2-21-107493/58 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. september 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-107493

Kohtuasi

X hagi Y vastu 1500 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. märtsi 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Oleg Nišajev

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 14. märtsi 2022 otsus muutmata.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Ringkonnakohtu menetluskulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-21-107493

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 16. märtsil 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y-

lt (kostja) 1539 euro saamiseks. Makseettepanekule vastuväite esitamise tõttu läks see nõue

üle hagimenetlusse. Hageja esitas 15. juunil 2021 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palub

kostjalt hageja kasuks välja mõista 1500 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Hagiavalduse ja selle täpsustuste järgi sõlmisid hageja ja kostja 24. detsembril 2020

müügilepingu, mille kohaselt müüs kostja hagejale sõiduauto Škoda Octavia (reg. nr

XXXXXX) hinnaga 4900 eurot. Sõiduk anti hagejale üle lepingu sõlmimise päeval.

3. Neli päeva peale müügilepingu vormistamist ja sõiduki valduse ja kasutusõiguse saamist

ilmnesid sõidukil varjatud puudused. Sõidukist levis peale käivitamist diislikütuse lõhna.

Hageja pöördus koheselt autoteenindusse, kus tuvastati kütuseleke ning veel hulgaliselt vigu.

Hageja on tasunud sõiduki remondikulusid summas 1539 eurot. Auto tehnilised vead, mis

tingisid vastavad parandused, olid järgnevad:

- hüdrotõukur, simmerling ja klapikambrikaane tihend tuli korraga vahetada, sest autol oli suur

tiksumise helin ja mootori töö ebastabiilne;

- hammasrihma komplekt ja veepump vajasid vahetust, kuna õli- ja kütuselekkest oli

hammasrihm kahjustada saanud, vahetusel käib komplekti vahetus koos ja on mootori

stabiilseks tööks mõeldud;

- generaatori rihmarull ja generaatori rihm oli vajalik vahetada, kuna sai kahjustada õli- ja

kütuselekkest;

- sidurikomplekt tuli vahetada, kuna mootoris oli väga suur värin, siduriketas oli kulunud,

tekitas vibratsioone autos ja mootoris;

- mootori padi oli kulunud ja ei hoidnud mootorit paigal, tekitas värinat mootorile;

- sarniir ja rattalaager on vajalik auto ratta paigal hoidmiseks ja et ei tuleks ratas hoo pealt lahti,

sarniir ise on seotud auto ratta keeramiseks/roolimiseks.

4. Müüja on sõidukit müües esitanud valeandmeid, kuna sõidukil esinesid varjatud puudused.

Müügikuulutuse kohaselt oli sõiduk müügi hetkel ideaalses korras; sõidukit oli hooldatud

korrapäraselt esindustes ja sõidukil oli kehtiv ülevaatus kuni 2022. aastani. Sõiduki

ülevaatamisel samuti esialgu vigu ei tuvastatud. Müüjal oli müügilepingu vormistamisega kiire

ning sõidukiga müügieelses kontrollis pooled ei käinud. Hageja päringule vastas Škoda esindus,

et kostja on autot hooldanud 24. augustil 2020, mitte enne auto müüki. Seega kasutas kostja

autot neli kuud veel peale hooldust edasi.

5. Hageja saatis kostjale avalduse ostuhinna alandamiseks, mille kostja on kätte saanud

22. jaanuaril 2021. Kostja ostuhinna alandamise ettepanekule ei reageerinud.

6. Hageja leiab Auto24 veebiportaali põhjal, et puudustega auto turuväärtus on 2021. aasta

oktoobri seisuga 3300 eurot ja puudusteta auto turuväärtus 2021. aasta oktoobri seisuga 5600

eurot. Hageja tasus kostjale 4900 eurot ja hagis palub hinna alandamist 1500 eurot. Seega on

õiglane hind varjatud puudustega auto puhul 3400 eurot.

2-21-107493

Kostja vastuväited

7. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Müügieelsele

ülevaatusele saabus hageja koos enda valitud spetsialisti/asjatundjaga, kes sõiduki kohapeal üle

vaatas ning kellega koos tehti ka proovisõit. Samuti ei teinud kostja mistahes takistusi sõiduki

täiendavaks kontrollimiseks ega kiirustanud hagejat sõidukit ostma. Sõiduki täiendavast

kontrollimisest loobus faktiliselt hageja ise, tähendades ühtlasi, et sõiduki müügilepingus

kajastuvad poolte kinnitused vastavad tegelikkusele. Seega on nõude esitamine välistatud

üksnes lepingus kokkulepitut/kinnitatut aluseks võttes.

8. Arvetest ei nähtu, kas ja millises ulatuses on töid tehtud ning nende eest makstud. Samuti ei

nähtu, millises ulatuses sõiduk remonti vajas ehk kas väidetavalt tehtud kulutused olid

põhjendatud. On selgusetu, miks ei pöördunud hageja koheselt kostja poole (nagu sedastab

võlaõigusseaduse (VÕS) § 220 lg 1 esimene lause) ega ole nõudnud VÕS § 222 lg 1 järgi

sõiduki parandamist kostja enda poolt. Hageja huviks ei olnudki kostja teavitamine, vaid soov

teha kostja kulul sõidukile remonti. Arve-saatelehel väidetavalt ülesloetletud puuduseid

faktilisel sõiduki müümisel ei eksisteerinud.

9. Nõue ei ole rahuldatav VÕS § 218 lg 2 alusel, kuna praegusel juhul ei olnud tegemist

tarbijamüügiga.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Harju Maakohus jättis 14. märtsi 2022 otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis

menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 910 eurot.

Samuti mõistis maakohus hagejalt välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

11. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust, et 24. detsembril 2020 sõlmiti

müügileping, millega kostja müüs hagejale sõiduauto Škoda Octavia (reg. nr XXXXXX)

4900 euro eest. Sõiduk anti hagejale üle lepingu sõlmimise päeval. Hageja saatis kostjale

avalduse ostuhinna alandamiseks, mille on kostja saanud kätte 22. jaanuaril 2021.

12. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hagejale üle andnud

müügilepingule mittevastava asja. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele kirjeldanud

lepingule mittevastavust ja selle ulatust. Hulgaliste muude vigade puhul on hageja viidanud

üksnes arvetele, mis aga ei tõenda müügieseme lepingule mittevastavust. Isegi, kui eeldada, et

müüja on täitnud oma kohustuse mittekohaselt, eelkõige andnud üle lepingutingimustele

mittevastava asja, ei ole hageja andnud kostjale tähtaega rikkumis(t)e kõrvaldamiseks (asja

lepinguga kooskõlla viimiseks). Hageja on koheselt pöördunud kostjat teavitamata sõidukiga

remonti ja on alles seejärel teinud avalduse ostuhinna alandamiseks. Hageja ei ole selgitanud

ega välja toonud põhjuseid, mis õigustanuks puuduste kõrvaldamise tähtaja mitteandmist.

Maakohus leidis, et hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas väidetavalt lepingutingimustele

mittevastava sõiduki remontimine ja seejärel puudustest müüja teavitamine, kuna sellega

võidakse müüjale tekitada ebaproportsionaalseid kulutusi. Samuti ei võimalda sõiduki kohene

remont tuvastada eseme müügilepinguga vastavust, müüjal lepingust taganeda või leida sobiva

hinna ja kvaliteediga puuduste kõrvaldaja. Seega on täitmata seaduses sätestatud hinna

alandamise eeldus, kuna hageja ei ole andnud kostjale tähtaega rikkumise kõrvaldamiseks ega

põhjendanud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja mitteandmist. Lisaks ei ole hageja välja toonud

alandatud hinna suurust, vaid üksnes asja parandamise kulud.

2-21-107493

13. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

hageja kanda ja määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse. Maakohus leidis, et

kostja lepingulise esindaja teostatud toimingud on põhjendatud ja vajalikud 7 tunni ulatuses.

5. oktoobri 2021 istungi kestus oli 28 minutit ja 9. novembri 2021 istungi kestus 12 minutit

(istung lükkus edasi). Lisaks ei ole põhjendatud ajakulu 1 tund maksekäsu menetluses

vastuväite

esitamiseks.

Kohus

jättis

tähelepanuta

kostja

hilinenult

esitatud

menetlusdokumendid, mistõttu ei ole õigusabikulude välja mõistmine nende koostamise eest

põhjendatud. Õigusabi on osutatud hinnaga 130 eurot/h ilma käibemaksuta, mis vastab

keskmisele õigusabi turuhinnale. Kostjale tuleb välja mõista kulud summas 910 eurot (7 tunni

õigusabi eest).

Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik

14. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.

15. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli hageja täitnud kõik eeldused hinna alandamiseks. Kostja

on andnud üle lepingutingimustele mittekohase asja, mida on hageja kuluarve ja

kulumaterjaliga tõendanud. Samuti on hageja esitanud kostjale kohtuvälise nõude hinna

alandamiseks 2021. aasta jaanuaris, millele kostja ei reageerinud. Enne autoremonti

remondikulude kompenseerimiseks, auto ostuhinna alandamiseks ja remondi teostamiseks ei

oleks kostja midagi ette võtnud, vastasel juhul ei oleks kostja maksekäsule vastuväidet esitanud.

Hageja tõi 4. märtsi 2022 lõppseisukohas välja kõigi toimingute kokkuvõtte ja arvestuse

puudustega ja puudusteta auto turuväärtusest, mida aga maakohus ei võtnud arvesse. Maakohus

ei oleks tohtinud jätta menetluskulusid hageja kanda, kuna hageja on soovinud kompromissi.

16. Hageja on 4. märtsi 2022 seisukohas esitanud vastuväited kostja menetluskuludele, mida

maakohus ei ole arvestanud. Kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud p-des 1–4 märgitud

toimingute ajal oli kostjal teine esindaja, mistõttu on kostja esindaja märkinud nimekirjas

põhjendamatuid töötunde. Kostja esindaja tunnitasu 130 eurot on ülemäära suur ning

tavapäraseks õigusteenuse tasumääraks saab pidada 120 eurot käibemaksuga.

17. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 10. mai 2022 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 2¹ alusel (koosmõjus TsMS § 405

lg-ga 1) hagi rahuldamata jätmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1) ja menetluskulude

jaotuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2). Hageja ringkonnakohtu määrust menetlusse

võtmisest keeldumise osas ei vaidlustanud ja seega on maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise

ja menetluskulude jaotuse osas jõustunud 27. mail 2022.

18. Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes menetluskulude suuruse

kindlaksmääramise osas ja menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas (maakohtu otsuse

resolutsiooni p-d 3 ja 4) ja palus kostjal esitada vastuse apellatsioonkaebusele menetlusse

võetud osas.

Vastustaja seisukoht

19. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

2-21-107493

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

21. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt

Riigikohtu 3. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 14).

22. TsMS § 175 lg 1

kohaselt

kui

menetlusosaline

peab

menetluskulude

jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu TsMS §-s 218 sätestatu

kohaselt. Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus,

millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 2. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56).

Menetluskulude

hindamisel

tuleb

eelkõige

arvestada

sellega,

milliseid

vajalikke

menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi

esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas

väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult kostja esindamiseks tehtud tööga. Kohtul

on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes

toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid

menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid.

Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud.

Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang

on ilmselgelt põhjendamatu.

23. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud vastuväiteid kostja esindajate poolt tehtud

konkreetsete menetlustoimingutele kulunud aja ja keerukuse hindamise osas, kuid leiab, et

kostja esindaja vahetumise tõttu pole põhjendatud õigusabikulud, mis on tehtud kostja endise

esindaja poolt, kuid kes kostjat menetluses enam ei esinda. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et

maakohus poleks tohtinud hinnata kõigi kostja esindajate poolt tehtud toimingute vajalikkust ja

põhjendatust. Asjaolu, et kostjale on erinevate menetlustoimingute tegemisel osutanud õigusabi

erinevad esindajad, ei luba jätta ühelegi esindajale tasutud õigusabikulude vajalikkust ja

põhjendatust hindamata vaid seetõttu, et kostja on vahetanud esindajat ja menetluskulude

nimekiri on esitatud kostja uue esindaja poolt. Käesoleva asja menetluses on kostjat esindanud

erinevatel aegadel erinevad esindajad, mistõttu oli kostjal õigus oma menetluskulude nimekirjas

märkida kõik kostja poolt kantud menetluskulud, sh kõigile esindajatele kulunud õigusabikulu,

mille põhjendatust ja vajalikkust pidi maakohus ka hindama.

24. Arvestades menetlustoimingute ja menetlusdokumentide sisu ja mahtu, ei saa maakohtu

poolt põhjendatuks peetud kostja esindajate ajakulu pidada ilmselgelt ülemääraseks, mistõttu ei

pea kolleegium põhjendatuks sekkuda maakohtu vastavasse diskretsiooniotsustusse. Maakohus

on käsitlenud menetlustoiminguid ja nende mahtu, mh hinnates nende vajalikkust ja jättes

põhjendamatud ja ebavajalike toimingutega seotud kulud välja mõistmata.

2-21-107493

25. Maakohus on hinnanud kostja esindaja tunnihinda ning leidnud, et käesoleva vaidluse

asjaolusid arvestades saab sellist hinda pidada mõistlikuks ning kohtupraktikas aktsepteeritud

tunnitasumääradega kooskõlas olevaks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning ei leia

erinevalt apellatsioonkaebuses toodust, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu oleks

põhjendamatu ja ebamõistlikult kõrge. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse

hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

kvalifikatsioonist. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja töötunnihind 130 eurot, millele

lisandub käibemaks, ei ole vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kohtupraktikat arvestades

ülepaisutatud või ebamõistlikult kõrge.

26. Kuna kostja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist, siis

peab hageja TsMS § 177 lg 4 alusel vastavalt kostja taotlusele tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

27. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks hinnata hageja apellatsioonkaebuse väiteid selle kohta,

kas maakohus on õigesti jätnud hageja nõude auto müügilepingust tuleneva ostuhinna

alandamiseks 1500 euro nõudes rahuldamata, sest ringkonnakohus keeldus hageja

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, mistõttu hageja väidetel, mis ei ole seotud

menetluskulude

kindlaksmääramisega,

ei

ole

menetluskulude

kindlaksmääramise

vaidlustamisel tähtsust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid. Kuivõrd apellatsioonimenetluse ese oli ainult hüvitatavate menetluskulude

suurus, siis välistab see säte ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamise.

(allkirjastatud digitaalselt)