2-21-1634/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(7)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.08.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-1634

Tsiviilasi

X hagi Y (end. Y) vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.jaanuari 2022.a otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

1728 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

X 25.aprilli 2022.a apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): X (isikukood

XXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Willem

Ignatjev (e-post:XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Y (isikukood

XXXXXXXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja C

(isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Eva Tibar (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 18.01.2022 otsus tühistada osaliselt, osas, milles hagi elatise

vähendamiseks jäi täielikult rahuldamata alates 01.01.2022 ning teha tühistatud

osas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt ning anda uus menetluskulude

jaotus. Muus osas jätta otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kohtuotsuse kehtiv tervikresolutsioon on järgmine:

3.1.

Hagi rahuldada osaliselt.

3.2.

Jätta hagi rahuldamata osas, mille hageja palus vähendada tsiviilasjas 2-

16-3825 16.12.2016 kohtuotsusega X-lt Y (end Y) kasuks välja mõistetud elatist

kuni 31.12.2021.a.

3.3.

Vähendada tsiviilasjas 2-16-3825 16.12.2016 kohtuotsusega X-lt Y (end Y)

kasuks välja mõistetud elatist ning mõista X-lt Y ülalpidamiseks alates

2(7)

01.01.2022 kuni Y täisealiseks saamiseni (15.02.2034) välja igakuine elatis

213 eurot 44 senti (200 eurot (baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2022), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust.

Menetluskulude jaotus.

3.4.

Jätta Y menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 80 % ulatuses X kanda,

ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud ja hageja nõue

1. X esitas 01.02.2021 hagi Y vastu, milles palub vähendada hagejalt Viru Maakohtu

16.12.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-2-16-3825 kostja kasuks väljamõistetud elatist summani

100 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub

hageja jätta poolte endi kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt 16.12.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-3825

kostja kasuks välja elatis 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuuplaga miinimummääras kuni kostja täisealiseks saamiseni.

3. Hageja viibis ajavahemikus 13.11.2017-02.01.2020 kinnipidamisasutuses Viru Vanglas

ning sellel ajavahemikul ei olnud hagejal võimalik elatist tasuda, mistõttu tekkis elatise

võlgnevus. Ka pärast kinnipidamisasutusest vabanemist ei leidnud hageja kindla töötasuga

alalist töökohta, töötades juhutöödel. Alates 29.01.2021 on hageja töötu ning töötuna arvel.

Hageja viimase nelja kuu sissetulek oli 17.10.220 500 eurot, 18.11.2020 500 eurot,

15.12.2020 375 eurot ja 15.01.2021 375 eurot, millest kohtutäitur Risto Kütt on igakuisel

kinni pidanud 17.10.2020 209,35 eurot, 28.11.2020 47,70 eurot, 28.11.2020 50 eurot,

18.11.2020 208,95 eurot, 15.12.2020 179,35 eurot ja 15.01.2021 108,35 eurot.

4. Arvestades hageja elatise võlgnevust 5 126,45 eurot ning igakuise elatise 292 eurot, ei ole

hageja võimeline sissetuleku puudumise tõttu kostjale igakuist elatist tasuma. Seetõttu taotleb

hageja igakuise elatissumma vähendamist kuni 100 eurot. Samuti palub hageja arvestada

elatise vähendamisel kostja seaduslikule esindajale makstavat lapsetoetust ning muid

sissetulekuid.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3(7)

6. Elatise vähendamise hagi rahuldamise eeldused on täitmata, sest hageja ei ole kohtu ette

toonud asjaolusid ega tõendeid, mis võimaldaksid hinnata hagi aluseks olevaid asjaolusid.

Kostja hinnangul üksnes vabadusliku karistuse kandmine ja töötuna arvele võtmine alust

elatise vähendamiseks. Hageja ei ole tuginenud muutunud asjaoludele võrreldes elatise

väljamõistmise lahendi aja seisuga. Hageja viide PKS § 102 lg 2 kolmandale ja neljandale

lausele ei ole asjakohane, sest hageja ei ole tõendanud töövõimetust või teiste laste olemasolu.

7. Kostja tõi välja ka muu hulgas selle, et kostja emal on lisaks kostjale veel neli (4) alaealist

last, kostja ema on lapsehoolduspuhkusel, mistõttu on väikeste laste kõrvalt täiendava

sissetuleku (lisaks saadavatele riiklikele peretoetustele) hankimine ebareaalne. Hageja on

seevastu noor elujõuline meesterahvas, kellel ei tohiks olla mingeid vastunäidustusi ega

piiranguid töö tegemiseks ja sissetuleku teenimiseks.

Esimese astme kohtu otsus

8. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt nõuab hageja käesolevas

tsiviilasjas temalt varem tagaseljaotsusega välja mõistetud elatise vähendamist. Hagejalt

mõisteti 16.12.2016 põhineva otsusega tsiviilasjas nr 2-16-3825 kostja kasuks välja elatis 215

eurot kuus, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga miinimummääras

kuni kostja täisealiseks saamiseni. Seega on olemas jõustunud kohtuotsus, mis reguleerib

hageja kohustust maksta kostja ülalpidamiseks igakuise elatisena summa, mis vastab poolele

Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärale.

9. Hageja on asunud hagis seisukohale, et kostja vajadused on väiksemad kui seaduses

sätestatud määr ja teiseks sellele, et tal ei ole oma majandusliku seisu tõttu võimalik anda

lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud määras.

10. Kohus ei nõustu hageja väitega, nagu kohtupraktika ei toetanud seaduses sätestatud

määras elatise väljamõistmist. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg 1 ja PKS § 102 lg 2 tulenevad

elatise

määramise

põhimõtted

kehtisid/kehtivad

vaatamata

Riigikohtu

kriitikale

miinimumelatise suuruse määramise kehtiva korra kohta (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-

2-1-35-17 p 34). Hageja ei ole tõendanud objektiivseid asjaolusid, mis lükkaksid ümber

seadusest tuleneva kostja vajadustele vastava kulutuste suuruse eelduse. Seega ei ole hageja

paljasõnalised seisukohad aluseks hageja nõude rahuldamiseks ja hagiavaldus tugineb ilmselt

ekslikul eeldusel.

11. Elatise vähendamiseks tuli hagejal tõendada, et tal ei ole objektiivselt võimalik piisavalt

tulu teenida. Hageja ei ole seda teinud, hoolimata kohtu selgitustest ja ettepanekust esitada

tõendeid.

12. Kohtu kogutud andmetest nähtub see, et hageja töötas 2016. aasta juulist kuni detsembrini

Q OÜ-s, saades sama perioodi eest keskmiselt 1 022,45 eurot, kusjuures juba 16.12.2016

otsuse tegemisele eelnenud kuul 582,55 eurot (november 2016) ja detsembris 558,15 eurot

kuus (tlk 112). Kuigi hageja on väitnud, et on alates 29.01.2021 töötu, on Maksu-ja Tolliameti

andmetel olnud saanud 2021.aasta veebruaris sissetulekut OÜ-st G 518,67 eurot. 2021.aasta

märts kuni mai töötas hageja OÜ-s F, saades keskmiselt 884,75 eurot kuus (tlk 67). Alates

2021. aasta juulist kuni septembrini on hageja olnud töötajana arvel OÜ-s M (tlk 67), kus ta

on teeninud keskmiselt 578,07 eurot kuus. Pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja on

saanud samast ettevõttes töötasu ka 13.10.2021 summas 657,16 eurot (tlk 80 pöördel).

Transpordiameti andmetel on hagejal 2013. aasta mopeed Baotian BT49QT-20C (tlk 52).

Äriregistri andmetel on hagejaga seotud kaks ettevõtet (tlk 53 – 56) – G OÜ (reg kood

XXXXXXXX) ja W OÜ (reg.kood XXXXXXX). Mõlemad ettevõtted olid asutatud juba

16.12.2016 kohtuotsuse tegemise ajal. W OÜ põhitegevusalaks on ajutise tööjõu rent ja III

kvartali maksustatav käive oli 174 574,95 eurot. G OÜ põhitegevusalaks on inkasso- ja

4(7)

krediiditeenused. Kuigi maksustavat tulu ei ole deklareeritud, puudub ettevõttel maksuvõlg

ning esitatud on ka majandusaasta aruanded.

13. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades jääb arusaamatuks, millel tugineb hageja väide,

et tal ei ole võimalik enda ja oma alaealise lapse ülalpidamiseks tulu teenida. Elatise

vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra ei anna käesolevas asjas alust ka hageja viide

sellele, et kostjale makstakse lapsetoetust 60 eurot kuus. Kohus asub seisukohale, et

perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama

õigustatud lapsel oli õigus saada peretoetusi.

14. Asja lahendamisel ei oma tähtsust see, millised on kostja ema sissetulekud ning et

viimasel on lepinguline esindaja. Kuigi kostja ema majanduslik olukord ei mõjuta hageja

seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse ulatust, kogus kohus tõendeid ka kostja ema

sissetuleku kohta. Maksu-

ja Tolliameti

andmetel

on kostja ema on saanud

Sotsiaalkindlustusametilt 02.2020 kuni 09.2020 500 eurot kuus ja alates 20.2020 kuni

09.2021 584 eurot kuus.

Hageja apellatsioonkaebus

15. Hageja palub tühistada maakohtu ebaõiglane kohtulahend käesolevas tsiviilasjas ja teha

uus kohtuotsus või saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtusse.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei tuvastanud kohus kohtuasjas 2-21-1634 mõlema

vanema varalist seisu ega saanud objektiivselt lähtuda sellest otsuse tegemisel, vaid

ühekülgselt märkis hagejal mingisuguse mopeedi olemasolu nagu see kinnitaks hageja

maksevõimekust. Kuid mopeed tegelikult puudub. Kohtuotsuses üldsõnaliselt märgitud

hageja seos mingisuguste äriettevõtetega ei ole hageja maksevõime kinnitus. Harju Maakohus

käitunud kostja teise vanema C huvides - kohus on üldsegi jätnud tuvastamata kostja teise

vanema C varalise seisu – kallihinnalise luksusauto ja rahalise sissetuleku olemasolu (samuti

lapsetoetused), mida kohus pidi hagiavalduse õiglasel lahendamisel arvestama.

16. Hageja taotles hagiavalduses, et mõlema poole menetluskulud maakohus jätaks nende

endi kanda, seejuures lähtudes ka kostja mõlema vanema varalisest seisundist. Harju

Maakohus otsuses ei ole motiveerinud ega ka põhjendanud miks mõisteti välja kõik

menetluskulud hagejalt ning jäeti rahuldamata hageja taotlus menetluskulude panemiseks

poolte kanda.

17. Erilist tähelepanu väärib Harju Maakohtu poolt kostja tegeliku õige nime Y otsuses

märkimata jätmine. Kohtuotsuses märkinud kostja ebaõige nime – Y.

18. Kohus otsuse märgib, et on hagejalt nõudnud haridust ja eriala tõendavaid dokumente, mis

tegelikult elatise lahendamisel ei oma mingit tähtsust. Seda enam, et hagejal puudub vastav

haridus ja eriala mis võimaldaks töötada perspektiivsel rahalisel tööl, seejuures Ida Virumaa

tööpuuduse tingimustes. Seega hagejal taolised dokumendid puuduvad ning maakohus võis

selles veenduda tõendite kogumise menetluses.

Vastus kaebusele

19. Kostja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise

poole kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

20. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

tühistada osaliselt, osas, milles hagi elatise vähendamiseks jäi täielikult rahuldamata alates

5(7)

01.01.2022 ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt ning anda uus

menetluskulude jaotus. Muus osas jätta otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada

osaliselt.

21. Hagi esitati 2021.a. Apellatsioonkaebuse ulatust arvestades tuleb asjas tuvastada, kas

maakohtu 16.12.2016 otsus tsiviilasjas 2-16-3825, millega hagejalt mõisteti kostja

ülalpidamiseks välja elatis 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammääras (st alates käesoleva hagi esitamisest 2021.a 292 eurot kuus),

on põhjendatud või tuleks elatise suurust vähendada. Hageja palus hagis elatist vähendada 100

euroni kuus.

22. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis hagi põhjendatult rahuldamata osas, milles

hageja palus elatise suurust vähendada alates hagi esitamisest st 01. veebruarist kuni

31.12.2021.a. Maakohus on sealjuures otsuse tegemisel hinnanud asjas esitatud ja kohtu enda

poolt kogutud tõendeid igakülgselt ja põhjalikult, kohaldanud õigesti materiaalõigust ning

viidanud asjakohasele kohtupraktikale. Ringkonnakohus nõustub eelviidatud osas maakohtu

põhjendustega ning ei korda neid.

23. Siiski

ei

ole maakohus

arvestanud sellega, et

1. jaanuaril

2022 jõustunud

perekonnaseaduse muudatustega kehtestati uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord.

Seadusandja on teinud PKS §-s 2172 enne nimetatud kuupäeva tehtud elatiselahendite kohta,

kuid reguleerimata on, millise õiguse alusel tuleb lahendada pooleliolevad elatiseasjad.

24. Riigikohus on varasemas praktikas rõhutanud, et kui menetluse kestel on muutunud

ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel

arvestada. Perekonnaseaduse jõustumisel selgitas Riigikohus, et kui elatisehagi on esitatud

enne 1. juulit 2010, saab kohus PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni 1. juulini 2010 elatise välja

enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates 1. juulist 2010 tuleb

lähtuda aga kehtiva perekonnaseaduse sätetest (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11, p 11; 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 16;

28. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10, p 18; 16. veebruari 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-164-10, p 16). Riigikohus jäi 22.06.2022 tsiviilasjas nr 2-19-19160

tehtud lahendis selle seisukoha juurde leides, et sarnaselt saab kohus PKS § 210 lg 2 kohaselt

mõista 31. detsembrini 2021 elatise välja enne 1. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse

sätete alusel. Elatisenõudele alates 1. jaanuarist 2022 peab kohus aga kohaldama alates

1. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid.

25. Perekonnaseaduse § 2172 lõike 1 kohaselt loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on

vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus, kui enne 2022. aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele

elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära

ulatuses kuus. Perekonnaseaduse § 2172 lõige 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei

nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda

elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

Ringkonnakohus leiab, et muutunud materiaalõigust tuleb alates 2022.a arvestada ka juhul,

kui elatist maksma kohustatud isik esitas elatise vähendamise nõude enne 2022.a.

26. Hagejalt oli kostja kasuks välja mõistetud elatis miinimummääras kuna hageja

(elatisehagis oli ta kostja) ei vaielnud 2016.a maakohtus toimunud menetluses elatisenõudele

vastu. Enne 1. jaanuarit 2022 kehtinud PKS § 101 lg 1 kohaselt moodustas miinimumelatis

ühtse summana pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning alaealisel

hagejal puudus kohustus tõendada, et tema ülalpidamiseks kulub Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäär, st eeldati vanema poolt elatise tasumist pooles elatise

6(7)

miinimummääras. Kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101

alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. PKS § 101 lg-

tes 5-7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise

jaotust.

27. Alates 01.01.2022 kehtib seega olukord, kus PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn

miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev, kuid miinimumelatise ulatuses on

ülalpidamist nõudev alaealine vabastatud samuti tõendamiskoormisest, st eeldatakse, et

miinimummääras elatis kulub lapse ülalpidamiseks.

28. Arvestades maakohtu poolt kogutud tõendeid hageja sissetuleku ja majandusliku olukorra

kohta, on hagejal kohustus kostjale tasuda igakuist elatist alates 1. jaanuarist 2022 213 eurot

44 senti, mis hõlmab järgmiseid komponente: 200 eurot on baassumma PKS § 101 lg 3

mõttes, millele on liidetud 43 eurot 44 senti, mis on kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast PKS § 101 lg 4 mõttes ning millest on maha arvatud 30 eurot, mis on 50%

lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 esimese lause mõttes.

29. Hageja palus hagiga vähendada väljamõistetud elatist 100 euroni. PKS § 1 järgi isik

vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja

varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese

tavalist ülalpidamist. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema

kohustatud vanem ehk hageja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma

ja neid ka tõendama (vt Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31,

p 10; 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Mõjuvad põhjused on

PKS § 102 lg 2 neljandas lauses toodud näidisloeteluna. Kohus saab hinnata, kas asjas esineb

mõjuv põhjus PKS § 101 alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks iga

üksikjuhtumi asjaolusid arvestades (vt Riigikohtu 28. märtsi 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-

16-11905/66, p 18; 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 12). Ka

alates 1. jaanuarist 2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetava elatise puhul võib mõjuv

põhjus endiselt olla muu hulgas asjaolu, millele on viidatud PKS § 101 lg-tes 5-7.

30. Sellele, et lapsetoetuse laekumisega peaks elatise väljamõistmisel arvestama, tugines

hageja juba maakohtus, kuid maakohus leidis, et elatise vähendamine lapsetoetuse saamise

tõttu ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Alates 01.01.2022

tuleb kohustatud vanemalt elatise väljamõistmisel arvestada ka lapsele laekuva riikliku

lapsetoetusega. Selle sätestab PKS § 101 lg 5, mille järgi vanem ei pea andma ülalpidamist

ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

31. Hageja tugines asjas sellele, et kostja ema majanduslik olukord, sh sissetulek on palju

parem võrreldes hageja majandusliku olukorraga. Maakohus asus seisukohale, et see milline

on kostja ema majanduslik seisukord ei oma asja lahendamisel tähtsust. Selle väitega, ei saa

ringkonnakohtu arvates nõustuda, sest võrreldes varasemaga on erinev ka see, et PKS § 102

lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud elatisega võrreldes

suuremas ulatuses lisaks PKS §-s 99 toodud alustele muu hulgas ka lähtuvalt kummagi

vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.

Ringkonnakohtu arvates viitab nimetatud sätte mõte, et juhul, kui ühel vanemal on

märkimisväärselt parem majanduslik olukord lapse vajaduste katmiseks, siis peaks elatise

väljamõistmisel (aga ka võimaliku elatise vähendamise hagi lahendamisel) sellega arvestama.

Maakohus kogus tõendeid kostja ema sissetuleku kohta ning neist nähtub, et kostja ema

sissetulek ei ole suurem hageja sissetulekust. Seega ei ole tõendatud hageja väited, et kostja

emal on parema majandusliku olukorra tõttu võimalik katta suurem osa kostja vajadustest.

7(7)

32. Hageja leidis, et kostja ülalpidamiseks kulub vähem kui temalt kohtuotsusega on välja

mõistetud. Samas ei ole hageja konkreetselt esile toonud lapse vajaduste ulatust ega ka

põhjendanud seda, miks tema arvates kulub kostja ülalpidamiseks alates 01.01.2022 vähem

kui kehtiva PKS § 101 alusel arvutatud elatis. Kostja asus menetluses seisukohale, et hageja

kohustus on tõendada, et kostja ülalpidamiseks kulub vähem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärast. Kuni 31.12.2021 kehtinud materiaalõiguse järgi olid

kostja väited põhjendatud, kuid arvestamata jäi see, et kui kostja soovib ka pärast 1. jaanuarit

2022 saada elatist välja mõistetud ulatuses, st 2022.a 292 eurot kuus eurot ning see summa

ületab kehtiva PKS § 101 alusel hageja kohta arvutatud elatise suuruse, peab kohus kostjale

selgitama, et kostja peab tõendama, et tema vajadused kuus on vähemalt 2x292 eurot. Asjast

nähtuvalt avaldas kostja, et ta soovib jätkuvalt, et hageja tasub elatist 2016.a otsusega

väljamõistetud ulatuses. Maakohus kostjale seda ei selgitanud ja asjas jäi tõendamata, et

kostja ülalpidamiskulud moodustavad igakuiselt 2x292 eurot. Ringkonnakohus leiab siiski, et

arvestades maakohtu poolt otsuses tuvastatud hageja sissetulekute suurust (maakohtu otsuse p

20) ning tema majanduslikku olukorda puudub alus hagejalt mõista välja alates 2022.a suurem

summa kui 213 eurot 44 senti, vastavalt PKS §-s 101 sätestatud muutuva suurusena, kuivõrd

suurema elatise väljamõistmisel kahjustuks hageja enda ülalpidamisvõime. Seega ei oma

maakohtu pool viidatud selgitamiskohustuse täitmata jätmine mõju otsustusele, kas hagejalt

tuleb elatis välja mõista suuremas ulatuses kui 213 eurot 44 senti.

33. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetava elatise võib kohus

PKS § 101 lg 2 kohaselt välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette

kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

34. Riigikohus on 22.06.2022 tsiviilasjas nr 2-19-19160 tehtud lahendis osutanud, et kui

kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, on lahend selge ja täidetav, kui kohus on

märkinud resolutsioonis elatise kogusumma ning toonud välja elatise arvutamise alused

selliselt, et iga elatise suurust määrav komponent on märgitud summaliselt (eurodes). Lisaks

peab resolutsioonist nähtuma, milliseid komponente tuleb perioodiliselt ümber arvutada ning

millised on ümberarvutamise alused. Piisav on viide seaduse sättele, mis reguleerib elatise

komponendi ümberarvutamise aluseid.

Menetluskulude jaotus

35. Kuna nii hagi kui ka apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt, siis arvestades hagi ja

apellatsioonkaebuse rahuldatud osa, asja olemust ja vaidluse asjaolusid jäävad nii maa- kui ka

ringkonnakohtus kostja kantud menetluskulud 80 % ulatuses hageja kanda ja ülejäänud hageja

ja kostja menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks

maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/