3-21-1519/54 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1519

Haldusasi

X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 10. septembri 2021. a

otsuse

nr

P26O-2021-70941

tühistamiseks

ja

Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks otsustada uuesti

kaebaja puude raskusastme tuvastamise üle

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja EE

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja MK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27. jaanuari 2022. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X korduv taotlus tõendite asja juurde võtmiseks rahuldamata.

2. Jätta

Sotsiaalkindlustusameti

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ja

Tallinna

Halduskohtu 27. jaanuari 2022. a otsus haldusasjas nr 3-21-1519 muutmata.

3. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

4. Asendada kaebaja nimi kohtuotsuse avaldamisel tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.10.2022, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-21-1519

2(13)

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 18.03.2021 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA)

ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks.

2. Eesti Töötukassa tuvastas 08.04.2021 otsusega nr TVH/21/016548, et kaebaja töövõime

ei ole vähenenud. Eesti Töötukassa jättis 09.04.2021 otsusega nr TVT/21/020780 kaebajale

töövõimetoetuse määramata. Eesti Töötukassa 09.06.2021 vaideotsusega nr 1751 jäeti kaebaja

vaie rahuldamata.

3. SKA tegi 09.04.2021 otsuse nr P26O-2021-32979, millega ei tuvastanud kaebajal puude

raskusastet ja ei määranud puudega tööealise inimese toetust.

4. Kaebaja esitas 06.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 08.04.2021

otsuse nr TVH/21/016548, 09.04.2021 otsuse nr TVH/21/020780 ja 09.06.2021 vaideotsuse nr

1751 kehtetuks tunnistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus

uuesti läbi (haldusasi nr 3-21-1519), ning 23.07.2021 kaebuse SKA 09.04.2021 otsuse nr P26O-

2021-32979 kehtetuks tunnistamiseks ja SKA kohustamiseks otsustada uuesti kaebaja puude

raskusastme tuvastamise üle (haldusasi nr 3-21-1685). Tallinna Halduskohus liitis 23.08.2021

määrusega haldusasjad ühte menetlusse haldusasja numbriga 3-21-1519.

5. Eesti Töötukassa teatas halduskohtule 30.08.2021 avalduses, et tegi 19.08.2021 otsuse nr

TVH/21/033716, millega tunnistas 08.04.2021 otsuse nr TVH/21/016548 kehtetuks ja

24.08.2021 otsuse nr TVT/21/043233, millega tunnistas 09.04.2021 otsuse nr TVT/21/020780

kehtetuks. Eesti Töötukassa tegi 23.08.2021 uue töövõime hindamise otsuse, millega tuvastas

kaebajal osalise töövõime kestusega 3 aastat ja määras 25.08.2021 otsusega töövõimetoetuse

perioodiks 18.04.2021‒17.04.2024.

6. SKA teatas 13.09.2021 halduskohtule, et tegi 10.09.2021 otsuse nr P26O-2021-70941,

millega ei tuvastanud kaebajal puude raskusastet ning tunnistas 09.04.2021 otsuse nr P26O-

2021-32979 kehtetuks. Otsuse kohaselt võeti puude raskusastme tuvastamisel aluseks kaebaja

taotluses ning tervise infosüsteemis (TIS) sisalduvad andmed ja SKA ekspertarsti MT arvamus,

mille aluseks on perearsti UU ja eriarstide AK, KP, HV ja NL ning visiidipõhise töövõime

hindamise kokkuvõtted. Eeltoodud andmete alusel puude raskusastet ei tuvastatud, sest

terviseseisundist tulenevalt ei esine kaebaja igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus

osalemises piiranguid. Erijuhtumi kohaldamise kaalutlemisel on arvesse võetud, et taotlejal ei

esine eri valdkondades üksteist võimendavaid piiranguid, mistõttu erijuhtumi kohaldamiseks

puudub alus.

7. Tallinna Halduskohus lõpetas 17.09.2021 määrusega haldusasja nr 3-21-1519 menetluse

Eesti Töötukassa vastu esitatud kaebuse osas. 14.10.2021 määrusega lubas kohus kaebust muuta

ning luges kaebuse esitatuks nõuetes tühistada SKA 10.09.2021 otsus nr P26O-2021-70941 ja

kohustada SKA-d otsustama uuesti kaebaja puude raskusastme tuvastamise üle.

3-21-1519

3(13)

8. Kaebaja esitas 29.10.2021 kaebuse täienduse (täiendatud 15.12.2021). SKA otsuses

toodud andmed ei ole õiged. Need põhinevad vaid Eesti Töötukassa eksperthinnangul ja

10.05.2021 toimunud lühiajalise visiidi hindamise tulemusel, mida Eesti Töötukassa on

muutnud. Seega ei ole põhjust neile enam tugineda ka SKA-l.

Kaebaja tervislik olukord ei ole paranenud, võrreldes eelmise korraga, kui toimus tema

töövõime hindamine ja tuvastati osaline töövõimetus ja puue. Kaebajal on astma, allergiline

riniit, pansinusiit, ta on allergiline toiduainete, loomade, kodutolmu ja õietolmu vastu. Kaebaja

põeb paar korda kuus ägedat viirusinfektsiooni ning kurguvalu. Kaebajal ägeneb ka astma.

Põhiliseks kaebuseks on pidev väsimus ja nõrkus ning higistamine, eriti öösiti. Sageli vajab

kaebaja ka hormoonravi. Viimastel aastatel on tekkinud sagedamini astma ägenemist, kus on

vaja kasutada topeltannuseid. Kaebaja immuunsüsteem on aastaga nõrgemaks jäänud. Kaebaja

põeb läbi kõik hooajalised viirused, sellega ägeneb ka krooniline haigus.

Kaebajale on ette heidetud, et ta ei ole ostnud välja astmaravimeid. Astmat põeb ka kaebaja

poeg. Kaebaja kasutab osaliselt samu ravimeid ja elab koos pojaga. Seega on tal olemas piisav

varu, et ravimeid ei pea kohe välja ostma. Kaebaja on lisaks ostnud käsimüügiravimeid.

SKA viitab korduvalt sellele, et kaebaja tervist on hinnatud täiendavalt 10.05.2021 läbiviidud

patsiendi vaatlusel. Muu hulgas on viidatud sellele, et spirogrammil oli kerge ventilatsiooni

langus, mis tähendab, et patsiendil on paranenud hingamisfunktsioon. Kaebaja selgitab, et võttis

vahetult enne (üks tund) spirogrammi tegemist ravimeid (Prednisoloon nädal aega 5 tabletti

päevas + Symbicord 320 mg hommikul ja vajadusel Ventolin) ja see parandas spirogrammi

tulemust. Varasematel uuringutel ei ole kaebaja võtnud ravimeid vahetult enne uuringut. Seega

ei vasta tõele väide, et kaebaja hingamisfunktsioon on paranenud. Antud küsimuses oleks

pidanud ekspertarst suhtlema kaebaja raviarstiga.

10.05.2021 läbiviidud patsiendi vaatlusel andis füsioterapeut kaebajale 5-kilose hantli ja palus

tõsta käsi viis korda. Kaebaja sai tõsta seda vaid kaks korda, kätt ta küünarnukist sirgeks ei

saanud. Siis palus arst minna koridori ja 6 minutit kõndida edasi-tagasi. Patsient kõndis oma

tempos, sagedaste peatustega, kuna oli köha. Kaebaja leiab, et patsiendi läbivaatuse aeg oli liiga

lühike, et sellest teha järeldusi ja koormuse variandid puudusid. Kaebaja pulss oli hea tänu

sellele, et ta võttis enne testi ravimeid. See võimaldas paremini hingata, samas esines väsimus

ja higistamine. Lisaks tegi kaebaja nädal enne testi ravimikuuri (Prednisoloon nädal aega, 5 tbl

päevas), mis parandas tervislikku olukorda läbivaatuse ajaks. Siit on tehtud järeldus, et kaebajal

ei esine piiranguid liikumise valdkonnas vähemalt keskmise puude raskusastme ulatuses või

esineb lühiajaliselt või harva. Varem on kaebaja selgitanud, et ta ei saa liikuda treppidest

vahepeal peatumata, vajadusel kasutab inhalaatorit, kui tekivad hingamisraskused, ei suuda

läbida pikki vahemaid. Antud olukord ei ole muutunud. Olukorrast, kus paluti liikuda aeglaselt

mööda koridori edasi-tagasi, ei saa teha järeldusi, et liikumise puuet üldse ei esine. Kaebaja ei

saa kanda suuri raskusi. Kaebaja kasutab liikumisel autot. Töötukassa on oma otsuses

tuvastanud, et taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks

on alumiste hingamisteede kroonilised haigused. Samas otsuses on leitud, et taotlejal on piiratud

füüsilisel koormusel tekkiva hingelduse ja väsimuse tõttu pikkade vahemaade läbimine,

treppidel käimine, seismine, kehaasendi säilitamine.

SKA on välistanud kaebajal meeleoluhäirete esinemise. Töötukassa on seevastu 23.08.2021

otsuses leidnud, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise

valdkonnas, mille põhjuseks on ärevuse tõus.

Kaebajal esineb piirang ka käelise tegevuse valdkonnas (käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja

liigutamine), kergemaid piiranguid seoses õppimise ja tegevuse elluviimisega (muud õppimiste

3-21-1519

4(13)

ja tegevuste piirangud). SKA on ekslikult leidnud, et liikumise valdkonnas esineb kaebajal vaid

ajutisi või lühiajalisi piiranguid ning muudes valdkondades piiranguid sisuliselt ei esinegi.

Tulenevalt tervise olukorrast on kaebaja peaaegu iga kuu kaks korda haige, tihti esineb õhtuti

väike palavik, nõrkus, peavalu. Suvisel perioodil on tervis parem, kuid mittesuvisel perioodil

oluliselt halvem. Kaebaja on immunoloogi-allergoloogi jälgimisel ning kogu aeg kontaktis oma

perearstiga. Kaebaja kasutab väga palju käsimüügiravimeid, millele kulub suur osa Töötukassa

toetusest. Kaebajal ei ole õnnestunud COVID-19 vastu vaktsineerida, kuna selleks peab olema

täiesti terve, et ei tekiks vastunäidustusi. Kaebaja üldine tervis on viimastel aastatel halvenenud.

Kaaluda tuleb erijuhtumi kohaldamist, kuna mitme terviseseisundi koosmõjul on langenud

taotleja töövõime ja tervislik olukord. SKA ei ole põhjendanud, mis põhjusel erijuhtumit ei

arvestata. Vaidlustatud haldusaktis on märgitud: “Erijuhtumi kohaldamise kaalutlemisel on

arvesse võetud, et taotlejal ei esine eri valdkondades üksteist võimendavaid piiranguid, mistõttu

erijuhtumi kohaldamiseks alus puudub”. Selline järeldus on vastuoluline, kuna erijuhtu on

kaebaja puhul varem kohaldatud. SKA on jätnud sisuliselt põhjendamata, miks seda enam ei

tehta. Kaebaja on tõendanud, et tal esineb segatüüpi astma ja muud haigused, mis piiravad tema

tegevust ka paljudes muudes valdkondades kui liikumine (käeline tegevus, teadvusel püsimine,

muutustega kohanemine ja ohu tajumine).

Kui ekspertarst vaatab patsiendi digilugu, siis võib ta teha järelduse, et kaebaja ei ole viimasel

ajal palju haigestunud, aga see on vale järeldus. Kuna kaebaja on kaks aastat töötu, siis ei ole

tal võimalik haiguslehti avada. Arst fikseeris telefoni teel patsiendi pöördumisi ja soovitas

ravimeid. Ekspertarst oleks pidanud suhtlema kaebaja perearstiga, kes saaks kinnitada, et

kaebaja jääb haigeks 2‒3 korda kuus. Tulenevalt COVID-19 haiguse põhjustatud olukorrast ei

olnud kaebajal võimalik käia iga kord arsti juures, kuna kartis haigestuda.

MT arvamuses on analüüsitud kaebaja terviseandmeid vaid dokumendipõhise hindamisega.

Puudub arutluskäik, mida oleks võimalik jälgida. Lihtsalt on pandud arsti subjektiivsel

hinnangul punktid eri valdkondade kaupa. Kaebajale jääb selgusetuks ka MT eriala ja pädevus,

kuna temanimelist tervishoiutöötajat ei ole tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud. MT

arvamus on allkirjastamata.

9. SKA palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustajal on õigus tugineda puude raskusastme

tuvastamisel/mittetuvastamisel Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangule, kuid vastustaja ei ole

kohustatud sellele tuginema ning võib ise kaasata eksperdi, kes annab arvamuse kaebajal

esineva puude raskusastme osas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel (PISTS) § 23

lg 7).

Otsuse tegemisel on arvesse võetud kaebaja taotluses sisalduvad andmed, TIS-s sisalduvad

andmed ning ekspertarst MT arvamus, kes omakorda on arvamuse andmisel arvestanud perearst

UU, eriarstide AK, KP, HV ja NL TIS-i sissekannete ning visiidipõhise töövõime hindamise

kokkuvõttega.

Ekspertarst MT hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri

tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“

arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“

arvväärtusega 1 (kerge piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna

võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline

keskmine. Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 0,67. Vastavalt sotsiaalkaitseministri

29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega

tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 6 lg 6 p-le 1 peab liikumise valdkonnas

piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude

3-21-1519

5(13)

raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas

piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Seega puudub alus puude

raskusastme tuvastamiseks liikumise valdkonnas.

MT ei ole tuvastanud isikul piiranguid järgmistes valdkondade võtmetegevustes: käeline

tegevus; suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine); teadvusel püsimine ja enesehooldus;

õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; inimestevaheline

lävimine ja suhted. Seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud

valdkondades.

Taotleja kaebab liikumisraskusi, kuna tekib hingeldus ja astmahoog ning liikuda suudab korraga

kuni 200 m. Digiloo haigusjuhtumis nr 497209619 (dr AK) on märgitud, et spirogrammil on

kerge ventilatsioonifunktsiooni langus, kopsude difusioonivõime normi piires. Viimati on

astmahoo ravimit välja kirjutatud märtsis 2021, kolmest retseptist on kaks annulleeritud, kuna

ravim jäi välja ostmata. Taotleja on käinud töövõime visiidipõhisel hindamisel.

Koormustaluvuse hindamiseks tehti 6-minuti kõnnitest, mille jooksul läbis kaebaja 364 m.

Olulist hingeldamist või pulsi tõusu koormusel ei esinenud, taotleja liigub vabalt. Väljub liftist

ja tuleb vastuvõtu eesruumi normaalse kiirusega sammul, mingit hingelduse esinemist ei

tuvasta. Räägib kirurgilise maskiga täislausetega, abilihaseid hingamisel ei kasuta. Kirjeldatud

andmete alusel ei esine taotlejal piiranguid liikumise valdkonnas vähemalt keskmise puude

raskusastme ulatuses või esineb lühiajaliselt või harva. Taotlusel märgitud paanikahoogude

esinemist terviseandmed ei kinnita. Visiidipõhisel hindamisel on märgitud, et mingeid käelisi

kaebusi ei esita, kannab käes keskmise suurusega käekotti. Ka taotleja digiloo andmed ei kinnita

käelisi piiranguid. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muid piiranguid

terviseandmed ei kinnita. Hindamisel on märgitud, et taotleja on heatujuline, naeratav ja

jutukas. Mingeid märke meeleoluhäiretest ei esine. Psüühikahäiret diagnoositud ei ole,

spetsiifilist ravi rakendatud ei ole. Stressiga toimetulek võib olla raskendatud, aga seda ei ole

kirjeldatud ulatuses, mis põhjustaks vähemalt keskmise puude raskusastme tingituna

psüühikahäirest.

Määruse nr 18 § 2 p 7 olukorda (erijuhtum) samuti ei esine. MT on põhjendanud, et kuna ei

esine eri valdkondades üksteist võimendavaid piiranguid, puudub alus erijuhtumi

kohaldamiseks. Kuna kaebajal on tuvastatud ainsana piirang üksnes liikumise valdkonnas, siis

puuduvadki piirangud muudes valdkondades, mis võiksid üksteist võimendada ja anda alust

erijuhtumi kohaldamiseks.

Vastustaja selgitab, et töövõime hindamisel on hinnatud soorituspiiranguid, mis taotlejal võivad

esineda töötamisel tavatingimustes, st ajalise surve, füüsilise koormuse ja võimaliku

psühhoemotsionaalse pinge tingimustes, samuti on tavatingimustes töötamisel piiratud

võimalused vajalikul hetkel puhata, süüa või ravimeid manustada. Puude raskusastme

hindamisel hinnatakse püsiva iseloomuga osalus- ja soorituspiirangute esinemist, mille tõttu

inimene vajab mõne põhitegevuse juures püsivalt teise inimese abi või abivahendeid ning mille

tõttu tema iseseisev hakkamasaamine ühiskonnas on püsivalt raskendatud või piiratud. Seetõttu

ei tähenda ka asjaolu, et isikul on tuvastatud osaline töövõime, et kindlasti oleks alust tuvastada

ka puude raskusaste.

Eesti Töötukassa on leidnud, et kaebajale ei sobi töö allergeenidega ning raske füüsiline töö

ebasoodsates klimaatilistes tingimustes. Seega pole kaebaja tavatingimustes töötamine piiratud,

kuna raske füüsiline töö ebasoodsates klimaatilistes tingimustes ning töö allergeenidega pole

just tavapärane töö. See viitab juba iseenesest selgelt asjaolule, et on äärmiselt vähetõenäoline,

et isikul saaksid igapäevategevused olla sisuliselt piiratud.

3-21-1519

6(13)

Ekspertarst MT ekspertiis käsitleb TIS-i andmeid, mis olid olemas 10.09.2021 ekspertiisi

tegemise hetkel. Vastustaja on esitanud kohtule väljavõtte TIS-i andmetest, millele ekspertarst

arvamust andes tugines, ja sellest väljavõttest ilmneb, et päring on tehtud 10.09.2021 kell 10.28.

Puude raskusastme tuvastamisel saab arvesse võtta neid andmeid, mis on otsuse tegemise hetkel

olemas. Kaebaja järeldab ekslikult, nagu ei oleks TIS-i andmeid hinnatudki ning tuginetud on

üksnes Eesti Töötukassa leitule.

Eri tasapindadel liikumine on ekspertiisis hinnatud skooriga 1. See tähendab, et määruse nr 18

§ 4 lg 6 p 2 järgi on tegemist kerge piiranguga, mis ei takista isiku igapäevaelu või esineb vähem

kui 25% ajast. Kui see arvväärtus oleks 2, nagu leiab kaebaja, ei muudaks see puude

raskusastme tuvastamise otsust, kuna liikumise valdkonna võtmetegevuste skoorid oleks

seejärel 2-0-1, mis tähendab, et aritmeetiline arvväärtuste keskmine on 1, kuid keskmise puude

raskusastme tuvastamiseks peaks see olema vähemalt 2. Puude raskusastme tuvastamise

loogika ei saa olla äraspidine ehk ei saa ette ära otsustada, et puude raskusaste peab olema

keskmine ja siis hakata vastavalt võtmetegevustele arvväärtusi panema, et vajalik aritmeetiline

keskmine kokku tuleks.

Vastustaja ekspertarst ehk arstiõppe läbinud isik ei pea olema kantud tervishoiutöötajate

riiklikusse registrisse, kuna puude raskusastme tuvastamiseks arvamuse andmine ei ole

tervishoiuteenuse osutamine. Et ekspertarst oleks pädev, andmaks arvamust puude raskusastme

osas, peab tal olema läbitud arstiõpe, mis MT-l on läbitud. Ekspertarvamus antakse süsteemis

SKAIS-2 ja selle vormistuslikule küljele ei ole kehtestatud allkirjastamise nõuet.

Kui terviseandmed on ühesed (pole vastuolusid sissekannete vahel erinevate arstide poolt) ja ei

tekita kahtlust, et midagi on TIS-i kirjutamata jäetud, ei ole mõistlikku põhjust hakata kaebaja

taotluses esitatud väiteid kontrollides lisaks veel uurima raviarstidelt üle, kas see, mida nad TIS-

i on kirjutanud, on ikka õige.

Erijuhtumi esinemist kontrollitakse iga ekspertiisi puhul, isegi kui seda otseselt

ekspertarvamuses kirja ei panda. Erijuhtumi kaalumise üheks eelduseks on see, et isikul peavad

mingid piirangud esinema vähemalt kahes valdkonnas seitsmest võimalikust. Vaid sellisel juhul

oleks üldse võimalik kaaluda erijuhtumi esinemist sisuliselt. Erijuhtumi sisuks on olukord, kus

piiranguid on mitmes valdkonnas, kuid eraldiseisvalt need puude raskusastme tuvastamiseks

vajalikku aritmeetilist keskmist kokku ei anna, kuid arstiõppe läbinud isiku hinnangul

võimendavad need eri valdkondades olevad piirangud teineteist sellisel määral, et on

põhjendatud keskmise puude raskusastme tuvastamine erijuhtumina. Kaebajal on aga ainsana

piirang tuvastatud liikumise valdkonnas.

10. Tallinna Halduskohus rahuldas 27.01.2022 otsusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning

tühistas SKA 10.09.2021 otsuse nr P26O-2021-70941 ja kohustas SKA-d otsustama uuesti

kaebaja puude raskusastme tuvastamise üle (resolutsiooni p 2). Kohus mõistis vastustajalt

kaebaja kasuks välja menetluskulud 600 eurot (resolutsiooni p 3).

Kohus teeb asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning hindab haldusakti

õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). SKA sai 10.09.2021 otsuse

tegemisel arvesse võtta ainult neid terviseandmeid, mis olid selleks ajaks olemas. Seega ei saa

SKA otsuse õiguspärasust mõjutada terviseandmeid, mis on tekkinud pärast 10.09.2021

kuupäeva. Sellised terviseandmed on näiteks kaebaja 29.10.2021 esitatud lisades 2, 6 ja 7 ning

15.12.2021 esitatud lisades 1‒5. Kohus siiski ei tagasta neid, sest kuigi SKA ei pidanud nendega

arvestama, ei ole need asjassepuutumatud tõendid HKMS § 62 lg 2 tähenduses.

Kaebaja 18.03.2021 taotlus oli esitatud nii töövõime hindamiseks kui puude raskusastme

tuvastamiseks. Seega oli tegemist taotlusega, mille lahendamisel pidi SKA PISTS § 2³ lg 7

3-21-1519

7(13)

kohaselt kasutama töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja Töötukassa

töövõime hindamise otsust.

PISTS § 2³ lg-s 7 nimetatud tõendid ei ole puude raskusastme tuvastamisel ainumääravad.

PISTS § 2³ lg-s 7 nimetatud eksperdiarvamus ei ole haldusorganile siduv, kuna õigusaktidest ei

tulene Töötukassale ega SKA-le kohustust lähtuda tööealise isiku puhul vaid ühest konkreetsest

eksperdiarvamusest.

Eksperdiarvamus

on

haldusmenetluses

tõend.

Tegemist

on

erialaasjatundja arvamusega, mida haldusorgan saab kõrvutada teiste tõenditega, sh teise

spetsialisti arvamusega, et oma seisukoht kujundada (vt Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-

1110, p 22). Seega on SKA-l võimalik ja teatud juhtudel ka vajalik hinnata muid tõendeid peale

nende, mida on nimetatud PISTS § 2³ lg-s 7. Küll ei pea kohus võimalikuks sellist tõlgendust,

et töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse ja Töötukassa töövõime hindamise

otsuse võib tõenditena kõrvale jätta. PISTS § 2³ lg 7 sõnastusest ei tulene, et SKA-l on

kaalutlusõigus otsustamaks, kas kasutada otsuse langetamisel sättes nimetatud tõendeid või

mitte, sest säte on sõnastatud kohustavalt.

SKA 10.09.2021 otsuses välja toodud loetelu dokumentidest, millele SKA otsuse tegemisel

tugines, ja SKA kohtumenetluses esitatud seisukohad kinnitavad, et uuendatud töövõime

hindamise menetluses koostatud eksperdiarvamust ja Eesti Töötukassa 23.08.2021 otsust nr

TVH/21/033745 ei võetud arvesse. Kui esitatud on taotlus töövõime hindamiseks ja puude

raskusastme tuvastamiseks ning Eesti Töötukassa tunnistab oma esialgse otsuse kehtetuks ja

vaatab töövõime hindamise taotluse uuesti läbi, kehtib PISTS § 2³ lg-s 7 nimetatud tõenditega

arvestamise kohustus ka uuendatud puude raskusastme tuvastamise menetluse osas. Seega ei

ole SKA arvestanud kõigi seaduse alusel ettenähtud tõenditega.

Kohus ei kahtle MT pädevuses puude raskusastme tuvastamise taotluse menetluses

ekspertarvamus koostada. MT on SKA metoodik-ekspertarst. SKA kinnitusel eeldab ametikoht

arstiõppe läbimist ja MT vastab sellele eeldusele. Ka avalikult kättesaadavate andmete kohaselt

on MT Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlane (17.06.1992). Samas peaks SKA enda

ekspertarsti arvamus olema täienduseks PISTS § 2³ lg-s 7 sätestatud kohustuslikele tõenditele,

sest menetletav taotlus oli ühistaotlus töövõime hindamiseks ja puude raskusastme

tuvastamiseks.

MT koostatud 10.09.2021 kuupäevaga ekspertiisis on märgitud: „Eksperdiarvamuse aluseks on

perearsti UU ja eriarstide AK, KP, HV ja NL ning visiidipõhise töövõime hindamise

kokkuvõtted.“ Kaebaja terviseandmete väljavõttest (SKA 17.11.2021 vastuse lisa 4) nähtub, et

perearst UU visiidil käis kaebaja 11.06.2021 seoses sagedase viirushaiguste põdemisega ning

26.07.2021 seoses tagasihoidliku trombotsütoosiga. Kaebaja 06.07.2021 esitatud kaebuse lisast

10 nähtub, et kaebaja pöördus UU poole ka 22.03.2021. Seda infot SKA esitatud terviseandmete

väljavõttest ei nähtu. Pulmonoloog AK visiidil käis kaebaja 31.03.2021 seoses astma

ägenemisega. Gastroenteroloog KP visiidil käis kaebaja 21.02.2019. Günekoloog HV visiidil

käis kaebaja 30.12.2020. Eriarst NL sissekandeid ei ole SKA esitatud terviseandmete

väljavõttes ega kaebaja esitatud terviseandmete hulgas. MT eksperdiarvamuses ei ole tehtud

otseseid viiteid kindlatele epikriisidele, kui välja arvata kaks viidet digiloo haigusjuhtumile nr

497209619 (dr AK). Seega jääb valdavas osas ebaselgeks, millised epikriisid kindla hinnangu

aluseks olid ja dr NL osas jääb täiesti ebaselgeks, milline kaebajat puudutav terviseinfo temalt

pärineb.

Eksperdiarvamuses on suures mahus viidatud visiidipõhisele töövõime hindamisele. Tegemist

on 10.05.2021 visiidiga, millele Eesti Töötukassa tugines 09.06.2021 vaideotsuses nr 1751.

10.05.2021 visiidi andmetele tuginemine on küsitav juba seetõttu, et see oli aluseks Eesti

Töötukassa 09.06.2021 vaideotsusele nr 1751, milles asuti seisukohale, et kaebaja töövõime ei

3-21-1519

8(13)

ole vähenenud. Hiljem, kui kaebaja tervise osas selgusid uued asjaolud ja töövõime hindamise

menetlus uuendati, hinnati kaebaja töövõime osaliseks. Sealjuures ei ole Eesti Töötukassa

kehtivas 23.08.2021 otsuses nr TVH/21/033745 eraldiseisvalt viidatud 10.05.2021 toimunud

visiidipõhisele hindamisele. Seega eeldas 10.05.2021 visiidi andmete kasutamine täiendavat

selgitust, miks selle andmed on ka pärast Eesti Töötukassa 23.08.2021 otsuse tegemist

asjakohased.

Ärevuse osas on 10.05.2021 visiidist pärinev info otseses vastuolus Eesti Töötukassa aktuaalse

seisukohaga kaebaja töövõime osas. Eesti Töötukassa kehtivast 23.08.2021 töövõime

hindamise otsusest nähtub, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja

ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on ärevuse tõus. MT eksperdiarvamuses on aga

viidatud 10.05.2021 visiidilt pärinevale infole, et kaebaja on heatujuline ja jutukas ning mingeid

märke meeleoluhäiretest ei esine. Sõna „ärevus“ eksperdiarvamuse tekstist ei leia. Seega ei ole

kaebaja ärevuse tõusu puude raskusastme hindamisel arvesse võetud. Kuna Eesti Töötukassa

praegune seisukoht on see, et kaebajal on ärevus tõusnud, on SKA tuginemine meeleoluhäirete

puudumisele ekslik. Arvestada tuleb ka sellega, et töövõime hindamise 10.05.2021 visiit viidi

läbi füsioterapeudi poolt ja kaebaja väitel kestis kogu uuring kokku 10 minutit. Kaebaja pidi

visiidi käigus läbi viidud uuringul tõstma 5-kilost hantlit, tegema kükke ja kõndima koridoris 6

minutit (SKA 17.11.2021 lisa 3, lk 2). Võimalikud vaimse tervise probleemid ei pruugi olla 10-

minutilise vastuvõtu käigus aimatavad, eriti kui vastuvõtu põhirõhk on füüsiliste harjutuste

tegemisel.

SKA metoodik-ekspertarsti koostatud eksperdiarvamuse puhul tekitab küsitavusi ka selle vorm.

Kohtule 17.11.2021 esitatud eksperdiarvamus on allkirjastamata fail pealkirjaga „null.pdf“,

mille tekstis on koostamise kuupäevaks märgitud 10.09.2021. Vastustajal on selles osas õigus,

et eksperdiarvamuse allkirjastamine ei ole ühegi õigusnormi järgi kohustuslik, mistõttu ei saa

allkirja puudumine eksperdiarvamusel tuua eraldiseisvalt kaasa vaidlustatud 10.09.2021 otsuse

tühistamist. Samas on see praktikana taunitav, sest tekitab kahtluse dokumendi tegelikus

koostajas ja koostamise ajas. Praegusel juhul ei ole kaebaja otseselt väitnud, et ta kahtleb

eksperdiarvamuse autentsuses. Kaebaja on allkirja puudumisele ainult tähelepanu juhtinud,

jättes täpsustamata, mida tema hinnangul sellest puudusest järeldama peaks. Kuna kaebaja on

eraldi teemana tõstatanud MT hariduse, võib eeldada, et ta ei kahtle selles, et dokumendi koostas

MT. Kuna SKA tegi TIS-i andmetest päringu 10.09.2021 kell 10.28 ja 10.09.2021 otsus

allkirjastati kell 15.48, võib eeldada, et eksperdiarvamus koostati 10.09.2021 enne otsuse

allkirjastamist. Eksperdiarvamuse tekst on peakirjaga „töövõime hindamise ekspertiisi vorm“.

Eksperdiarvamuse lõpus, ekspertiisi kokkuvõtte all, on puude raskusastme lahter tühjaks jäetud

ja märgitud, et isikule ei tule saata töövõime hindamise lühiotsust vastavalt psühhiaatrilise abi

seaduse §-le 4. Kuna tegemist on SKA töötaja koostatud eksperdiarvamusega puude

raskusastme tuvastamise menetluses, on viited töövõime hindamisele asjakohatud. Lisaks ei ole

eksperdiarvamuses selge väitena välja toodud lõplikku hinnangut sellele, kas kaebajal saab

puude raskusastme tuvastada või mitte. Samuti pole eraldi välja toodud liikumise valdkonna

võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetilist keskmist 0,67 ja keskmise puude

tuvastamiseks vajalikku aritmeetilist keskmist.

Määruse nr 18 § 2 p 7 sõnastusest ei tulene sellist erijuhtumi kaalumise eeldust, et piirangud

peavad esinema vähemalt kahes valdkonnas. Sätte sõnastuse kohaselt ei pea erijuhtumi

kohaldamiseks mitte erinevates valdkondades olevad piirangud üksteist võimendama, vaid isiku

igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine peab olema terviseseisundi ning

keskkondlike ja suhtumuslike takistuste koosmõju tulemusena piiratud. Määruse nr 18 § 2 p 7

sõnastusega kooskõlas olevat erijuhtumi kaalumist SKA 10.09.2021 otsusest ega

eksperdiarvamusest ei nähtu. Kaebaja puhul on erijuhtumi kohaldamata jätmise asjakohane ja

veenev põhjendamine eriti oluline, sest Eesti Töötukassa 23.08.2021 töövõime hindamise

3-21-1519

9(13)

otsuse nr TVH/21/033745 kohaselt on kaebaja töövõimet hinnatud erijuhtumina. Kui üks

haldusorgan kohaldab erijuhtumit ja teine mitte, tekitab see inimeses segadust, sest tema

tervisega seotud asjaolud on samad. Kaebaja on rõhutanud, et ta põeb tihti viirushaigusi eriti

sügise ja kevade vahel, mis ilmselt takistab ühiskonnaelus osalemist. Sagedaste haiguste tõttu

pole kaebaja julgenud end COVID-19 vastu vaktsineerida, mis täiendavalt piirab ühiskonnaelus

osalemist. Seega ei ole kohtu hinnangul ilmselge, et otsuse parem põhjendamine ei oleks

mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58).

Kohus ei leia, et SKA ekspertarst oleks kindlasti pidanud ühendust võtma kaebaja arstidega, kui

kaebaja taotluses märgitu ei läinud kokku terviseandmetega. Kui kaebaja arstid on jätnud

kaebajat puudutava info TIS-i sisestamata, on see kaebaja ja tema arsti vahelise eraõigussuhte

küsimus, mida halduskohus pole pädev lahendama. Samuti on see kaebaja enda risk, kui ta

kasutab oma poja nimel välja ostetud retseptiravimeid, sest SKA-l ei ole võimalik teada, mis

põhjusel kaebaja endale mõeldud ravimeid välja ei ostnud. Kaebaja 18.03.2021 taotlusest ei

selgu, et tema pojal on samuti astma, kes kasutab osaliselt samu ravimeid nagu kaebaja. Samas

ei ole SKA 10.09.2021 otsuse tegemisel arvestatud kõigi kohustuslike tõenditega ega oluliste

asjaoludega. SKA jättis otsuse tegemisel kõrvale PISTS § 2³ lg-s 7 sätestatud tõendid, kaebaja

tervisega seotud olulise asjaolu (ärevuse tõusu) ning pole erijuhtumi kohaldamata jätmist

veenvalt põhjendanud. Lisaks on SKA otsuse aluseks oleval MT eksperdiarvamusel mitmeid

vormistuslikke probleeme. Kõike eelnevat kokku võttes on alust kahelda tehtud otsuse

põhjendatuses.

Eeltoodust tulenevalt on kaebaja suhtes tehtud otsus õigusvastane. Kohus tühistab SKA

10.09.2021 otsuse nr P26O-2021-70941 ja kohustab SKA-d otsustama uuesti kaebaja puude

raskusastme tuvastamise üle.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. SKA palub 28.02.2022 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.01.2022

otsus ja jätta uue otsusega kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

Halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja rikkunud oluliselt kohtumenetluse normi.

Vastustaja ei nõustu kohtuotsuse p-des 61 ja 62 tehtud kohtu etteheitega. SKA pole väitnud, et

ta on ekspertarst MTt ekspertiisi tegemisse kaasates jätnud arvestamata Eesti Töötukassa

ekspertiisi ja töövõime hindamise otsusega. Vastustaja leidis kohtule esitatud seisukohas, et kui

Eesti Töötukassa on hinnanud isiku töövõimet, siis SKA ei pea tegema puude raskusastme

tuvastamise otsust üksnes Eesti Töötukassa ekspertiisi ja töövõime hindamise otsuse pinnalt,

vaid võib kaasata ka enda poolt ekspertarsti, kes ilmselgelt tutvub ka Eesti Töötukassa

eelnimetatud dokumentidega ja arvestab nendega oma arvamuse andmisel. Kuigi üldjuhul ei tee

SKA ühistaotluse puhul lisaks Eesti Töötukassa ekspertiisile endapoolset ekspertiisi, oli see

antud juhul põhjendatud, kuna Eesti Töötukassa muutis oma seisukohta kohtumenetluse ajal

ning seeläbi tekkis vajadus hinnata valdkondadele antud arvväärtused üle konkreetselt puude

raskusastme tuvastamise ekspertiisi vaatest. SKA ekspertiis on aga selgelt võtnud arvesse ka

Eesti Töötukassa uut ekspertiisi ja töövõime hindamise otsust. Kuigi 10.09.2021 otsuses nr

P26O-2021-70941 ei ole otseselt mainitud, et toetutakse ka Eesti Töötukassa ekspertiisile ja

töövõime hindamise otsusele, on seda vastustaja ekspertiisis siiski arvesse võetud ja see on SKA

17.11.2021 menetlusdokumendi lisana nr 5 kohtule esitatud. Kui SKA ekspertiisi tulemus

erineb Eesti Töötukassa ekspertiisi tulemustest, siis SKA toetub puude raskusastme tuvastamise

haldusakti tehes ikkagi SKA ekspertarsti arvamusele, mitte ei jäta seda kõrvale. Halduskohus

on jätnud need aspektid arvestamata ja jõudnud ekslikule järeldusele, nagu poleks vastutaja

arvestanud kõigi seaduses ettenähtud tõenditega.

3-21-1519

10(13)

SKA ei nõustu halduskohtu otsuse p-s 67 leituga. Vastustajal ei ole sellisel kujul

haldusmenetluse toimikut, kuhu oleks kokku kogutud kõik puude raskusastme tuvastamist

taotleva isiku terviseandmed. SKA-l on ligipääs TIS-le. Kuna kaebaja on pöördunud 22.03.2021

perearst UU poole, siis sõltumata sellest, et SKA poolt kohtule esitatud terviseandmete

kokkuvõttes antud visiidi infot pole, ei tähenda see, et seda ei oleks arvesse võetud, kuna see

jääb ikkagi viimase viie aasta sisse. Kõikide meditsiiniliste eriteadmiste pinnalt hinnatavaid

sissekandeid, mida TIS isiku kohta üldse sisaldab, ei ole otstarbekas kohtule esitada, sest

dokumentide hulk oleks väga suur ega poleks koondatav kokkuvõtliku väljavõttena. SKA saab

seda teha kohtu nõudmisel. Kaebaja on 06.07.2021 kaebuse lisas 10 juba esitanud 22.03.2021

sissekande, mistõttu jääb arusaamatuks, miks heidetakse vastustajale ette sama tõendi esitamata

jätmist. Kuna vastustaja ekspertarst tutvub kõigi TIS-s kättesaadavate epikriisidega, siis vaatas

SKA ekspertarst ka kõnealust epikriisi ning kuigi sealt ilmnevad kaebused väsimusele jne, siis

objektiivselt on leid kerge. SKA selgitab, et UU sissekanne on TIS-s täiesti olemas, kuid TIS-i

omapärast lähtuvalt ei pruugi kogu TIS-i info kajastuda kohtule saadetavas koondväljavõttes,

sest palju on infot, mis tuleb avada lahus üldväljavõttest. Kohus on rikkunud HKMS § 2 lg-t 4,

kui ei küsinud vastustajalt eriarst NL TIS-i tehtud sissekannet, kuigi kohus on pidanud seda

oluliseks asjaoluks, et kaebus rahuldada.

SKA ekspertiis ei jäta kunagi arvestamata töövõime hindamise tulemustega ja seda pole tehtud

ka praegusel juhul. Ekspertiisis on palju viidatud visiidipõhisele hindamisele, kuna see on üks

objektiivsemaid hindamisi üldse. Kohtu väide, et töövõime hindamise ekspertiisi ja otsusega ei

arvestatud, on oletuslik. Heites vastustajale ette, et viimane pole selgitanud, miks on

visiidipõhisel hindamisel leitu asjakohane, pidanuks kohus seda selgitust SKA-lt küsima.

SKA ekspertiis ei tuvastanud, et kaebajal oleks probleeme ärevusega. Ärevuse diagnoosi TIS-i

andmetest ei ilmne. Visiidipõhine hindamine on inimese jaoks eelduslikult stressirohke olukord

ning on vähe usutav, et puuet põhjustava psüühikahäirega inimene suudaks oma häiret

hindamisel kuidagi varjata. Oluline on märkida, et töövõime hindamise metoodika kohaselt ei

liideta kogu ekspertiisi üleselt kokku neid võtmetegevuse hindeid, mis on väiksemad kui 2.

Ärevuse moment on Eesti Töötukassa ekspertiisis hinnatud muutustega kohanemise ja ohu

tajumise valdkonnas arvväärtustega 1-0-1, seega koguskoorimise tulemust see ei mõjuta.

Kohus on otsuse p-s 71 ebaõigesti hinnanud tõendeid. MT ekspertarvamusest tuleb üheselt

välja, et erijuhtumi kohaldamise kaalutlemisel on arvesse võetud, et taotlejal ei esine eri

valdkondades üksteist võimendavaid piiranguid, mistõttu erijuhtumi kohaldamiseks alus

puudub. Erijuhtumi alusel puude raskusastme tuvastamine on väga erandlik. Kui erijuhtum ka

esineb, siis puude raskusaste on võimalik tuvastada erijuhtumi alusel ka siis, kui piirang esineb

ainult ühes valdkonnas või kui piiranguid valdkonniti ei olegi.

12. X palub 03.04.2022 vastuses (täiendatud 05.04.2022) jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Kaebaja on menetluses põhjalikult selgitanud ja tõendanud kaebuse aluseks olevaid faktilisi

asjaolusid ning jääb oma seisukoha juurde. Kohus on juhtinud õigesti SKA tähelepanu sellele,

et eraldi ei ole välja toodud, et SKA oleks arvestanud Eesti Töötukassa 16.08.2021 töövõime

hindamise eksperthinnanguga. Et vältida segadust, esitab kaebaja selle ringkonnakohtule

(vastuse lisa 1). Kaebaja esitab ringkonnakohtule ka järgmised tõendid: lisa 2 – 31.12.2021

ambulatoorne epikriis nr 1003233267; lisa 3 – 01.02.2022 ambulatoorne epikriis nr 29924; lisa

4 – SYNLAB vastus saatekirjale nr covid/medcov19/3556328; lisa 5 – 07.02.2022

ambulatoorne epikriis nr 30718; lisa 6 – 30.03.2022 ambulatoorne epikriis nr 312513; lisa 7 –

25.02.2022 ambulatoorne epikriis nr PERH.ambepikriis.528860692; lisa 8 – 16.03.2022

ambulatoorne epikriis nr 31475; lisa 9 – 29.03.2022 päring Tervise ja Heaolu Infosüsteemide

3-21-1519

11(13)

Keskusele (TEHIK) kaebaja terviseandmete vaatamise kohta SKA poolt; lisa 11 –TEHIK

vastus, Exceli tabel; lisa 12 – patsiendiportaali 28.03.2022 väljavõte (kehtiv raviskeem); ning

05.04.2022 lisa 10, mis kattub eelnevalt esitatud lisaga 11 (s.o TEHIK vastus, Exceli tabel).

13. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 14.06.2022 määrusega kaebaja taotluse ja võttis

haldusasja materjalide juurde 16.08.2021 visiidipõhise töövõime hindamise eksperthinnangu

(03.04.2022 vastuse lisa 1) ning jättis rahuldamata taotluse 03.04.2022 vastuse lisade 2, 4, 5, 6,

7, 8, 9, 11 ja 12 ning 05.04.2022 esitatud lisa nr 10 haldusasja materjalide juurde võtmiseks,

tagastades need kaebajale.

14. X palub 15.08.2022 seisukohas ringkonnakohtul siiski kaaluda lisade 5, 7 ja 12 asja

materjalide juurde võtmist. Tõendid näitavad kaebaja sagedasi haigestumisi ja nende jätkumist,

lisaks on näha, et kaebaja ärevusseisund on suurenenud ja esineb depressioon. Seega on olukord

halvenenud. Kuna kaebaja oli pikka aega tööta, siis haiguslehti ei vormistatud, mis aga ei

tähenda, et haigestumised oleksid olnud kerget laadi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja korduva taotluse tõendite asja materjalide

juurde võtmiseks 14.06.2022 kohtumääruses esitatud põhjendustel ‒ taotletud tõendid on

tekkinud pärast vaidlustatud SKA 10.09.2021 otsuse nr P26O-2021-70941 tegemist ega saa

seega mõjutada hinnangut vaidlustatud otsuse õiguspärasusele. Taotluses ei ole esitatud

põhjendusi, mis annaks aluse seda seisukohta muuta.

16. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

17. PISTS § 23 lg-te 1 ja 7 kohaselt tuvastab puude raskusastme SKA, kaasates vajaduse korral

arstiõppe läbinud isikuid. Kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist

ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise

käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Niisiis ei

pea SKA otsus puude raskusastme tuvastamisel tuginema ainuüksi tööhõive hindamise käigus

koostatud eksperdiarvamusel ja töötukassa otsusel, vaid SKA võib lisaks kaasata oma

ekspertarsti. Vaidlus puudub selles, et töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine

on kaks erinevat menetlust ning töötukassa hinnang kaebaja vähenenud töövõime kohta ei saa

automaatselt kaasa tuua puude raskusastme tuvastamist. Kuid kui erinevad ekspertarstid annavad

isiku terviseandmetele erinevaid hinnanguid, lasub SKA-l kõrgendatud põhjendamiskohustus,

miks on asutud töötukassa eksperdihinnangust erinevale seisukohale. Halduskohus on õigesti

osutanud, et SKA 10.09.2021 otsusest (ega ka MT 10.09.2021 eksperdihinnangust, dtl 835) ei

nähtu üldse, et töötukassa 16.08.2021 eksperdiarvamust (dtl 999) oleks arvestatud (vrdl nt SKA

09.04.2021 otsus, dtl 596, kust nähtub selgelt, et otsuse tegemisel on aluseks võetud töötukassa

töövõime hindamise otsus) ning vähimalgi määral ei ole põhjendatud ka, miks hindab SKA

ekspertarst kaebaja terviseandmeid erinevalt töötukassa ekspertarstist, eriti osas, mis puudutab nn

erijuhtumi esinemise hindamist. SKA kohtumenetluses esitatud väide, et tegelikkuses võeti siiski

arvesse ka töötukassa eksperdiarvamust, ei ole kooskõlas tõenditega (SKA eksperdihinnang ja

otsus puude raskusastme tuvastamise kohta) ning on seega paljasõnaline.

18. Ringkonnakohus nõustub SKA-ga, et kohtule ei ole vaja esitada kõiki hinnatava isiku TIS-i

sissekandeid, kuid esitada tuleb vähemalt need, millele tuginedes on eksperdihinnang antud.

Selles kontekstis on halduskohtu otsuse p-s 67 tehtud etteheide dr NL osas asjakohane – MT

eksperdiarvamuses on eraldi välja toodud, et tuginetud on ka dr NL esitatud terviseandmetele,

kuid kuidas ja millistele terviseandmetele, arvamusest ei selgu. Selliseid terviseandmeid ei ole

3-21-1519

12(13)

esitatud

ka

kohtumenetluses.

Haldusakti

põhjenduses

sisalduvaid

väiteid

peab

halduskohtumenetluses tõendama haldusorgan (nt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-5-16, p 12; 3-

3-1-62-14, p 16). Kuna menetlusosaliste väited ei tuginenud asjaoludel, mida oleks saanud

tõendada dr Lapiduse epikriisiga, puudus halduskohtul ka eraldi vajadus selle tõendi

väljanõudmiseks. Põhjendatud on ka halduskohtu kriitika eksperdiarvamuse üldise selguse ja

jälgitavuse osas. Kui ekspert teeb mingi järelduse, tuleks eksperdiarvamuses ka ära näidata,

millistele terviseandmetele see tugineb.

19. Halduskohtu viide dr UU 22.03.2021 sissekandele ei ole ülejäänud esitatud tõendite

kontekstis asjakohatu. 07.05.2019 töövõime hindamise eksperdihinnangus (dtl 22 jj) leiti, et

kaebaja tegutsemine on piiratud erijuhtumi tõttu: piirangute põhjuseks on koormustaluvuse

langus, väsimine, vaimse energia ja tungifunktsioonide langus, hingamisfunktsiooni ja

immuunsüsteemi funktsiooni häire. 22.03.2021 anamneesis (dtl 142) on kaebaja perearst dr

Usgam mh märkinud: viimastel aastatel on tekkinud sagedamini astma ägenemist, kus on vaja

kasutada topelt annuseid ja vajab hormoonravi; patsiendi immuunsüsteem on aastatega

nõrgemaks jäänud, põeb läbi kõik hooajalised viirused, sellega ägeneb krooniline haigus; osalise

töövõime määramise vajadus. 19.03.2021 SKA-le adresseeritud tõendis (dtl 87) on perearst

palunud säilitada patsiendile osaline töövõime, kuna tervislik seisund ei ole paranenud.

Töötukassa 23.08.2021 otsuse (dtl 662) ja 16.08.2021 eksperdiarvamuse kohaselt on kaebajal

osaline töövõime erijuhtumi põhjendusel: immuunsüsteemi nõrgenemise tõttu põeb taotleja iga

kuu viirussümptomitega haigusi, millele pulmonoloogi epikriisi kohaselt kaasneb sageli ka astma

ägenemine koos hormoonravi kasutamise vajadusega. Seega on dr Usgami 22.03.2021 sissekanne

just nn erijuhtumi hindamise seisukohast oluline, kuid SKA ei ole seda oluliseks pidanud, kuna

SKA esitatud terviseandmetest see ei nähtu. Asjakohatu on seejuures SKA osutus, et kuna TIS-s

ei ole märkeid töövõimetuslehtedest, siis saab järeldada, et haigestumised, kui need ka olid, ei

põhjustanud ajutist töövõimetust. Kaebaja korduvad haigestumised on perearsti ja pulmonoloogi

sissekannetega veenvalt tõendatud. Kuna kaebaja on töötu (dtl 89), ei oma töövõimetuslehtede

puudumine TIS-s ka õiguslikku tähendust.

20. Ringkonnakohus nõustub SKA-ga, et halduskohtu etteheited visiidipõhise töövõime

hindamisele (10.05.2021) tuginemisel on asjakohatud. Sellele on tuginetud mh ka töötukassa n-ö

uues 16.08.2021 eksperdihinnangus, vastav asjaolu nähtub eksperdihinnangu teksti osast, ehkki

kuupäevaliselt ei ole seda tõesti eraldi väljendatud. Ringkonnakohus nõustub SKA-ga ka selles,

et halduskohus on pööranud asjatult suurt tähelepanu erinevate eksperdiarvamuste vastuolule

seoses kaebaja ärevusega. SKA on apellatsioonkaebuse p-s 3.6 asjakohaselt viidanud, et isegi kui

MT

eksperdiarvamuses

oleks

asutud

samale

seisukohale

töötukassa

16.08.2021

eksperdiarvamuses esitatuga: kaebajal on kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu

tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on kerge ärevuse tõus, ei oleks saanud see muuta SKA

otsust sisuliselt. Töövõime hindamise metoodika kohaselt ei liideta ekspertiisiüleselt kokku neid

võtmetegevuse hindeid, mis on väiksemad kui 2. Ärevus on töötukassa ekspertiisis hinnatud

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas arvväärtustega 1-0-1 ja seega poleks see

mõjutanud puude raskusastme määramist, kui SKA oleks selles valdkonnas jõudnud samale

tulemusele kui töötukassa. Viidatud eksitused ei too kaasa aga halduskohtu otsuse tühistamist,

sest need asjaolud ei olnud SKA 10.09.2021 otsusele hinnangu andmisel määravad. Määrav oli

oluline põhjendamispuudus, mis ei võimalda kontrollida SKA otsuse õiguspärasust just nn

erijuhtumi kohaldamata jätmise osas.

21. Määruse nr 18 § 2 p 7 kohaselt on erijuhtum juhtum, mille korral valdkondade kaupa

tegutsemisvõimet hinnates on tööealisel inimesel piirangud vähe väljendunud või ei vasta puude

raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus

osalemine on terviseseisundi ning keskkondlike ja suhtumuslike takistuste koosmõju

tulemusena piiratud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määruse nr 18 § 2 p 7

3-21-1519

13(13)

sõnastusest ei tulene sellist erijuhtumi kaalumise eeldust, et piirangud peavad esinema vähemalt

kahes valdkonnas. SKA ei ole ka täpsemalt selgitanud, mille alusel ta sellise eelduse on tuletanud.

Sätte sõnastuse kohaselt ei pea erijuhtumi kohaldamiseks mitte erinevates valdkondades olevad

piirangud üksteist võimendama (nagu tõlgendab sätet SKA), vaid isiku igapäevane tegutsemine

või ühiskonnaelus osalemine peab olema terviseseisundi ning keskkondlike ja suhtumuslike

takistuste koosmõju tulemusena piiratud. Määruse nr 18 § 2 p 7 regulatsiooni eesmärgiga

kooskõlas

olevat erijuhtumi

kaalumist

ei

nähtu

SKA

10.09.2021

otsusest

ega

eksperdiarvamusest. Õige ja põhjendatud on ka see halduskohtu osutus, et erijuhtumi

kohaldamata jätmise veenev põhjendamine oli konkreetsel juhul eriti oluline, sest töötukassa

23.08.2021 töövõime hindamise otsuse kohaselt on kaebaja töövõimet hinnatud erijuhtumina.

Kui üks haldusorgan kohaldab erijuhtumit ja teine mitte, lasub soodustava haldusakti andmisest

keeldujal kõrgendatud põhjendamiskohustus (HMS § 56 lg 1). Seetõttu oli SKA 10.09.2021 otsus

olulise põhjendamispuudusega, õigusvastane ja tuli tühistada.

22. Eelnevast tulenevalt jääb SKA apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata (HKMS § 200 p 1). SKA apellatsiooniastme menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1

alusel tema enda kanda.

15.08.2022 on kaebaja esitanud ringkonnakohtule menetluskulude hüvitamise taotluse ja

menetluskulude nimekirja, kuid esitamata on tõendid selle kohta, et menetluskulud on kantud või

kaebajal on tekkinud nende kandmise kohustus vastavalt HKMS § 109 lg-tele 1 ja 11

(maksekorraldus või arve). Seetõttu jääb kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks

rahuldamata ja kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda.

23. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Kohus asendab omal algatusel avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime

tähemärgiga, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid.

(allkirjastatud digitaalselt)