulaator koos juhtimispuldiga maksumusega 300 krooni; kaks kohvrikestes

olevat tööriistakomplekti (üks kohvrike oli musta värvi, teine halli värvi). Ühes kohvrikeses olid padrunotsikud, aga teises kohvrikeses olid erinevad tööriistad. Kummagi

kohvrikese maksumus on 1200 krooni, kogusummas 2400 kroon; autovaibad maksumusega 1300 krooni. Need vaibad olid õmmeldud tellimustööna ja olid sinakashalli värvi. Ta ei ole veel garaaži üle vaadanud. Ta ei tea esialgu veel, mis veel kadunud on. Ta

märkis ära ainult selle, mis silma hakkas. Vargusega tekitatud kahju kokku oli 60050 krooni.

Nimetatud varguse toimepanemist tõendavad kaudselt ka tunnistaja Veera U.N-i

ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt 11.või 12. veebruaril 2010.a umbes kella 23.30 paiku õhtul tuli tema vend U.N väljast

koju ja ütles, et tema tuttavad müüvad asju, mille edasimüümisel võib saada suurema summa raha kui see, mis nende eest praegu küsitakse, nimelt 1500 krooni. Nikolai küsis raha nende ostmiseks emalt Svetlana U.N-ilt. Ema andis tema juuresolekul Nikolaile

1-10-7631

67(76) 1500 krooni ja Nikolai lahkus. Umbes 15 minuti pärast tuli Nikolai koju tagasi. Tal olid kaasas kaks musta tsellofaankotti ja auto akumulaator. Ta ei vaadanud, mis kottides oli.

Nikolai ütles talle ise, et kottides on auto tagavaraosad. Järgmisel päeval müüs Nikolai hallis korpuses akumulaatori Aleksandri nimelisele naabrile korterist nr 80.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et J.L-i

käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et J.L pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja J.L pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et tõendatud on ka see, et süüdistatavad V. Tšerkov ja U.N panid

varguse toime grupis, kuna neil mõlemal olid kindlad ülesanded, nad tegid kõike kooskõlastatult ja ühiselt. Mõlemad lisasid ka tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine.

7.
U.N süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises

Varguse toimepanemine 12.02.2010.a öisel ajal Narvas, Kevade 19 asuva garaažühistu Lutš garaažiboksist nr 48 – kannatanu Xxx grupis J.L-iga

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine grupis koos J.L-iga süüdistatava

poolt on tõendatud süüdistatavate ütlustega, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda. Lisaks süüdistatavate ütlustele kinnitavad J.L-i poolt nimetatud kuriteo toimepanemist kannatanu Xxx`i ütlused, mille kohaselt ta üürib garaaži aadressil Kevade 19 või 18, täpselt ei mäleta. Garaažiühistu boks nr 48. Ta oli viimati garaažis 10. või 12. veebruaril. Täpset kuupäeva ta öelda ei oska. Garaaž oli korras. 15.02.2010.a kella 13.00

paiku läks ta garaaži ja avastas, et puudub ripplukk, uks oli suletud ainult riivlukuga. Garaaži väravad olid korras, kahjustusteta. Garaaži läks ta ainult selleks, et väravaid kontrollida, värava võtmeid ta kaasa ei võtnud. Ta käis kodunt riivluku võtit võtmas ning kui ta garaažiboksi väravad avas, avastas, et kadunud on auto Mercedes neli valuvelgedel firma Danlop Sport suverehvi diameetriga 18 tolli (mõõt 245*45*18) maksumusega 16000

krooni, mis on ainult rehvide maksumus, ja 10000 krooni on valuvelgede maksumus. Kadunud oli neli auto Saab suverehvi diameetriga 16 tolli, mõõt 215*55*16, maksumust ei

oma, aga nelja velje maksumus on 6000 kroon; akumulaator Boss 100 A*800 maksumusega 1600 krooni; akumulaatori laadija maksumusega 450 krooni; auto Mercedes esi- ja tagalaternad maksumusega 22000 krooni. Need laternad olid tema poolt auto küljest

võetud ja asusid garaažis karbi sees. Auto kindalaekast oli ära võetud MP3

raadiomodulaator koos juhtimispuldiga maksumusega 300 krooni; kaks kohvrikestes

olevat tööriistakomplekti (üks kohvrike oli musta värvi, teine halli värvi). Ühes kohvrikeses olid padrunotsikud, aga teises kohvrikeses olid erinevad tööriistad. Kummagi

kohvrikese maksumus on 1200 krooni, kogusummas 2400 kroon; autovaibad maksumusega 1300 krooni. Need vaibad olid õmmeldud tellimustööna ja olid sinakashalli värvi. Ta ei ole veel garaaži üle vaadanud. Ta ei tea esialgu veel, mis veel kadunud on. Ta

1-10-7631

68(76)

märkis ära ainult selle, mis silma hakkas. Vargusega tekitatud kahju kokku oli 60050 krooni.

Nimetatud varguse toimepanemist tõendavad kaudselt ka tunnistaja Veera U.N-i

ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt 11.või 12. veebruaril 2010.a umbes kella 23.30 paiku õhtul tuli tema vend U.N väljast

koju ja ütles, et tema tuttavad müüvad asju, mille edasimüümisel võib saada suurema summa raha kui see, mis nende eest praegu küsitakse, nimelt 1500 krooni. Nikolai küsis raha nende ostmiseks emalt Svetlana U.N-ilt. Ema andis tema juuresolekul Nikolaile 1500 krooni ja Nikolai lahkus. Umbes 15 minuti pärast tuli Nikolai koju tagasi. Tal olid kaasas kaks musta tsellofaankotti ja auto akumulaator. Ta ei vaadanud, mis kottides oli.

Nikolai ütles talle ise, et kottides on auto tagavaraosad. Järgmisel päeval müüs Nikolai hallis korpuses akumulaatori Aleksandri nimelisele naabrile korterist nr 80.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et J.L-i

käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et U.N pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja U.N pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et tõendatud on ka see, et süüdistatavad V. Tšerkov ja U.N panid

varguse toime grupis, kuna neil mõlemal olid kindlad ülesanded, nad tegid kõike kooskõlastatult ja ühiselt. Mõlemad lisasid ka tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine.

8.
M.F süüdistatuna KarS § 202 lg 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemises

Kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise toimepanemine 07.09.2009.a korteris Xxx

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistatava poolt on tõendatud süüdistatava

enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi nimetatud kuriteo toimepanemises. Ka kahtlustatava Aleksandr Vassiljev`i ütluste, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda,

kohaselt külmiku müüs ta M.F-ile , kes teadis, et asjad on varastatud, sest nad on

ammused tuttavad ja M.F teadis, et ta varastab. A. Vassiljev`i ütluste kohaselt (III

köide, tl 42), meenus talle, et samas garaažiühistus boksist nr 6, mis asub garaažiühistu sissepääsust paremal, varastas ta neli ratast ning müüs need hiljem M.F-ile.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et M.F-i käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik

pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et M.F pani kuriteo

toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise toime otsese tahtlusega.

1-10-7631

69(76)

KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja M.F pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

IV
Kohtu seisukoht karistuse osas

Tulenevalt KarS §-st 56 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust kergendava asjaoluna peab kohus põhjendatuks arvestada kõikide süüdistatavate

puhul enda süüdi tunnistamist (süüdistatavad U.N ja J.L

tunnistasid neile inkrimineeritavate kuritegude toimepanemist, eitades vaid seda, et toimus

sissetungimine) ja U.N-i M.F-i puhul ka kohtuistungil avaldatud kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus arvestab ka süüdistatavate S.

Lahtin`i, Aleksandr Vassiljev`i, B.P ja U.N-i puhul karistust

kergendava asjaoluna uurimisele kaasaaitamist, kuna nad vabatahtlikult osalesid menetlustoimingus, kus nende ütlusi seostati olustikuga. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et süüdistatavad panid kuriteod toime otsese tahtlusega ja süüvõimelistena. Karistuse

eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks arvestab kohus ka süüdistatavate varasemat karistatust ning süüdistatavate süü suurusele hinnangut andes nende poolt toime pandud kutriteoepisoodide arvu ning kuriteoga tekitatud kahju suurust.

Süüdistatava Sergei Lahtin`i karistus

KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Kohus leiab, et arvestades Sergei Lahtin`i süü suurust, mida mõjutab poolt toime pandud varguse episoodide arv, mis on 21 ja seda, et teda on varasemalt karistatud kriminaalkorras 4-l

korral, sh sama kvalifikatsiooniga kuriteo toimepanemise eest, siis tuleb teda karistada karistusega üle keskmise määra. Kohus leiab, et rahalise karistusega ei ole võimalik saavutada

karistuse mõistmise eesmärke, sest süüdistatav ei oma legaalset sissetulekut. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks karistada S. Lahtin`it vangistusega 3 aastat. Kuna kohus

vaatas asja läbi lühimenetluses, siis tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ja karistada Sergei Lahtinit vangistusega 2 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 30.09.2009.a kuni 02.10.2009.a, s.o

3
päeva karistusaja hulka, ärakandmisele kuulub seega 1 aasta, 11 kuud ja 27 päeva

vangistust. Kohus peab võimalikuks KarS § 74 lg 1,2 alusel osa karistusest, nimelt 1 aasta vangistust mitte pöörata kohesele täitmisele, kui kaheaastase katseaja jooksul Sergei Lahtin ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid Osa karistusest, nimelt 11 kuud ja 27 päeva vangistust tuleb ära kanda kohe. .

Karistusaega arvestada alates 22.12.2009.a. Katseaega arvestada alates vangistusest vabanemisest.

Süüdistatava Aleksandr Vassiljev`i karistus

KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Kohus leiab, et arvestades Aleksandr Vassiljev`i süü suurust, mida mõjutab temapoolt toime

pandud varguse episoodide arv, mis on 16 ja seda, et teda on varasemalt karistatud

kriminaalkorras 5-l korral, sh varguste toimepanemise eest, siis tuleb teda karistada

1-10-7631

70(76)

karistusega keskmise määras lähedal. Kohus leiab, et rahalise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse mõistmise eesmärke, sest süüdistatav ei oma legaalset sissetulekut ning ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud. Eeltoodust tulenevalt tuleb Aleksandr Vassiljev`it karistada vangistusega 2 aastat ja 3 kuud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. Kuna kohus vaatas kriminaalasja läbi lühimenetluses, siis tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Aleksandr Vassiljevit vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 24.11.2009.a kuni 26.11.2009.a, s.o 3 päeva, alates 12.01.2010.a kuni 13.01.2010.a,

s.o 2 päeva, kokku 5 päeva ja mõista lõplikult ärakandmisele 1 aasta, 5 kuud ja 25 päeva vangistust. Kohus peab võimalikuks kohaldada KarS § 74 lg 1,2 ning osa karistusest, nimelt 8

kuud vangistust, ei pöörata kohesele täitmisele, kui kaheaastase katseaja jooksul Aleksandr Vassiljev ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Osa karistusest, nimelt 9 kuud ja 25 päeva vangistust, tuleb ära

kanda kohe. Karistusaega arvestada alates 16.02.2010.a. Katseaega arvestada alates vangistusest vabanemisest.

Süüdistatav L.M-i karistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Kohus leiab, et arvestades L.M-i süü suurust kuritegude toimepanemises, mida

mõjutab tema poolt toime pandud varguse episoodide arv, mis on 4, ja seda, et teda on varasemalt karistatud kriminaalkorras 8-l korral, sh varguste toimepanemise eest, siis on võimalik karistada teda karistusega alla keskmist määra. Kohus leiab, et rahalise karistusega

ei ole võimalik saavutada karistuse mõistmise eesmärke, sest süüdistatav ei oma legaalset sissetulekut ning ei ole oma varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud, kuna ta jätkab

samalaadsete kuritegude toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et L.M tuleb karistada vangistusega 6 kuud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kuna kohus vaatas

kriminaalasja läbi lühimenetluses, siis tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ja karistada L.M vangistusega 4 kuud. KarS §

68
lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 25.12.2009.a kuni 26.12.2009.a, s.o 2 päeva, alates 27.02.2010.a kuni 01.03.2010.a, s.o 3 päeva, kokku 5 päeva ja mõista lõplikult ärakandmisele 3 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistusaega arvestada

alates 15.10.2010.a. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine selliseid asjaolusid, mis

võimaldaks süüdistatavale mõistetud karistuse jätta tingimisi kohaldamata, kuna varasemad

karistused ei ole avaldanud talle soovitud mõju ning ta jätkab samalaadsete kuritegude toimepanemist ning seega õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes ning eesmärgiga mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest tuleb mõista talle reaalne vabaduskaotus.

Süüdistatava U.N-i karistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Kohus leiab, et arvestades U.N-i poolt toime pandud varguse episoodide arvu, mis on 1 ja seda, et teda on varasemalt karistatud kriminaalkorras 1-l korral, siis tuleb karistada teda karistuse alamäära lähedase karistusega. Kohus leiab, et rahalise karistusega ei

ole võimalik saavutada karistuse mõistmise eesmärke, sest süüdistatav ei oma legaalset sissetulekut. Eeltoodust tulenevalt tuleb U.N tunnistada süüdi KarS § 199 lg 2 p

7,8 järgi ning mõista talle karistuseks 3 kuud vangistust. Kuna kohus vaatas asja läbi

lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada U.N-i vangistusega 2 kuud. KarS § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel tuleb mõistetud karistust suurendada Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.11.2008.a

1-10-7631

71(76)

kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (4 kuud) ning mõista liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg alates 16.02.2009.a kuni

17.02.2009.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Asendada KarS § 69 lg 1 alusel U.N-ile mõistetud karistus, 5

kuud ja 28 päeva vangistust, 356 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustada KarS

§ 69 lg 4 alusel U.N-i üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule.

Süüdistatava M.F-i karistus

KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Kohus leiab, et arvestades M.F-i poolt toime pandud kuriteoepisoodide arvu on võimalik karistada teda karistusega alammäära lähedal. Süüdistatavat on varasemalt karistatud

kriminaalkorras 2-l korral ning ta ei oma legaalset sissetulekut ja seega on võimalik kohtu hinnangul karistuse eesmärke saavutada ainult vangistusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb M.F-ile

mõista karistuseks 3 kuud vangistust KarS § 202 lg 1 järgi. Kuna kohus vaatas

kriminaalasja läbi lühimenetluses, siis tuleb vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada M.F-i vangistusega 2 kuud. Kohus peab võimalikuks kohaldada KarS § 69 lg 1 ning asendada M.F-ile mõistetud karistuse, 2 kuud vangistust, 120 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb määrata üldkasuliku

töö tegemise tähtajaks 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel tuleb

M.F kohustada üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule.

Süüdistatava J.L-i karistus

KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Kohus leiab, et arvestades J.L-i süü suurust, mida mõjutab tema poolt toime

pandud varguse episoodide arv, mis on 2, siis on võimalik karistada teda karistusega alla

keskmist määra. Süüdistatavat on varasemalt karistatud kriminaalkorras 6-l korral, sh

varguste toimepanemise eest ning ta ei oma legaalset sissetulekut, siis on võimalik kohtu

hinnangul karistuse eesmärke saavutada ainult vangistusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb karistada J.L-i vangistusega 6 kuud KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi. Kuna kohus

vaatas kriminaalasja läbi lühimenetluses, siis tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada

mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada J.L-i vangistusega 4 kuud. KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.11.2008.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (6 kuud) ning

mõista liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada J.L-ile mõistetud karistus, 10 kuud vangistust, 600 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohustada KarS § 69 lg 4 alusel J.L-i üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1

sätestatule. J.L-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdistatava Timofei Rasstrõgin`i karistus

KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

1-10-7631

72(76) Kohus leiab, et arvestades Timofei Rasstrõgin`i süü suurust, mida mõjutab tema poolt toime

pandud varguse episoodide arv, mis on 1, siis on võimalik karistada teda karistusega alla

keskmist määra. Süüdistatavat on varasemalt karistatud kriminaalkorras 7-l korral, sh

varguste toimepanemise eest ning ta ei oma legaalset sissetulekut ning seega on võimalik

kohtu hinnangul karistuse eesmärke saavutada ainult vangistusega. Eeltoodust tulenevalt

tuleb Timofei Rasstrõgin`ile mõista karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 6 kuud vangistust. Kuna kohus vaatas kriminaalasja läbi lühimenetluses, siis tulenevalt KrMS § 238

lg 2 tuleb mõistetud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ja karistada Timofei

Rasstrõginit vangistusega 4 kuud. KarS § 69 lg 6,7 alusel asendada Viru Maakohtu Narva

kohtumaja 15.04.2009.a kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa - 814 (kaheksasada neliteist) tundi vangistusega 407 päeva ehk 1 aasta 1 kuu ja 12 päeva. KarS § 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.04.2010.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (1 aasta 1 kuu 12 päeva vangistust) ning mõista

Timofei Rasstrõginile liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 12 päeva vangistust. Kohus peab võimalikuks KarS § 69 lg 1 alusel asendada Timofei Rasstrõginile mõistetud karistus, 1 aasta

5
kuud 12 päeva vangistust, 1044 tunni üldkasuliku tööga, kuna ta andis ka kohtuistungil

nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada Timofei Rasstrõginit üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule .

Süüdistatava B.P karistus

KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Kohus leiab, et arvestades B.P süü suurust, mida mõjutab tema poolt toime pandud

varguse episoodide arv, mis on 2, siis on võimalik karistada teda karistusega alla keskmist

määra. Süüdistatavat on varasemalt karistatud kriminaalkorras 14-l korral, sh varguste

toimepanemise eest ning ta ei oma legaalset sissetulekut ja seega on võimalik kohtu

hinnangul karistuse eesmärke saavutada ainult vangistusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb

karistada B.P vangistusega 6 kuud KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi. Kuna kohus

vaatas kriminaalasja läbi lühimenetluses, siis tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada

mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada B.P vangistusega 4 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg 12.01.2010.a, s.o 1 päev karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 3 kuud ja 29 päeva vangistust. Kohus peab võimalikuks kohaldada KarS § 74 lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui B.P ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Katseajaks määrata 18 kuud. Katseaja algus 15.10.2010.a.

V
Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1,2,4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi

suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või

säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või

ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse

omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup või võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

1-10-7631

73(76) Kohus leiab, et asitõendid – kruvikeeraja, mis asub Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna

hoiuruumis (03.07.2009.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 165), hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Ripplukk, mis asub Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (03.07.2009.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 165), tagastada kannatanule Xxxle. Euro-tubo pakk/paberi ümbrik, mis asub Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis

(16.10.2009.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2105), hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

DNA-proov, mis asub Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (12.10.2009.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 202), hävitada kohtuotsuse jõustumisel. DNA-proov ja jalanõu jälg, mis asuvad Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis

(22.10.2009.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 208), hävitada kohtuotsuse jõustumisel. CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalides hoida kriminaalasja juures. Kompressor, lehter, juhtmed, mis asuvad Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis

(12.05.2010.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 45), hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

VI
Tsiviilhagi

KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

Süüdistatavad Sergei Lahtin, Aleksandr Vassiljev (ei tunnistanud tsiviilhagisid, mis on

esitanud seoses B.P-ga grupis toime pandud kuritegudega tekitatud kahjude

hüvitamiseks) ja M.F võtsid tsiviilhagid õigeks. Süüdistatav Timofei Rasstrõgin tunnistas tsiviilhagi 50 % ulatuses. Süüdistatavad B.P U.N ja J.L ei võtnud tsiviilhagisid õigeks. Süüdistatava A. Vassiljev`i kaitsja O. Gorškaljov leidis, et tsiviilhagi summas 11 000 krooni jätta rahuldamata, kuna kõik on tagastatud. U.N-i suhtes esitatud tsiviilhagi kannatanu

A.
Golubev`i nõudes summas 48 000 krooni tuleb kaitsja hinnangul jätta ka rahuldamata, kõik on tagastatud.

Süüdistatava J.L-i kaitsja Sergei Politšev leidis, et tsiviilhagi ei ole põhjendatud.

Tsiviilhagi kohta ei ole esitatud avaldust, kõik vara on tagastatud kannatanule. On jäänud ainult 2 asja – MP3 mängija ja akumulaatori laadimisseade, kokku üldmaksumus 750 krooni. Kuna pole hagiavaldust ja kannatanu kohtuistungile ei tulnud, siis pole võimalik talle esitada küsimusi. Süüdistatava T. Rasstrõgin`i kaitsja G. Tšelnokova leidis, et tsiviilhagi on põhjendatud. Süüdistatava S. Lahtin`i kaitsja V. Rogulski ei vaidlustanud süüdistatava kohustust maksta välja neile isikutele, kes on ära toodud süüdistusakti punktis 6. Tuleb arvestada ka seda, mis vara on tagastatud. Süüdistatava B.P kaitsja J. Jevšina jäi süüdistatava seisukoha juurde, mille kohaselt oli garaažist võetu tagastatud kannatanule.

TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on

1-10-7631

74(76)

õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Eeltoodust tulenevalt tuleb rahuldada kannatanute hagid järgmiselt:

Välja mõista Sergei Lahtinilt kuritegudega tekitatud kahjud:

- kannatanu Xxx(sünd. 22.10.1964.a, elukoht Xxx) kasuks 4050 (neli tuhat viiskümmend) krooni; - Märja Monte OÜ (registrikood 10439613, asukoht Pilve 16, Märja, 61406 Tartu maakond) kasuks 11 179 (üksteist tuhat ükssada seitsekümmend üheksa) krooni; - kannatanu Xxxi (xx elukoht Xxx) kasuks 3600 (kolm tuhat kuussada) krooni; - kannatanu Xxx (xx elukoht Xxx) kasuks 2550 (kaks tuhat viissada viiskümmend) krooni; - kannatanu Xxx (xxx elukoht Xxx) kasuks 1000 (üks tuhat) krooni;

- kannatanu Xxxi (xxx elukoht Xxx) kasuks 7190 (seitse tuhat ükssada üheksakümmend) krooni; - Optimaks OÜ (registrikood 10633255, asukoht Kerese 27, 21008 Narva) kasuks 5346 (viis tuhat kolmsada nelikümmend kuus) krooni 72 senti; - kannatanu Xxx (xxx elukoht Xxx) kasuks 10 050 (kümme tuhat viiskümmend) krooni; - kannatanu Xxx (xxx elukoht Xxx) kasuks 2300 (kaks tuhat kolmsada) krooni;

- kannatanu Xxxi (xxx elukoht Xxx) kasuks 42 147 (nelikümmend kaks tuhat ükssada nelikümmend seitse) krooni.

Välja mõista Sergei Lahtinilt ja Timofei Rasstrõgin`ilt solidaarselt kannatanu Xxx (xxxelukoht Xxx) kasuks 6000 (kuus tuhat) krooni kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks.

Välja mõista Aleksandr Vassiljevilt kuritegudega tekitatud kahjud: - kannatanu Xxxi (xxx elukoht Xxx) kasuks 2886 (kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend kuus) krooni ja 20 senti; - kannatanu Xxxi (xxx elukoht Xxx) kasuks 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni;

- kannatanu Xxxi (xxx elukoht Xxx) kasuks 3486 (kolm tuhat nelisada kaheksakümmend kuus) krooni; - kannatanu Xxx(xxx elukoht Xxx) kasuks 1500 (üks tuhat viissada) krooni; - kannatanu Xxxi (xxx elukoht Xxx) kasuks 13 620 (kolmteist tuhat kuussada kakskümmend) krooni; - kannatanu Xxx(xxx elukoht Xxx) kasuks 13 500 (kolmteist tuhat viissada) krooni; - kannatanu Xxx(xxx elukoht Xxx) kasuks 1600 (üks tuhat kuussada) krooni; - kannatanu Xxx(xxx elukoht Xxx) kasuks 6100 (kuus tuhat ükssada) krooni.

Kohus nõustub J.L-i kaitsja Sergei Politšev`i seisukohaga, et kannatanu A. Golubev ei ole esitanud tsiviilhagi kohtueelses menetluses ja ei teinud seda ka kohtumenetluses, kuna ta ei ilmunud kohtuistungile, kuigi oli kohtuistungi ajast teadlik. Eeltoodud põhjusel ei nõustu kohus ka mõnede teiste süüdistusakti punktis 6 toodud tsiviilhagide olemasoluga (sh Xxx`i

hagiavalduse olemasoluga) käesolevas kriminaalasjas. Selleks, et kohus saaks lugeda

tsiviilhagi esitatuks peaks kannatanu avaldama enda soovi kas siis juba kohtueelses menetluses või kohtuistungil talle kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Kahju suuruse välja toomist ei saa pidada piisavaks, et lugeda hagiavaldus esitatuks.

VII
Menetluskulud

Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 tuleb süüdimõistetutelt välja mõista menetluskulud.

1-10-7631

75(76)

KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub süüdistatavatelt väljamõistmisele sundraha summas 6525, milline summa vastab 1, 5 kuupalga alammäärale.

Kohus peab vastavalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavatelt ka

määratud kaitsjatele väljamakstava tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315.

Mari-Liis Avikson Kohtunik