1-10-12083/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusena aegumise avalduse lahendamine

Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtuasja number nr 1-10-12083 (täitevasi nr 191/2001/2932, 191/2001/2933) Kohtulahend Viljandi Maakohtu 01. märtsi 2000 otsus nr 1-60-00 Jaan Antoni karistamises KrK 139 lg 2 p 1, 2 järgi. Menetlus kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus Avaldaja Jaan Anton Avalduse ese aegumise kohaldamine Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Süüdimõistetu võlgnikuna Jaan Anton (36901016014; xxxxxxxx x-x xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ) Sissenõudja Kohtute Raamatupidamiskeskus Kohtutäitur Rita Lohu

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Kohtu otsustus 1. Rahuldada Jaan Antoni avaldus ja tunnistada Viljandi Maakohtu 01. märtsi 2000 otsuse täimine Jaan Antonile mõistetud tasumata rahatrahvis 7 200 (seitse tuhat kakssada) krooni ja menetluskuludes 1 400 (üks tuhat nelisada) krooni aegunuks. Täiendavad otsustused 2. Saata määruse koopia süüdimõistetule, sissenõudjale ja kohtutäiturile. Selgitused kohtumäärusele 3. Selgitada: 3.1 rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus (TMS § 207 lg 2); 3.2 kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Jaan Anton on süüdi mõistetud Viljandi Maakohtu 01. märtsi 2000 otsusega ja karistatud kriminaalkoodeksi (KrK) § 139 lg 2 p 1, 2 järgi. Kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud. Kriminaalmenetlus kuludes on otsus kohtutäituril täitemenetluses. Jaan Anton on esitanud kohtule avalduse välja mõistetud tasumata rahalise karistuse ja menetluskuludes aegumise kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud.

Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et avaldus täitemenetluse läbiviimiseks kriminaalasjas on tehtud 26. juunil 2001. Rahetrahvi ja sundraha tasumata nõuded kokku 8 600 krooni.

2. Kohtu põhjendused 2.1. Seaduslikud alused menetlemisel KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. 2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb esitatud avaldusest lähtuvalt otsustada täitemenetluses olevate sissenõuete täitmise aegumine. TMS § 210 kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse rahalise karistuse täitmisele sätestatut. KarS § 5 (Karistusseaduse ajaline kehtivus) lg 3 kohaselt seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. 2.2.1. Õiguslik regulatsioon aegumises enne 01. jaanuari 2010 TMS § 202 (Täitemenetluse lõpetamine rahatrahvi sissenõudes kohtuotsuse ja kohtuvälise menetleja otsuse täitmise aegumise tõttu) lg 1 kohaselt täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus (TMS § 202 lg 2). TMS § 207 (Täitemenetluse lõpetamine rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes kohtuotsuse aegumise tõttu) lg 1 kohaselt täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. TMS § 207 lg 2 kohaselt rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. KarS § 82 (Otsuse täitmise aegumine) lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud kolm aastat. 2.2.2. Õiguslik regulatsioon aegumises peale 01. jaanuari 2010 TMS 202 (Täitemenetluse lõpetamine rahatrahvi sissenõudes kohtuotsuse ja kohtuvälise menetleja otsuse täitmise aegumise tõttu) lg 1 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kriminaalasjas või väärteo asjas tehtud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi ja rahaliste ning varaliste karistuste sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ja rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 (Otsuse täitmise aegumine) lg 5 kohaselt täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue aegub, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest ning täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Aegumise küsimuse lahendamisel on oluline seaduses sätestatud aegumise õiguslik regulatsioon enne 01. jaanuari 2010 ja peale seda. Oluline on täitemenetluse aegumise lahendamisel võimalik täitemenetluse peatumine. Kohtutäitur ei ole esitanud ning ka kohus ei ole tuvastanud asjaolusid täitemenetluse peatumise kohta. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on

määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. Jaan Anton on süüdi mõistetud KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi, s. o II astme kuriteos. Enne 01. jaanuari 2010 kehtinud KarS § 82 lg 1 p-le 2 aegub II astme kuritegu 3 aastaga. Kriminaalmenetluse kuludes kehtib samasugune aegumise tähtaeg. Jaan Anton on süüdi mõistetud enne 01. jaanuari 2010. Temale karistusena mõistetud rahatrahvi aegumisele rakendub enne 01. jaanuari 2010 kehtinud KarS redaktsioon, kuna uues redaktsioonis on võrreldes varasema raskendavad asjaolud (aegumine ajaliselt pikem, s. o 3 aasta asemel 7 aastat). KarS § 5 kohaselt ei ole isiku olukorda halvendaval seadusel tagasiulatuvat jõudu. Kuna jõustunud otsusest on möödunud 3 aastat, otsuse peatumist kohus ei tuvastanud ning asenduskaristuse regulatsioon ei ole täitemenetluses toiminud, tuleb aegumise avaldus rahuldada ja tunnistada otsuse täitmine tasumata rahatrahvis ja menetluskulude sissenõudes 8 600 krooni kehtinud KarS § 82 alusel aegunuks. Kohus osundab asjaolule, et kehtivas TMS § 202 lg–s 1 ja §-s 207 esineb vastuolu. Alates 01. jaanuarist 2010 kehtiva TMS § 202 lg 1 kohaselt on kohtutäitur õigustatud kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse alusel varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetama täitmise aegumise tõttu, samas on kehtivas TMS § 207 lg-s 2 sätestatud, et täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Olenemata esinevast vastuolust on kohus TMS § 207 lg 2 kohaselt pädev aegumise küsimuse kohtumäärusega lahendama, kuigi kehtiva TMS § 202 kohaselt on peale 01. jaanuari 2010 selline pädevus ka kohtutäituril. 2.4. Edasikaebe kord ja määruse edastamine Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab.

Toomas Lillsaar

Kohtunik