2-20-16786/29 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (11)

2-20-16786

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.09.2022. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-16786

Tsiviilasi

Vxxxxs Oxx hagi OÜ SORRY vastu juhatuse liikmete

tagasikutsumise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Vxxxxx Oxx (isikukood: xxxxxxxxxxx);

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Ksenia

Kravtšenko ja advokaat Aljona Burova (Advokaadibüroo

LEXTAL;

e-post:

ksenia.kravtsenko@lextal.ee;

aljona.burova@lextal.ee);

Kostja I: OÜ SORRY (registrikood: 14697105; aadress:

Pikk tn 10, Väike-Maarja alevik, Väike-Maarja vald, 46202

Lääne-Viru maakond);

Kostja II: Mxxxx Lxxxx (isikukood: 4xxxxxxxxxx;

aadress:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

maakond; e-post: x

Kohtuistungi aeg

03.08.2022. a

RESOLUTSIOON

Jätta Vxxxxx Oxxxhagi OÜ SORRY vastu juhatuse liikme tagasikutusmise nõudes

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta hageja Vxxxxx Oxx kanda. Kostjatel I ja II menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

2 (11)

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 13.11.2020. a saabus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja Vxxxxx Oxx hagiavaldus (tl 4-6)

OÜ SORRY vastu juhatuse liikme tagasikutsumise nõudes. Esitatu kohaselt on OÜ-l SORRY

kaks juhatuse liiget, kellest üks, s.o Mxxxx Lxxxx teeb ühingut kahjustavaid tehinguid, sh

esitas

avalduse

OÜ

SORRY

kasuks

üürilepingu

kohta

märke

kustutamiseks

kinnistusraamatust ja seades ohtu OÜ SORRY vara säilimise. Juhatuse liige kuritarvitab oma

õigusi ja ületab volitusi, et saavutada edu osanike vahelises konfliktis. Eelistab enda isiklikke

huve osanikuna ühingu huvidele, mille tõttu esineb mõjuv põhjus juhatuse liikme

tagasikutsumiseks.

VxxxxsxOxx on OÜ SORRY osanik, kellele kuulub ühingu osa nimiväärtusega 1250 eurot,

mis moodustab ühingu osakapitalist 50%. Ühingu teisele osanikule Mxxxx Lxxxxxx kuulub

samuti 50% osakapitalist. Kostja II tekitab ühingule kahju, jättes täitmata kohustused,

lõpetades alusetult ühingu nimel sõlmitud lepinguid ja jättes tagamata ühingu vara säilimise.

Eelistab enda ja oma tütre isiklikke huve ühingu huvidele.

OÜ SORRY ja Mxxxx Lxxxx sõlmisid 05.04.2019. a üürilepingu, millega Mxxxx Lxxxx

andis äriühingu kasutusse xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx asuva hoone tähtajaga 99 aastat. OÜ

SORRY on registreeritud üürilepingu eseme aadressile. OÜ SORRY esitas 11.02.2020. a

kinnistamisavalduse, millega palus kanda registriosa nr 2030131 III jakku märke üürilepingu

kohta, milles õigustatud isikuks on OÜ SORRY. Üürilepingu lõppemise tähtaeg on

05.04.2118. a. 12.02.2020. a kanti vastav märge kinnistusraamatusse.

19.02.2020. a sõlmisid OÜ SORRY ja OÜ PROKSI KONSULT ettevõtte üleandmise

lepingu, millega OÜ SORRY andis ümberstruktureerimise käigus oma äritegevuse ehk

ettevõtte üle OÜ-le PROKSI KONSULT. Lepingu kohaselt kuulus OÜ SORRY poolt

üleantava ettevõtte koosseisu muu hulgas eelpool viidatud üürileping. 27.02.2020. a teavitas

Vxxxxx Oxx OÜ SORRY teist juhatuse liiget sõlmitud ettevõtte üleandmise lepingust.

15.05.2020. a on kinnistusraamatust OÜ SORRY kasuks kantud märge kustutatud. Märke

kustutamise ebaõigsuse osas on tsiviilasjas nr 2-20-9013 hagi tagamise korras kantud märkus

kinnistusraamatusse. Kohus leidis, et Mxxxx Lxxxx tegevus ei pruugi olla õiguspärane.

03.06.2020. a on kinnistusraamatusse uue omanikuna sisse kantud Kxxxx Lxxxx

(üürileandja). 07.06.2020. a edastas üürileandja OÜ SORRY juhatuse liikmele valduse

vabastamise nõude. Üürileandja tõi välja, et tema on üürilepingu eseme uus omanik ning tal ei

ole üürilepingu eseme aadressile registreeritud ettevõttega seost. Lisaks puuduvad tal siduvad

lepingud.

Oma tegevusega seoses üürimärke kustutamisega ja üüripinna võõrandamisega on Mxxxx

xxxxx tekitanud OÜ-le SORRY ulatuslikku kahju ning takistab äriühingul oma lepinguliste

kohustuste täitmist. Kostja II ei ole taganud ega täitnud OÜ SORRY kohustust OÜ PROKSI

KONSULT ees ega ole soovinud tagada OÜ SORRY lepinguliste kohustuste täitmist vara (sh

üürilepingu) üleandmiseks. Tegemist on juhatuse liikme kohustuste olulise rikkumisega,

millega kaasneb ulatuslik kahju OÜ-le SORRY.

xxxxxxxxxx kinnistule ja hoonesse on jäänud arvestataval hulgal OÜ-le SORRY kuuluvat

vara, mille väljaandmisest uus omanik keeldub ning mille kättesaamiseks kostja II ühtegi

pingutust ei tee. Varade väärtus kokku läheneb 45 000 eurole. OÜ SORRY vara valdajana

vastutab vara säilimise eest ning kui vara saab kahjustada, ka kahju hüvitamise eest. Vähemalt

üks hoone aken on koguaeg avatud, mis tähendab, et hoonesse satub külm ja niiskus. See

omakorda kahjustab hoones asuvat vara.

3 (11)

Hagiavalduses on tuginetud ÄS § 184 lg-le 5 ning viidatud Riigikohtu lahendile nr

2-17-10474. Hageja on tuginenud kohtupraktikale, mille kohaselt on juhatuse liikme

tagasikutsumise mõjuvaks põhjuseks peetud juhatuse liikme hoolsuskohustuse (ÄS § 187 lg 1,

TsÜS § 35) ja lojaalsuskohustuse (VÕS § 620 lg 1, TsÜS § 35) rikkumist ühingu ees. Hageja

tugineb ka ÄS § 187 lg-le 1, viitega Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-41-03, nr 3-2-1-41-05 ja

nr 3-2-1-33-10. Juhatuse liikmed peavad TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes

osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise

õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev

üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmelt ka

VÕS § 620. Hageja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-4013.

Juhatuse liikme ÄS § 184 lg 5 alusel ei eelda, et äriühingule oleks tekkinud kahju. Rikkumist

ei välista see, et osaühing on kasumis. Tagasikutsumise põhjendatuse hindamisel tuleb

eelkõige arvestada osaühingu huvi säilitada tegevuse stabiilsus ja jätkusuutlikkus ning kaitsta

selliselt ka osaühingu võlausaldajate ja teiste huvigruppide huve.

Kostja II tegevus on kostja I huvisid arvestades olnud kestvalt kahjulik.

Hageja esitas koos hagiavaldusega avalduse hagi tagamiseks. Hagi tagamise korras on

kohtumenetluse lõpuni piirata MxxxxxLxxxxxvolitusi selliselt, et ta võib OÜ-t SORRY

esindada üksnes koos teise juhatuse liikme Vxxxxx Oxxxx. Kostja ärakuulamine ei ole enne

hagi tagamise taotluse lahendamist vajalik, kuivõrd hagi tagamisega ei kaasne olulist kostja

õiguste riivet.

2. Kohus jättis 17.11.2020. a määrusega (tl 25-26) rahuldamata hageja taotluse hagi

tagamiseks.

3. 14.12.2020. a määrusega (tl 1-2) võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas OÜ

SORRY juhatuse liiget Mxxxx Lxxxxx hagile kirjalikult vastama.

4. Kostja II esitas 30.12.2020. a kohtule tsiviilasjas nr 2-20-16786 kirjaliku seisukoha (tl

31-33). Kostja II leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagi rahuldamiseks puudub alus ja

hagi on tõendamata. Kostja II toob välja, et 27.02.2020. a teatas Vxxxxx Oxx OÜ SORRY

osanikule MxxxxxLxxxxxx, et OÜ SORRY ja OÜ PROKSI KONSULT on sõlminud lepingu,

millega OÜ SORRY andis oma äritegevuse ümberstruktureerimise käigus OÜ-le PROKSI

KONSULT. Kõik äritegevusega seonduvad lepingud, õigused ja kohustused läksid alates

21.02.2020. a VÕS § 180 kohaselt üle OÜ-le PROKSI KONSULT. Viidatud teate saamisest

sai kostja II teada toimunust. Eelnevalt puudus mistahes teave. OÜ PROKSI KONSULT

ainuosanikuks (100%) on Vxxxxx Oxx. Kostja II leiab, et ettevõtte üleandmine on tehing, mis

väljub igapäevase majandustegevuse raamest ning saanuks toimuda üksnes osanike

nõusolekul. Vastavasisuline osanike otsus puudub. MxxxxxLxxxx ei ole ka tehingut heaks

kiitnud. MxxxxxLxxxx pöördus oma õiguste kaitseks kohtusse ning menetlus algatati

tsiviilasjas nr 2-20-4910.

OÜ SORRY omastamise kahtluse osas on politseis alustatud menetlus kriminaalasjas nr

20278000479. Kostja II viitab Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-15-14. Kostja II osundab ÄS §-le

168 ja leiab, et osaühingu nõusoleku tuvastamisel vara käsutuseks tuleb lähtuda sellest, kas

varakäsutusega on nõus ühingu osanikud.

Kostjale II on etteheidetud, et ta on alusetult lõpetanud ühingu nimel sõlmitud lepinguid ning

jättis tagamata ühingu vara säilimise. Milles kostja II tegevus konkreetselt seisnes, ei ole välja

loetav. Mxxxx Lxxxx ei ole OÜ-ga SORRY 05.04.2019. a üürilepingut sõlminud. Selle on

teinud Vxxxxx Oxx, mille tarbeks varastas kostja II ID-kaardi. Ka selle juhtumi kohta on

algatatud kriminaalmenetlus. Lisaks on kinnistusraamatu kande avalduse koostanud Vxxxxx

Oxx ise, millest Mxxxx Lxxxx sai teada peale äriühingu üleminekut. Kostja II toob välja, et

4 (11)

esialgne kanne on jäänud tegemata põhjusel, et kostja II nõusolek selleks puudus. Märke

saamiseks kinnistusraamatusse pani Vxxxxx Oxx toime identiteedi varguse tunnustega teo.

Kandemäärusest nähtub ka, et esmalt soovis Vxxxxx Oxx saada märget enda kasuks. Vxxxxx

Oxx kustutas Mxxxx Lxxxxxpostkastist () teate kande tegemisest. E-posti on sisselogitud

21.02.2020. a kell 21.47.02. Vxxxxx Oxx eesmärk on olnud varjata oma tegude jälgi.

Mxxxx Lxxxx OÜ SORRY juhatuse liikme ja osanikuna oli õigustatud tegema avalduse

ebaseadusliku kande kustutamiseks kinnistusraamatust. Kinnistu aadressil xxxxxxxxxx,

xxxxxxxxxxxx alevik, kuulus Mxxxx Lxxxxxx. Seega oli tal õigus see kinkida oma tütrele.

Kande teemal on Viru Maakohtus tsiviilasjas nr 2-20-4910 käimas menetlus. Kostja II taotleb

menetluse peatamist kuni viidatud asjas lahendini jõudmiseni.

Hageja heidab kostjale II ette, et viimane on üürimärke kustutamisega ja üüripinna

võõrandamisega tekitanud OÜ-le SORRY kahju ning takistab ettevõttel oma lepinguliste

kohustuste täitmist. Hagiavaldusest ei selgu, mida sellega mõeldakse. Ka jääb selgeks, millist

vara hageja silmas peab. Hageja etteheited on alusetud ja pahatahtlikud. xxxxxxxxxx näol on

tegemist sisuliselt tühja majaga. Kõik, mis on pooleliolevas majas, on seal alles ja säilinud.

Kostja II viitab Riigikohtu lahendile nr 2-17-10474. Vxxxxx Oxx on sisuliselt omastanud OÜ

SORRY, st tõstnud kõik õigused ja kohustused OÜ-sse PROKSI KONSULT. Seega Mxxxx

Lxxxx ei saa juhatuse liikme õigusi kuritarvitada, kuivõrd tal puudub mistahes juurdepääs

dokumentatsioonile. Kostja II on juhatuse liikme hoolsuskohustust täitnud ja esitanud hagi

kohtusse, et ettevõtte õigusi kaitsta. OÜ PROKSI KONSULT on püüdnud võidelda selle

vastu, et menetlus tsiviilasjas nr 2-20-4910 lõppeks.

Kostjale II on ebaselge, mida esitatud hagiga saavutada soovitakse. Nii Vxxxxx Oxx kui ka

MxxxxxLxxxx on mõlemad 50% osalusega ettevõtte omanikud. Olukorras, kus üks või teine

juhatusest välja arvatakse, siis osanikuna jäävad õigused alles.

Hagist ei selgu, milliseid kohustusi on juhatuse liige rikkunud. Mxxxx Lxxxxxon seisukohal,

et OÜ SORRY ei ole kehtivalt üle läinud ja selles osas on vaidlus kohtus pooleli. Mxxxx

Lxxxx esitas taotluse menetluse peatamiseks tsiviilasjas nr 2-20-16786 kuni tsiviilasjas nr 2-

20-4910 tehtava lahendi jõustumiseni.

5. 12.02.2021. a määrusega (tl 49-50) kohus peatas tsiviilasja nr 2-20-16786 menetluse

Vxxxxx Oxx hagis OÜ SORRY ja Mxxxx Lxxxx vastu juhatuse liikme tagasikutsumise

nõudes kuni tsiviilasjas nr 2-20-4910 tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

6. Kostja I esitas 15.02.2021. a kohtule kirjaliku seisukoha (tl 55). Kostja I nõustub kostja II

seisukohtadega.

7. Hageja esitas 23.02.2021. a kohtule kirjaliku seisukoha (tl 60). Hageja märgib, et

tsiviilasjas on hagejal ning kostjal II kostja I seaduslike esindajatena ilmselgelt vastandlikud

huvid, mistõttu ei saa hageja hinnangul võtta kostja I seisukohana arvesse kostja II seisukohti.

8. Kohus uuendas 13.05.2022. a määrusega (tl 73-74) menetluse tsiviilasjas nr 2-20-16786.

Kohus määras, et hagejal tuleb esitada oma täiendavad seisukohad ja taotlused tsiviilasja

uuendamise ja kostjate 30.12.2020. a, ja 15.02 ning 23.02.2021. a seisukohtade osas.

9. Hageja esitas 01.06.2022. a kohtule kirjalikud seisukohad (tl 81-82). Hageja jäi

hagiavalduses esitatud taotluste juurde. Hageja toob välja, et OÜ SORRY tegevuseks oli

planeeritud kostjale II kuuluvas hoones kohviku pidamine. 05.04.2019. a sõlmitud üürilepingu

kohaselt kohustus üürnik enda kulul välja ehitama kõik äritegevuseks vajalikud

kommunikatsioonid, paigaldama vajaliku sisseseade ning kandma äritegevusega seotud kulud.

Kohviku ettevalmistustöödega tegeles peamiselt Vxxxxx Oxx. Vale on kostja II väide, et tema

5 (11)

ei ole üürilepingut sõlminud.

OÜ SORRY on alates 21.11.2019. a registreeritud aadressile xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx

alevik. Hageja toob välja tsiviilasjas nr 2-20-4910 toimunud kohtuistungil 08.12.2021. a

Mxxxx Lxxxx antud ütlused OÜ SORRY tegevuse kohta kinnistul xxxxxxxxxx. Lisaks viitab

hageja OÜ SORRY 2020. a majandusaasta aruandele. Avalduse esitamisega üürilepingu

kohta tehtud märke kustutamiseks, mille alusel kanne ka kustutati, on Mxxxx Lxxxx

põhjustanud kahju OÜ-le SORRY. Üürilepingu kohta tehtud märge omab ettevõtte jaoks

varalist väärtust ning märke kustutamine on selgelt vastuolus äriühingu huvidega ja seda

kahjustav tehing. Juhatuse liige ei tohi eelistada enda isiklikke huve äriühingu huvidele ning

vältima peab huvide konflikti tekkimist. Üürilepingu kohta tehtud märke kustutamine ja

üürilepingu eseme võõrandamine kolmandale isikule ei aidanud osaühingu varade

suurenemisele mistahes viisil kaasa, vaid vastupidi. 2019. a ja 2020. a majandusaasta

aruannete kohaselt moodustasid mitmesugused tegevuskulud, s.o üürikulud vähemalt 12 000

eurot. Investeeringud on kajastatud seoses üürilepingu esemega tegelikkusest väiksemas

ulatuses. Lisaks on kajastamata põhivarasid, millised kostja II on jätnud endale. Hageja

esitatud tõenditest nähtub, et OÜ SORRY on täitnud üürilepingu järgseid kohustusi ja

kandnud üürilepingu esemega seoses märkimisväärseid kulusid, kuid ei saa üürilepingu eset

kasutada Mxxxx Lxxxx osaühingut kahjustava tegevuse tõttu.

10. Kostjad I ja II esitasid 13.06.2022. a kohtule kirjaliku seisukoha (tl 111-113). Mxxxx

Lxxxx kordab, et ta ei ole üürilepingut OÜ SORRY nimel sõlminud. Kostjad kordavad oma

varasemaid seisukohti. Mxxxx Lxxxx toob välja, et OÜ SORRY üleminek OÜ-le PROKSI

KONSULT oli tühine ning selle kohta on olemas jõustunud kohtulahend. Kostja II ei ole

andnud nõusolekut kinnistusraamatusse üürilepingu kohta kande tegemiseks, seega oli ta

õigustatud esitama avalduse selle kustutamiseks. OÜ SORRY tegevus piirdus üksnes 10ne

kuuga, enne kui ettevõtte tegevus üle anti. Ettevõttel puudus sel ajal tulu ning kulusid kandis

valdavalt Mxxxx Lxxxx ning ka OÜ KASTÖÖR, milline oli samuti poolte ühine äri ning

mille Vxxxxx Oxx omastas. Vxxxxx Oxxx puudub mistahes õigus Mxxxx Lxxxx eest võtta

vastu otsustusi, mis puudutab viimase vara.

Lisaks toob kostja II välja, et uuel xxxxxxxxxx omanikul on õigus esitada valduse

vabastamise nõue. Vxxxxx Oxx ei ole esitanud temale kuuluvate asjade nimekirja koos seda

tõendava dokumentatsiooniga. Viimati tehti sellekohane ettepanek 31.05.2022. a.

OÜ SORRY tegevus peatus ettevõtte üleminekuga. Seega ei saa rääkida ettevõtte huvide

kahjustamisest. Vxxxxx Oxx ei astunud samme ettevõtte 2020. a majandusaasta aruande

esitamiseks, kuigi kogu dokumentatsioon on tema valduses.

11. Hageja esitas 26.07.2022. a kohtule taotluse täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks (tl

115). OÜ SORRY juhatuse liige Vxxxxx Oxx esitas 22.06.2022. a kohtule hagiavalduse

Kxxxx Lxxxx, kuixxxxxxxxxxx kinnistu omaniku vastu kinnistusraamatu kande tegemiseks

vajaliku tahteavalduse andmiseks kohustamiseks. Viru Maakohus võttis hagi menetlusse

(tsiviilasi nr 2-22-9160). OÜ SORRY juhatuse liige Mxxxx Lxxxx esitas 13.07.2022. a

kohtule hagist loobumise valduse, mis on aga ilmses vastuolus OÜ SORRY huvidega.

Menetluse kestel üritas Kxxxx Lxxxx kinnistut müüa. Kinnistul on suures ulatuses OÜ-le

SORRY kuuluvaid ehitusmaterjale ja muid esemeid, mida Kxxxx Lxxxx keeldub välja

andmast.

12. Kohus pidas tsiviilasjas 03.08.2022. a poolte osavõtul kohtuistungi. Kohus määras

kohtuotsuse kuulutamise aja.

13. Kostjad esitasid 16.08.2022. a kohtukõne teesid. Hagi jätta rahuldamata. Hagi on

tõendamata.

Kostjad

jäävad

oma

varem

esitatud

seisukohtade

juurde.

6 (11)

VxxxxxxOxxxeesmärgiks on kinnistu (xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx alevik) enda valdusesse

saamine. Tsiviilasjas nr 2-20-4910 tuvastati, et OÜ SORRY ei ole OÜ-le PROKSI

KONSULT kehtivalt üle läinud ja õigusjärglust ei ole toimunud. Seega on ümberlükatud ka

hageja seisukoht, et OÜ-le PROKSI KONSULT anti üle ka väidetav üürileping. Vxxxxx Oxx

on piiranud Mxxxx Lxxxx juurdepääsu ettevõtte raamatupidamisele. Majandusaasta aruannet

Vxxxxx Oxx samuti ei esitanud. Kostjad toovad välja, et OÜ SORRY üleandmisel ettevõttel

puudus igasugune vara, kuid peale kohtulahendite jõustumist on vara tekkinud. Varanimekirja

esitatud ei ole.

14. Hageja esitas 17.08.2022. a kohtule kohtukõne seisukohad. Hageja jääb samuti oma

varasemate seisukohtade juurde. Hageja esitas ka menetluskulude nimekirja.

KOHTU SEISUKOHT

15. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et Vxxxxs Oxx hagi OÜ

SORRY vastu juhatuse liikme tagasikutsumise nõudes tuleb jätta rahuldamata.

16. Äriseadustiku (ÄS) 168 lg 1 p 4 kohaselt kuulub osanike pädevusse juhatuse liikmete

valimine ja tagasikutsumine, kui ühingul ei ole nõukogu. OÜ-l SORRY nõukogu puudub ning

seega kuulub osanike pädevusse juhatuse liikme valimine ja tagasikutsumine.

ÄS § 184 lg 5 sätestab, et kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on

esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme

tagasikutsumist kohtu poolt.

Õiguskirjanduses on märgitud, et ÄS § 184 lg 5 nõude peamiseks eelduseks on mõjuva

põhjuse olemasolu. Mõjuva põhjuse olemasolu tuvastamisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse

(VÕS) järgse kestvusvõlasuhte ülesütlemise regulatsioonist ja praktikast, eelkõige VÕS §-dest

196 ja 631 (Kalev Saare, Urmas Volens, Andres Vutt, Margit Vutt. Ühinguõigus I. Lk 127).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool

mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt

lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda

lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni

(erakorraline ülesütlemine). VÕS § 631 kohaselt võib kumbki lepingupool nii tähtajalise kui

tähtajatu käsunduslepingu üles öelda VÕS §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki

asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut

üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu

tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni.

Riigikohus on lahendis nr 2-16-13032 (p 12) leidnud, et käsunduslepingute puhul kohaldatav

VÕS § 631 on samasisuline VÕS § 196 lg-ga 1, mis sätestab üldise aluse kestuslepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks. Sellest sättest tuleneva üldreegli kohaselt võib kumbki pool

kestuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui

ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades

mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja

lõppemiseni. Ka VÕS § 196 lg 1 kohta on kolleegium varasemas praktikas leidnud, et selle

sätte kohaselt on poolel õigus kestusleping erakorraliselt üles öelda ka muul mõjuval põhjusel

kui lepingu rikkumine teise poole poolt, sealhulgas erakorralistel asjaoludel ka sellisel

mõjuval põhjusel, mis on tingitud lepingut ülesütlevast poolest endast. Eelnevast tulenevalt ei

ole piiratud nende asjaolude ring, mis võivad olla VÕS § 631 alusel käsunduslepingu

ülesütlemise aluseks.

17. Vaidluse all ei ole asjaolu, et OÜ SORRY (registrikood 14697105) osanikeks alates

04.04.2019. a on Vxxxxs Oxx (hageja) ja Mxxxx Lxxxx (kostja II). Mõlemale osanikule

7 (11)

kuulub ühingu osa nimiväärtusega 1250 eurot, mis moodustab ühingu osakapitalist 50% (tl 8).

Ühtlasi kuuluvad mõlemad osanikud alates 04.04.2019. a ka äriühingu juhatusse. Äriühingu

tegevusalaks on märgitud restoranid jm toitlustuskohad. Seega on hagejal 50% suurune osalus

OÜ-s SORRY, mistõttu on täidetud nõude esitamise formaalne eeldus.

18. Pooled vaidlevad selle üle, kas esineb ÄS § 184 lg 5 mõttes mõjuv põhjus juhatuse liikme

tagasikutsumiseks kohtu poolt.

Hageja tugineb juhatuse liikme tagasikutsumise nõude esitamisel järgmistele kostja II

kohustuste rikkumisele:

• Ühingut kahjustavate tehingute tegemine (sh üürimärke kustutamine, üüripinna

võõrandamine);

• Vara säilimise ohtu seadmine;

• Hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumine, kuna tegutses vastuolus OÜ SORRY

huvidega.

Kostja II vaidleb hageja etteheitele vastu ning leiab, et alused Mxxxx Lxxxx OÜ SORRY

juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumiseks puuduvad.

TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast

tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema

juriidilisele isikule lojaalsed.

ÄS § 187 lg 1 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.

Riigikohus on lahendis nr 2-17-10474 (p 20) selgitanud, et juhatuse liikme hoolsuskohustus

hõlmab ka kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Tegu on ärilise

kaalutluse reegli abil kindlaks tehtava käitumisstandardiga, mida on järgitud siis, kui juhatuse

liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab

vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse

liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. Kui

vaieldakse juhatuse liikme tagasikutsumise üle tema kohustuste rikkumise tõttu, peab hageja

tõendama, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud. Juhatuse liikmel seevastu on võimalik

tõendada, et ta on tulenevalt asjaoludest siiski käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Juhatuse liikme lojaalsuskohustuse all peab mõistma kohtu hinnangul eelkõige seda, et

juhatuse liige ei tohi eelistada enda isiklikke huve äriühingu huvidele ning vältima peab

huvide konflikti tekkimist.

Juhatuse liikme tagasikutsumise hagi eesmärk on kaitsta eelkõige osaühingut olukorras, kus

juhatuse liige käitub kahjulikult või ei ole võimeline osaühingut juhtima (Riigikohtu lahend nr

2-19-13966).

Seega tuleb arvestada kõiki asjaolusid, milles väljendub äriühingu huvide kahjustamine või

millest lähtudes ei saa mõistlikult eeldada, et äriühing jätkaks tegutsemist selle isiku

(kaas)juhtimisel, kelle vastu on tagasikutsumise hagi esitatud.

19. Kuivõrd esitatud asjaolude pinnalt saab teha järelduse, et ühe poole käitumine põhjustas

teise poole vastava käitumise, siis on oluline esmalt analüüsida toimund sündmuste

kronoloogilist järjekorda.

Hageja esitatu kohaselt sõlmisid OÜ SORRY ja Mxxxx Lxxxx 05.04.2019. a üürilepingu,

millega Mxxxx Lxxxx andis OÜ SORRY kasutusse xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx alevik asuva

hoone tähtajaga 99 aastat, s.o kuni 05.04.2118. a (tl 9-11). Kostja II väidete kohaselt tema

üürilepingut sõlminud ei ole. OÜ SORRY on registreeritud nimetatud aadressile (tl 8; 58). OÜ

SORRY esitas 11.02.2020. a kinnistusosakonnale avalduse, millega palus kanda registriosa nr

8 (11)

2030131 III jakku märke üürilepingu kohta, milles õigustatud isikuks on OÜ SORRY ning

üürilepingu lõppemise tähtaeg on 05.04.2118. a. 12.02.2020. a kanti vastav märge

kinnistusraamatusse.

Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ SORRY ja OÜ PROKSI KONSULT

19.02.2020.a ettevõtte üleandmise lepingu, millega OÜ SORRY andis ümberstruktureerimise

käigus oma äritegevuse ehk ettevõtte üle OÜ-le PROKSI KONSULT.

OÜ SORRY ja OÜ PROKSI KONSULT juhatuse liige Vxxxxx Oxx teavitas 27.02.2020. a

OÜ SORRY teist juhatuse liiget Mxxxx Lxxxxx sõlmitud ettevõtte üleandmise lepingust (tl

15). Mxxxx Lxxxx OÜ SORRY juhatuse liikmena pöördus 31.03.2020. a ettevõtte huvide

kaitseks kohtusse, kuna leidis, et ettevõte ei ole kehtivalt üle läinud. Hagiavalduse alusel

alustati 23.04.2020. a. tsiviilasjas nr 2-20-4910 menetlus (tl 36-37). Lisaks esitas Mxxxx

Lxxxx 13.05.2020. a avalduse kinnistusraamatust OÜ SORRY kasuks kantud märke

kustutamiseks. Märge kustutati 15.05.2020. a (tl 13-14). Seejärel esitati 18.05.2020. a

kinnistamisavaldus ning 03.06.2020. a on kinnistusraamatussexxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx

vald uue omanikuna sisse kantud Kxxxx Lxxxx (Mxxxx Lxxxxxtütar). 07.06.2020. a edastas

KxxxxxLxxxx OÜ SORRY juhatuse liikmetele valduse vabastamise nõude (tl 21). OÜ

PROKSI KONSULT pöördus 19.06.2020. a hagiavaldusega kohtusse, et kohustada Kxxxx

Lxxxxx andma nõusolek ebaõige kande parandamiseks (tsiviilasi nr 2-20-9013). Hagi

tagamise korras kohustas kohus 29.06.2020. a määrusega kandma Kxxxx Lxxxxxx kuuluvale

kinnistule (registriosa nr 2030131) kinnistusraamatu III jakku esimesele vabale järjekohale

vastuväide kinnistusraamatu ebaõige kande parandamise tagamiseks OÜ PROKSI KONSULT

kasuks (tl 17-19). Vxxxxx Oxx esitas OÜ SORRY juhatuse liikmena 17.08.2020. a tsiviilasjas

nr 2-20-4910 hagist loobumise taotluse (tl 43). Viru Maakohus rahuldas 30.12.2021. a

otsusega tsiviilasjas nr 2-20-4910 OÜ SORRY hagi ja tuvastas, et OÜ SORRY ja OÜ

PROKSI KONSULT vahel 19.02.2020. a sõlmitud ettevõtte üleandmise leping on tühine.

Tartu Ringkonnakohus jättis 08.04.2022. a otsusega (tl 66-69) OÜ PROKSI KONSULT

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu 30.12.2021. a otsuse muutmata.

Kohtuotsus jõustus 10.05.2022. a. Viru Maakohus jättis 07.06.2022. a tsiviilasjas nr 2-20-

9013 OÜ PROKSI KONSULT hagi Kxxxx Lxxxx vastu kinnistusraamatus ebaõige kande

parandamise tahteavalduse andmiseks läbi vaatamata ning tühistas 29.06.2020. a määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu (tl 105-106). Vxxxxx Oxx esitas 20.06.2022. a OÜ SORRY

juhatuse liikmena kohtusse hagi Kxxxx Lxxxx vastu kinnistusraamatu kande tegemiseks

vajaliku tahteavalduse andma kohustamiseks. Mxxxx Lxxxx esitas OÜ SORRY juhatuse

liikmena 13.07.2022. a tsiviilasjas nr 2-22-9160 taotluse hagist loobumiseks (tl 118).

19.1 Kostja II on menetluse jooksul väljendanud läbivalt seisukohta, et eelkirjeldatud

tegevused tema poolt olid vajalikud takistamaks OÜ SORRY üleminekut hagejale, kuivõrd

hageja tegeles aktiivselt ettevõtte ülemineku korraldamisega. Käesolevas tsiviilasjas on

veenvalt tuvastatud, et olukorras, kus kostja II sai 27.02.2020. a teada, et OÜ SORRY ja OÜ

PROKSI KONSULT on sõlminud lepingu, millega OÜ SORRY andis oma äritegevuse

ümberstruktureerimise käigus üle OÜ-le PROKSI KONSULT, pöördus ta OÜ SORRY

huvide kaitseks 31.03.2020. a kohtusse. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus on üheselt

leidnud, et OÜ SORRY ja OÜ PROKSI KONSULT vahel 10.02.2020.a dateeritud ning

19.02.2020. a allkirjastatud ettevõtte üleandmise leping on tühine. Eeltoodule tuginedes saab

veendunult väita, et kostja II tegutses igati OÜ SORRY huvides. Ilma kostja II tegevuseta

kaasnenuks OÜ SORRY ülevõtmine, mis ei olnuks kooskõlas kehtivate seadustega.

19.2 Kostja II, saades teada, et OÜ SORRY on sõlminud üürilepingu (Mxxxx Lxxxxxx)

aadressil xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx alevik kasutamiseks, ning kinnistusregistri III jakku on

kantud märge sõlmitud üürilepingu kohta OÜ SORRY kasuks, esitas kinnistusosakonnale

avalduse märke kustutamiseks. Kostja II on kinnitanud, et tema ei ole andnud nõusolekut

9 (11)

sellekohase märke tegemiseks kinnistusraamatusse. OÜ SORRY kasuks seatud märge

kustutati 15.05.2020. a. Seejärel pöördus OÜ PROKSI KONSULT kohtusse Kxxxx Lxxxx

(kinnisasja uus omanik) vastu kinnistusraamatus ebaõige kande parandamise tahteavalduse

tegemiseks. Kuigi Viru Maakohus 29.06.2020. a hagi tagamise korras määras, et kanda

kinnistule

(kinnistusraamatu

III

jakku

esimesele

vabale

järjekohale)

vastuväide

kinnistusraamatu ebaõige kande parandamise tagamiseks OÜ PROKSI KONSULT kasuks, on

kohus määruses selgesõnaliselt väljendanud, et tegemist ei ole lõpliku otsusega nõude osas.

Vastuväite kinnistusraamatusse kandmise eesmärgiks on tagada hageja (kui üürniku) huve.

Lisaks selgitas kohus hagejale TsMS §-s 391 sätestatut. Käesoleval juhul on oluline, et kohus

jättis 07.06.2022. a määrusega OÜ PROKSI KONSULT hagi Kxxxx Lxxxx vastu läbi

vaatamata ning tühistas kohaldatud hagi tagamise abinõu. Kohus leidis (tuginedes tsiviilasjas

nr 2-20-4910 tehtud lahendile), et OÜ PROKSI KONSULT ei ole tsiviilasjas nr 2-20-9013

õigustatud isikuks hagi esitamisel ning hageja nõue ei ole õigustatud, kuivõrd hageja suhtes ei

ole õiguste rikkumine aset leidnud. Kirjeldatud asjade käik toetab kostja II tegevust OÜ

SORRY huvidest lähtuvalt.

19.3 Kostja II väidete kohaselt ei ole ta OÜ-ga SORRY üürilepingut sõlminud ega ka andnud

nõusolekut vastavasisulise märke tegemiseks kinnistusraamatusse. Kostja II on oma õiguste

kaitseks pöördunud politseisse ning tema avalduse alusel on alustatud kriminaalmenetlus nr

20278000479 (kriminaalasi menetluses). Kostja II on oma väidete tõendamiseks esitanud

kinnistusosakonna kandemääruse nr 111592020 (tl 41), millest nähtub, et esialgne kanne

registris on jäänud tegemata põhjusel, et Mxxxx Lxxxx nõusolek selleks puudus. Märkimist

väärib ka viidatud kandemäärusest nähtuv, et esitatud avalduse kohaselt on soovitud märget

seada Vxxxxx Oxx kasuks, kuigi üürnikuks on olnud just OÜ SORRY (mitte Vxxxxx Oxx).

Hageja esindaja on kohtuistungil ka ise leidnud, et ei ole eluliselt usutav, et tehakse märke

seadmise avaldus ja seejärel ka kustutamise avaldus ning seda sama isiku poolt.

19.4 Esitatud asjaoludest nähtub, et OÜ SORRY kanti äriregistrisse 04.04.2019. a ning

tegevusalana

on

märgitud

restoranid

jm

toitlustuskohad.

Aadressilxxxxxxxxxxx,

xxxxxxxxxxxx alevik asuv hoone oli ettevõtte ülemineku ajaks ehitusjärgus ning toimivat

kohvikut seal ei olnud. Kostja II on kinnitanud, et selleks ajaks olid äriühingul olnud ainult

kulud ning mingit kasumit ei saadud. Vaidlust ei saa olla selles, et hageja tegevuse tagajärjel,

s.o pärast OÜ SORRY üleminekut OÜ-le PROKSI KONSULT (tehing tühine), OÜ SORRY

majandustegevus seiskus. Hageja on kohtuistungil kinnitanud, et kahe aasta jooksul ei ole

äriühingul mingit tegevust toimunud. Kostjale II 27.02.2020. a saadetud teate kohaselt läksid

kõik äritegevusega seonduvad lepingud, õigused ja kohustused alates 21.02.2020. a VÕS §

180 kohaselt üle OÜ-le PROKSI KONSULT. Kostja II väidete kohaselt puudus tal igasugune

juurdepääs raamatupidamise dokumentatsioonile ning Vxxxxx Oxx OÜ-ga SORRY ei

tegelenud. Kostja II antud ütlustest nähtub, et hageja ei võtnud temaga kordagi ühendust

põhjusel, et soovib OÜ-ga SORRY jätkata. OÜ SORRY tegevuse jätkamise takistuseks oli

poolte omavaheline konflikt. Ainetu on hageja väide, et OÜ SORRY majandustegevus ei

saanud automaatselt lõppeda ettevõtte üleandmise lepingu sõlmimise tagajärjel, kuna lepingu

sisuks oli käitise üleandmine, s.o üürileping koos lisaga. Kohus rõhutab veelkord, et nii Viru

Maakohus 30.12.2021. a otsuses kui ka Tartu Ringkonnakohus 08.04.2022. a otsuses on

tuvastanud, et ettevõtte üleandmise leping on tühine. Seega ei olnud tegemist ettevõtte osa

üleandmise lepinguga ning hageja tegevus seiskas OÜ SORRY majandustegevuse.

Kohtulahend tehingu tühisuse kohta jõustus alles 10.05.2022. a. Seega saab kõne alla tulla

kostja II poolt OÜ SORRY huvide kahjustamine üksnes enne 19.02.2020. a üleandmise

lepingu allkirjastamist. Seda kostjale II ette heidetud ei ole.

19.5 Kohus leiab, et eelpool kirjeldatud tegevuses ei ole tuvastatav kostja II hoolsus- ja

lojaalsuskohustuse rikkumine juhatuse liikmena. Kohtu hinnangul on kostja II käitunud nii,

10 (11)

nagu antud olukorras käituks keskmine heas usus tegutsev juhatuse liige. Tõendamist ei ole

leidnud asjaolu, et milles seisnes kostja II isiklike huvide eelistamine olukorras, kus hageja

tegevus oli halvanud OÜ SORRY tegevuse, mille tõttu omakorda ei saanud OÜ SORRY oma

kohustusi täita. Kostja II täitis juhatuse liikme kohustusi ka ajal, mil hageja tegevuse tõttu oli

äriühingu tegevuse seiskunud ning esitas nõuetekohaselt ettevõtte 2020. a majandusaasta

aruande (tl 96-101) (koostas raamatupidaja). Aruanne koostati nende dokumentide alusel, mis

kostjal II olid olemas. Kuna majandustegevus äriühingul puudus, sai aruande koostamisel

tugineda 2019. a aruandes esitatud andmetele. Vxxxxx Oxx OÜ SORRY 2020. a

majandusaasta aruannet ei esitanud (tl 109). Kohus, arvestades tuvastatud asjaolusid, leiab, et

kostja II käitus antud olukorras heas usus ja oma parima äranägemise järgi, mis ühtlasi oli ka

OÜ SORRY huve silmas pidades majanduslikult kõige otstarbekam viis. Kohus leiab, et

hageja väited, et kostja II ei saanud OÜ SORRY kinnistult oma vara tagasi ega kinnistut oma

majandustegevuses kasutada, ei ole eeltoodud põhjendustel asjakohased. Käesoleva menetluse

esemeks ei ole OÜ SORRY vara koosseisu tuvastamine ja/või selle jagamine. Kostja II on

kinnitanud, et ehitusmaterjalid on käesoleva ajani hoones (xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx

alevik) alles. Põhjendamatu on ka väide, et pelgalt hoone akende lahti hoidmisega võiks

hoones asuvatele ehitusmaterjalile mingit kahju tekitada. Hagejale on korduvalt antud

võimalus hoonest temale kuuluvad asjad ära võtta (tl 42; 108). Kostjal II on 50% osalus ning

pooltevahelisi suhteid ja hageja reaalset tegevust arvestades ei saanud kostja II eeldada, et

olukorra saab operatiivselt lahendada koostöös hagejaga, kes omab ülejäänud 50% osalust.

Seega leiab kohus, et isiklike huvide eelistamist OÜ SORRY huvidele kostja II puhul ei

esinenud.

19.6 Puutuvalt kinnistu (registriosa nr 2030131, asukohaga xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx

alevik, xxxxxxxxxxxx vald, xxxxxxxxxx maakond) võõrandamisse märgib kohus järgmist.

Kinnisasi kuulus kuni 17.05.2020. a kostja II ainuomandisse ning alates 18.05.2020. a on

kinnisasi Kxxxx Lxxxx (kostja II tütar) ainuomandis. Tulenevalt AÕS § 68 lg-st 1 oli kostjal

II õigus kinnisasi võõrandada/kinkida. Hageja heidab kostjale II ette, et viimane soovib oma

tegevusega takistada üürilepingu eseme kasutamist. Poolte vahel on Viru Maakohtus

tsiviilasjas nr 2-22-9160 pooleli vaidlus, milles Vxxxxx Oxx OÜ SORRY juhatuse liikmena

on 20.06.2022. a esitanud hagi Kxxxx Lxxxx vastu kinnistusraamatu kande tegemiseks

vajaliku tahteavalduse andma kohustamiseks. Kostjale II kuulunud kinnistu kinkimist ei saa

kohtu hinnangul käsitleda enda isiklike huvide eelistamisena äriühingu huvidele.

20. Hagiavalduse esitamise seisuga võrreldes on hagi aluseks olevad asjaolud küll oluliselt

muutunud, kuid vaatamata sellele ei saa väita, et kostja II ei oleks oma tegevuses lähtunud OÜ

SORRY huvidest. Enne tsiviilasjas nr 2-20-4910 tehtud jõustunut kohtulahendit ei olnud

kostjal II ettevõttega võimalik midagi teha. Pärast viidatud lahendi jõustumist on kostja II

2022. a juulis kutsunud kokku äriühingu juhatuse (Vxxxxx Oxx ei ole seda kunagi teinud).

Koosolekule ilmus Vxxxxx Oxx lepinguline esindaja ning kostja II tegi ettepaneku äriühing

likvideerida. Teisele kokku kutsutud juhatuse koosolekule hageja ei ilmunud ning andsid

eitava seisukoha kirjalikult. Eelnevalt on kostja II teinud hagejale ettepaneku firmade

jagamiseks, kuid tulutult. Vxxxxx Oxx eiras Mxxxx Lxxxxxtelefonikõnesid ja kirju. Oluline

on seegi, et jätkub eeluurimine kriminaalasjas nr 20278000479 ja kohtumenetlus tsiviilasjas

nr 2-22-9160.

21. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja II tegevuses ei ole tuvastatav hoolsus- ega ka

lojaalsuskohustuse rikkumine. Seega ei esine ÄS § 184 lg-s 5 sätestatud mõjuvat põhjust

kostja II tagasikutsumiseks juhatuse liikme ametikohalt. Hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

11 (11)

22. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

Kostjatel I ja II menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik