Legislator Case Law & Legislation
1-10-2533/16 AI generated

1-10-2533/16 · 1-10-2533/16 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

Case Number 1-10-2533/16
Court / Authority
Decision Date
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Summary

AI generated

1(4) Toimik nr 1-10-2533 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.novembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-10-2533 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Prokuröri abi Kristiina Erte Kaitsja Lepinguline kaitsja Gennadi Müürsepp Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vjatšeslav Rjabkovi ti...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 1-10-2533/16

1(4) Toimik nr 1-10-2533

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.novembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-10-2533 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Prokuröri abi Kristiina Erte Kaitsja Lepinguline kaitsja Gennadi Müürsepp Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Vjatšeslav Rjabkovi tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 23.11.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

Vjatšeslav Rjabkov, isikukood: 36504200312, kannab karistust Viru Vanglas.

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta Vjatšeslav Rjabkov talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 08.09.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vjatšeslav Rjabkovi elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Vjatšeslav Rjabkov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 09.03.2010 kohtuotsusega KarS § 331 ja § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus, s.o 3 aastat vangistust kaetuks 18.02.2009

Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud raskema karistusega, s.o 7 aastase vangistusega. Mõistes liitkaristuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 arvati eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 kuud 18 päeva karistusaja hulka. Ärakandmata karistus 6 aastat 9 kuud 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 24.05.2007 ja lõpp 08.03.2014.

2(4)

Vjatšeslav Rjabkov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 99).

Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 08.09.2010.

Kinnipidamisasutusest süüdimõistetu kohta koostatud iseloomustusest nähtub et süüdimõistetut ,

on vangistuse ajal 4 korral distsiplinaakorras karistatud. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. V.Rjabkov töötab alates 18.11.2009 AS Eesti Vanglatööstuses pesumajas. Vabanedes

asub elama aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust koos abikaasa ja tütrega. Isikul on keskeriharidus, eriala tehnik.elektromehaanik. Viru Vanglas on omandanud riigikeele algtaseme,

hetkel osaleb edasijõudnute kursusel ning on suutelina eesti keeles suhtlema. Kinnipeetaval on

tööstaaži 17-18 aastat, on töötanud autojuhina, tehnik-elektromehaanikuna, ehitajana. Enne vangistust töötas ametlikult ehitusfirmas xxx ning võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on võimalus tööle saada ühte Tallinna ehitusfirmasse (garantiikiri puudub). Toimepandud kuritegu on

sooritatud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isikul on tasumata nõudeid summas 198 383,46

krooni. V.Rjabkovi probleemkäitumine seisneb hasartmängurluses, 2000-2003.a. külastas

kasiinosid. V.Rjabkovi on kuuel korral kriminaalkorras karistatud, kinnipidamisasutuses viibib

kolmandat korda. Käesolev karistus on mõistetud narkootilise aine suures koguses korduva

ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise eest. Viru Vangla toetab Vjatšeslav Rjabkovi elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Vjatšeslav Rjabkovi

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kuigi kinnipeetaval on olemas vabaduses

tingimused, mis toetavad seaduskuulekat elu, leiab kriminaalhooldaja, et Vjatšeslav Rjabkovi puhul on risk uuteks kuritegudeks olemas. Kriminaalhooldaja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset

vabastamist KarS § 76 lg 4´1 alusel, kohaldades talle KarS § 75 lg 2 p 9 kohustust, alluda

elektroonilisele valvele, sest elektroonilisele järelvalvele allumine nõuab erilist kinnipidamist distsipliinist ja arvestades kinnipeetava eluviisi vabaduses ja narkootikumide tarvitamist, puudub kriminaalhooldajal veendumus koostööks.

Vjatšeslav Rjabkov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalvega.

Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Elektroonilise valvega vabastamine on karmim

vabastamise viis, millal isikule määratakse tugevdatud järelevalve. Ta on varem mitu korda

karistatud narkokuriteo toimepanemise eest, muuhulgas korduvalt narkokuriteo toimepanemise eest vanglas viibimise ajal. Varem on isik 0lnud ennetähtaegsel vabastatud kahel korral. Ta paneb narkokuriteod toime jätkuvalt.

Kaitsja avaldas arvamuse, et alused ennetähtaegse vabastamiseks on olemas. Isikul on elukoht ja

perekonna toetus. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Tallle on garanteeritud reaalne töökoht.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Vjatšeslav Rjabkov tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

3(4)

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on kuus korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste, isikuvastaste ja üldohtlike kuritegude toimepanemise eest ja kolmel viimasel korral narkootikumidega seotud kuritegude eest. Isikut on varem 2 korral

ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatud.Käesoleval ajal kannab karistust kinnipeetava poolt narkootilise aine omandamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise ja suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise eest.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-10) on näha, et Vjatšeslav Rjabkovi on 14 korral väärteokorras karistatud Liiklusseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Vjatšeslav Rjabkovi puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 4 korral distsiplinaarkorras karistatud, nendest 3 korral on karistuse liigiks määratud kartser. Kinnipeetavat on karistatud tööst keeldumise eest, keelatud esemete omamise eest, loenduseks mitterivistumise eest ja loenduse ajal mittepüstitõusmise eest. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole Vjatšeslav Rjabkov oma käitumist ega

mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist

kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et isik vangistuse ajal töötab AS Eesti Vanglatööstuses pesumajas. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole.

Süüdimõistetul on kehtiv isikuttõendav dokument

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx, kus ta omab sissekirjutust. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud ja vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele ning kinnipeetava abikaasa Marina Kozõreva ja tütar Valerija Rjabkova on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 8,9). Süüdimõistetule on garanteeritud töökoht autojuhi-ekspediitorina toitlustamise valdkonnas, mille kohta on esutatud garantiikiri.

Arvestades Vjatšeslav Rjabkovi poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (kolm

viimast esimese astme narkokuritegu), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja

vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et Vjatšeslav Rjabkovi tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Süüdimõistetu on olnud

varem määratud kriminaalhooldusele ennetähtaegsel vabastamisel. Katseaeg oli läbitud edukalt, kuid hiljem jätkas süüdimõistetu uute narkokuritegude toimepanemisega. Seega kriminaalhooldus ei osuta Vjatšeslav Rjabkovile piisavalt mõju. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli alla ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Karistusaja lõpuni on veel 3 aastat 3 kuud 15 päeva, mis on piisavalt pikk aeg. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime

uue kuriteo. Vjatšeslav Rjabkovi puhul suured rahalised nõuded 198 383,46 krooni võivad suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks

tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli

süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht ja töökoht, kuid see ei takistanud Vjatšeslav Rjabkovil uut kuritegu toime panna.

Süüdimõistetu ei ole läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi. Vjatšeslav Rjabkovi puhul peab kohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening osalemist vangistuse ajal.

4(4)

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu temale

Tartu Maakohtu 04.08.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu