2-22-7858/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 02.09.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-7858 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi D. M.i vastu võlanõudes Tsiviilasja hind 4000,00 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OK Incure OÜ (11542046), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski Kostja D. M. (xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. 2. Välja mõista D. M.ilt OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus 3000,00 eurot ja viivis 950,00 eurot, kokku 3950,00 eurot. 3. Jätta rahuldamata kahjunõue summas 50,00 eurot. 4. Jätta menetluskulud D. M.i kanda. 5. Määrata OK Incure OÜ menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 455,00 eurot. 6. Mõista D. M.ilt OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulud summas 455,00 eurot. 7. Mõista välja D. M.ilt OK Incure OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (455,00 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. 9. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.

2(3) Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale sätestatud nõuded on selgitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-is 416. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu arvestatuna poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100,00 eurot ja mitte rohkem kui 2100,00 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS- is või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu tasuma, on tal õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud menetlustoiming (TsMS § 187 lg 6). Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Hüvitatavate menetlus- kulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED Hageja nõude aluseks on kostja ja Xxxx vahel sõlmitud krediidileping. Nõue on loovutatud hagejale. Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud tähitud kirjaga, mis anti üle kostja emale. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (TsÜS § 138 lg 2). Hageja nõudis kostjalt kahju välja mõistmist summas 50,00 eurot. Hagiavalduse kohaselt tekkis kahju, sest hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine ja ta sõlmis võla tasumata jätmisest tulenevalt lepingu inkassoga, mille tasu oli 50,00 eurot. Äriregistri andmetel on hageja põhitegevusalaks inkassoteenus ehk võlgade sissenõudmine. Viimast kinnitab kohtuasjade arv, milles hageja nõuab võlgu sisse kostjatelt, kelle vastu hageja on nõude saanud loovutamise teel. Nõude loovutamise hetkeks on kostjad juba lepingut rikkunud ehk hageja omandas nõude teades rikkumisest. Lisaks on krediidilepinguga kokkulepitud seadusjärgsest 6 korda suurem viivisemäär. Viivise esmane eesmärk on hüvitada võlausaldajale rahalise kohustuse rikkumisest tulenev kahju. Eraldi inkassolepingu sõlmimine, kui hageja osutab inkassoteenust ning kostjapoolse rikkumisega seotud kahju katab lisaks veel seadusjärgsest kordades kõrgem viivis, saab olla sõlmitud üksnes kostja täiendavaks kahjustamiseks. Kohus leiab, et selline käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega ja kohus jätab kahjunõude välja mõistmata.

3(3) Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus rahuldab hagi 98,75% ulatuses. Arvestades, et kohus rahuldab hagi praktiliselt täielikult ja hageja oleks pidanud sama palju riigilõivu tasuma üksnes rahuldatud nõuetelt, jätab kohus menetluskulud täielikult kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik