2-19-20227/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing

Määruse kuupäev

2.09.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-20227

Tsiviilasi

X avaldus Tallinn, Paekaare tn 70 korteriühistu vastu

kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 21.04.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Paekaare tn 70 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar

Raudsik ja vandeadvokaat Yulia Zaitseva

Puudutatud isik Tallinn, Paekaare tn 70 korteriühistu,

seaduslikud esindajad TG, MK ja AM

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 21.04.2021 määrus jätta muutmata.

2. Tallinn, Paekaare tn 70 korteriühistu määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta Tallinn, Paekaare tn 70

korteriühistu kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-19-20227

2 (7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 18.12.2019 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Paekaare tn 70

korteriühistu (puudutatud isik) vastu, milles palus puudutatud isikult välja mõista kahju 1316

eurot ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Avalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt kuulub avaldajale korteriomand asukohaga

Tallinn, Paekaare 70-9 (korter). 2019. a talvel tekkis korteri lakke niiske tilkumisjälgedega

lekkekoht ca 1 m2 suurusel alal. Probleem katusega eksisteerib Paekaare 70 kortermajas

(kortermaja) alates 2015. a, millest avaldaja on puudutatud isikut korduvalt kirjalikult

informeerinud 2016. a jaanuaris, märtsis ja aprillis ning 31.03.2017. Avaldaja tellis ekspertiisi

OÜ-lt Katuse Ekspert. Ekspert MO (ekspert) tegi 2.04.2019 korterelamu katuse ülevaatuse

tõstukilt ja tuvastas, et katusel esinevad puudused, eriti SBS-katte voldid, võimaldavad

sademete sattumise katusekonstruktsiooni ja siseruumidesse. OÜ Katuse Ekspert esitas oma töö

eest hagejale arve 960 eurot. Lisaks maksis hageja 200 eurot tõstuki kasutamise eest, kuna

puudutatud isiku juhatuse liige TG sulges ligipääsu katusele ja keeldus andmast katuseluugi

võtmeid. Kokku olid hageja kulud 1160 eurot. Tekkinud kahju hüvitamiseks pöördus avaldaja

esmalt Aavik ja Partnerid Advokaadibüroo OÜ poole, kes nõustas avaldajat ja valmistas ette

ning esitas puudutatud isikule 4.06.2019 nõudekirja. Advokaadibüroo esitas osutatud õigusabi

eest 18.07.2019 arve nr 1907043 AR 156 eurot.

Puudutatud isiku seisukoht

2. Puudutatud isik ei tunnistanud avaldust ja vaidles sellele täies ulatuses vastu. Sisulist

vastust puudutatud isik avaldusele ei esitanud. Puudutatud isik palus 30 päeva võrra pikendada

avaldusele vastamise tähtaega, põhjendades tähtaja pikendamise vajadust sellega, et

menetlusdokumendid puudutatud isiku nimel vastu võtnud juhatuse liige AM (kes ei ole

juhatuses

sisuliselt

tegev),

jättis

puudutatud

isiku

teised

juhatuse

liikmed

menetlusdokumentidest õigeaegselt teavitamata.

Maakohus ei pidanud 5.04.2021 kirjas põhjendatuks pikendada avaldusele vastamise tähtaega

30 päeva võrra ja palus puudutatud isikul esitada vastus hiljemalt 16.04.2021. Kohus märkis, et

avaldus ja menetlusse võtmise määrus edastati 18.03.2020 puudutatud isikule samale e-posti

aadressile, millelt saadeti taotlus tähtaja pikendamiseks. Seega oli puudutatud isiku

esindaja(te)l võimalik menetlusdokumentidega tutvuda juba aasta tagasi.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas 21.04.2021 määrusega avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja 1316 eurot. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda.

3.1. Maakohus lahendas avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1

alusel hagita menetluses. Maakohtu määruse kohaselt kontrollis kohus kinnistusraamatust, et

avaldaja on korteri omanik alates 6.05.2013. Seega on avaldaja Tallinn, Paekaare tn 70

korteriühistu liige korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 tähenduses.

Ehitisregistri andmetel asub avaldaja korter korterelamu viiendal ehk viimasel korrusel.

3.2. Avaldaja on tõendanud, et sademevee läbijooks tema korterisse on tingitud katusekatte

puudustest. Avaldaja tellis korterelamu katuse erakorralise auditi, mille kohta koostas ekspert,

kes on diplomeeritud ehitusinsener, 12.04.2019 aruande (tl 6–15). Ekspert leidis, et avaldaja

korteri magamistoast, mis on 3 m välisseinast ja 1–2 m naaberkorteri nr 10 vaheseinast, oli laes

näha niiske tilkumisjälgedega lekkekoht ca 1 m2 suurusel alal. Lekke põhjuseks on katuse SBS-

katte voldid, mis võimaldavad sademete sattumise läbi erinevate deformatsiooniavade

katusekonstruktsiooni ja siseruumidesse.

2-19-20227

3 (7)

3.3. Avaldaja heidab puudutatud isikule ette seadusest tulenevate ülesannete rikkumist (katuse

remonditööde tegemata jätmist) ja sellega kahju tekitamist. Avaldaja esitas kuvatõmmise

puudutatud isiku juhatuse liikme TG-le 21.03.2019 saadetud e-kirjast, kus ta teatab 8.03.2019

toimunud katuse läbijooksust. Samuti märgib avaldaja kirjas, et kolme aasta jooksul ei ole

puudutatud isik reageerinud tema teadetele katuse läbijooksude kohta. Ka puudutatud isikule

4.06.2019 saadetud pöördumises märgib avaldaja, et viimane katuse läbijooks oli 8.03.2019

ning et puudutatud isik ei ole probleemi lahendamiseks juba neli aastat midagi teinud.

3.4. Katuseauditi aruande kohaselt järeldas ekspert ehitisregistri andmete alusel, et katuse

rekonstrueerimine toimus 2006. a. Ekspert märkis aruandes, et katuse SBS-kate on alates lääne

e tagahoovi poolsest parapetist tuulevoltidega kuni 4 m laiuses parapetist ja maksimaalselt

50 mm kõrgusel, mis on ennekõike märgiks (normidekohase) katusekatte keevituse ja

tüübelkinnituse puudumisest. Voltide piirkonnas avastas ekspert kaheksa erinevat lahtist vuuki,

sealhulgas ühe lahtise vuugi korteri magamistoa tilkuva lae kohal, kus esines ka poollahtine

tüübel. Lisaks oli mitu lahtist vuuki korteri nr 10 kohal, kust võib tekkida läbijooks

olemasolevasse uude soojustusse ja ka vanasse katusekonstruktsiooni. Avaldaja 21.03.2019

e-kirjale, 4.06.2019 pöördumisele ja eksperdi arvamusele tuginedes ei kahelnud maakohus, et

probleemid katuse läbijooksuga on kestnud enne katuseauditi tegemist pikemat aega, vähemalt

kolm aastat. Puudutatud isiku juhatus oli sellest teadlik ega tegelenud katuse läbijooksu

probleemiga kuni katuseauditi tegemiseni. Avaldaja on andnud oma pöördumistega

võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 2 järgi puudutatud isikule võimaluse kohustuse täitmiseks

(s.o katuse kordategemiseks).

3.5. Kohus tuvastas, et puudutatud isiku juhatus on rikkunud enda kohustust kaasomandi

eseme korrashoiu (korterelamu katuse läbijooksu likvideerimine) tagamiseks. Avaldaja on

kandnud kulusid (katuseauditi ja selle läbiviimiseks tõstuki eest tasumine) puudutatud isiku

kohustuse täitmiseks. Avaldaja on tõendanud tekkinud kahju OÜ Katuse Ekspert 23.04.2019

arvega nr 129, 30.04.2019 arvega nr 131 ning maksekorraldustega arve nr 129 tasumise kohta.

3.6. Avaldaja kohtueelse õigusabikulu hüvitamise nõude osas leidis maakohus, et õigusabi

kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik. Võrreldes avaldaja enda esitatud kirjadega koostas

avaldaja esindaja põhistatud nõude, mis nõudis õigusalaseid teadmisi. Avaldaja on tõendanud

mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest pidi maksma. Avaldaja

nõuab tekkinud kahju õigusabikulule 156 eurot. Avaldaja on tõendanud tekkinud kahju Aavik

ja Partnerid Advokaadibüroo OÜ 18.07.2019 arvega nr 1907043 AR. Arvel on märgitud

teenuse kirjeldusena osutatud õigusabi üks tund.

3.7. Puudutatud isik ei ole kohtumenetluseelse õigusabikulu suuruse vähendamist taotlenud

(VÕS § 139 lg 1) ega esitanud tõendeid selle kohta, et avaldaja oleks saanud sama teenust ka

odavamalt (Riigikohtu 3.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 11).

Määruskaebus

4. Puudutatud isik esitas 19.05.2021 määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu

21.04.2021 määruse ja teha uus määrus, millega saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

4.1. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus läbi viinud eelmenetlust nõuetekohaselt, sh ei

teavitanud puudutatud isikut TsMS § 404 lg-s 2 toodud tähtaegadest ega selgitanud TsMS § 477

lg-s 4 märgitud õigust olla ära kuulatud. Kohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata

puudutatud isiku taotluse pikendada avaldusele vastuse esitamise tähtaega 30 päeva võrra ja

tegi lahendi juba 21.04.2021, millega on puudutatud isik jäetud ilma võimalusest esitada

avaldusele sisulisi vastuväiteid. Kui puudutatud isikule oleks selgitatud tõendite esitamise

vajadust, sh õigust olla ära kuulatud ning ka pikendatud vastamistähtaega, oleks puudutatud

isiku esitatud tõendite ja ärakuulamise pinnalt saadud asjaolude alusel tehtav kohtulahend

teistsugune.

2-19-20227

4 (7)

4.2. Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt on avaldaja esitanud seoses veekahjudega teateid

ka varem, s.o 2016. a. Avaldaja 27.01.2016 teate esitamise järgselt viis korterelamu haldaja

PLM Hoolduse OÜ läbi katuse kontrolltööd ega tuvastanud puudusi. 16.03.2016 kutsus

avaldaja hindama oma korteri lage haldaja PLM Hoolduse OÜ, kes tuvastas, et avaldaja korteri

laes rippus veepaun, kuid katusel probleeme ei märganud. 26.04.2016 teatas avaldaja, et tema

korteris on toimunud uus veeläbijooks. Sarnaselt eelnevatele kordadele puudutatud isik katuse

kontrollimisel puuduseid ei tuvastanud.

4.3. Korterelamu üldise seisukorra hindamiseks ja eesmärgiga kontrollida avaldaja väidet, et

tema korteri kohal laseb katuslagi vett läbi, tellis puudutatud isik ehitise erakorralise auditi.

Audit valmis 2016. a juunis ja selle viis läbi EE, kes omab ehitusinseneri 8. taset. Auditi

kohaselt on katuse kate visuaalsel vaatlusel vettpidav. Kui korteri laest tuli vett, siis ilmselt oli

see katuslakke kogunenud kondensatsiooni külmunud vee sulamise vesi. Korteris on tehtud

remonti ja lammutatud sanitaarsõlmed, mille tõttu sai niiskete ruumide vesi tungida katuslakke,

sest laes pole niiskustõket. Varem oli niiskustõkkeks sanitaarkabiinide lagi, kusjuures

sanitaarkabiinidest niiske õhk juhiti ventilatsiooni korstnasse. Korteri remondi käigus on

sanitaarkabiinid lammutatud ja vannituba ümber ehitatud. Kuna lagi ei ole kollaseks värvunud,

siis bituumeni baasil katuskate pole ilmselt vett läbi lasknud. Korterelamu katuslagi täidab oma

sihtotstarvet, on sajuvett pidav ja soojapidav, kui temasse ei satu ülemise korruse olmeniiskust.

4.4. 6.03.2019 (s.o kaks päeva enne, kui avaldajal tekkis veekahju) teatas avaldaja korteri all

asuva korteri nr 7 omanik, et ülevalasuvast korterist valgub tema korterisse vesi. Korteri köögis

asunud veevalamu äravoolu torustiku ebatiheduse tõttu valgus osa vett köögikappi, põrandale

ja sealt omakorda allasuvasse korterisse. Korteri veekahjustuste näol on tegemist ebapiisava

ventilatsiooni ja korteri ümberehitamise (sh sanitaarkabiinide lammutamise ja vannitoa

ümberehitamise) tulemusel tingitud kondensvee kogunemisega, mitte katuse läbijooksuga. See

tuleb lahendada korteri nõuetekohase ventilatsiooni väljaehitamise ja vajadusel endise olukorra

taastamisega. Kui avaldajale on saanud mingi kahju tekkida, on see tingitud tema enda

ebaseaduslikust tegevusest (korteri ümberplaneeringuks ei ole kaasomanike nõusolekut

küsitud), mille eest puudutatud isik VÕS 101 lg 3 järgi ei vastuta.

4.5. Tõstuki kasutamisega seotud kahjunõue on põhjendamatu, kuna puudutatud isiku

juhatuse liikmelt TG-lt ei ole küsitud katusele ligipääsu. OÜ Katuse Ekspert ekspertiis ei ole

objektiivne, kuna tulemustes ei käsitleta 2016. a sama korterelamu kohta läbiviidud auditit ning

selle läbiviimisse pole kaasatud puudutatud isiku juhatust. Avaldaja kohtueelsed õigusabikulud

ei ole põhjendatud, kuna nõudekirja kirjutamine jäi tulemuseta ning avaldaja oleks saanud

sellise kirja ise kirjutada.

Menetluse edasine käik

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.

Avaldaja palus 7.06.2021 seisukohas jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud

puudutatud isiku kanda. Avaldaja hinnangul ei tõenda määruskaebusele lisatud dokumendid, et

avaldaja korteris ei ole kahju tekkinud.

6. Pärast määruskaebuse esitamist korraldas maakohus asjas kolm kohtuistungit: 17.12.2021,

19.01.2022 ja 18.02.2022. Ühelegi istungitest puudutatud isiku esindaja kohale ei ilmunud.

7. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu

2-19-20227

5 (7)

määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse põhjendustega, neid kordamata (TsMS § 654 lg 6 koostoimes §-ga 659).

9. Puudutatud isik heidab maakohtule ette, et talle ei tagatud õigust olla ära kuulatud.

Ringkonnakohus leiab, et kuigi maakohus ei olnud vaidlustatud määruse tegemise ajaks

puudutatud isikut isiklikult ja suuliselt ära kuulanud, ei anna see asjaolu siiski alust

lõppjärelduses õige maakohtu määruse tühistamiseks. Õigust olla ära kuulatud puudutavate

kaebuse väidete kohta märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Hagita asjade läbivaatamist sätestava TsMS § 477 lg 4 järgi tuleb menetlusosaline tema

taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja

suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste

juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi

või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui

kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata.

Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas

määruses.

11. Eelviidatust tulenevalt ei ole kohtul ka hagita menetluses üldjuhul kohustust

menetlusosaline suuliselt ära kuulata, kui isik ei avalda selleks ise soovi ja suulise ärakuulamise

kohustus ei tulene seadusest. Antud asjas ei ole puudutatud isik avaldanud soovi olla suuliselt

ära kuulatud. Seega saanuks kohus lugeda ärakuulamiseks piisavaks ka puudutatud isiku

kirjaliku seisukoha, kui kohtu arvates olnuks sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja

seisukohta piisavalt hinnata. Toimiku materjalidest nähtuvalt on avaldus ja menetlusse võtmise

määrus edastatud puudutatud isikule 18.03.2020 samale e-posti aadressile (XXX), millelt

saadeti taotlus tähtaja pikendamiseks (tl 35–36). Taotluse tähtaja pikendamiseks esitas

puudutatud isik alles 31.03.2021, s.o enam kui aasta pärast puudutatud isikule

menetlusdokumentide edastamist. Eeltoodut arvestades oli puudutatud isiku esindaja(te)l

piisavalt aega avaldusega tutvumiseks ja sellele seisukohtade esitamiseks. Lisaks oli

puudutatud isikul võimalik esitada avalduse osas oma seisukohti ja vastuväiteid kuni

16.04.2021, millise tähtpäevani kohus avaldusele vastamise tähtaega eeltoodule vaatamata

siiski pikendas (tl 46). Ka ei ole puudutatud isik kasutanud võimalust sisuliste vastuväidete

esitamiseks ühelgi määruskaebemenetluse raames korraldatud kolmest kohtuistungist. Seega

on põhjendamatu määruskaebuse väide, et puudutatud isik on jäetud ilma võimalusest esitada

sisulisi vastuväiteid.

12. Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, justkui toonuks õiguse olla ära kuulatud tagamine

ja tõendite esitamise selgitamiskohustuse täitmine kaasa vaidlustatud määrusest erineva lahendi

tegemise. Puudutatud isik ei ole ka määruskaebemenetluses esitanud tõendeid ega toonud kohtu

ette asjaolusid, mis lükkaksid ümber maakohtu järeldused.

13. Määruskaebuse väited, mis puudutavad avaldaja varasemaid, s.o 2016. a esitatud teateid

korteris asetleidnud veekahjude kohta, ei ole praeguse asja lahendamisel asjassepuutuvad.

Siinses asjas esitatud avaldaja kahjunõue ei tulene mitte 2016. a toimunud veekahjudest ja

nende kindlakstegemiseks tehtud kulutustest, vaid kolm aastat hiljem, s.o 2019. a asetleidnud

veekahjustustest avaldaja korteris. Asjaolu, et korteris esines probleeme vee läbijooksuga juba

2016. a, üksnes kinnitab, et probleemid katuse läbijooksuga on kestnud pikemat aega ning

puudutatud isik ei ole probleemiga tegelenud.

14. Kuivõrd vaidlusalune läbijooks tekkis 2019. a, mitte 2016. a, ei ole avalduse lahendamisel

põhjendatud lähtuda ka puudutatud isiku poolt määruskaebuse väidete tõendamiseks esitatud

16.03.2016 PLM Hoolduse aktist (tl 58) ega EE poolt koostatud 20.05.2016 ehitise

erakorralisest auditist (tl 65–74). Lisaks märgib ringkonnakohus, et EE 2016. a ehitise

erakorralises auditis toodud järeldustega ei saaks praegusel juhul arvestada ka seetõttu, et EE

ei avanud auditi käigus korterelamu katuse konstruktsioone, mis vaidluse lahendamise

2-19-20227

6 (7)

seisukohast oli määrava tähtsusega. Katuse seisukorda ja avaldaja korteri lage puudutavast

auditi p-st 2.3.2 (tl 69) nähtub, et EE ei saanud teha lõppjäreldusi korstnasse suunduvate

tuulutuse peakanalite osas, märkides, et „[s]eda saab selgitada katuse uuringul konstruktsiooni

avamisega“. Lisaks on korterelamu katuse erakorralise auditi teinud eksperdi 18.02.2022

kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt EE küll tunnustatud ja lugupeetud insener, kuid

tema põhitegevuseks on ehituskonstruktsioonid, mitte fassaad ega katused.

15. Määruskaebuses on puudutatud isik seisukohal, et avaldaja korteris esinevad

veekahjustused on tingitud korteri ümberehitamisest (sh sanitaarkabiinide lammutamisest ja

vannitoa ümberehitamisest) ja ebapiisavast ventilatsioonist. Seejuures on avaldaja oma väidete

kinnitamisel tuginenud 2016. a teostatud auditi järeldustele, millega lükati ümber avaldaja

väide, et tema korteri kohal laseb katuslagi vett läbi. Lisaks eelnevalt esitatud põhjendustele,

miks praeguse kahju puhul ei ole põhjendatud lähtuda 2016. a teostatud auditi tulemustest, on

oluline märkida, et 2016. a auditi ja eksperdi 2019. a tehtud auditi raames avaldaja korteri laes

olevate veekahjude fotode võrdlemisel ja fotode kirjelduste kõrvutamisel nähtub, et tegemist ei

ole samade kahjustustega. Seega ei võimalda 2016. a auditi järeldused kinnitada puudutatud

isiku väiteid, et avaldaja korteris 2019. a ilmnenud veekahjustused on tingitud ebapiisavast

ventilatsioonist ja korteri ümberehitamisest tingitud kondensvee kogunemisest, mitte katuse

läbijooksust. Vastupidi, 2016. a auditi järeldused, millele puudutatud isik oma väidete

kinnitamisel tugineb, kinnitavad OÜ Katuse Ekspert 12.04.2019 auditis öeldut, et avaldaja

korteri laes olnud veekahjustus on tingitud katusekatte puudustest. EE on 2016. a auditis

avaldaja korteri laes ilmnenud kahjustuse hindamisel leidnud, et „kuna lagi ei ole kollaseks

värvunud, siis bituumeni baasil katuskate pole ilmselt vett läbi lasknud“. Praegusel juhul aga

nähtub eksperdi 2019. a tehtud auditi fotolt 4, et avaldaja korteri laes on kollased plekid.

16. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda asjas esitatud tõendid järeldada, et avaldaja korteri

laes 2019. a esinenud veekahjustused olid tingitud ebapiisavast ventilatsioonist ja korteri

ümberehitamise tulemusel tekkinud kondensvee kogunemisest. Sellisele järeldusele ei

võimalda jõuda ka määruskaebuse väited sellest, et paar päeva enne avaldaja korteris veekahju

tekkimist tuvastati avaldaja all asuvasse korterisse nr 7 avaldaja korteri köögis asunud

veevalamu äravoolu torustiku ebatiheduse tõttu vee valgumine. Avaldaja tellitud OÜ Katuse

Ekspert auditist tulenevalt on avaldaja korteri ventilatsioon välja ehitatud nõuetekohaselt.

Auditis on ekspert korteri ülevaatuse tulemusel leidnud, et korteris on tagatud heitõhu

mehaaniline väljatõmme läbi duširuumi elektrilise ventilaatori ja köögis läbi kubu (vt fotod 5–

6), mis on ühendatud korterelamu ventlõõridega eeskirjade kohaselt ja toimivad.

Ringkonnakohtul puudub alus kahelda OÜ Katuse Ekspert auditi järelduste õigsuses ja

objektiivsuses. See, et puudutatud isikut ei kaasatud nimetatud auditi tegemise juurde, ei

tähenda, et eksperdi järeldused poleks objektiivsed.

17. Eeltoodut arvestades on maakohus asjas esitatud tõendite hindamisel õigesti leidnud, et

avaldaja on tõendanud, et sademevee läbijooks tema korterisse on tingitud katusekatte

puudustest ning katuse läbijooksuga seotud küsimuste lahendamise ja probleemi kõrvaldamise

kohustus lasus puudutatud isiku juhatusel. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu

põhjendustega ega pea TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659 vajalikuks maakohtu

põhjendusi korrata. Kuivõrd puudutatud isiku juhatus on rikkunud enda kohustust tagada

kaasomandi eseme korrashoid (korterelamu katuse läbijooksu likvideerimine), on põhjendatud

avaldaja kulud 1160 eurot katuseauditi ja selleks vajaliku tõstuki tellimiseks. Asjatundja

arvamuse koostamiseks vajaliku tõstuki tellimise kulu hüvitamise nõue tuleb puudutatud isiku

hinnangul jätta rahuldamata põhjusel, et selle kulutuse tegemist saanuks vältida puudutatud

isikuga eelneval kontrolltööde kooskõlastamisel. Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud ja

kogutud tõenditega on leidnud tõendamist see, et avaldaja on enne auditit pöördunud

puudutatud isiku poole. Avaldaja on saatnud OÜ-le Katuse Ekspert järgneva sisuga kirja:

„[t]ere, küsisin võtmeid teistelt, kõik kardavad anda. Siis teeme tõstukiga“ (tl 112). Samuti on

avaldaja maakohtus 18.02.2018 toimunud kohtuistungil andnud vande all ütluseid, mille

2-19-20227

7 (7)

kohaselt on ta küsinud võtmeid TG käest. TG vastas eitavalt ja seejärel pöördus avaldaja teise

puudutatud isiku juhatuse liikme, AM poole. Avaldaja ütluste kohaselt toimus see 2019. a

aprillikuus. Puudutatud isik ei ole esitanud avaldaja väiteid ümberlükkavaid tõendeid. Seega

rahuldas maakohus põhjendatult ka avaldaja nõude tõstuki tellimise kulu 200 euro

hüvitamiseks.

18. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega avaldaja kohtueelsete

õigusabikulude hüvitamise nõude kohta. Määruskaebuse väide, et õigusabikulud ei ole

põhjendatud, kuna nõudekirja kirjutamine jäi tulemuseta ning avaldaja oleks saanud sellise kirja

ise kirjutada, ei anna alust jätta avaldaja nõue rahuldamata. Avaldaja esindaja valmistas ette

põhistatud pöördumise ja nõude, mis nõudis õigusalaseid teadmisi. Asjaolu, et puudutatud isik

vaatamata avaldaja 4.06.2019 nõudekirjale (tl 20–21) keeldus oma kohustusi täitmast ja

avaldajale tekkinud kahju kohtueelselt hüvitamast, ei anna alust pidada avaldaja kohtueelseid

õigusabikulusid põhjendamatuks. Avaldajale ei saa ette heita püüdlusi vaidluse lahendamiseks

kohtumenetluse eelselt.

19. Ülalmärgitud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus jääb

rahuldamata.

20. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata,

siis TsMS § 172 lg 1 järgi on põhjendatud jätta määruskaebuse läbivaatamisega seotud

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

21. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS

§ 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS

§ 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtava lahendi jõustumist.

22. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing