2-18-2717/43 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Merit Helm Kohtujurist Eliko Suurkuusk Määruse tegemise aeg ja koht 05.09.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-2717 Tsiviilasi OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma hagi S Su ja S Su vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Friedenthal ja vandeadvokaat Madis Saar Kostja I: S S (isikukood xxx) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kristel Viru Kostja II: S S (isikukood xxx) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tarmo Peterson ja vandeadvokaat Henri Torop

RESOLUTSIOON 1. Kinnitada OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma (hageja), S Su (kostja I) ja S Su (kostja II) vaheline kompromiss järgmiselt: 1.1. Hageja loobub kõigist tsiviilasjas nr 2-18-2717 S Su ja S Su vastu esitatud hagi esemeks olevatest nõuetest. 1.2. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus, kokkulepe ega ükski käesolevas menetlusdokumendis sisalduv taotlust mingisugust õiguslikku tähendust, sealjuures ei tulene poolte poolt väljendatust mitte ühegi asjaolu kinnitamist või möönmist. Pooled loevad käesolevas punktis märgitud juhul kompromissi algusest peale kehtetuks. 1.3. Poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-18-2717 jäävad nende endi kanda. 1.4. Kompromissileping jõustub, kui kõik kompromissilepingute jõustamiskokkuleppe päises märgitud pooled on kompromissilepingute jõustamiskokkuleppe allkirjastanud. Kompromissilepingu poolel on õigus kompromissileping kohtule kinnitamiseks esitada

2

pärast kompromissilepingute jõustamiskokkuleppe allkirjastamist. Kompromissileping esitatakse kohtule koos allkirjastatud jõustamiskokkuleppega. Allkirjastamata kompromissilepingute jõustamiskokkuleppe vorm on lisatud kompromisslepingule (lisa 1). 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-18-2717. 3. Kompromissis käsitlemata menetluskulud jätta poole endi kanda. 4. Tagastada hagejale pool tsiviilasjas 2-18-2717 tasutud riigilõivust, s.o 1700 eurot OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) arveldusarvele nr xxx. 5. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 1. Harju Maakohtu menetluses on OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma hagi S Su ja S Su vastu kahju hüvitamise nõudes. Pooled esitasid kohtule kompromissi ja paluvad kohtumenetluse lõpetada. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 431 lg 1 esimese lause kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega. 3. Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. 4. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 5. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtub, et pooled on menetluskulud jaotanud. Kompromissis käsitlemata menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. 6. TsMS § 661 lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et nad lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega ja määruskaebuse saab esitada 2 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest.

3

7. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 3400 eurot. Kuivõrd pooled sõlmivad kompromissi, tuleb tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust 1700 eurot (3400 / 2). Kohus tagastab riigilõivu taotluses märgitud pangakontole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik