1-10-1439/27 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-10-1439

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

23. november 2010. a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-10-1439 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Sten Lind ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Tõlk Irina Leetberg Kohtuistungi toimumise aeg

10. november 2010. a, avalik kohtuistung Kriminaalasi

G.L-i ja H.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 6,7,9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 17. augusti 2010. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Ringkonnaprokurör Kati Maitse-Pärkna, G.L-i kaitsja Owe Ladva ja H.D kaitsja Eva Rivis Prokurör Kati Maitse-Pärkna Süüdistatav G.L

XXX elukoht XXXXXXX XXXXXXX XX-X, ei tööta, varem karistatud 12.10.2007 Harju Maakohtu poolt KarS

§ 199 lg 2 p 4,6,7,8, § 120 järgi 3 aasta 2 kuu vangistusega.

KarS § 74 alusel määrati koheselt ärakandmisele 1 aasta

vangistust, ülejäänud 2 aastat 2 kuud jäeti tingimisi täitmisele pööramata 2 aastase katseajaga, kinni peetud 17.08.2009. a

H.D

XXX elukoht XXXXXXX XXXXX XX-XX, A. AG.L

, varem 6 korda kohtu poolt karistatud, viimati 12.10.2007. a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,6,7,8

järgi 3 aasta 4 kuu 29 päeva vangistusega. Harju Maakohtu 04.09.2008. a määruse alusel vabastatud tingimisi enne tähtaega

16.09.2008. a katseajaga kuni 07.03.2010. a, karistuse ärakandmata osa 1 aasta 5 kuud 21 päeva. Kaitsja Vandeadvokaat Eva Rivis ja advokaat Owe Ladva

2(7) RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 17. augusti 2010. a otsus G.L-ilt arestitud vara, so

kinnistu nr 11900601 (437/26877 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise

osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr X asukohaga XXXXXXX XXXXXXX XX XX) kuni kohtukulude tasumiseni aresti alla jätmise osas ja teha uus otsus, millega

vabastada arestitud kinnistu nr 11900601 (437/26877 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr X asukohaga XXXXXXX XXXXXXX XX XX) kohtuotsuse jõustumisel aresti alt.

Täiendada kohtuotsuse resolutiivosa, mille kohaselt mõista G.L ja H.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 6 järgi õigeks.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

G.L-i kaitsja apellatsioon rahuldada, prokuröri ja H.D kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata.

Edasikaebe kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 23. novembril 2010. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 17. augusti 2010. a otsusega üldmenetluses tunnistati H.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi 10.07.2009 kell 02.58 episoodis õigeks. H.D tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12. oktoobri 2007. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandamata osa, so 1 aasta 5 kuu 21 päeva võrra ja lõplikuks karistuseks

mõisteti 1 aasta 11 kuud 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus karistuse kandmisele asumise päeva.

B. OÜ tsiviilhagi summas 284 989.30 krooni rahuldas kohus osaliselt ja mõistis H.D-lt tema kasuks välja tsiviilhagi 34441 krooni.

G.L tunnistati sama otsusega süüdistuses KarS § 199 lg 2p 6,7,9 järgi 27.05.2009- 02.06.2009, 09.07.2009-10.07.2009, 28.07.2009-29.07.2009 episoodides õigeks.

G.L tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,4 - § 25 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12. oktoobri 2007. a

otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 aasta 2 kuu võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti G.L-ile 3 aastat 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 17. august 2009. a.

Arestitud G.L-i vara, so kinnistu nr 11900601 (437/26877 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter

nr X asukohaga XXXXXXX XXXXXXX XX XX) jättis kohus aresti alla kuni kohtukulude tasumiseni.

3(7)

2. G.L ja H.D olid antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 6,7,9 järgi

selles, et nad varem vargusi toime pannud isikutena panid isikute grupiga toime vargusi suures ulatuses alljärgnevalt:

H.D ajavahemikul 05.05.2009 kuni 06.05.2009 ühiselt ja kooskõlastatult koos kohtueelse

menetluse käigus kindlakstegemata isikuga, püüdis varastada Tallinnas Energia tänavale pargitud sõiduautot BMW X5. Ta ei saanud kuritegu temast mitteolenevatel põhjustel lõpuni viia, kuna tal ei õnnestunud sõiduautot käivitada.

H.D ajavahemikul 18.05.2009 kuni 19.05.2009 ühiselt ja kooskõlastatult koos kohtueelse

menetluse käigus kindlakstegemata isikuga, püüdis varastada Tallinnas Rajapere tänavale pargitud sõiduautot BMW X5. Ta ei saanud antud kuritegu temast mitteolenevatel põhjustel lõpuni viia, kuna tal ei õnnestunud sõiduautot käivitada.

G.L ja H.D ajavahemikul 27.05.2009 kuni 02.06.2009 varastasid Tallinnas

XXXXXX XXX XX juurde pargitud sõiduauto BMW 318i väärtusega 110 000 krooni.

G.L ajavahemikul 08.07.2009 kuni 09.07.2009 püüdis varastada Tallinnas XXXXX XX

juurde pargitud sõiduautot Toyota Land Cruiser. Ta ei saanud antud kuritegu temast mitteolenevatel põhjustel lõpuni viia, kuna tal ei õnnestunud sõiduautot käivitada.

G.L ja H.D ajavahemikul 09.07.2009 kuni 10.07.2009 varastasid Tallinnas

XXXXX XXX XX juurde pargitud K. K. kasutuses oleva sõiduauto BMW 320 Touring väärtusega 150 000 krooni koos sõiduautos olnud K. K. kuuluvate esemetega kogusummas 161 000 krooni.

G.L ja H.D 10.07.2009 kell 02:58 koos kohtueelse menetluse käigus

kindlakstegemata isikuga võtsid Tallinnas Mulla tn 1 Mööblimaja juures asuvast sularahaautomaadist K. K. deedetkaarti kasutades tema arvelduskontolt 800 krooni.

G.L ja H.D ajavahemikul 28.07.2009 kuni 29.07.2009 ühiselt ja kooskõlastatult

koos kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isikuga varastasid Tallinnas XXXXXXXX X juurde pargitud sõiduauto BMW X5 väärtusega 400 000 krooni.

G.L ja H.D 17.08.2009 püüdsid varastada Tallinnas XXX-XXXXXXXX XX

juurde pargitud sõiduautot BMW 330D. Nad ei saanud kuritegu nende tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpuni viia, kuna olid politseiametnike sekkumise tõttu sunnitud põgenema.

3. Maakohus mõistis H.D 10. juulil 2009. a kell 02.58 toime pandud varguse episoodis

süü tõendamatuse tõttu õigeks. Samuti mõistis maakohus õigeks G.L-i süüdistuses KarS §

199 lg 2p 6,7,9 järgi 27.05.2009-02.06.2009, 09.07.2009-10.07.2009, 28.07.2009-29.07.2009 episoodides, kuna tema osavõtt kuritegude toimepanemisest ei ole tõendamist leidnud.

Kohus luges tõendatuks G.L-i poolt toime pandud kaks varguse katse episoodi ja

kvalifitseeris tema tegevuse KarS § 199 lg 2 p 7,4 - § 25 lg 2 järgi isikute grupiga toime pandud varguse katsena isiku poolt, kes on varem toime pannud vargusi. H.D osas luges kohus

tõendatuks kolme varguse ja kolme varguse katse toimepanemise ja kvalifitseeris tema tegevuse

KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi isikute grupis toime pandud vargusena isiku poolt, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi. Kuna üheski episoodis ei ole tekitatud kannatanutele kahju üle 400 000 krooni, siis jättis kohus H.D süüditunnistamisest välja KarS § 199 lg 2 p-i 6, so suure ulatuse.

4(7)

Kuna OÜ-l B. oli sõlmitud kasutusrendi tüüpi liisinguleping, siis ei olnud tal liisinguobjekti omandamise kohustust. Tal oli liisinguperioodi lõpus sõiduauto väljaostmise õigus ja üksnes selle õiguse kasutamisel oleks jääkväärtuse arvutamisel arvestatud seni tasutud summasid. Kohus leidis, et osaühing on vargusega kandnud kahju summas 34441 krooni, mis koosneb nelja kuu maksetest sõiduauto kasutamise eest ja liisingulepingu lõpetamise tasust.

4. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid prokurör ning süüdistatavate kaitsjad.

4.1 Prokurör taotleb G.L-i ja H.D süüdimõistmist KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi

kõikides neile esitatud süüdistusepisoodides. Prokurör leiab, et kohus on hinnanud tõendeid puudulikult ja ühekülgselt. Osa kohtu järeldusi on vastuolulised. Prokurör leiab, et G.L-i ja H.D

õigeksmõistmine eelpoolnimetatud kuriteoepisoodides ei ole põhjendatud. Prokurör

analüüsib oma apellatsioonis kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendeid ning faktilisi asjaolusid ja annab neile omapoolse hinnangu. Ta taotleb G.L-ile mõista karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust ning KarS § 65 lg 2 alusel

liitkaristus 3 aastat 6 kuud. H.D-le taotleb prokurör mõista karistuseks rahaline karistus 500 päevamäära summas 25 000 krooni.

Veel taotleb prokurör kohtuotsuse tühistamist B. tsiviilhagi osalise rahuldamise osas ning mõista tema kasuks välja kogu tekitatud kahju summas 284 989.30 krooni. Prokurör leiab, et OÜ B. poolt esitatud tsiviilhagi on täies ulatuses põhjendatud.

4.2 G.L-i kaitsja vaidlustab kohtuotsuse G.L-ile kuuluva kinnistu aresti alla jätmise osas ning palub see kohtuotsuse jõustumisel aresti alt vabastada.

Apellant põhjendab oma seisukohta sellega, et apelleeritud kohtuotsusega jäeti G.L-ile kuuluv arestitud kinnistu kuni kohtukulude tasumiseni aresti alla. Samas on G.L-ile kuuluv

kinnistu arestitud ainult tsiviilhagide tagamiseks, kuid ühtegi tsiviilhagi G.L-ilt välja ei mõistetud.

4.3 H.D kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist temale mõistetud reaalse vangistuse osas,

pidades mõistetud karistust põhjendamatult karmiks. H.D on süütegude avastamisele aktiivselt kaasa aidanud, mistõttu kohus on jätnud põhjendamatult arvestamata KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatud karistust kergendava asjaolu. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et H.D aitas kuritegude avastamisele kaasa ainult osaliselt, kuna ta ei nimetanud kuritegude kaasosalisi. H.D koostöövalmidusest tulenevalt on avastatud hulgaliselt kuriteoepisoode. See lubab väita, et need kuriteod on avastatud mitte osaliselt, vaid täielikult. Enda poolt toimepandut omaks võttes

ning üksikasjalikult kirjeldades aitaski H.D aktiivselt kaasa kuritegude avastamisele.

Maakohtus H.D süüdistanud prokurör taotles H.D-le rahalise karistuse mõistmist.

5. Ringkonnakohtu istungil prokurör, süüdistatavad ja kaitsjad toetasid enda apellatsioone ja taotlesid nende rahuldamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega

ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele osaliselt ning põhistab oma seisukohta järgmiselt.

6.1 Esmalt peatub kohtukolleegium prokuröri apellatsiooni väitel, et kohus on hinnanud tõendeid

ühekülgselt ja puudulikult, mistõttu on G.L kolmes sõiduauto varguse ja sularaha varguse

5(7) ning A. H.D sularaha varguse episoodis põhjendamatult õigeks mõistetud. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Kohtukolleegium peab esmalt vajalikuks osundada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt korduvalt

väljendatud seisukohale, mille kohaselt olukorras, kus erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos

süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), lasub ringkonnakohtul kohustus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näidata ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite

hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-137-03, 3-1-1-16-04, 3-1-1-89-06). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohtu otsuses faktiliste asjaolude ümberhindamist tingivaid vigu. Et apellatsioonis vaidlustatakse just maakohtu poolne tõendite hindamine, mida käsitab KrMS § 61,

siis kohtukolleegium osundab, et nimetatud seadusesätte sisu ja mõtet on Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendites korduvalt selgitanud – KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite

eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu

siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (Riigikohtu otsused nr 3-1- 1-88-06, 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Kohtukolleegium on seisukohal, et vaidlustatud kohtuotsuses kajastatud tõendite analüüs ja selle

pinnalt esitatud kohtu põhjendused G.L-ile ja H.D-le inkrimineeritud kuritegude

tõendatuse kohta on loogilised, igakülgsed, objektiivsed ning veenvad, kohtu siseveendumuse

kujunemine on otsuse lugejale jälgitav, st maakohus on tõendeid hinnanud nii nagu seda nõuab KrMS § 61 sisu ja mõte. Kohtukolleegium nõustub selles osas maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega täiel määral ega pea KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel nende kordamist vajalikuks. Apelleeritud kohtuotsuses on kohtukolleegiumi hinnangul väga põhjalikult motiveeritud, miks ei ole

varjatud jälgimise protokoll piisav tõendamaks G.L-i süüd sõiduautode varguste

toimepanemisel. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et H.D sõiduauto liikumine varguste toimepanemise öödel G.L-i elukoha juures Puhangu tänaval ei tõenda veel

seda, et G.L kuritegude toimepanemises osales. Varguse katse staadiumisse jäänud sõiduautode varguste puhul nähtub tõepoolest, et neid on püütud toime panna sarnasel viisil. Tõele vastab ka see, et G.L ja H.D on varem koos sõiduautosid varastanud ja kohtu poolt karistatud. Kuid kohtukolleegiumi hinnangul ei ole need asjaolud piisavad tõendamaks seda, et G.L neis vargustes osales. Jälitusprotokolli kohaselt on H.D oma sõiduautoga viibinud 10.07.2009. a ajavahemikul

02.44 kuni 03.18 XXXXXXX XX juures. Seetõttu märgitakse maakohtu otsuses põhjendatult, et kuna H.D viibis 10.07.2009 kell 02.44 kuni 03.18 XXXXXXX XX juures, siis ei saanud ta samal ajal olla kell 02.58 Mulla 1 asuva Mööblimaja juures ja võtta pangaautomaadist raha välja.

Kuna H.D ütlused pangakaardi leidmise, raha väljavõtmise ja selle jagamise kohta on ebamäärased, siis kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et H.D ei soovi välja anda isikuid, kes tegelikult pangaautomaadist raha välja võtsid.

6.2 Teiseks peatub kohtukolleegium apellatsiooni piiridest väljuvalt maakohtu otsuse seisukohal, et KarS § 199 lg 2 p 6 tuleb H.D süüdistusest välja jätta.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kestva praktika kohaselt tähendab kuriteo kvalifikatsiooni

muutmine või süüdistuse mahu vähenemine kohtuotsuse sisulist muutmist, mis peab väljenduma kohtuotsuse resolutiivosas (näiteks 3-1-1-36-96, 3-1-1-118-09). Apelleeritud kohtuotsuse põhiosas on maakohus märkinud, et kuna üheski episoodis ei ole tekitatud

kannatanutele kahju üle 400 000 krooni, so suures ulatuses, siis tuleb H.D kuriteo

6(7) kvalifikatsioonist välja jätta punkt 6. Apelleeritud kohtuotsuse resolutiivosas kvalifikatsiooni sellist

muutust kajastatud ei ole. Lisaks sellele on maakohus jätnud tähelepanuta, et G.L-ile oli samuti esitatud süüdistus muuhulgas KarS § 199 lg p 6 järgi, kuid tema suhtes ei ole maakohus selle

kvalifitseeriva asjaolu väljajätmist põhjendanud. Seetõttu täiendab kohtukolleegium apelleeritud kohtuotsuse resolutiivosa, millega mõistab G.L-i ja H.D süüdistuses KarS § 199 lg

2 p 6 järgi õigeks.

Kuigi kohtukolleegium mõistab G.L-i ja H.D ühe kvalifitseeriva tunnuse osas

õigeks, ei too see kaasa mõistetud karistuse vähendamist, sest maakohus on juba selle asjaolu süüdistatavate süüditunnistamisest välja jätnud. Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3- 1-1-51-05 leidnud, et sellisel viisil toimimisel on tegemist eeskätt seaduse tõlgendamise küsimusega ega tähenda sisuliselt isiku süüdistuse mahu tegelikku vähendamist. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on see argument rakendatav ka käesolevas kriminaalasjas, st süüdistuse mahu tegelikku vähendamist ei toimu.

6.3 Järgnevalt peatub kohtukolleegium H.D-le mõistetud karistusel. Kohtukolleegium rõhutab esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid.

Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, so arvestanud süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning lähtunud nii üldkui eripreventiivsetest kaalutlustest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-23-96 märkinud, et karistust kergendav asjaolu on süüdlase selline käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud ning püüab tagajärge reaalselt leevendada. Kohtukolleegium nõustub

maakohtu põhjendustega selle kohta, et H.D käitumises selliseid asjaolusid ei esine. H.D on küll olnud sunnitud tunnistama, et ta pani kuriteod toime isikute grupis, kuid nende

isikute nimesid ei avalda. Sellisel viisil toimides varjab H.D kuriteo toimepanemise

tegelikke asjaolusid ja muudab raskemaks kannatanutele tekitatud kahju hüvitamise. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium prokuröri ja H.D kaitsja apellatsiooni seisukohaga, et maakohus

oleks pidanud karistust kergendavate asjaoludena arvesse võtma KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatud puhtsüdamliku kahetsuse ja süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamise. Karistust mõistab kohus ja selle mõistmise alused on loetletud KarS §-s 56. Prokuröri arvamust see loetelu ei sisalda. Prokurör esitab küll kohtuvaidluses arvamuse süüdistatavale mõistetava karistuse kohta, kuid see ei ole kohtule siduv. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsustes nr 3-1-1-70-01 ja

3-1-1-91-07 märkinud, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega

kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele

tuginevalt. Seetõttu ei oma tähtsust H.D kaitsja apellandi väide, et prokurör taotles maakohus samuti H.D karistamisel piirduda rahalise karistuse mõistmisega.

6.4 Kohtukolleegium ei nõustu prokuröri apellatsiooni väitega, et B. OÜ tsiviilhagi oleks maakohus pidanud täies mahus rahuldama.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et OÜ-l B. oli sõlmitud kasutusrendi tüüpi liisinguleping,

mistõttu tal ei olnud liisinguobjekti, so sõiduauto omandamise kohustust. Tal oli liisinguperioodi

lõpus sõiduauto väljaostmise õigus. Üksnes selle õiguse kasutamise korral oleks jääkväärtuse

arvutamisel arvestatud seni tasutud summasid. Seetõttu nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et osaühing on vargusega kandnud kahju summas 34441 krooni, mis koosneb nelja kuu liisingumaksetest sõiduauto kasutamise eest ning liisingulepingu lõpetamise tasust.

7(7)

6.5 Viimasena annab kohtukolleegium hinnangu maakohtu otsuses esitatud seisukohale G.L-i arestitud vara suhtes. KrMS § 142 kohaselt võib tsiviilhagi tagamiseks arestida kahtlustatava, süüdistatava või tsiviilkostja vara. Vara arestimist menetluskulude tasumise tagamiseks kehtiv kriminaalmenetlusõigus ette ei näe.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Harju Maakohtu 18. jaanuari 2010. a

kohtumäärusega on tsiviilhagide tagamiseks arestitud G.L-i vara, so kinnistu nr 11900601

(437/26877 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr X asukohaga XXXXXXX XXXXXXX XX XX). Apelleeritud kohtuotsusega G.L-ilt ühtegi tsiviilhagi välja mõistetud ei ole. Seetõttu nõustub

kohtukolleegium G.L-i kaitsja apellatsiooniga, mille kohaselt oleks maakohus pidanud S. Korovjovi vara kohtuotsuse jõustumisel aresti alt vabastama.

7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, 338 p-st 2 ja 340 lg 1 p-st 6

kohtukolleegium tühistab Harju Maakohtu 17. augusti 2010. a kohtuotsuse osaliselt ja teeb selles osas uue otsuse.

Meelika Aava Urmas Reinola Sten Lind