4-22-1902/13 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

4-21-1841

1(13)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht 26.10.2021, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-21-1841 Kohtukoosseis Heili Sepp, ja Urmas Reinola Ivi Kesküla V

äärteoasi Apelleeritud kohtuotsus Kaebuse esitaja Raido Helmari 275

väärteoasi KarS § lg 1 järgi Harju Maakohtu 29.06.2021. a otsus Raido helmari kaitsja vandeadvokaadi abi Gregori Palm Menetlusalune isik, kelle huvides apellatsioon on esitatud Kohtuväline menetleja Raido Helmar (ik 38704230212; elukoht

XXX) Tallinna Vangla, esindaja

HT

RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 29.06.2021. a otsus muutmata ja Raido Helmari kaitsja Gregori Jätta Palmi apellatsioon rahuldamata.

2. indeberg -le apellatsioonimenetluses Raido Helmarile Määrata Advokaadibüroo L OÜ osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks eurot (sh käibemaks). Jätta see 97,20 menetluskulu Raido Helmari kanda. Otsuse vaidlustamise ko

rd

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse kirjalikult Riigikohtule

30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla peaspetsialist

HT koostas Raido Helmarile 14.04.2021 väärteoprotokolli,

milles heideti R. Helmarile ette karistusseadustiku (KarS) § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritavate järgmiste väärtegude toimepanemist: a) 14.01.2021 ajavahemikul kell 22.10-22.17 Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla OP- se kambri nr PK4-06 esisel alal Raido hoone neljanda üksuse neljanda korru Helmar, olles kinnipeetav Tallinna Vanglas, ärritus talle õigeaegselt kambrisse madratsi andmata

jätnud valvurite LP ja peale ning nimetas hoolimata ametnike poolsetest vabandustest

AZ LP

idioodiks ja kutsikaks ning

AZ fašistiks ja sibulaks. Sellise käitumisega solvas Raido Helmar tahtlikult ametikohustusi täitnud vanemvalvur AZ ja valvur ; LP

4-21-1841

2(13)

b) 19.01.2021 ajavahemikul kell 20.04-20.07 Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla OP- neljanda korruse kambris nr PK4-06 Raido Helmar, hoone neljanda üksuse olles kinnipeetav Tallinna Vanglas ja soovides ära anda helistamise avaldust, sülitas kahel korral

läbi kambri trellukse avause õhtusel loendusel tema avaldust vastu võtmast keeldunud vanemvalvur

EP suunas. Esimesel korral tabas Raido Helmari sülg EP varjumise tõttu kambri ust

ja kuna edaspidi oli

EP varjunud kambri ukse taha, ei tabanud tema sülg ka teisel korral EP. Sülitamisega solvas Raido Helmar tahtlikult ametikohustusi täitnud vanemvalvur EP; c) 30.01.2021 ajavahemikul kell 11.01-11.07 Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla OP- teise korruse kambris nr PK2-09 Raido Helmar, olles hoone neljanda üksuse kinnipeetav Tallinna Vanglas ja soovides graafiku väliselt helistada oma lähedastele, ärritus talle telefoni toomisest keeldunud valvur peale ning SO sülitas läbi kambri avatud toiduluugi kahel korral tema suunas. Kuna

teda ei tabanud. SO asetses toiduluugist eemal, siis Raido Helmari sülg Sellise käitumisega solvas Raido Helmar tahtlikult ametikohustusi täitnud valvur ; SO d) 06.02.2021 ajavahemikul kell 15.13-15.22 Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla OP- teise korruse kambris nr PK2-09 Raido Helmar, olles hoone neljanda üksuse kinnipeetav Tallinna Vanglas, ei lubanud läbi kambri trellukse jalutuskäigule minnes valvur SO-l

käeraudu endale paigaldada ja kui kambri juurde liikus vanemvalvur AZ, karjus ta viimasele „Sina sibul, mida sina siin passid? Kao üle Narva piiri!“. Peale seda sülitas Raido Helmar ühe

korra valvur

SO kõhu piirkonda. Sellise käitumisega solvas Raido Helmar tahtlikult ametikohustusi täitnud vanemvalvur AZ ja valvur ; SO e) 05.03.202 ajavahemikul kell 07.54-07.59 1 Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla OP- teise korruse kambris nr PK2-11 Raido Helmar, olles hoone neljanda üksuse

kinnipeetav Tallinna Vanglas, sülitas hommikust loendust läbi viinud ja temalt kambrist

madratsit ära võtma tulnud valvur kahel korral. Esimesel korral sülitas Raido Helmar AZ AZ

näkku, kuid tema näo ees olnud visiiri tõttu tabas Raido Helmari sülg visiiri ja ametniku vormiriietust. Teisel korral tabas Raido

Helmari sülg AZ ülakeha. Samuti sõimas Raido Helmar AZ sibulaks ja tiblaks. Sellise käitumisega solvas Raido Helmar tahtlikult ametikohustusi täitnud vanemvalvur AZ. 2. Harju Maakohus tunnistas 29.06.2021. a otsusega R. Helmari süüdi KarS § 275 lg 1 järgi ning mõistis talle karistuseks aresti 15 päeva. Kohus määras, et mõistetud arest tuleb ära kanda Põhja

Prefektuuri arestimajas kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Raido Helmarilt mõisteti VTMS § 38 lg 1 ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel riigituludesse menetluskuluna välja määratud kaitsjale makstud tasu 360 eurot. Kohus määras KrMS § 180 lg 3

neljanda lause alusel, et menetluskulud on võimalik tasuda 30 euro suuruste kuumaksetena 12 kuu jo

oksul kohtuotsuse jõustumisest. 3. Maakohus jättis 15.06.2021. a kohtuistungil protokollilise määrusega rahuldamata kaitsja taotluse taandada VTMS § 25 lg 1 p 3 ja § 26 lg 1 alusel kohtuvälise menetleja esindaja HT ning

jäi sellise seisukoha juurde ka kohtuotsuses. Kuigi R. Helmarit on varem karistatud

HT

solvamise eest, ei ole maakohtu hinnangul praeguses asjas alust pidada kohtuvälise menetleja esindajat erapoolikuks ja

see ei mõjutanud ka väärteomenetluse õiglust tervikuna. 4. Kohus asus seisukohale, et R. Helmari kõik le väärteoprotokollis etteheidetavad teod vastavad KarS § 275 lg 1 tunnustele, süü on leid kõikides episoodides tõendamist tema nud ja ta pani teod toime ilmselgelt kavatsetult. Kohtu hinnangul soovis R. Helmar oma sõnakasutusega ja/või

sülitamisega solvata vangivalvurite ametiülesandeid täitnud ametnikke, kes ei käitunud temale meelepärasel viisil või ei rahuldanud tema taotlusi. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. ühelgi juhul

5. 14.01.2021 ja

toimepandud teo luges maakohus tõendatuks eeskätt tunnistajate AZ LP ütlustega kohtumenetluses, kes k ärritus, sest valvurid ei irjeldasid, kuidas R. Helmar nende peale

4-21-1841

3(13)

andnud talle enne öörahu algust madratseid kätte. AZ vabandustest hoolimata nimetas

menetlusalune isik teda selle sündmuse käigus „sibulaks“ ja „fašistiks“ ning uut töötajat LP

„kutsikaks“ ütluste kohaselt nimetas R. Helmar teda „kutsikaks“ ja „idioodiks“ ning .

LP AZ „rassistiks“ ja „sibulaks“. unnistajad tundsid end R. Helmari sõnadest solvatuna. Tunnista T jate

sõnu kinnitab 01.02.2021 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga DVD

-plaadil, milles on vaadeldud Tallinna Vangla OP-hoone 4. üksuse videokaamera salvestisi. Kuigi salvestistel ei ole

heli Helmar , vastab sündmuste käik tunnistajate kirjeldustele. Salvestiselt on näha, kuidas R.

räägib valvuritega, žestikuleerib kätega ja tema kehakeelest on arusaadav, et ta on ärritunud.

Kohus pidas usutavaks, et

AZ mäletab tema suhtes kasutatud sõnu paremini. Samas on nii

„rassist“ kui „fašist“ sõimusõnana kasutatavad, kirjeldamaks isikuid, objektiivselt solvavad ja

kes väärkohtlevad teisi inimesi tulenevalt nende rassi või rahvuskuuluvusest - . Eesti slängisõnaraamatu kohaselt on „sibul“ halvustav ängiväljend ö sl venelaste kohta ja tegemist on netnilise halvustamisega. Sõnal „fašist“ on negatiivne varjund, seostades isikut fašismija

natsiliikumistega, s.o muu hulgas kellegi diskrimineerimisega ja tagakiusamisega. suhtes LP kasutatud sõnad „kutsikas“ ja „idioot“ on objektiivselt solvavad, sest nendega antakse halvustav

hinnang valvuri kogemusele ja vaimsetele võimetele. Eesti keele instituudi 2021. a ühendsõnastiku kohaselt on „idioot“ ülimal määral totter, rumal inimene, lollakas ja „kutsikas“

inimese suhtes kasutatuna . Ametnike jaoks olid R. halvustav väljend noore inimese kohta

Helmari väljendid solvavad, sest nad tegid oma tööd ja vabandasid isiku ees. AZ tajus enda

halvustamist rahvuse tõttu ja jaoks olid väljendid solvav LP ad, sest ta ei pea end rumalaks.

Ametikohale nimetamise käskkirjadest ja ametijuhenditest tulenevalt on määratud AZ ja

LP Tallinna Vangla neljanda üksuse valvuri ametikohale ja nad täidavad avaliku võimu ülesannet,

s.o teostavad riiklikku järe Tegemist on avalikku korda kaitsvate võimuesindajatega levalvet.

KarS § 275 lg 1 tähenduses (13.04.2016. a RKKKo asjas nr 3-1-1- -16, p 10). Ametnike 31 kinnitusel oli madratsiga R. Helmari kõnepruuk tingitud vahejuhtumist , olles seetõttu ärritunud ja te valvureid, st

sõima s solvamine oli seotud vangivalvurite ametiülesannete täitmisega. 6. 19.01.2021 toimepandud teo luges maakohus tõendatuks ütlustega tunnistajate ja

EP ET kohtumenetluses.

, kuna valv EP ütluste kohaselt R. Helmar ärritus urid keeldusid vastu võtmast tema avaldust kohe helistamiseks. Menetlusalune isik kutsus valvureid kukkedeks ja

sülitas EP suunas, kuid sülg ei tabanud teda ainuüksi seetõttu, et jõudis ukse taha varjuda. Tunnistaja tajus, et sülg oli suunatud talle, kuna oli R. Helmariga kohakuti ja sülg tuli tema suunas. sülitas Hiljem

R. Helmar korra veel, aga oli juba ukse varjus ja ei tabanud ka teisi isikuid. Tunnistaja EP sülg tundis end R. Helmari sülitamisest solvatuna, sest see näitab, et ametnik ei ole kinnipeetava jaoks

keegi . Tunnistaja ja

ja ta võib teha, mida tahab te EP ET ütlused langevad kokku muu hulgas osas, et R. Helmar vihastas, kuna talle ei võimaldatud samal õhtul helistada. Menetlusalune isik

hakkas seetõttu ropendama ja sülitama. Kuna kinnipeetavaga suhtles rohkem , pidas kohus EP

usutavaks just viimase ütlusi, mille kohaselt oli sülitamine suunatud just talle ja ta tundis end

sellest solvatuna. Tunnistajate ütlused on kooskõlas 01.02.2021 asitõendi vaatlusprotokolliga

koos lisaga DVD-plaadil, milles on vaadeldud Tallinna Vangla OP-hoone 4. üksuse videokaamera salvestisi. Kuigi salvestistel ei ole heli, on

sellelt nähtav, kuidas EP varjub äkitselt kambri välisukse varju üritab jätkuvalt kambri välisust sulgeda, ja astub uksest eemale.

ET EP

kuid varjub siis taas ukse varju ja

ET astub uksest eemale. Sellega on kohtu hinnangul tõendatud, et R.

suunas, kuid ei tabanud teda, sest ametnik varjus ukse taha. Maakohus ei Helmar sülitas EP nõustunud kaitsjaga, et tegemist on solvamise katsega, mis ei ole KarS §-st 251 tulenevalt KarS §

275 lg 1 järgi karistatav. sõnaraamatu kohaselt tähendab „sülitama“ Eesti keele seletava

kõnekeeles „kellestki mitte hoolima, mitte välja tegema“. Ü tuntud väljend „näkku sülitama“ ld

tähendab „kellegi suhtes jõhkralt, häbematult, alandavalt käituma“.

Teise inimese pihta

sülitamine väljendab teo toimepanija põlglikku ja üleolevat suhtumist isikusse, kelle suunas ta

sülitab. Tunnistajate sõnul kaasnes sülitamisega R. õim nende suunas ehk

Helmari s

menetlusalune isik pidas vajalikuks võimendada oma sõnu ka füüsilise rahulolematuse

4-21-1841

4(13)

väljendusega, näidates . Tavapärases viisakas enda negatiivset arvamust vanglaametnikesse

suhtlemises ei ole enda kehavedelike tahtlik suunamine teisele inimesele ilma viimase

nõusolekuta aktsepteeritav. Seega on maakohtu hinnangul tegemist solvamisega juba selle teo

toimepanemisel sõltumata sellest, kas sülg objekti ka tegelikult tabab. Seda kinnitavad ka

EP

ütlused, kelle sõnul näitas sülitamine tema jaoks, et vanglaametnik ei ole R. Helmari jaoks autoriteet ja kinnipeetav tunneb, et ta võib teha, mis ta tahab ja seda sõltumata , et sülg asjaolust EP EP vahetult ei tabanud. Ametikohale üleviimise käskkirjast ja ametijuhenditest tulenevalt on

määratud Tallinna Vangla neljanda üksuse vanemvalvuri ametikohale ja ta täidab avaliku võimu

ülesannet, s.o teostab riiklikku järelevalvet. Tegemist on avalikku korda kaitsvate võimuesindajatega KarS § 275 lg 1 tähenduses. Ametnike kinnitusel oli sülitamine R. Helmari tingitud tema rahulolematusest

EP keeldumisega võimaldada tal samal õhtul helistada, s.o tegu oli seotud

EP ametiülesannetega.

7. 30.01.2021 tunnistaja kohtuistungil antu toimepandud teo luges maakohus tõendatuks SO d

ütlustega, mille kohaselt ärritus R. Helmar taas seetõttu, et tal ei võimaldatud uue helistamise

graafiku kehtima hakkamise tõttu sel päeval telefonikõne teha. Suhtlemine toimus läbi kambriluugi ja vestluse käigus R. Helmar sülitas läbi kam Sülg pritsis laiali SO suunas briluugi. ja lendas ametniku suunas. Selline käitumine üllatas ja solvas . Kui tunnistaja ära käis, viskas SO

R. Helmar läbi luugi oma prügikasti tühjaks. hakkas naastes prügi koristama ja vestles R. SO

Helmariga edasi ning viima

ne sülitas uuesti. SO väitis kohtumenetluses, et teisel korral sülg tabas teda, kuid see väljus süüdistuse piiridest, mistõttu jättis kohus selle arvesse võtmata.

Tunnistaja ütlused on kooskõlas 01.02.2021 asitõendi vaatlusprotokolliga koos lisaga DVD- plaadil, milles on vaadeldud Tallinna Vangla OP-hoone 4. üksuse videokaamera salvestisi. Kuigi salvestistel ei ole heli, on sellelt nähtav, kuidas lükkab R. Helmari kambri ukse taga olevat SO prügi kokku, astub siis kambrist paar sammu eemale ja jääb vaatamata toiduluugi suunas. Minut

aega hiljem tõmbab järsku enda vasaku õla tahapoole, vaatab alla vasakule SO

ja toiduluugi poole. Natukese aja pärast astub ta toiduluugist veelgi kaugemale ja žestikuleerib kätega toiduluugi suunas. Seejärel astub ta ühe sammu tahapoole ja vaatab enda ette põrandale,

žestikuleerides jällegi parema käega. Kaudselt kinnitavad sündmust ka tunnistaja TM

kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt ta mäletab, et kõndis R. Helmari kambrist mööda, toiduluuk oli seisis 3-4 meetrit luugist eemalt ja lahti, menetlusalune isik vaatas luugist välja, SO

R. Helmar karjus tunnistajale, et „mis sa vahid siin“. kambrist möödumist kinnitab ka TM

sündmuse videosalvestis, millest nähtuvalt sisenes ta sündmuse ajal aatriumisse ja kõndis

kambrist mööda. Kohus leidis, et eelnevalt toodud põhjendused, miks sülitamine ametniku

suunas on käsitletav solvanguna, on asjakohased ka selle sündmuse puhul.

SO st ta kohtles kinnipeetavat ütluste kohaselt oli R. Helmari sülitamine tema jaoks solvav, se õiglaselt ja püüdis teda aidata. Tunnistaja hinnangul üritas menetlusalune isik oma käitumisega

manipuleerida ametnikku nõustuma tema nõudmistega. Ametisse nimetamise käskkirjast ja

ametijuhenditest tulenevalt on nimetatu SO d Tallinna Vangla neljanda üksuse vanemvalvuri ametikohale ja ta täidab avaliku võimu ülesannet, s.o teostab riiklikku järelevalvet. Tegemist on avalikku korda kaitsvate võimuesindajatega KarS § 275 lg 1 tähenduses. SO kinnitusel oli

R. Helmari sülitamine tingitud sellest, et ta täitis oma ülesandeid valvurina, suheldes

menetlusaluse isikuga seoses viimase taotlusega telefonikõneks. R. Helmari käitumine oli analoogne ka

EP puhul, mistõttu on kohtu hinnangul tegemist käitumismustriga. 8. 06.02.2021 toimepandud

teo luges maakohus tõendatuks AZ kohtumenetluses antud ütlustega, kes nägi R. Helmari ja vahel toimunud konflikti, mille käigus R. Helmar sülitas SO SO suunas ja

tabas viimase vormi. Kas selle sündmuse või mõne teise ajal ü le jällegi tles R. Helmar - AZ

„sibul“ ja „kao üle Narva piiri“. kirjeldas kohtumenetluses antud ütlustes seda, kuidas R. SO Helmar ei allunud korraldusele panna käed selja peale ning sülitas selle käigus vanglaametnike suunas läbi trellide koridori poole, kuid vist keegi ei saanud pihta. Sellega väljendas R. Helmar oma meelsust.

, kellele R. SO ei mäletanud täpselt, aga ilmselt viibis selle sündmuse juures AZ

4-21-1841

5(13)

Helmar ütles jälle „sibul“. Kohus avaldas kohtuvälises menetluses 26.03.2021 tunnistaja

SO ütlusi, mille kohaselt selle teo puhul ütles R. Helmar le „Sina sibul, mida sina siin paasid, AZ-

kao üle Narva piiri“. Tunnistaja möönis, et ta võib ajada sündmusi mingil määral omavahel segamini ehk siis on võimalik, et AZ viibis 06.02.2021 R. Helmari kambri juures. Tunnistajate

ütlusi kinnitab vähemalt osaliselt 05.04.2021 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga DVD- plaadil, milles on vaadeldud Tallinna Vangla OP-hoone 4. üksuse videokaamera salvestisi. Kuigi salvestistel ja . ei ole heli, on sellelt nähtav, et kirjeldatud sündmuse juures viibisid just SO AZ

Salvestiselt nähtuv kinnitab SO ütluseid, et R. Helmar ei allunud tema korraldustele ja tuli

kutsuda korrapidaja. Samuti on näha hetk, kus tõmbab enda vasakut õlga tahapoole ning SO

kõnnib edasi Kohus on juba selgitanud, miks ta pidas sülitamist vanglaametniku suunas ja -tagasi. isiku nimetamist „sibulaks“ solvavaks ja seda kinnitasid ka ametnikud ise. AZ kinnitas, et sai SO süljega pihta kõ ise sündmuse detaile kohtus ei mäletanud, kuid kinnitas hu piirkonda. Kuna

SO sülitamise fakti, pidas kohus selles osas ütlusi usaldusväärseks. Neid ütlusi kinnitab ka AZ SO

ettekanne sündmuse kohta, milles ta kirjeldas enda tabamist süljega. Kohtu hinnangul oli

R. Helmari käitumine seotud ametnike keeldumisega lubada tal liikuda ilma käeraudadeta ehk

ametnike tööülesannetega. Tegemist oli vanglaametnikega, kes teostasid avalikku võimu. Tegemist oli kahe kuu jooksul juba 4. sündmusega, kus R. Helmar solvas ametnikke analoogsel

viisil, mistõttu pidi ta vaieldamatult aru saama selle mõjust valvuritele. Sellele viitab ka SO ütlus, et sel korral R. Helmar vabandas tema ees.

9.

05.03.2021 toimepandud teo luges maakohus tõendatuks eeskätt tunnistajate ja

AZ, TM RP

ütlustega. AZ kohtuistungil antud selgit Helmar sel hommikul uste kohaselt väljendas R. rahulolematust, kuna ei saanud

öösel magada. Tema arvates öösel või peale öörahu algust käis keegi al koristamas, kolistamas ja see segas tema und. Kui tunnistaja kinnitas tema kambri kõrv

R. Helmarile, et õ keegi koristamas ei käinud htul seal , muutus R. Helmar pahuraks. Käitumisjuhise kohaselt tuli R. Helmarile paigaldada käerauad, mille peale läks ta endast välja ja s

tunnistajal ees olnud visiiri ülitas AZ pihta. Sülg tabas ja võimalik, et ka vormiriideid. Ta sülitas

sündmuse ajal veel ühel korral Tunnistaja pidas võimalikuks, et sama sündmuse AZ pihta.

jooksul ütles „sibul“ ja „tibla“ või „tõmba nahhui üle Narva piiri“. R. Helmar talle taas

Tunnistaja kinnitas, et nii sülitamine kui R. Helmari sõnakasutus olid tema jaoks solvavad ja alandavad.

on tema teada R.

RP kohtuistungil antud ütluste kohaselt Helmar sõimanud AZ

„sibulaks“, öelnud „ “ ja sülitanud viimase pihta. ütlusi kasigu sinna piiri taha tagasi AZ

kinnitavad ka kohtumenetluses antud ed, kes kirjeldas hiliskevadel aset leidnud TM ütlus

sündmust, mil R. Helmar oli ärritunud, pahas tujus, halvasti meelestatud ja keeldus tulemast lähemale, et panna käerau ärritus peale, hakkas teda sõimama, nimetas ad peale. R. Helmar AZ

„sibulaks“ ning sülitas läbi trellukse ja AZ sai rinnapiirkonda pihta. Pisut hiljem sülitas R.

Helmar taas. Tunnistajate ütlusi kinnitab vähemalt osaliselt 05.04.2021 asitõendi

vaatlusprotokoll koos lisaga DVD-plaadil, milles on vaadeldud Tallinna Vangla OP-hoone 4.

üksuse videokaamera salvestisi. Salvestiselt ei ole nähtav kambris toimuv, kuid sellelt on võimalik tuvastada, et kambri ees viibisid tunnistajatena ütlusi andnud AZ, RP ja . Kohus on TM

juba selgitanud, miks ta pidas vanglaametniku pihta sülitamist ja isiku nimetamist „sibulaks“ solvavaks. Sõna „tibla“ on samuti slängisõnaraamatu kohaselt halvustav väljend venelase kohta ja on teo kontekstis mõeldud solvanguna. R. Helmari käitumine oli seotud

vanglaametniku

AZ tegevusega ehk hommikuse loenduse läbiviimisega ja sellega, et R. Helmar ei olnud rahul enda väidetava probleemi (öine lärm) lahendamisega teostas vanglaametnikuna avalikku võimu. .

AZ

10. Kohus märkis, et KarS § 275 lg 1 (võimuesindaja solvamine) näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohus tuvastas, et R. Helmar solvas umbes kahe kuu jooksul

viiel korral oma ametiülesandeid täitvaid vanglaametnikke, kasutades nende suhtes sõimusõnu ning sülitades nende suunas ja nende pihta. Kohus pidas veenvaks ja usaldusväärseks ametnike ütlusi, et nad käitusid vangla sisekorraeeskirja kohaselt ja järgisid kehtestatud nõudeid. Nende

eesmärk ei ole olnud kinnipeetavat taga kiusata, vaid tema probleeme lahendada. Kuigi

4-21-1841

6(13)

menetlusalune isik ei andnud kohtus ütlusi, nähtus juba tema selgitustest ja märkustest

kohtuistungil, et ta ei pea end tegelikult toimunus süüdi. R. Helmari karistusregistri väljavõtte

kohaselt on tal neli kehtivat kriminaalkaristust ja mitu kehtivat väärteokaristust, nendest kaks

KarS § 275 lg 1 järgi. Menetlusalust isikut on karistatud varem samalaadsete tegude eest

rahatrahviga, kuid need ei ole tasutud. Teised väärtegude eest määratud trahvid on samuti tasumata. R. Helmar taotles endale riigi õigusabi määramist raske majandusliku olukorra tõttu ja

kohus rahuldas taotluse. Eeltoodu tõttu ei pidanud kohus põhjendatuks karistada isikut uuesti rahatrahviga, mis talle ilmselgelt mõju ei avalda, vaid arestiga. 11. Aresti pikkuse kaalumisel võttis kohus arvesse tegude hulka ja iseloomu. Kohtu hinnangul ei

olnud võimalik kergendava asjaoluna arvestada puhtsüdamlikku kahetsust. Kuigi R. Helmar vabandas kohtus viib

ides näiteks AZ ees, tegi ta seda pigem ennastõigustavalt, viidates sellele, et talle tehti liiga. Muid karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süü suurust ei vähenda asjaolu, et R. Helmar viibis suurema osa vangistuse ajast kas kartseris või

lukk-kambris. Tunnistajate ütlustest ja vangistusseadusest lähtuvalt võib järeldada, et selle

põhjuseks oli eeskätt R. Helmari enda käitumine. Kohtule ei ole esitatud sellist järeldust ümberlükkavaid tõendeid.

12. Kohus mõistis R. Helmarile karistuseks 15 päeva aresti, mis tuleb ära kanda Põhja

Prefektuuri arestimajas kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus ei pidanud võimalikuks asendada aresti üldkasuliku tööga, R. Helmar ei avaldanud selleks nõusolekut. sest

Samas ei pidanud kohus seda põhjendatuks ka nõusoleku saamisel, sest R. Helmari käitumine

vanglaametnikega ja talle vanglas kohaldatud distsiplinaarkaristused annavad alust järeldada, et isik allub halvasti distsipliinile ja võimuesindajate korraldustele, mistõttu ei oleks üldkasulik töö edukas. Aresti ärakandmine menetlusalusele isikule võimaluse näidata, et ta suudab alluda annab vabaduskaotusliku karistuse tingimustele ehk on teinud enda jaoks vajalikud järeldused. 13. Kohus mõistis VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel R. Helmarilt

riigituludesse menetluskuluna välja määratud kaitsjale makstud tasu 360 eurot. Kohus määras KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel, et menetluskulud on võimalik tasuda 30 euro suuruste kuumaksetena 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3 esimese ja teise lause

alusel jättis kohus R. Helmari majanduslikku olukorda arvestades määratud kaitsjale makstud

tasu summas 309,12 eurot riigi kanda. Kohus parandas VTMS § 2 ja KrMS § 306 lg 5 alusel kohtuotsuses ilmse ebatäpsuse ja määras VTMS § 108 p 7, § 2 ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, et

asitõendid – plaati tuleb jätta kriminaalasja juurde. See otsustus jäi resolutiivosa 2 DVD- kuulutamisel kohtuotsuse resolutsioonist ekslikult välja, samas peab kohus lahendama küsimuse sellest, mida teha asitõenditega. Väärteoasjas ei olnud vaidlust DVD plaatide toimikusse jätmise - osas, tegemist on vangla salvestiste koopiatega, mida on asitõendina vaadeldud, s.o tegemist on menetlustoimingu protokolli lisaga, mis tavapäraselt jääbki toimikusse. 14. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni menetlusaluse isiku Raido Helmari kaitsja Gregori Palm, kes palub maakohtu otsus tühistada ja asendada R. Helmarile mõistetud arest 15

päeva rahatrahviga kohtu õiglasel äranägemisel või alternatiivselt vähendada talle mõistetud aresti pikkust.

15.

Kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse osaliselt, leides, et kohus on andnud R. Helmari käitumisele ebaõige hinnangu käesoleva otsuse punkti 1 alapunktides a) (osas, mis puudutab

LP solvamist), b) ja c). , kas R. Helmari poolt vangivalvuritele Kohus on analüüsinud suunatud sõnad ja laused olid solvavad või mitte, kuid on jätnud samas tähelepanuta, et kohtupraktika kohaselt ei

täida mitte igasugune võimuesindaja solvamine KarS § 275 koosseisu. Selle sätte rakendusala

paisuks lubamatult laiaks, kui karistatavaks muutuksid mistahes väljaütlemised võimuesindaja

suunas, mis võivad endaga põhimõtteliselt kaasa tuua solvumise. Inimesed on erinevad ja ka

4-21-1841

7(13)

nende seesmine valulävi on erinevad. Ühe jaoks äärmiselt solvav sõna või tegu võib teise jaoks

olla ebaoluline või natukene ebameeldiv. Seetõttu leiab kaitsja, et KarS § 275 rakendusalasse saavad kuuluda vaid sellised teod või solvangud, mis on oma olemuselt piisavalt intensiivsed, et neid saaks pidada ohvri au ja väärikust tõsiselt riivavaks. Samasisulist seisukohta on väljendanud ka Viru Maakohus väärteoasjas nr 4-20-4688.

16. Solvamise intensiivsust hinnates tuleks olukorda vaadelda n.ö keskmise mõistliku

kõrvaltvaataja pilgu läbi. Kaitsja möönab, et nimetamine fašistiks, sibulaks ja tiblaks on AZ

solvanguna piisavalt intensiivne, et seda võiks tõsiselt alandavaks ja solvavaks pidada ka neutraalne kõrvalseisja. Küll aga vihahoos kellegi nimetamine kutsikaks ei riiva kellegi väärikust väga intensiivselt. Samal seisukohal on kaitsja ka termini „idioot“ suhtes, mille puhul on oluline hinnata konteksti, milles see öeldud oli. Solvangute puhul ei ole määrav mitte üksnes see, mida

öeldakse, vaid ka kuidas öeldakse. Sõprussuhetes võivad sõbrad kasutada teineteise suunas solvavaid termineid, ent öeldu kontekstist tulenevalt ei solvu sellest keegi. Antud juhul on

R. Helmar nimetanud

LP idioodiks ühel korral ja seda ajal, mil ta sõimas kõiki valvureid

valimatult. See vähendab solvangu tõsiseltvõetavust, kuna solvangute eesmärk on end rohkem

„välja elada“, mitte kellegi tundeid kaalutletult haavata. pidi seda mõistma, et vangla LP

korraldusega rahulolematu R. Helmar väljendas oma pahameelt kõige ja kõigi suhtes.

Samasuguse vihapurske sihtmärgiks oleks sattunud mistahes valvur, kes parasjagu R. Helmari lähedal oleks viibinud. Seetõttu ei saa terminisse „idioot“ suhtuda väga personaalselt. Samuti ei

olnud selle termini kasutamise ajal kuuldekaugusel kedagi peale (kes langes samuti AZ

solvangute ohvriks), mistõttu ei saanud see asetada LP teiste (nt teiste kinnipeetavate) ees

piinlikku olukorda. Kaitsja ei soovi eelnevaga öelda, justkui oleks võimuesindaja nimetamine idioodiks normaalne või sotsiaalselt aktsepteeritav, kuid antud juhul vihahoos öeldud üks sõna ei

kujuta endast intensiivset ametniku au riivamist. Seda ka juhul, kui ametniku jaoks oli sellise sõna kuulmine ebameeldiv. Eeltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et vähemalt LP puudutavas osas ei ole R. Helm

ari puhul väärteokoosseis täidetud. 17. Kaitsja nõustub kohtuga, et sülitamine ilmestab teatud kontekstis üleolevat suhtumist, kuid

see ei riiva veel intensiivselt kellegi au ja väärikust. Nii võib ette tulla olukordi, kus isik oma lugupidamatuse märgiks sülitab rääkija jutu peale maha. Selline žest on samuti lugupidamatu ja ebaviisakas, kuid ei too eelduslikult kaasa intensiivset au riivet. Selle seisukohaga on paljuski

nõustunud ka Viru Maakohus väärteoasjas nr 4-20-4688, kus leidis, et vangivalvuri pihta vee viskamine (mis on samuti äärmiselt lugupidamatu) ei ole veel KarS § 275 tähenduses karistatav.

Sealjuures pidas kohus oluliseks märkida, et kellegi poole vee viskamine ei ole oma loomult

selline, et sellega oleks valvur asetatud alandavasse olukorda näiteks seeläbi, et tema nägu ja riietus oleks määrdunud või ebameeldiva lõhnaga. Harju Maakohus on väärteoasjas nr 4

-19-5342

toonud välja, et politseis töötavad isikud võivad küll sattuda põhjendamatult solvava ja alavääristava kriitika osaliseks, kuid seadusandja tahe ei ole olnud KarS § 275 alusel karistada

igat isikut, kes põhjendamatult oma negatiivset suhtumist politsei suunas väljendab. Seega ei nõustu kaitsja kohtuga, et ainuüksi sülitamise faktist teise suunas saab juba tuletada intensiivse au riivamise, mis vältimatult toob kaasa vastutuse KarS § 275 alusel. Süljega mitte pihta saades

ei määrdu ametnike riietus ja ainus tagajärg on see, et ametnikul on teadmine, et kinnipeetav suhtub temasse üleolevalt ja negatiivselt. See ei ole samastatav au tõsise riivamise või intensiivse

solvanguga.

18. Seega on kaitsja seisukohal, et isegi kui R. Helmari tahe oli kahes ülalmainitud episoodis

vangivalvurit süljega tabada ja panna seeläbi toime KarS § 275 nimetatud süütegu, siis ei realiseerinud ta kõiki neid elemente, mis olid vajalikud valvuri solvamiseks. R. Helmari sülg ei

tabanud nendes episoodides vangivalvurit ja seetõttu ei määrdunud ametnike riietus, samuti ei

pidanud nad tundma ka erilist ebameeldivustunnet sellest, et kellegi teise sülg on nende keha vastas. Erinevalt maakohtust leiab kaitsja, et sülitamine ilma tabamata ei ole mitte alati KarS §

4-21-1841

8(13)

275 koosseisupärane tegu. Keskne küsimus seisneb selles, kas inimest peaks intensiivselt solvama teadmine, et keegi plaanis tema poole sülitada. küll häiri See teadmine on v, ent ei ole

käsitletav intensiivse solvamisena. Kaitsja hinnangul võiks sülitamine ilma tabamata

kvalifitseeruda KarS § 275 alla juhul, kui sülitamisel on palju pealnägijaid.

Sel juhul seisneb alandus selles, et inimese sotsiaalset staatust on alavääristatud teiste silmis. Eeltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et R. Helmari süütegu jäi nendes episoodides katse staadiumisse, kuid väärteokatse

ei ole KarS § 251

kohaselt karistatav. Seega puuduvad nendes episoodides väärteokoosseisu tunnused. 19. Kaitsja palub kohtul asendada R. Helmarile mõistetud arest rahatrahviga või alternatiivselt

vähendada talle mõistetud aresti pikkust. Kuigi maakohus ei pidanud menetlusalusele isikule rahatrahvi määramist varasemate rahatrahvide tasumata jätmise tõttu otstarbekaks, pärineb suur

osa maksmata trahvidest ajast, mil R. Helmar oli vanglas ja tema võime trahve tasuda oligi

tavapärasest kehvem. võib Rahatrahv olla R. Helmari jaoks motiveerivam kui vangla. Tema

süüteod on toime pandud vanglas, mistõttu ei ole vabadusekaotuslik sanktsioon tema jaoks rehabiliteeriva mõjuga olnud. Pigem on see soodustanud uute süütegude toimepanemist. 20. Vastuseks Tallinna Ringkonnakohtu päringule teatasid nii R. Helmari kaitsja kui kohtuvälise menetleja esindaja, et nad soovivad apellatsiooni lahendamist kirjalikus menetluses.

21. Tallinna Vangla esindaja esitas ringkonnakohtule 01.10.2021 Kohtuvälise menetleja HT

kirjaliku seisukoha, milles palus jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Esind juba kaalunud ja aja on seisukohal, et maakohus on apellatsioonis esitatud põhjendusi kohtuotsus on õiguspärane. R. Helmari süü on leidnud tõendamist ning talle määratud karistus on

süütegude raskust ja tema varasemat käitumist arvestades proportsionaalne. Maakohtu põhjendused süütegude hindamisel ning karistuse liigi ja määra osas on põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 22. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis toodud asjaolud ei anna alust maakohtu seadusliku ja p amiseks. õhjendatud otsuse tühist

23. VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires. Apellatsioonist nähtuvalt vaidlustab käesoleva kaitsja maakohtu otsust osaliselt, s.o otsuse punkti 1 alapunktides a) (osas, mis puudutab solvamist), b) ja c) osas, leides, et kohus on andnud R. LP Helmari käitumisele ebaõige hinnangu. etteheitega ei nõustu ja leiab, et Ringkonnakohus kaitsja

maakohus hindas tõendeid ja R. Helmari käitumist, mille põhjal kohus

tuvastas menetlusaluse

isiku poolt kõigis viies talle etteh KarS § eidetavas teos 275 lg 1 koosseisu, asjakohaselt ja õigesti. Maakohtu mõttekäik on jälgitav ning järeldus

ed seostatud tuvastatud asjaoludega.

24. Maakohus tuvastas, et väärteotoimikus asuvate materjalide põhjal on pi

isavalt leidnud

tõendamist käesoleva otsuse punkti 1 alapunktis a) toodud episoodis R. Helmari poolt

ametiülesandeid täitnud vangi fašistiks ja sibulaks valvurite idioodiks ja kutsikaks ning

LP AZ

kutsumine süüdistuses märgitud kellaajal ja asukohas. Apellatsioonis ei ole vaidlust kirjeldatud

tegude faktilise toimumise osas vanglaametnikuna ega selles, et R. Helmari öeldu oli seotud

avalikku võimu ametikohustuste täitmisega. Samuti möönab teostanud valvurite ja

LP AZ

kaitsja, et

AZ nimetamine fašistiks, sibulaks ja tiblaks on solvanguna piisavalt intensiivne, et

seda võiks alandavaks ja solvavaks pidada ka neutraalne kõrvalseisja. Küll aga on kaitsja

hinnangul R. Helmari poolt nimetamine kutsikaks ja idioodiks keskne küsimus selles, kas LP riivab isiku väärikust määral, et see oleks KarS § 275 lg 1 mõttes käsitatavana solvava ona. te

4-21-1841

9(13)

25. Seaduses solvamise legaaldefinitsioon puudub, kuid õigusalases kirjanduses ja kehtivas kohtupraktikas on sedastatud, et solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, n-ö sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti teoga (nt

näkku sülitamine). Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis, nt isiku

välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja

vahendeid valimatus kritiseerimises, tema elukutse alavääristamises jne. Ebasünnis vorm ei hõlma seejuures mitte üksnes vulgaarseid sõnu, vaid ka oma sisult negatiivseid või halvustavaid

piltlikke väl endeid. Solvamine on võimalik ka küsimuse vormis, samuti mittesõnaliselt – j nt karikatuuriga (RKKK 3-1-1-80-97, vt ka 115 komm 7. Karistusseadustik. Kommenteeritud § – väljaanne. v.a. Solvavad väljendid võivad käia nii võimuesindaja enda kui Juura, Tallinn 2021).

ka tema ametialase tegevuse suhtes. Arvestades seda, et termin „solvamine“ on määratlemata

õigusmõiste, saab selle mõiste sisustajaks olla lõppkokkuvõttes kohtupraktika. Selleks aga, et hinnata, kas mingi sõna või tegu on solvav, peab kuriteo asjaolude kirjeldusest nähtuma ka see, milliseid sõnu, žeste, miimikat vms kasutades on kedagi väidetavalt solvatud (

RKKK 3-1-1-3-05).

26. Maakohus viitas oma otsuses asjakohaselt Eesti keele instituudi 2021. a ühendsõnastikus toodule, mille kohaselt on idioot ülimal määral totter, rumal inimene, lollakas ja kutsikas inimese suhtes kasutatuna halvustav väljend noore inimese kohta. Ringkonnakohus nõustub kaitsja selles, et vihahoos kellegi nimetamine kutsikaks on inimese kohta öelduna oma sisult halvustav ja seda

kinnitab ka maakohtu eeltoodud viide. ei ole On tõsi, et igasugune au ja väärikuse riivamine automaatselt KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritav solvanguna. Isiku tegu peab olema piisavalt

intensiivne ja teist isikut alan Asjast ilmneb, et R. dav ning seda ka kõrvaltvaataja seisukohalt.

Helmar väljendas töötaja (antud juhul vangla valvuri) uue kutsikaks kutsumisega halvustavat suhtumist

risse LP kui uue töötaja suhtes, sest menetlusalusele isikule oli unustatud madrats kamb õigeaegselt sisse anda (toimik lk 116 prd). tööga võimuesindajana Solvang oli seega seotud

LP vanglas. Kohtu sellist seisukohta kinnitavad ka ja maakohtu 13.05.2021. a kohtuistungil AZ LP

tunnistajana antud ütlused. AZ rkis, et R. Helmar solvas nii teda kui . Seejuures kutsus mä LP menetlusalune isik

LP kutsikaks, kasutades sellist väljendit ilmselt põhjusel, et LP oli üsna uus töötaja paar kuud alles vanglas tööl ja (toimik lk 109). kinnitas samuti, et R. Helmar kutsus LP

teda idioodiks ja kutsikaks, kuid selgitas samas, et tundis end solvatuna, sest ta ei ole idioot, rumal ega puudega inimene, mistõttu ei ole ta sellist hinnangut väärt (toimik lk 116 prd ja 117).

Nii sõnad „kutsikas“ kui ka „idioot“ omavad selles kontekstis ilmset ühisosa, mis viitab

rumalusele (kutsika puhul kogenematuse kaudu). Situatsioonist nähtub ka ilmselgelt, et need

väljen id käisid koos võimendasid teineteist, võimaldades mõista neid kontekstis d . Need ja väljendades on nö noor ja rumal (seejuures rumal mh põhjusel, et ta on koos hinnangut, et

LP noor). tundis end solvatuna Eeltoodust saab järeldada, et LP mõlemast väljendist, selliselt nagu neid koos esitati.

27. Kolleegiumi hinnangul saab menetlusaluse isiku poolt

eid pidada LP suhtes kasutatud väljend

piisavalt tunda end intensiivseks isiku au ja väärikuse riivamisel, mille tõttu võis LP

ametikohustuste täitmisel solvatuna. intellektuaalseid võimeid halvustava Tegemist on isiku negatiivse guga, mida R. ja üleoleva hinnan Helmar kasutas ilmselgelt eesmärgiga alavääristada

LP. Kuigi Kaitsja tõmmatud paralleel sõprade omavahelise sõnakasutusega ei ole siin kohane.

sõna idioot ja muude halvustavate väljendite kasutamine võib olla aktsepteeritav sõprade omavahelises suhtluses, ei olnud siin sellega kindlasti tegu.

LP ei olnud R. Helmari sõber, vaid ta tegi vanglas oma tööd, mis muuhulgas eeldas ka autoriteedi kasutamist. On ilmselge, et kui R.

Helmar kasutas

kohta selliseid solvavaid ja ka LP intellektuaalsete võimete või oskuste

alandavaid sõnu, siis oli nende siht LP alandades solvata, kahandada tema autoriteeti ja demonstreerida, et tal seda pole. Kuna praegu heidetakse ette on võimuesindaja solvamist, siis

4-21-1841

10(13)

eriti oluline, et R. Helmar kasutaski väljendeid, mis on eriti eesmärgipärased just võimuesindaja

solvamiseks, kuna kannavad endas autoriteedi õõnestamise eesmärki. Sellises kontekstis on ka sõnal „kutsikas“ ilmselgelt teine tähendus kui nö sõpradevahelises suhtluses. Apellatsioonis välj idioodiks ainult ühel korral ja seda ajal, mil ta sõimas kõiki endatu, et R. Helmar nimetas

LP

valvureid valimatult, ei õigusta menetlusaluse isiku käitumist ega vähenda solvangu

tõsiseltvõetavust ega personaalsust kui sündmuse juures vi mõlemad . N

ii LP ibinud

AZ kinnitasid, et tundsid end R. Helmari ö kohtus antud ütlustest eldust solvatuna. Seejuures on

LP

sedastatav, et ta võttis solvamist isiklikult, sest see oli suunatud personaalselt talle, kuna

kinnipeetav kahtles

LP võimetes täita töökohustusi korrektselt. Solvangu tõsiseltvõetavust ei pisenda, et termini idioot kasutamise ajal oli kuuldekaugusel vaid AZ.

28. kski vangivalvur kinnipeetav tema suunas Ü ei pea oma igapäevatööd tehes taluma seda, et solvavaid, ebatse ja teeb seda ajal, mil nsuurseid või muu taolise iseloomuga väljendeid kasutab

valvur täidab temale seadusest tulenevat kohustust tagada avalikku korda. Ringkonnakohus ei

saa nõustuda solvangu tõsiseltvõetavust karistusõiguslikus mõ kaitsja seisukohaga, et

ttes

vähendab automaatselt see i solvaja eesmärk on „välja elada“ , ku end

mh , kuna ta on

rahulolematu. Igasugune solvamine on rohkemal või vähemal määral enda „väljaelamine“ –

tavapäraselt solvavadki teisi just ärritunud inimesed, kes arvavad, et nende frustratsioon on

põhjuseks öelda nö „seda, mida sülg suhu toob“. Ringkonnakohus ei näe põhjust väita, et nö väljaelamine välistaks selle, et sooviti kellegi tundeid haavata. Selles asjas ei ole olnud kahtlust R. Helmari arusaamisvõimes: ta teadis, mida need sõnad tähendasid ja suunas need inimestele, keda need ennustatavalt haavasid. Seda, et ta tahtis inimesi justnimelt haavata ja valis selle järgi sõnu, kinnitab ilmekalt ka asjaolu, et ta üritas tabada ametnike tundlikku kohta: noort ametnikku

solvas ta just kogenematusele ehk rumalusele viidates, vene rahvusest ametnikku solvas rahvuslikul pinnal. Apellatsioon ei tekita kahtlust selles, et ta sai aru, et need sõnad adressaate

haavavad ja see oligi just tema eesmärk viis oma frustratsiooni välja elada . Tema oligi

vanglaametnikes halva tunde tekitamine. 70) Sellele viitab ka karistusregistri väljavõttest (tl nähtuv, et tal oli teo ajal muuhulgas kaks varasemat kehtivat väärteokaristust KarS § 275 lg 1

alusel.

Kui kaitsja seisukohaga nõustuda, siis tuleks tõdeda, justkui peaks kergemini ärrituvad inimesed, kes satuvad oma loomusest tulenevalt hõlpsamini olukordadesse, kus on kiusatus end

„välja elada,“ saama karistusõigusliku eelise rahulikumate inimeste ees, kes sõimavad teisi

harvemini, aga see-eest vahest kaalutletumalt. Sellega ringkonnakohus nõustuda ei saa.

Ühiselureeglid, mida R. Helmar antud juhul rikkus, kehtivad kõigile ühtviisi,

temperamenditüübist sõltumata. Frustratsiooniga toimetulemiseks on ka muid viise kui

süütegude toimepanemine. nõustub kol Seega leegium maakohtuga, et R. Helmari poolt

LP

idioodiks ja kutsikaks kutsumine b isikut solvata ja seda kinnitas k maakohtu või a LP

kohtuistungil. Eeltoodust tulenevalt

on leidnud tuvastamist, et R. Helmari käitumine, s.o LP idioodiks nimetamine riivas tema kui võimuesindaja au ja väärikust ning solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega. Maakohtuga saab nõustuda ka selles, et tegu on toime

pandud ilmselgelt kavatsetult ehk R. gas Helmar sooviksi oma sõnakasutusega solvata muu hul

LP, kes tema arvates teda kiusas. Menetlusaluse isiku kõnealune tegu vastab kolleegiumi hinnangul KarS § 275 lg 1 tunnustele. Sarnaselt maakohtuga ei tuvastanud ka ringkonnakohus ühtegi õigusvastasust ega süüd välistavat asjaolu.

29. Maakohus tuvastas, et väärteotoimikus asuvate materjalide põhjal on piisavalt leidnud

tõendamist ka käesoleva süüdistuses otsuse punkti 1 alapunktide b) ja c) toodud episoodides s märgitud kellaajal ja asukohas ametiülesandeid täi R. Helmari poolt vastavalt tnud vangivalvurite

EP ja

SO suunas mõlemal juhul kahel korral sülitamine. Sülg valvureid ei tabanud.

Apellatsioonis ei vaidlustata kirjeldatud tegude faktilist toimumist ega seda, et R. Helmari

tegevus oli seotud teostanud (valvurite suunas sülitamine) vanglaametnikuna avalikku võimu

4-21-1841

11(13)

valvurite ja

Kaitsja hinnangul on EP SO ametikohustuste täitmisega. küsimus selles, kas vangivalvuri pihta sülitamine teda tabamata kvalifitseerub KarS § 275 lg 1 alla või on tegemist üksnes solvamise katsega, mis ei ole KarS §-st 251 tulenevalt KarS § 275 lg 1 järgi karistatav. Sama küsimuse tõstatas kaitsja ka maakohtus.

30. Maakohus asus seisukohale, et teise isiku pihta sülitamisel on tegemist solvamisega juba selle teo toimepanemisel sõltumata sellest, kas sülg objekti ka tegelikult tabab, mistõttu vastab selline tegu KarS § 275 lg 1 tunnustele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellise seisukohaga.

Nagu eelnevalt märgitud, on solvamine oma sisu poolest teise isiku väärikuse alandamine ebasündsas vo a saab ka teoga (nt näkku sülitamine rmis, mis riivab kannatanu autunnet. Solvat ). Üks ilmne näide solvavast teost ehk žestist on näiteks keskmise sõrme näitamine; inimese suunas sülitamine, eesmärgiga teda tabada, on selle kõrval aga oluliselt intensiivsem

. Maakohus viitas otsuses asjakohaselt Eesti keele seletavas sõnaraamatus väljendite sülitamine ja näkku sülitamine tähendustele ning tõi detailselt välja maakohtu kohtuistungil antud ütlused

tunnistajate ja

EP SO .

Mõlemad isikud tundsid end R. Helmari poolt toime pandud teost (nende suunas sülitamisest)

solvatuna.

EP märkis, et menetlusalune isik oli agressiivne, nimetas valvureid kukkedeks ja

kasutas ka teisi solvavaid väljendeid ning olles R. Helmariga kohakuti, sülitas viimane tema suun

as. Sülg ei tabanud EP üksnes seetõttu, et ta jõudis kiiresti ukse taha varjuda. Hiljem sülitas R. Helmar valvurite poole veel ühe korra, kuid see läks kõigist mööda (toimik lk 103-103 prd). Tunnistaja kinnitas, et tundis end selles olukorras ametnikuna solvatuna, sest selline käitumine näitab kinnipeetava üleolevat suhtumist ning sülg juba ise näitab seda, et valvur ei ole tema jaoks

keegi, ta võib teha mis tahab (toimik lk 104). kirjeldas oma ütlustes seda, kuidas R. Helmar SO

tema suunas 30.01.2021 kahel korral sülitas ja märkis, et selline käitumine üllatas teda inimesena, kuid solvas teda ametnikuna, sest üheksa aasta jooksul ei ole ükski kinnipeetav tema peale varem sülitanud (toimik lk 113). Vastuseks kohtuvälise menetleja küsimusele SO kinnitas, et selline käitumine solvab töökohtuste täitmisel tema väärikust ja on alandav (toimik lk 114-114 prd). 31. ja

Kolleegium leiab, et mõlemal juhul oli R. Helmari tegevus EP SO suunas sülitamise näol ajendatud soovist valvureid solvata. Sellist seisukohta kinnitab ka tõsiasi, et tunnistajate ütlustest

nähtuvalt ei piirdunud menetlusaluse isiku tegevus seejuures mitte üksnes valvurite suunas sülitamisega, vaid ta kasutas nende sündmuste käigus va id sõimusõnu lvurite suhtes ka erineva või ähvardus Kaitsja näide, mille kohaselt žest, kus isik sülitab oma i (toimik lk 103 ja lk 113). lugupidamatuse märgiks rääkija jutu peale maha, ei too kaasa intensiivset au riivet, on kõnealusel juhul asjakohatu, sest R. Helmarile ei heideta ette maha, vaid valvurite suunas sülitamist. Kuigi maha sülitamine võib olla tõepoo avapärases viisakas lest teatud juhtudel aktsepteeritav, ei saa t

suhtlemises enda kehavedelike (sh sülje) tahtlikku suunamist teisele inimesele ilma viimase

nõusolekuta pidada vastuvõetavaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole mingit olulist sisulist

vahet sellel, , kas sülg sihtmärki tabab või mitte, sest tegemist on ennekõike sümboolse aktiga

nagu seda on ka solvavad sõnad. Nagu ka süüdistuse tekstist näha, ei tabanud sülg isikuid

peamiselt põhjusel et nad põiklesid eemale; 05.03 õnnestus R. Helmaril ka amet , nikku tabada.

Tegemist on ilmselgelt isikut alandava teoga ja seda ka asjasse mittepuutuva kõrvaltvaataja seisukohalt. st olukorras, kus s Veelgi vähem saab pidada vastuvõetavaks R. Helmari käitumi ülg

on suunatud ametiülesandeid täitva vangla valvuri suunas näidata oma , soovides sellega üleolevat suhtumist, riivata isiku väärikust, alandada ja näidata oma üleolekut. Sellist seisukohta

kinnitavad ka

SO ütlused, et R. Helmari käitumine üllatas teda inimesena, kuid solvas

ametnikuna. Kolleegium on seisukohal, et R. Helmar pidi aru saama, et valvurite suunas

sülitamisel võib sülg neid tabada ja vähemalt möönma, et teise isiku pihta sülitamine ei ole

tavapärane käitumine. See riivab teise isiku (avalikku korda kaitsnud võimuesindaja) au ja väärikust isegi ju l, kui sülg valvurit ei taba. hu

4-21-1841

12(13)

32. Vastupidisele seisukohale jõudmiseks ei anna alust ka kaitsja viide Viru Maakohtu lahendile

nr 4-20-4688. Selles asjas asus maakohus teo konteksti ning sellele eelnenud ja järgnenud

asjaolusid analüüsides seisukohale, et vee viskamine kui teoakt ei väljunud lihtsa pahameele väljendamise piiridest ega kasvanud solvamiseni. Antud juhul ei heideta aga R. Helmarile ette valvurite suunas vee ehk kehavedelike eritamist ning kohtukolleegium viskamist, vaid sülitamist

on juba sarnaselt maakohtuga põhjendanud, miks valvuri pihta sülitamine isegi teda tabamata

solvab töökohustusi täitvat ametnikku ja alandab tema väärikust. Erinevalt vee viskamisest on

sülitamine teise inimese suunas läbi aegade üldtuntud solvav žest. Samuti ei ole võimalik

kaitsjaga nõustuda selles, justkui saaks sülitamine ilma tabamata kvalifitseeruda KarS § 275 alla üksnes juhul, kui sülitamisel on palju pealnägijaid. KarS § 275 lg 1 objektiivse koosseisu Kuna omistamisel tuleb tuvastada s see üksne , kas menetlusaluse isiku käitumine riivas võimuesindaja

au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega (mis on käesolevas asjas juba tuvastamist leidnud), siis ei oma tähtsust see, kas ja mitu inimest sülitamist pealt nägi. Praegu ei heideta isikule ette KarS § 262 või 263 järgi kvalifitseerutud tegu.

33. mar Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus maakohtuga nõustuvalt, et R. Hel täitis oma

sellise tegevusega ( ja

uhul koosseisu. EP SO suunas sülitamisega) mõlemal j KarS § 275 lg 1

Sarnaselt maakohtuga ei tuvastanud ka ringkonnakohus nende episoodide puhul ühtegi õigusvastasust ega süüd välistavat asjaolu.

34. Apellatsiooni argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks R. Helmarile ka - ristuseks mõistetud aresti osas. Vastavalt VTMS § 148 p le 4 võib ringkonnakohus tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas vaid juhul, kui maakohus on mõistnud väärteo raskust või menetlusalust isikut arvestades õiguslikult põhjendamatu karistuse. Ringkonnakohus ei näe,

et maakohus oleks teinud karistuse mõistmisel mõne vea.

35. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole alust maakohtu mõistetud aresti asendamiseks rahatrahviga. ga Praegusel juhul on oluline see, et R. Helmar pani oma ülalkirjeldatud tegevuse

lühikese aja ehk kahe kuu jooksul toime viis KarS § 275 lg 1 koosseisule vastavat tegu,

kusjuures süüteod pani ta toime kavatsetult. Lisaks süüle ning karistust kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele peab kohus vastavalt KarS 56 lg-le 1 arvestama ka preventiivseid §

eesmärke. Maakohus ongi leidnud, et aresti kohaldamine on vajalik ka eripreventiivsetel

kaalutlustel ehk mõjutamaks R. Helmarit edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma.

Vajadust kohaldada selleks just aresti nägi maakohus asjaolus, et R. Helmarit on varem

korduvalt erinevate väärtegude neist on mõistetud just eest karistatud, kusjuures kaks võimuesindaja solvamise eest. See näitab, et tegu pole sugugi juhuslike tegudega, vaid pigem on

R. Helmaril tekkinud karistamatuse tunne. Senini on menetlusalust isikut väärtegude eest

karistatud rahatrahvidega, mis on aga ringkonnakohtule kättesaadavate andmete kohaselt

jätkuvalt tasumata. Kuigi kaitsja on apellatsioonis rahatrahvide tasumata jätmist õigustanud sellega, et R. Helmar viibis vanglas ja tal ei olnud nende tasumiseks piisavalt rahalisi vahendeid,

vabanes menetlusalune isik vanglast juba 22.05.2021. Sellest hoolimata ei ole ta senini ki üht

rahatrahvi tasunud ja vastupidist ei väida ka kaitsja. Kui isik rahatrahve ei tasu ja jätkab

väärtegude toimepanemist, on põhjendatud maakohtu järeldus, et rahatrahv ei ole efektiivne,

mõjutamaks isikut uute väärtegude toimepanemisest hoiduma ja tema suhtes tuleb kohaldada

raskemat karistusliiki ehk aresti. lust ka kaitsja Vastupidisele seisukohale jõudmiseks ei anna a

väide, et kuna R. Helmar pani süüteod toime vangla tingimustes, siis ei ole vabaduskaotuslik

sanktsioon olnud kandnud reaalset tema jaoks rehabiliteeriva mõjuga. Kuigi R. Helmar on

vangistust toimepandud kuritegude eest, ei ole talle varem väärtegude eest aresti mõistetud.

Praeguses olukorras menetlusalusele isikule just aresti mõistmine tal mõista, et ka aitab kergemaliigiliste süütegude toimepanemine võib endaga kaasa tuua on taunitav ja isiku vabadust

piirava karistuse. aga R. Helmarit See teadmine võib lõpuks mõjutada edaspidi järgima

4-21-1841

13(13)

ühiskonnas aktsepteeritud käitumisnorme ning hoiduma süütegude toimepanemisest. Nendel

põhjendustel nõustub kohtukolleegium maakohtuga, et R. Helmari puhul on karistuse eripreventiivseid ning üldpreventiivseid eesmärke võimalik saavutada üksnes arestiga.

36.

Samuti ei pea kohtukolleegium põhjendatuks vähendada R. Helmarile mõistetud aresti pikkust. Kuigi a asjaoluga, et tema pellatsioonist võib mõista, et kaitsja põhjendab oma taotlust

hinnangul puudub kahes episoodis R. Helmari käitumises väärteokoosseisu tunnused, on

ringkonnakohus need väited ümber lükanud. Muid asjaolusid, mis tingiksid menetlusalusele isikule mõistetu aresti vähendamise, ei ole kaitsja apellatsioonis välja toonud. Maakohus võttis d

asjakohaselt arvesse R. Helmari tegude hulka ja iseloomu ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Arvestades seda, et R. Helmar solvas lühikese ajavahemiku

jooksul mitmeid oma tööülesandeid täitvaid vanglaametnikke, kasutades nende suhtes

sõimusõnu ning sülitades nende suunas ja pihta, pannes seeläbi toime viis KarS § 275 lg 1 koosseisule vastavat tegu, saab kolleegiumi hinnangul sanktsiooni keskmises määras mõistetud aresti 15 päeva pidada dud süütegudega ja süüdlase isikuga, samuti proportsionaalseks toimepan

karistuse eri- Kunas tegusid oli lausa 5 ja solvangutega ja üldpreventiivsete eesmärkidega.

rünnatud ametnikke 4, ei saa pidada keskmäära mitte ületavat karistust kuidagi liiga raskeks. Toime pandud teo osas kahetsuse puudumine ja enese õigustamine viitab sellele, et R. Helmar ei

ole vajalikke järeldusi teinud ega oma väärtushinnanguid korrigeerinud. Arest 15 päeva

võimaldab R. Helmaril teha talle mõistetavast karistusest vajalikud järeldused, sest selle

kandmine ei ole isikule mugav. A

rest sanktsiooni keskmääras võiks olla piisav, et mõjutada R. ning loobuma teiste isikute au ja Helmarit edaspidi hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest väärikust riivavate tegude toimepanemisest.

37. - - Eelnevast lähtuvalt ja tuginedes VTMS § 145 lg le 1 ja § 147 lg 1 p le 1 jätab

ringkonnakohus Harju Maakohtu 29.06.2021. a otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.

38. Raido Helmari kaitsja vandeadvokaadi abi Gregori Palm esitas ringkonnakohtule taotluse

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 120

minutit, milles eest taotleb ta tasu 97,20 eurot (sh eurot). Kolleegiumi käibemaks 16,20 hinnangul on taotlustes märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja neile kulunud aeg põhjendatud. Juhindudes RÕS § 21 lg st 3 ja KrMS § - 175 lg 1 p-st 4 ning Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § uleb Advokaadibüroo Lindeberg

9 lg-st 2, t

OÜ-le 97,20 eurot välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel , sh käibemaks 16,20 eurot. Kuna apellatsioon jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastavalt VTMS § 38 lg le 1 ja KrMS § 185 lg - -le 2 Raido Helmari kanda.