1
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja nr 2-22-3783 Tsiviilasi L. T. avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks Menetlustoiming menetluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega Menetlusosalised ja nende esindajad avaldaja (ema) L. T. , ik XXX; puudutatud isik (laps) J. T. , ik XXX; esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat A. S. (Advokaadibüroo Ann Saar); puudutatud isik (isa) J. T. , ik XXX; lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus Tartu linn Tartu Linnavalitsuse kaudu, esindajad R. S. ja M. V. Kohtuistungi toimumise aeg 30. august 2022 RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu ja kinnitada L. T. ja J. T. vahel 30. augusti 2022 kohtuistungil sõlmitud kompromiss: 1.1. J. T. kohtub lapsega J. T. ga paaritutel nädalatel laupäeviti kell 11.00 kuni 17.00. Esimene kohtumine toimub 3. septembril 2022. 1.2. J. T. kohtub lapse J. T. ga paaris nädalatel pühapäeviti kell 11.00 kuni 17.00. 1.3. J. T. tuleb lapsele järele ja toob lapse tagasi lapse elukohta. Lapse annab lapse elukohast üle lapse ema. Kui lapse emal ei ole võimalik last üle anda, annab lapse üle vanaema. 1.4. J. T. tuleb lapsega kohtuma kainena. Juhul kui last üle andval isikul tekib kahtlus, et J. T. ei ole kaine, kontrollitakse joovet J. T. poolt kaasa võetud (ühekordse) alkomeetriga. Joobe tuvastamisel jääb kohtumine lapsega ära. 1.5. J. T. kohtub lapse J. T. ga igal esmaspäeval ja reedel lapse jalgpallitrennis kell 15:30- 17.00. Laps ja isa võivad omavahel enne ja pärast trenni toimumist vahetult suhelda. 1.6. Muudatustest lapsega kokkusaamise aegades teavitab teine pool ette vähemalt ühe päeva kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, SMS). 1.7. Sõltumata sellest, kumma vanema juures laps parasjagu viibib, on lapsel õigus eemal viibiva vanemaga suhelda telefoni teel või videokõnega privaatselt. Vanem peab arvestama, et telefonisuhtlus lapsega arvestaks lapse magamamineku aegasid.
2
1.8.
Lapse ema tuletab lapsele kolmapäeviti meelde, et lapse isa ootab, et laps isale helistaks. 1.9. Vanemad kohustuvad lapse juuresolekul mitte halvustama teineteist või teineteise lähikondseid. 1.10. Kokkuleppes nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-3783. 3. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda, lapse esindaja tasu ja kulud jäävad riigi kanda. 4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks tööpäev määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD 1. Tartu Maakohtu menetluses on L. T. avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.
2.
Kohus võttis 05.04.2022 määrusega avalduse menetlusse, määras lapsele esindaja ja kaasas lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse. Kohus küsis menetlusosalistelt avalduse kohta seisukohta. Menetluses on toimunud kolm ärakuulamist ja kohus on rakendanud esialgset õiguskaitset 10.05.2022 ja 22.06.2022 määrustega. 3. 30.08.2022 toimunud kohtuistungil jõudsid vanemad suhtluskorra osas kokkuleppele. Vanemad palusid kompromissi kinnitada ja asja menetluse lõpetada. KOHTU SEISUKOHT 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 477 lg 1 ja lg 6 II lause ning § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus sellisel juhul menetluse otsust tegemata. 5. Kohus leiab, et vanemate tahe sõlmida kompromiss ja lõpetada asjas menetlus on tuvastatud. Kompromissis reguleeritakse suhtlusõigus lapsega vajalikul määral. Kohtu hinnangul on kompromissi tingimused kooskõlas lapse huvidega ja samas on tagatud lapse ja vanema suhtlemise võimalus. 6. Kohus leiab, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega. Kompromiss ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Menetlusosalised kinnitasid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
3
7.
Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 3 alusel menetlusosaliste endi kanda. J. T. le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jäävad riigi kanda. Esindaja tasu kohta teeb kohus eraldi määruse. 8. TsMS § 661 lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on lühendanud määruskaebuse esitamise õigust ühe tööpäevani kohtumääruse kättetoimetamisest.
(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
