1-10-3576/11 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-10-3576 Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.novembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-10-3576 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Prokuröri abi Kristiina Erte Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 23.11.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

S.Z, isikukood: xxx, kannab karistust xxx Kaitsja Vandeadvokaat leanika Tamm

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta S.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista S.Z-ilt kriminaalmenetluse kulud: 650 (kuussada viiskümmend) krooni kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

S.Z tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 09.09.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

2(4) S.Z tunnistati viimati süüdi 11.05.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 121 järgi ning karistati 2 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise, s.o 03.10.2008 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 8 kuu vangistuse võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. Karistusaja algus 11.03.2010 ja lõpp 11.01.2011.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 11.09.2010.

Kinnipidamisasutusest S.Z-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat

vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Resotsialiseeriva iseloomuga tegevused vangistuse ajal puuduvad. Vabanemisel asub elama vanemate juurde aadressile xxx xxx. Isikul on

8 klassi haridust. Kinnipeetav on 6 aastat tegelenud muusikaga-mängis ansamblis kitarri. Eriala

puudub. Isik on 80% töövõimetuspensionär. Igakuine pension oli xxx krooni, lisa teenis

ehitustöödel. Suurema osa sissetulekust kulutas alkoholi ostmiseks. Vabaduses kindel töökoht puudub. Tema tutvusringkonda kuuluvad boheemlasliku käitumisega (kunstnikud, muusikud)

ning kriminaalkorras karistatud isikud. Alkoholi hakkas tarvitama 13-aastaselt. 15-aastaselt

muutus alkoholi tarvitamine süstemaatiliseks. Isik on kuriteod sooritanud alkoholijoobes.

Vaatamata sellele, et kinnipeetav on käinud ravil ja alkoholitarvitamisse pause teinud, ei ole ta veel valmis alkoholist täiesti loobuma. Alkoholijoobes on vägivaldne teiste ja ka enda vastu. Isik

on 4 korral proovinud ka kanepit, kuid sõltuvust eitab. Isik on olnud kodu- ja koolivägivalla

ohver. 2003 aastal diagnoositi tal Aspergeri sündroom, mistõttu vajab erikohtlemist. Isikul on

esinenud depressiooni ja suitsiidimõtteid, teinud enesetapukatseid. Isik on korduvalt kasutanud

vägivalda oma lähedaste suhtes. Seoses alkoholi kuritarvitamisega, majandusliku

toimetulekuoskuse puudumisega ning madala haridustasemega, on risk uute kuritegude toimepanemiseks suur. Vangla toetab kinnipeetava S.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamist. Arvesse on võetud, et kinnipeetava karistusaja lõpp on 11.01.2011. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamine tagaks järelvalvet isiku tegemiste ja käitumise üle.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ei nõustu kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kinnipeetav on korduvalt karistatud ja kuritegu mille eest ta kannab karistust oli sooritatud katseajal. Kriminaalhooldaja hinnangul on risk uue kuriteo

toimepanemiseks suhteliselt kõrge. Kriminaalhooldaja leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk

seisneb füüsilise vägivalla kasutamises. Samas ohu ilmnemise tõenäosust suurendab alkoholi liigtarbimine. Vaatamata sellele, et peale vabanemist on kinnipeetaval olemas kindel elukoht ja toetav võrgustik, kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et vabastada S.Z-i ennetähtaegselt ei

ole otstarbekas. Samas puudub kriminaalhooldajal veendumus, et ta ei alusta uuesti alkoholi

kuritarvitamist. Kuna vangistuse aluseks olev süütegu oli kinnipeetava poolt toimepandud

katseajal, on kriminaalhooldaja arvamusel, et kinnipeetava varasem registreerimiskohustuse täitmine ja toetava lähivõrgustiku olemasolu ei olnud piisav, et isik ei paneks toime uut kuritegu.

S.Z taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Elukoht ja vanemate toetus on olemas.

Kaitsja toetab oma kaitsealust. Isikul on tugev soov elada edaspidi seadusekuulekalt. Elukoht on garanteeritud.

Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Uue samalaadse kaheepisoodilise kuriteo pani toime katseajal. Varasem osalone 4-kuuline vangistus ei andnud positiivset tulemust

kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks. Ei ole usutav, et kriminaalhooldus saab olla nüüd efektiivne.

Kohtu põhjendused

3(4)

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja

arvamused, leiab, et S.Z tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik S.Z-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on kokku 2 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab samuti teist

korda. Isikut on varem Harju Maakohtu 03.10.2008 kohtuotsusega karistatud kehalise väärkohtlemise ja väärkohtlemise eest 1-aastase vangistusega, millest kuulus kohesele kandmisele 4 kuud vangistust ülejäänud osa 8 kuud vangistust katseajaga 2 aastat. Harju Maakohtu 17.03.2010

määrusega pöörati Harju Maakohtu 03.10.2008 kohtuotsusega ärakandmata karistus 8 kuud täitmisele. Nimetatud kohtumäärusest (lk 11-13) on näha, et S.Z rikkus kohustust-alluda alkoholismiravile. Isik kuritarvitab alkoholi ja alkoholijoobes on vägivaldne ja ühiskonnale ohtlik. Samuti tema suhtes on alustatud 2 uut kriminaalasja. S.Z kannab käesoleval ajal karistust kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud katseaja jooksul. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-7) on näha, et S.Z on 6 korral väärteokorras karistatud, nendest 5 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused S.Z-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistuse ajal kinnipeetaval resotsialiseeriva iseloomuga tegevused puuduvad.

Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses

viibimine avaldab S.Z-ile enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus.

Isiku sõnul on tal kehtiv isikuttõendav dokument isikutunnistuse kehtivusega 18.03.2014.

Vabanedes on S.Z kindel elukoht vanemate juures aadressil xxx. Antud aadressil elavad

kinnipeetava vanemad ja vanaema. Tegemist o 4-toalise kõigi mugavustega erakorteriga, mis kuulub kinnipeetava vanaemale. Vabanemisel puudub S.Z kindel töökoht. Isikul puudub põhiharidus (8 klassi) ja eriala ning töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab kuritegude toimepanemise riski.

S.Z on töövõimetuspensionär (80%). Tema sissetulekuks saab arvatavasti olema töövõimetuspension. Kinnipeetava vanemad on esialgu lubanud poega materiaalselt toetada.

Arvestades S.Z-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ( elukoht ning

lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Isikul oli ka kuriteo toimepanemise ajal elukoht ja perekonna tugi, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt kõigepealt võetakse arvesse isiku poolt toime pandud kuritegu ja siis süüdimõistetu isikut ja tema võimalusi vabaduses. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud

kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue

4(4)

samalaadse kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta S.Z-ile piisavalt mõju.

Süüdimõistetu on vägivaldse kalduvusega, mille tõttu on nii lähedaste kui ka kõrvaliste isikute

tervis ohustatud. Samas alkoholi tarvitamine võib omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Süüdimõistetu ei ole läbinud ühtegi resotsialiseerivat sotsiaalprogrammi.

S.Z-i puhul peab kohus eriti tähtsaks sõltlastele mõeldud rehabilitatsiooni programmi läbimist ja sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening osalemist vangistuse ajal.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu S.Z-i temale Harju Maakohtu 11.05.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 07.12.2010

№oremreferent

Liivi Õun