2-20-1565/78 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.09.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-1565

Kohtuasi

X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks

Y vastuhagi X vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.05.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Danil Lipatov

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 18.05.2021 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis

rahuldamata X nõude Y vastu ühisvara vähenemise hüvitamise nõudes ja mõistis

X-lt Y kasuks välja hüvitise. Uue otsusega mõista välja Y-lt enamsaadud ühisvara

eest hüvitis 17 734,51 eurot X kasuks. Menetluskulude jaotuse osas jätta maakohtu

otsus muutmata. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud.

2. Keelduda Y poolt 27.07.2022 esitatud tõendite vastuvõtmisest.

3. X apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Kohtuotsuse resolutsiooni terviktekst:

4.1. Rahuldada hagi osaliselt.

4.2. Rahuldada vastuhagi osaliselt.

4.3. Jätta rahuldamata Y nõue X vastu XXX korteri kolme aasta üüritulu

tagastamiseks.

4.4. Jagada X ja Y ühisvara järgmiselt:

4.4.1. Jätta X ainuomandisse sõiduauto Nissan Qashqai, registreerimismärgiga

XXXXXX. 2-20-1565

4.4.2. Jätta Y-le Renault CLIO 1,1 liisinglepingust nr 01297867L tulenevad

õigused ja kohustused.

4.4.3. Jätta Q AG aktsiad X ainuomandisse.

4.4.4. Jätta Y arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank

AS) olevad rahalised vahendid tema ainuomandisse.

4.4.5. Jätta X arvelduskontol nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (SEB

Pank AS) olevad rahalised vahendid tema ainuomandisse.

4.4.6. Jätta X arvelduskontol nr CCCCCCCCCCCCCCCCC (Swedbank AS)

olevad rahalised vahendid tema ainuomandisse.

4.4.7. Välja mõista Y-lt X kasuks enamsaadud ühisvara eest hüvitis 17 734,51

eurot.

4.5. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 29.01.2020 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi abielu lahutamiseks

ja ühisvara jagamiseks. Kohus tegi abielu lahutamise nõudes 09.12.2020 osaotsuse.

2. Hagiavalduse ja selle 19.01.2021 esitatud täpsustuse kohaselt loeb hageja poolte ühisvaraks:

• kostja arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) oleva raha;

• hageja arvelduskontol nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (AS SEB Pank)

oleva raha;

• hageja arvelduskontol nr CCCCCCCCCCCCCCCCC (Swedbank AS) oleva raha;

• hageja investeerimiskontol nr WWWWWWWW (Swedbank AS) olevad aktsiad;

• sõiduauto Nissan Qashqai registreerimismärgiga XXXXXX;

• hüvitis vara vähenemise eest 35 800 eurot.

3. 29.11.2019 oli kostja arvelduskontol 43 939,15 eurot, kuid alates 29.11.2019 hakkas kostja

tegema ülekandeid ja sularahaväljavõtteid enda huvides ühisvara arvelt kokku summas 35 800

eurot, millest hageja teadlik ei olnud. 02.12.2019 oli kostja arvelduskontol vaid 7924,81 eurot.

Raha kuulus ühisvara hulka. Hagejal on õigus nõuda vara vähenemise eest hüvitist 17 900 eurot.

4. Hageja palub jagada abikaasade ühisvara järgmisel viisil:

•

jagada kostja arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX seisuga 29.12.2019

olev raha poolte vahel võrdsetes osades ning kohustada kostjat tasuma hageja

arvelduskontole nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY ühisvara jagamise

tulemusena talle kuuluv rahasumma;

2-20-1565

•

jagada hageja investeerimiskontol nr WWWWWWWW ja arvelduskontol nr

CCCCCCCCCCCCCCCCC olev raha poolte vahel võrdsetes osades ning kohustada

hagejat tasuma kostja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX ühisvara

jagamise tulemusena talle kuuluv rahasumma;

•

jätta sõiduauto Nissan Qashqai registreerimisnumbriga XXXXXX hagejale ja mõista

selle eest välja hagejalt kostjale hüvitis 4000 eurot;

•

kohustada kostjat maksma hagejale vara vähenemise eest hüvitise.

5. Hageja nõustus kostjaga, et kostja arvelduskontol oleva raha jagamisel võetakse aluseks

saldo 29.12.2019 seisuga, kuid kostjal tuleb hagejale hüvitada abielu ajal kostja kasutatud

ühisvara hulka kuulunud raha.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja esitas 20.02.2020 vastuhagi.

7. Vastuhagi ja selle 07.01.2021 täpsustuse kohaselt tuleb ühisvara jagamisel kostja

arvelduskonto saldo kuupäevaks võtta 29.12.2019. Kostja tegi 2019 augustist kuni detsembri

lõpuni erinevaid vajalikke kulutusi perekonna ühise majapidamise tarbeks. Kostja suhtes on

ebavõrdne ühisvara jagamine, kui hageja võtab ühisvara jagamise aluseks kuupäeva, millal

kostja konto saldo on hagejale kõige kasulikum.

8. Hageja sai perioodil 2013–2019 kostjale lahusvarana kuuluva korteri üürimisest tulu, millest

ühise korteri sissemaksuks panustati 10 733,48 eurot. Kokku sai hageja üüritulu 22 810,74

eurot, mis ei kuulu ühisvara hulka, sest kostja korter oli soetatud enne abielu.

9. Ühisvara hulka ei kuulu 4000 eurot, mille kinkisid kostjale tema vanemad.

10. Poolte ühisvaraks on liisingus olev auto Renault Clio. Auto ostuhinnaks auto24-s on 7000

eurot. Detsembri 2019 seisuga oli liisingujääk

eurot

4518,67

.

11. Poolte abielu ajal on soetatud aktsiad, millest kostja nõuab 50% või 50% aktsiate väärtusest.

12. Kostja palub jagada poolte ühisvara järgmiselt:

•

kohustada hagejat tasuma tema Swedbank AS-i arvelduskontol seisuga 29.12.2019

olnud rahalistest vahenditest 50% kostja Swedbank AS-i arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX;

•

kohustada hagejat tema Swedbank AS-i investeerimiskontodest olevad aktsiatest 50%

üle andma kostjale või hüvitama 50% aktsiate väärtusest käesoleva vastuhagi esitamise

seisuga kostja pangakontole Swedbank AS-is nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX;

•

kohustada hagejat tema AS SEB Pank arvelduskontol/kontodel seisuga 29.12.2019

olnud rahalistest vahenditest 50% kandma üle kostjale Swedbank AS-i kontole

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX;

•

kohustada hagejat Nissan Qashqai ja Renault Clio eest kostjaga võrdselt tasuma pangale

sõidukite laenujäägid. Lähtuvalt sellest, kes millise auto endale valib, makstakse pool

auto maksumusest teineteisele välja;

•

kohustada hagejat tagastama kostjale kostja korteri eest saadud kolme aasta üüritulu.

2-20-1565

Maakohtu otsus

13. Maakohus rahuldas 18.05.2021 otsusega nii hagi kui vastuhagi osaliselt ja jättis

menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 järgi. Maakohus otsustas:

• jätta rahuldamata kostja nõue hageja vastu XXX korteri kolme aasta üüritulu

tagastamiseks ja hageja nõue kostja vastu ühisvara vähenemise hüvitamiseks;

• jagada poolte ühisvara järgmiselt:

-

jätta hageja ainuomandisse sõiduauto Nissan Qashqai registreerimismärgiga

XXXXXX;

-

jätta kostjale Renault CLIO 1,1 liisinglepingust nr 01297867L tulenevad

õigused ja kohustused;

-

jätta Q AG aktsiad hageja ainuomandisse;

-

jätta kostja arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank

AS) olevad rahalised vahendid tema ainuomandisse;

-

jätta hageja arvelduskontol nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (AS

SEB Pank) olevad rahalised vahendid tema ainuomandisse;

-

jätta hageja arvelduskontol nr CCCCCCCCCCCCCCCCC (Swedbank AS)

olevad rahalised vahendid tema ainuomandisse;

• välja mõista hagejalt enamsaadud ühisvara arvelt 165,49 eurot kostja kasuks.

14. Poolte abielu sõlmiti 01.09.2012 ja lahutati Harju Maakohtu 09.12.2020 osaotsusega, mis

jõustus 12.01.2021. Abielu lõppes kohtulahendi jõustumisel, millega abielu lahutati. Järelikult

kuuluvad ühisvara koosseisu vara, õigused ja kohustused abielu lõppemise aja seisuga.

15. Kostja vastuhagi üüritulu tagastamiseks jättis maakohus rahuldamata. Pooltel puudus

vaidlus, et XXX korteriomand oli kostja lahusvara ja see üüriti abielu ajal välja W-le, kes tasus

üüri ja kommunaalteenuste eest hageja arvelduskontole. Maakohus järeldas, et kostja ja hageja

vahel oli kokkulepe, et üüritulu laekub hagejale, vastasel juhul ei oleks üürnik seda hageja

kontole tasunud, vaid oleks tasunud kostja kontole. Kohtu hinnangul ei olnud tegemist alusetult

saadud varaga, mille osas oleks kostjal hageja suhtes nõudeõigus.

16. Maakohus tuvastas, et 29.11.2019 oli kostja pangakonto saldo 43 939,15 eurot ja

02.12.2019 seisuga oli kostja kontol 7924,81 eurot. Kostja soovis ühisvara hulgast välja arvata

kostja ema poolt kostjale kingitud 4000 eurot ja hageja soovis saada hüvitist ühisvara 35 800

euro vähenemise arvelt. Maakohus tuvastas, et kostja ema Q kandis 27.09.2016 kostjale üle

4000 eurot märkega pereraha. Samasisulisi ülekandeid tegi kostja ka oma emale. Pooled ei

vaielnud selle üle, et poolte ühiselu lõppes 29.12.2019. Seega ei olnud tehingute tegemise ajal

poolt kooselu lõppenud. Kohus järeldas sellest, et kostja ja tema sugulaste vahel oli tavapärane

teha ülekandeid eesmärgiga toetada perekonda rahaliselt. Ülekannete sisust ei ole aru saada, et

tegemist oleks kingitusega, vastupidi, pereraha viitab selgelt perekonna vajadustest lähtuvalt

tehtud ülekannetele. Kohus pidas vajalikuks märkida, et kostja ema poolt talle tehtud ülekanne

on tehtud kostjale ning kostjal, olles arvelduskonto omanik, oli võimalus valida, millisel

eesmärgil raha kasutada, ning raha on abielu lõppemise aja seisuga ära kasutatud. Seega isegi

olukorras, kus raha oli mõeldud vaid kostjale, sai kostja selle enda hüvanguks ära kasutada PKS

§ 271 lg 1 mõttes enne ühisvara suhte lõppemist. Hageja hüvitise nõude osas märkis maakohus,

et hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tehingud ei ole tehtud perekonna

huvides.

17. Maakohtu hinnangul kuulus 12.01.2021 seisuga ühisvara koosseisu kostja arvelduskontol

olev raha, hageja arvelduskontodel olev raha, hageja investeerimiskontol olevad Q AG aktsiad

2-20-1565

väärtusega 100 eurot, sõiduauto Nissan Qashqai registreerimismärgiga XXXXXX ja Renault

CLIO 1,1 liisinglepingust nr 01297867L tulenevad õigused ja kohustused.

18. Pooled ei vaielnud selle üle, et sõiduauto Nissan Qashqai soetati abielu ajal ja selle

turuväärtuseks on 8000 eurot ega ka selle üle, et abielu ajal sõlmiti sõiduauto Renault Clio

kasutamiseks liisingleping, millest tulenev kohustus ehk liisingu jääk on abielu lahutamise

seisuga 1836,95 eurot, liisinglepingu väärtus 7687,73 eurot. Maakohtu hinnangul oli kõige

mõistlikum jagada sõiduautod selliselt, et hageja saab Nissan Qashqai ainuomanikuks ja

kostjale jäävad liisinglepingust tulenevad õigused ja kohustused ning hagejal tuleb kostjale

hüvitada enamsaadud ühisvara arvelt 312,27 eurot.

19. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja nimel avati abielu ajal investeerimiskonto ja abielu

lahutamise seisuga on investeerimiskontol Q AG aktsiad väärtusega 100 eurot. Kohtu

hinnangul oli mõistlik jagada aktsiate rahaline väärtus, aktsiad jäävad hageja ainuomandisse

ning hagejal tuleb kostjale hüvitada 50 eurot enamsaadud ühisvara arvelt.

20. Pooled ei vaielnud ka selle üle, et abielu kestel omandatud raha, mis on poolte

arvelduskontodel, on poolte ühisvara. Vaidlus on selles, millise ajahetke seisuga ühisvara

koosseisu tuleb arvestada. Poolte väitel ei pidanud nad ühist majapidamist alates 29.12.2019,

kuid ühisvaraline õigussuhe lõppes alles abielu lahutamisega. Kohtule 17.05.2021 esitatud

hageja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et talle on laekunud elatis ja peretoetused, mis ei ole

poolte ühisvara. Hageja arvelduskontol YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY oli abielu

lõppemise seisuga 4169,93 eurot, millest peretoetus on 480 (4*120) eurot ja elatis 2336 (4*584)

eurot, seega ühisvarana on käsitatav 1353,93 eurot. Hageja arvelduskontol nr

CCCCCCCCCCCCCCCCC oli abielu lõppemise aja seisuga 1156 eurot, mis kõik on lastele

tasutud elatis ega ole seega käsitatav ühisvarana. Kostja 17.05.2021 esitatud arvelduskonto nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõttest nähtub, et sellel oli abielu lõppemise aja seisuga

1747,49 eurot, mis on kõik käsitatav ühisvarana.

21. Maakohus asus seisukohale, et arvelduskontodel olev raha tuli jagada abielu lõppemise

seisuga, s.o 12.01.2021. Pooltel oli ühisvara 3101,42 eurot, millest kummalegi tuleb jätta

1550,71 eurot. Kuna kostjal oli raha arvelduskontol rohkem, tuleb kostjal tasuda hagejale

enamsaadud ühisvara arvelt 196,78 (1550,71-1353,93) eurot. Hageja peab kostjale tasuma

enamsaadud ühisvara arvelt 312,27 eurot ning 50 eurot ja kostja peab hagejale hüvitama 196,78

eurot. Poolte hüvitamiskohustused tuleb tasaarvestada ja hageja peab kostjale tasuma 165,49

eurot.

Apellatsioonkaebus

22. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus jättis rahuldamata hageja nõude ühisvara vähenemise hüvitamiseks (otsuse

resolutsiooni p 3 osaliselt) ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 165,49 eurot (otsuse

resolutsiooni p 5), ning teha uue otsuse, millega rahuldada hageja nõue ühisvara vähememise

hüvitamiseks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 18 492,64 eurot. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

23. Maakohus rikkus selgitamiskohustust (TsMS § 351 lg-d 1 ja 2), kui ei selgitanud pooltele,

millisel viisil nad peavad tõendama asjaolusid, millistele nad oma dokumentides tuginevad.

Maakohus ei selgitanud hagejale, kuidas ta saab tõendada negatiivseid asjaolusid, et kostja

tehingud ei ole tehtud perekonna huvides. Hageja hinnangul on sedalaadi tõendite hankimine

võimatu. Maakohtu põhjendused tuginevad valesti tuvastatud asjaoludel.

2-20-1565

24. Maakohus rikkus otsuse põhjendamiskohustust (TsMS § 438 lg 1) osas, milles kohus jättis

rahuldamata hageja nõude vara vähenemise hüvitise 35 800 euro väljamõistmiseks. Hageja

rõhutab veelkord, et 29.11.2019 seisuga oli kostja kontol 43 939,15 eurot, kuid 29.11.2019–

02.12.2019 tegi kostja ülekandeid ja sularahaväljavõtteid enda huvides ühisvara arvelt, mistõttu

oli 02.12.2019 seisuga kostja kontol vaid 7924,81 eurot.

25. Abikaasade ühisvaras olevad asjad ja õigused jagatakse PKS § 37 lg 3 (koosmõjus AÕS

§ 70 lg-tega 6 ja 7) järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole

kokku lepitud teisiti. Vastavalt PKS § 34 lg 1 kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa

kasutab ühisvara oma lahusvara huvides peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama. Hüvitis

arvatakse ühisvara hulka. PKS § 34 lg 3 sätestab, et kui ühisvara väheneb abikaasa süülise

käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab

abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka.

26. Hageja arvates tuleb jagatava ühisvara hulka arvata nii kostja arvelduskontol olev 1182,27

eurot kui ka ühisvara vähenemise hüvitis 35 800 eurot. Hageja ei teadnud kostja pangatehingute

sooritamisest. Maakohtu väide, et kostja ja tema sugulaste vahel oli tavapärane teha ülekandeid

eesmärgiga toetada perekonda rahaliselt, on väär. Kostja tegevustes esineb pahatahtlus, kuna ta

teadlikult varjas pere vara koosseisu. Hageja eeldab, et pangaülekanded ja sularahaväljavõtted

olid tehtud eesmärgiga vähendada poolte ühisvara koosseisu enne abielu lahutust. Hagejale ei

ole teada, kuidas kulutati poolte ühisvara hulka kuuluv 35 800 eurot, s.t kostja kasutas raha

lähtudes vaid enda huvidest. Kostja selgitas, et 35 800 eurot oli kingitus emale, kuid hageja

leiab, et paar kuud enne abielulahutuse avalduse esitamist seda liiki kingituste tegemine kostja

emale ei saa olla põhjendatud pere huvidega.

27. Poolte faktiline kooselu lõppes pöördumatult 29.12.2019, kuid kooselu kestel 29.11.2019–

02.12.2019 kasutas kostja ära pooltele kuuluva ühise raha 35 800 eurot, mistõttu abikaasade

vara koosseis vähenes oluliselt. Kuna raha ei kasutatud lähtudes pere huvidest ja nimetatud

tehingud sooritati hageja nõusolekuta, peab kostja kasutatud vara väärtuse hüvitama. Seega on

hagejal õigus ühisvara jagamise tulemusena nõuda kostjalt ühisvara vähenemise eest 18 492,64

eurot ((35 800+1185,27)/2). Tasaarvestuse tulemusel väheneb summa hagejalt väljamõistetud

165,49 euro võrra. Kostja peab hagejale hüvitama ühisvara vähenemise eest 18 327,15 eurot

(18 492,64–165,59).

Vastustaja seisukoht

28. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

29. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada

hagejalt kostja kasuks hüvitise väljamõistmise osas ja ringkonnakohtu otsusega tuleb

enamsaadud ühisvara arvel välja mõista kostjalt hüvitis hageja kasuks. TsMS § 654 lg 22 järgi

esitatakse ringkonnakohtu otsuses kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus.

30. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas,

milles maakohus jättis kostja poolt perioodil 29.11.2019 – 02.12.2019 arvelduskontolt tehtud

ülekanded ja väljavõetud sularaha kokku 35 800 eurot ning kostja arvelduskontol olnud

1182,27 eurot ühisvara suuruse kindlaksmääramisel arvestamata ja mõistis hagejalt kostja

2-20-1565

kasuks välja hüvitise. Apellatsioonkaebuse kohaselt tuleb hüvitis välja mõista kostjalt hageja

kasuks. Ülejäänud osas ei ole pooled maakohtu otsust vaidlustanud. Ringkonnakohus märgib,

et kostja on vastuses apellatsioonkaebusele palunud rahuldada kostja nõue hageja vastu 3121,80

euro saamiseks, kuid kuna kostja ei ole apellatsioon- ega vastuapellatsioonkaebust maakohtu

otsuse peale esitanud, siis tuleb kostja vastuses toodu jätta tähelepanuta. Maakohtu otsuse saab

vaidlustada vaid apellatsioon- või vastuapellatsioonkaebuses (TsMS § 630 lg 1 ja TsMS § 635

lg 1).

31. Kostja esitas 27.07.2022 menetlusdokumendiga tõendid. Ringkonnakohus leiab, et esitatud

tõendid tuleb jätta vastu võtmata, kuna kõik tõendid on varem esitatud maakohtule ja asuvad

tsiviilasja toimikus. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis neid kostjale ei tagastata.

32. Pooled ei vaielnud, et kostja võttis abielu ajal perioodil 29.11.2019 – 02.12.2019 oma

arvelduskontolt välja 12 800 eurot ja kandis oma emale Q-le kolme maksega kokku 23 000

eurot, kirjutades maksete selgituseks „pereraha“. Samuti ei vaielnud pooled selles, et

abielulised suhted, sh ka majanduslikud, lõppesid 29.12.2019. Vaidlus oli selle üle, kas kostja

poolt perioodil 29.11.2019 – 02.12.2019 tehtud rahakulutus oli pere huvides ja/või hageja

nõusolekul toimunud.

33. PKS § 34 lg 1 järgi kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma

lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama ja lg 2 kohaselt, kui ühisvara

väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa

tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama ning hüvitis arvatakse nii lg-s 1 kui

ka lg-s 2 sätestatud eelduste täitmisel ühisvara hulka. Seega tuleb ühisvara suurendada hüvitise

võrra juhul, kui kohus tuvastab, et üks abikaasadest on kasutanud ühisvara oma lahusvara

huvides või on ühisvara vähendanud süüliselt või teinud tehingu abikaasa tahteavalduseta.

PKS § 29 lg 1 kohaselt, kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid

teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks

abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise

abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda

ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Abikaasa süülist tegevust ühisvara

vähenemisel PKS § 34 lg 3 järgi peab tõendama hüvitamise kohustusele tuginev pool

(Riigikohtu 27.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑108‑16, p 23).

34. Hageja on esile toonud, et kostja on sularaha välja võtnud ja oma emale ülekanded teinud

lühikese ajavahemiku jooksul enne abielu lahutamist, hageja ei olnud neist maksetest teadlik ja

alates augustist 2019 kuni kooselu lõppemiseni ei olnud pere huvides sooritatud ühtegi ostu,

mille väärtus oleks enam kui 100 eurot. Hageja väidetel on kostja hagejale rõhutanud, et tema

arvelduskontol olevad vahendid on tema ainuomand ja hagejal lastega ei ole sellega mingit

seost. Hagejale ei ole teada, milleks raha kulutati (I kd, tl 93). Kostja väitis, et ta on teinud

perele vajalikke kulutusi, täpsustamata, mis need on, ning hageja oli neist teadlik (II kd, tl 23

pöördel).

35. Maakohus leidis vaidlustatud otsuses, et hageja ei ole tõendanud kostja arvelduskontolt

väljavõetud raha ja tehtud ülekannete osas, et need ei ole tehtud perekonna hüvanguks.

Apellatsioonkaebuses väitis hageja, et maakohus ei ole selgitanud pooltele tõendamiskoormist

ega seda, et hageja peaks tõendama, et raha ei olnud kulutatud perekonna vajaduste katteks.

Maakohus on 16.11.2020 kirjas selgitanud, et pooled peavad suutma selgitada, kas kostja emale

2-20-1565

tehtud ülekanded on tehtud abikaasa nõusolekul või pere hüvanguks (II kd, tl 1-2), samas seda,

milline on tõendamiskoormus, ei ole kohus selgitanud.

36. Kuigi TsMS § 230 lg 1 järgi PKS § 34 lg-te 1 ja 3 kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid

peab üldreeglina tõendama hüvitamise kohustusele tuginev pool, leiab ringkonnakohus, et

hageja on kohtu ette toonud asjaolud, millest võiks järeldada, et kostja on arveldusarvelt tehtud

tavapäratult suures summas ülekannete ja sularaha väljavõtmisega vähendanud ühisvara. Seda,

et hageja ei olnud kostja arveldusarvel toimunud tehingutest ja sularaha väljavõtmisest täpselt

teadlik, kinnitab kaudselt ka see, et alles kohtumenetluse käigus said vastavad asjaolud hagejale

teatavaks. Ringkonnakohus leiab, et hagejal ei ole tema poolt esile toodud asjaoludest nähtuvalt

teavet selle kohta, millisel otstarbel on kostja vahetult enne abielusuhte lõppemist lühikese

perioodi jooksul oma arvelduskontolt raha välja võtnud ja mis võis olla raha ülekandmise

eesmärk. See, et hageja kostja poolt raha väljavõtmisest ja ülekannete tegemisest teadlik ei

olnud ega nõusolekut ei andnud, on negatiivne asjaolu, mida hageja ei saa tõendada. Eeltoodu

tõttu on hagejal keerukas või võimatu tõendada PKS § 34 lg-te 1 ja 3 kohaldamise aluseks

olevaid asjaolusid. Samas on kostjal võimalik tõendada, et raha kasutati perekonna huvides ja

selleks oli hageja nõusolek. Riigikohus on jaatanud sellistes olukordades tõendamiskoormuse

ümberpööramist lähtuvalt hea usu põhimõttest. Maakohus ei ole pooltele tõendamiskoormust

selgitanud. Ringkonnakohus on selle minetuse kõrvaldanud 14.07.2022 kirjaga, selgitades

tõendamiskoormust ja andes võimaluse esitada asjaolusid ja tõendeid.

37. 21.07.2022 ringkonnakohtule esitatud vastuses tõi kostja esile, et tema on aastaid peret ülal

pidanud, kuna hageja ei töötanud, ja hageja on kasutanud kostja antud raha ka oma isiklike

vajaduste rahuldamiseks. Samuti on kostja teinud ka pärast abielusuhete lõppemist hageja

huvides kulutusi. Hageja oli teadlik raha liikumisest kostja arvelduskontol, kuna 23.03.2020

menetlusdokumendis toob hageja esile, et kostja on oma arvelduskontol olevat raha kulutanud

ilma hageja nõusolekuta. Samuti tuleneb see, et hageja teadis rahakasutusest hageja poolt

kostjale 23.12.2019 saadetud sõnumist. Emale tehtud ülekannete kohta väidab kostja, et

tegemist oli vanematele laenu tagastamisega. Sularaha väljavõtmise osas selgitab kostja, et

tegemist oli tema lahusvaraks oleva korteri üürirahaga, mis on tema lahusvara.

38. Hageja väitis 27.07.2022 menetlusdokumendis, et kostja poolt esile toodu selle kohta, et ta

on pere vajadusteks teinud abielu ajal ja pärast lahutust kulutusi, ei ole asjakohane. Tõendeid

arvelduskontolt tehtud ülekannete ja väljavõetud sularaha perekonna huvides kasutamise kohta

ei ole kostja enne kohtumenetlust esitanud. Samuti ei ole tõendatud, et hageja on raha

kasutamiseks andnud nõusoleku.

39. Ringkonnakohus leiab, et kostja esitatud väited jäävad paljasõnalisteks. Esiteks ei ole ta

esile toonud täpseid asjaolusid, mis tema väidete aluseks võiks olla, ja teiseks ei ole esitatud ka

ühtegi tõendit. 21.07.2022 esitatud väited on vastuolus kostja maakohtus esitatud väidetega. Nii

on kostja maakohtu menetluses väitnud, et tema arvelduskontol olnud raha oli poolte ühisvara

(I kd-d, 43, 76, 106).

40. Vaidlust ei ole, et kostja on 29.11.2019, 30.11.2019 ja 01.12.2019 oma emale Q-le üle

kandnud kokku 23 000 eurot. Kostja 21.07.2022 väidete kohaselt oli tegemist vanematele laenu

tagastamisega. Kostja ei ole maa- ega ringkonnakohtu menetluses esile toonud, millal, millisel

otstarbel ja millises summas on vanemad (ema) laenu andnud ja millal tuli see tagastada.

2-20-1565

Eeltoodu tõttu on kostja väide 23 000 euro ulatuses emale laenu tagastamise kohta asjaoludega

seostamata ja tõendamata.

41. Vaidlust ei olnud, et kostja on oma Swedbank AS-i arvelduskontolt perioodil 29.11.2019 –

02.12.2019 sularahas välja võtnud 12 800 eurot. 21.07.2022 selgitas kostja, et tal oli õigus

kasutada talle lahusvarana kuuluva korteri XXX üürileandmisest saadavat raha. Ka eeltoodud

väide on vastuolus kostja poolt varem esitatud väidetega. Kostja on maakohtu menetluses

väitnud, et üüriraha on laekunud hageja arvele ja kostja on käsitanud seda kui vara, mis tuleks

ühisvara hulgast välja arvata (I kd, tl 43, 76, 106). Selles, et üür laekus hageja arvelduskontole,

ei olnud poolte vahel maakohtu menetluses vaidlust. Maakohus tuvastas otsuses, et üüri

laekumine hageja kontole ja selle kulutamine perekonna huvides toimus poolte kokkuleppel.

Asjaolu, et üür oleks laekunud kostja kontole, ei ole kostja maakohtu menetluses esitanud ja

see on vastuolus kostja eelnevate väidetega ning üüri laekumise kohta esitatud tõenditega.

Seega ei ole kostja tõendanud, et arvelduskontolt sularahas väljavõetud 12 800 eurot oli tema

lahusvara. Seda, et raha oleks kulutatud perekonna huvides hageja nõusolekul, ei tõenda hageja

23.12.2019 viberi keskkonnas saadetud kiri (I kd, tl 117). 23.12.2019 kirjas palub hageja kostjat

selgitada, milleks on raha kulutatud. Lisaks, kui ka hageja 23.12.2019 kostja pangakontol

toimunud ülekannetest ja sularaha väljavõtmisest teadis, ei tähenda see, et ta oli kostja poolt

raha kasutamisega nõus. 23.03.2020 menetlusdokumendis on hageja rõhutanud, et kostjal

puudus hageja nõusolek.

42. Arvestades, et ülekanded olid tehtud ja sularaha välja võetud vahetult enne poolte

abielusuhete lõppemist 2019. aasta lõpus ja kostja pole tõendanud, et ülekanded oleksid tehtud

ja sularaha kulutatud perekonna huvides võetud kohustuse täitmiseks või hageja nõusolekul või

et tegemist oli kostja lahusvaraga, leiab ringkonnakohus, et poolte ühisvara on vähenenud kostja

süülise käitumise tõttu ja kostja peab vara vähenemise hüvitama. Poolte suhted olid 2019 lõpuks

pingelised, mis nähtub hageja 23.12.2019 sõnumist, milles hageja avaldab, et ta jääb abielu

lahutamisele kindlaks ja ainult teatud tingimustel on võimalik abielu jätkata. Ringkonnakohus

järeldab sellest, et kontolt raha väljavõtmise ja emale ülekannete tegemise ajal oli kostja teadlik

hageja soovist abielu lahutada ja ka ühisvara jagada, mistõttu on kostja tegutsenud ülekandeid

tehes ja raha välja võttes sooviga ühisvara vähendada, s.t süüliselt. Seega tuleb ühisvara hulka

arvata 35 800 eurot ja ühisvara jagamisel tuleb kostjal hagejale hüvitada pool sellest, s.o 17 900

eurot, millest tuleb lahutada maakohtu poolt hagejalt kostja kasuks väljamõistetud 165,49 eurot,

ja väljamõistmisele kuulub 17 734,51 eurot.

43. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata osas, milles hageja palus ühisvara hulka

lugeda ka kostja Swedbank AS-i kontol olnud 1185,27 eurot. Hageja ei ole kaebuses

põhjendanud, miks nimetatud summa peaks olema arvatud ühisvara hulka. Selline summa oli

kostja kontol seisuga 28.12.2019 (II kd, tl 80), kuid maakohus jagas ühisvara abielu lahutamise

seisuga (PKS § 35 p 3), kui kostja kontol oli 1747,49 eurot (II kd, tl 161). Ringkonnakohus

leiab, et puudub alus arvata ühisvara hulka kostja kontol 28.12.2019 olnud raha.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

44. Maakohus on õigesti menetluskulud jätnud TsMS § 164 lg 1 järgi poolte enda kanda, kuna

tegemist on hagilise perekonnaasjaga ja nii hagi kui ka vastuhagi rahuldati osaliselt. Asjaolusid,

mis annaksid aluse TsMS § 164 lg 2 kohaldamiseks, kohtu ette toodud ei ole. Kolleegium jätab

ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 164 lg 1 järgi poolte enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)