4-22-1920/45 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-22-1920

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-22-1920 Kohtukoosseis Janika Kallin, Orvi Koik, Inna Ombler Väärteoasi H.A

väärteoasi KarS § 218 lg 1 ja 275 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 15. juuni 2022. a otsus Apellant

H.A ’i (ik: XXX) kaitsja Eve Jundas, apellatsioon

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 15. juuni 2022. a otsus H.A väärteoasjas nr 4-22-1920 jätta muutmata.

2. H.A kaitsja Eve Jundase

apellatsioon jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule

30 päeva jooksul kirjalikult alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 2022. a ot -22-1920 tunnistati H.A Pärnu Maakohtu 15. juuni susega väärteoasjas nr 4 süüdi KarS § 218 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks arest 15 päeva ning KarS § 275 lg

1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks arest 10 päeva. KarS § 68 lg 2 alusel kuulus lõplikult ärakandmisele karistusena arest kokku 23 päeva, mis pöörati täitmisele viivitamatult alates kohtuotsuse kuulutamisest 15.06.2022. a kell 12.15. Kaitsjatasu jäeti riigi kanda.

1.1. Maakohus asus seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus ja õigesti kvalifitseeritud. Samuti märkis maakohus, et H.A tegude õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohtuliku arutamisse käigus ei ilmnenud. Kaitsjal tekkis kahtlus H.A terviseseisundis, selles, kas ta on võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. H.A ise väitis, et tal ei ole mingeid tervisehäireid ning ekspertiisist ta keeldub. Kohtu hinnangul ei nähtu väärteoasja materjalidest ega selgunud ka kohtuliku arutamise käigus asjaolusid, mis tekitaks kahtlust H.A süüdivuses temale etteheidetud tegude toimepanemise ajal. Asjaolu, et H.A käitumine ei olnud sotsiaaladekvaatne ja temale olevat kunagi ekspertiis määratud ei sea tema süüdivust kahtluse alla ning vaatamata sellele, et H.A keeldus kohtuistungil esialgu kohtu küsimustele vastamast oli tema vastused ja avaldused hiljem täiesti selged ja asjakohased.

1.2. H.A-le karistuse mõistmisel leidis maakohus, et menetlusaluse isiku süü väärtegude toimepanemisel on keskmine, tema karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. H.A oli väärtegude toimepanemise ajal seits kehtivat väärteokaristust eteist , seejuures

on temale määratud karistuseks rahatrahvid, mis kõik on tasumata. Seega ei ole varasemad karistused rahatrahvide näol H.A suhtes karistuse eesmärke täitnud, menetlusalune isik on süstemaatiliselt jätkanud väärtegude , tegemist on süsteemse antisotsiaalse toimepanemist käitumisega. H.A-le tuleb karistuseks mõista arest. Kohus leidis, et H.A-le võib KarS § 218 lg 1 järgi ettenähtud väärtegude eest mõista aresti sanktsiooni keskmises määras ning mõistis karistuseks 15 päeva aresti. KarS § 275 lg 1 järgi ettenähtud väärtegude eest võib mõista aresti määra ning mõist alla sanktsiooni keskmist is karistuseks va aresti.

10 päe

Maakohus märkis ka, et Pärnu Maakohtu a otsusega mõisteti H.A-le 27.05.20022.

karistuseks 29 päeva aresti, mis asendati 29 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati kaks kuud. 01.06.2022. a ja 05.06.2022. a pani aga H.A toime uued väärteod, tegemata mingeid järeldusi temale mõistetud karistusest Eeltoodust järelda . s kohus, et aresti

asendamine üldkasuliku tööga ei mõjuta süütegude toimepanemisest hoiduma H.A , mistõttu kohus ei rahuldanud H.A soovi üldkasulikku tööd teha ning leidis, et karistus eesmärgi saavutamiseks ning õiguskorra kaitsmise huvides tuleb k pöörata viivitamatult ohtuotsus täitmisele alates kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 68 lg 2 kohaselt arvas kohus karistusaja hulka kinnipidami

se väärteomenetluses, s.o 2 päeva, lõplikuks karistuseks mõistis kohus aresti 23 päeva.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni H.A kaitsja Eve Jundas, kes palub Pärnu

vaidlustatud otsus tühistada mõistetud karistuse osas a uus otsus, millega mõista H.A-le ja teh kergem karistus. Kaitsja märgib alustuseks, et käesolevaks ajaks on karistus täielikult kantud. Samas H.A leiab, et karistus võinuks olla kergem ja ta on soovinud kindlasti kohtuotsuse vaidlustamist. H.A leiab, et maakohus võinuks rohkem arvestada tema süü puhtsüdamliku ülestunnistuse ja kahetsusega,

1 p 3 kohaselt vastutust kergendavaks asjaoluks. milline asjaolu on KarS § 57 lg

H.A soovis, et eelkõige tema tervislikku seisundit arvestades võinuks karistus olla kergem.

Kaitsja palus maakohtus, arvestades H.A käitumise eriskummalisust, määrata tema suhtes kohtupsühhiaatriaekspertiis. Tekkisid tõsised kahtlused tema süüvõime küsimuses. Kahjuks maakohus taotlust ei rahuldanud, arvestades H.A enda väidetega, et tal on närvid korras ja

ta ei soovinud ekspertiisi määramist. Võinuks siiski asjaolusid kontrollida, vähemalt arvestada olukorda talle karistuse mõistmisel ja mõista kergem karistus. Võinuks arvestada, et H.A on töövõimetuspensionär.

Lõpetuseks märgitakse kaebuses, et H.A nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluse s.

3. Kuivõrd kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kirjaliku menetlusega (27.07.2022 vastus), siis määras ringkonnakohus 28.07.2022. a määrusega vaadata H.A kaitsja Eve Jundase kaebus läbi kirjalikus menetluses ning andis sama määrusega kohtumenetluse pooltele õiguse esitada seisukohti ja taotlusi kuni 08.08.2022. a. 3.1.

08.08 menetleja esindaja seisukoha kaebusele, milles .2022. a esitas kohtuvälise KK märgib, et ta ei nõustu apellatsiooniga. Nimelt on Riigikohus oma lahendis nr 1 5760/47 öelnud: „Väide - - isiku süüdimatuse kohta on olemuselt võrdne ükskõik millise teise kaitseteesiga, mis on mõeldud nn põhjendatud kahtluse tekitamiseks. Sellise põhjendatud kahtluse tekkeks peab kriminaalasjas esinema tõsiselt võetav tõenduslik alus. Teisisõnu tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (RKKKo nr 3-1-

1-77-15, p 17- 19). (p 10) Mitte igasugune väide isiku süüdimatuse kohta ei tingi vältimatult ekspertiisi tegemise vajadust.“ Käesolevas väärteoasjas ei ole seesugust tõsiselt võetavat tõenduslikku alust esitatud, tegemist on vaid kaitsja paljasõnalise väitega. Samuti ei ole väärteomenetluses tuvastatud asjaolusid, mis seaks kahtluse alla isiku süüdivuse või tema võime oma käitumist juhtida. Samas viidatud kohtulahendis öeldakse: „Pelgalt süüdimatuse meditsiiniliste tunnuste tuvastamine ei ütle eraldivõetult veel midagi selle kohta, kas isik on karistusõiguslikus mõttes vastutusvõimeline või mitte. Järgnevalt tuleb lahendada küsimus, kas tuvastatud haiguse (praegusel juhtumil skisofreenia) ning isiku poolt toimepandud õigusvastase teo (vargus) vahel esineb ka sümptomaatiline seos, mis tähendab konkreetsel juhul selle kindlakstegemist, kas just isikul tuvastatud psühholoogiline häire mõjutas teo toimepanemise ajal tema võimet selle keelatusest aru saada ning enda käitumist selle arusaamise kohaselt juhtida või mitte. Vaid jaatava vastuse korral on alust rääkida kas süüdimatusseisundist (KarS § 34) või siis piiratud süüdivusest (KarS § 35) KrMS § 393 esimese alternatiivi tähenduses.“ Väärteoasjas kogutud tõendid näitavad, et menetlusalune isik saab aru, mis on keelatud ning ka seda, et tema poolt toime pandud teod on keelatud. Kas isik on võimeline oma käitumist juhtima tõendab tema karistatuse õiend. Ta on küll varasemalt korduvalt karistatud, kuid iga korduvalt karistatud isikut ei saa vabastada karistusest vaid sel põhjusel. Enne käesoleva väärteoasja juhtumeid on olnud aasta jooksul rikkumiste vaba periood, mis näitab, et ta oskab oma käitumist juhtida. Menetlusalune isik on töövõimetuspensionär, mis ei tõenda tema psühholoogilist seisundit süüdivuse mõttes. Samas näitab see, et tema võime trahvi tasumiseks on piiratud. Seetõttu on õigustatud tema mõjutamiseks, edaspidistest süütegud jätta est hoiduma, just aresti kohaldamine. Juhindudes eeltoodust palus

KK apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. H.A kaitsja Eve Jundas vaidlustab apellatsioonis maakohtu otsust karistus osas. e Kaitsja leiab, et karistus on liiga raske ja taotleb selle kergendamist.

5. rahuldamata. Maakohus

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb apellatsioon jätta on küllaldaselt

põhjendanud H.A-le mõist ja määra etud karistuse liiki . H.A on varem

korduvalt väärteokorras karistatud (koguni 17 korda), sh rahatrahvidega, mis on tasumata.

Karistusregistri väljavõte näitab ilmekalt, et puhul ei saa enam rääkida H.A

rikkumiste juhuslikkusest, vaid harjumuspärasest käitumisest. Varasemad rahatrahvid ehk kergemaliigilised karistused pole isikule mingit mõju avaldanud ja ta on jätkanud süütegude toimepanemist. Viimati karistati H.A 27.05.2022.a, siis asendati talle mõistetud 29 päeva pikkune arest üldkasuliku tööga. meede jäi tagajärjetuks, sest isik jätkas Rakendatud vahetult pärast aresti mõistmist ja selle asendamist väärtegude toime panemist. Seega mõistis maakohus H.A-le põhjendatult karistuseks aresti, sest leebemad võimalused isiku käitumise mõjutamiseks on ammendunud.

6. Kuigi kaitsja leiab esitatud apellatsioonis, et H.A-le tulnuks mõista kergem karistus, siis kaitsja samas ei täpsusta, millist karistust ta selle all silmas peab (s.o kas rahatrahvi, aresti asendamist üldkasuliku tööga või aresti väiksemas määras). Maakohtus toimunud istungil (vt istungi , et kliendil ei ole raha ja ta on protokolli) rõhutas kaitsja

töövõimetu. Sisuliselt möönis kaitsja seega, et rahatrahv pole kohane karistus ning aresti asendamine üldkasuliku tööga kõne alla ei tule Järelikult oli kaitsja . viidatud asjaolude pinnalt

H.A-le karistuseks mõistetud arest igati põhjendatud. Maakohus on otsuses jälgitavalt ära näidanud, et isiku süü on keskmine ja korrektselt tuvastanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise.

Eeltoodu tõttu mõistis maakohus H.A-le KarS §

218 lg 1 järgi karistuse sanktsiooni keskmises määras ja KarS § 275 lg 1 (kokku 4 episoodi) järgi alla sanktsiooni keskmise määra. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu poolt mõistetud karistus kohane Vaatamata sellele, et kaitsja arvates pidanuks maakohus karistust kergendava . asjaoluna arvestama isiku süü puhtsüdamlikku ülestunnistust ja kahetsust, on maakohus õigesti leidnud, et maakohtu istungiprotokollist, karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. Nii nähtub et menetlusalune isik on lõpuks kohtu küsimusele , vastanud: H.A

amisele sõnad ei ole süü ülestunnist ilmumine ja/või puhtsüdamlik

kahetsus, mida maakohus oleks pidanud karistust kergendava asjaoluna

1 p 3

KarS § 57 lg mõttes arvesse võtma.

7. Puutuvalt kaitsja väidetesse, et maakohus ei määranud kliendile kohtupsühhiaatriaekspertiis i ning selle pinnalt võinuks maakohus isiku arvates mõista talle terviseseisundi tõttu kergema karistuse, tuleb märkida järgmist. Kaitsja on kaebuses vaidlustanud maakohtu otsust üksnes H.A-le mõistetud otsustust jätta karistuse osas. Kaitsja pole vaidlustanud maakohtu rahuldamata kaitsja taotlus ekspertiisi tegemiseks. Kaebuses väljendatud arvamus, et maakohus oleks võinud isiku psüühilist seisundit siiski kontrollida, ei too seega kaasa mittemingisuguseid tagajärgi. Kaitsja ei ole taotlenud selles osas maakohtu otsustuse muutmist ja ekspertiisi m isiku avaldused ja ääramist. Maakohtul ei tekkinud kahtlusi H.A süüdivuse osas, vastused maakohtus olid selged ja asjakohad. H.A eitas terviseprobleeme ja keeldus ekspertiisist.

sotsiaalsete normidega, kuid Maakohus möönis, et isiku teod ei ole kooskõlas isikuga istungil vahetult kokku puutunud kohtunikul ei tekkinud kahtlust H.A psüühilises seisundis.

8. Ringkonnakohus leiab kokkuvõtvalt, et maakohtu poolt mõistetud karistus on vastavuses väärtegude raskuse ja menetlusaluse isikuga ning kaebuses esitatud väited ei anna alust H.A karistuse kergendamiseks, mistõttu puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab seetõttu apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

9. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p st 1 jätab ringkonnakohus - esitatud apellatsiooni rahuldamata ja otsuse muutmata. Pärnu Maakohtu 15. juuni 2022. a