3-22-1395/13 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-22-1395

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-1395

Määruse kuupäev ja koht

30.08.2022, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Geiro Pitirimovi kaebus Viru Vangla kohustamiseks

lubada jätkata õpinguid 12. klassis

Resolutsioon

1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2. Tagastada kaebus heastamisnõude osas

(kohustada vanglat vabandama kaebaja ees

kirjalikus vormis).

3. Võtta vastu hüvitamisnõudest loobumine ja

lõpetada menetlus hüvitamisnõude osas.

4. Anda kaebajale võimalus kaebust täiendada 5

päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse

kättesaamisest.

5. Võtta kaebus menetlusse, tunnistada

vastustajaks Viru Vangla ja kohustada

vastustajat vastama kaebusele 40 päeva jooksul

alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1-3 peale võib

esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Määrus

toimetatakse pooltele kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Geiro Pitirimov esitas 29.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

kohustamiseks lubada tal jätkata õpinguid 12. klassis, õigusvastase käitumise eest kirjalikus

vormis vabandamiseks ning kahju hüvitamiseks. Kaebaja on õpingute jätkamise nõudele

lisanud sulgudesse „esmane õiguskaitse“.

2. Tallinna Halduskohus andis 06.07.2022 määrusega kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle

Tartu Halduskohtule.

3. Tartu Halduskohus kohustas 27.07.2022 Viru Vanglat esitama kohtule seisukoht kaebuse

menetlusse võtmise ja esialgse õiguskaitse taotluse osas.

3-22-1395

4. Viru Vangla seisukohad laekusid kohtusse 8.08.2022. Viru Vangla palus jätta esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata vajaduse puudumise tõttu.

5. Tartu Halduskohus 10.08.2022 jättis määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat 7

päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu

summas 350 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluse eest riigilõivu summas 20 eurot või

maksejõuetuse korral esitama kohtule menetlusabi taotlus. Ühtlasi kohustas kohus kaebajat

põhjendama hüvitamisnõuet ja põhistama esialgse õiguskaitse taotlust.

6. Kaebaja esitas 12.08.2022 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles teatas, et tasus

esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu summas 20 eurot ning, et ta soovib

loobuda hüvitamisnõudest.

7. Tartu Halduskohus jättis 24.08.2022 määrusega kaebuse korduvalt käiguta ja kohustas

kaebajat kõrvaldama kaebuses esinenud puuduse - tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu

summas 20 eurot.

8. Kaebaja tasus täiendava riigilõivu summas 20 eurot 25.08.2022.

Kohtu seisukoht

9. Kohus selgitab, et esmalt hindab esialgse õiguskaitse lubatavust (I), seejärel esialgse

õiguskaitse taotluse põhjendatavust (II), järgmisena tuvastab liitkaebuse lubatavust (III), võtab

vastu hüvitamisnõudest loobumise (IV) ja viimasena otsustab lubatud kaebuse menetluse

võtmise üle (V) ning selgitab kaebajale kaebuse muutmise vajadust (VI).

I

10. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-le 5 võib esitada kohtule

taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks kas pärast haldusorganile vaide esitamist,

koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Esialgse õiguskaitse abinõud on sätestatud

HKMS § 251 lg-s 1 ja vorminõuded HKMS § 250 lg-tes 1 ja 2. Esialgse õiguskatse taotlus on

esitatud koos kaebusega ja vastab kaebuse eesmärgile. Taotluse esitamise eest on riigilõiv

tasutud ja taotlus vastab vorminõuetele. Eelnevat arvestades on kohus on seisukohal, et

esialgse õiguskaitse taotlus vastab seaduses sätestatud nõutele ja seetõttu lubatav.

II

11. Järgmisena hindab kohus taotluse põhjendatavust. HKMS § 249 lg 1 esimese lause

kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja

õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3

esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku

huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse

määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohus selgitab, et eelnevalt nimetatud normide koosmõjust

tulenevad tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse

õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu

korral hindab kohus kaebuse eduväljavaateid ning lõpuks kaalub vastanduvaid huvisid. Juhul,

kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi

kohus järgmiseid eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata.

3-22-1395

11.1. Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus -

olukord, kus kaebaja õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta hiljem oluliselt raskendatud

või võimatu (HKMS § 249 lg 1 esimene lause). Kaebaja väitis, et tema on noor ja

ambitsioonikas ning soovib jätkata õpinguid 12. klassis. Rohkem asjakohaseid põhjendusi

esialgse õiguskaitse vajaduse osas ei ole kaebaja kohtule esitanud, kuigi kohus juhtis sellele

kaebaja tähelepanu 10.08.2022 määruse punktis 6.

11.2. Esmalt märgib kohus, et tegemist on kohustamisnõudega (HKMS § 37 lg 2 p 2), mille

raames taotleb kaebaja ka esialgse õiguskaitse kohaldamist (HKMS § 251 lg 1 p 3). Kohus on

juba varasemalt selgitanud kaebajale 10.08.2022 määruse p-s 6, et tulenevalt kohtupraktikast

tuleks esialgse õiguskaitse menetluses põhivaidluse ette ära otsustamisest hoiduda. See

põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb arvestada koos muude

asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning

pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või

kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata

välistatud.1 Kohus nentis 10.08.2022 määruses, et nõutud ulatuses esialgse õiguskaitse

kohaldamisel oleks kohus sisuliselt ette ära otsustanud põhivaidluse ning palus kaebajal

täpsustada, milles seisneb tema esialgse õiguskaitse vajadus. Puuduste kõrvaldamise

avalduses teatas kaebaja kohtule vaid seda, et tema on noor ja ambitsioonikas ja seetõttu

soovib jätkata õpinguid 12. klassis. Rohkem asjakohast informatsiooni selle kohta, milline

oleks kaebajale tekkinud pöördumatult või raskelt kõrvaldatav tagajärg, kui esialgse

õiguskaitse jääks halduskohtumenetluse ajaks kohaldamata, ei ole kaebaja kohtule esitanud.

11.3. Kohus ei näe ka ise, et positiivse kohtuotsuse korral ei oleks kaebaja rikutud õiguste

taastamine võimatu. Nimelt, kaebaja kõige hilisemaks vangistuse ajaks on määratud

27.01.2025 (dtl 26). Viru Vangla kinnitusel saab kaebaja õiguskuuleka käitumise korral

jätkata õpinguid järgmisel õppeaastal ehk 2023/2024 (dtl 78). Kohtul puudub alus kahelda

Viru Vangla lubaduses. Seega, isegi siis, kui sellel õppeaastal jäävad kaebajal õpingud 12

klassis ära, on tema eesmärk saada keskharidust ikkagi teostatav järgmisel õppeaastal. Sellisel

juhul ei ole asjakohane kaebaja väide, et 12. klassiks tuleb tal ette valmistada lõpueksamiteks

jne, kuna järgmisel õppeaastal õppeprogramm eeldatavasti ei muutu ja kaebajal tuleb

sooritada lõpueksamid niikuinii. Samas, üheaastane õppimise paus ei ole kohtu arvates nii

pikk, et jaatada õpingute jätkamiseks vajalike teadmiste kaotsiminekut. Mingil määral võib

küll see asjaolu mõjutada kaebaja jõudlust, kui ta jätkaks õpinguid mitte 1. septembrist 2022,

vaid 1. septembrist 2023, kuid see ei ole kohtu arvates väga märkimisväärne, et vahepaus

saaks takistada õppeprotsessi jätkamist tervikuna. Lisaks märgib kohus, et kaebaja saab selle

vaheaasta jooksul tegeleda varem omandatud teadmiste kordamise ja kinnistamisega, et 2023.

a taas alanud õppeprotsess kulgeks algusest peale sujuvalt.

11.4. Eelpoolnimetatut arvestades on kohus seisukohal, et kaebajal puudub esialgse

õiguskaitse vajadus. Sellel põhjusel ei analüüsi kohus muid esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamise eeldusi ega kaalu omavahel põhjendatud huve.

11.5. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

1 RKHKm 3-3-1-59-14, p 19.

3-22-1395

III

12. HKMS § 120 lg 1 p 8 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei

esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et

kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

12.1. Esitatud kaebuses taotles kaebaja kohtult muu hulgas Viru Vangla kohustamist

vabandada kaebaja ees. Nõude esemeks on väidetavalt vangla õigusvastane käitumine.

Juhindudes HKMS § 2 lg-st 4, tõlgendab kohus kaebaja nõuet heastamisnõudeks (HKMS § 37

lg 2 p 4). Kohtupraktika kohaselt kõikide vangi poolt vangla vastu esitatud nõuete esitamisel

(v. a tuvastamisnõue), esineb kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustus vastavalt

vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 5 ja HKMS § 47 lg-le 1. Vastasel juhul ei oleks kaebus

menetluslikult lubatav.2

12.2. Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja on esitanud Viru Vanglale erinevad

pöördumised (sh taotluse toimingu sooritamiseks, vaide ja kahju hüvitamise nõude, dtl 67-

84), kuid mainitud dokumentidest ei tulene ei otseselt ega nende sisu tõlgendamise teel, et

kaebaja sooviks oleks esitada Viru Vanglale vabandamise nõue. Seega, on kohtul alus arvata,

et heastamisnõude osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebus

vastavas osas ei ole lubatav.

12.3. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4, tagastab kohus kaebuse

heastamisnõude osas selle esitajale.

IV

13. Kohtule esitatud kaebuses taotles kaebaja kohtult välja mõista Viru Vanglalt talle tekitatud

mittevaraline kahju hüvitis kohtu äranägemisel. 12.08.2022 kohtule esitatud puuduste

kõrvaldamise avalduses otsustas kaebaja hüvitamisnõudest loobuda.

13.1. HKMS § 153 lg-st 1 sätestab, et kaebajal on õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse

kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 152 lg 1

sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise.

HKMS § 152 lg 3 sätestab, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad

enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.

13.2. Võttes arvesse, et kaebaja on sõnaselgelt loobunud 12.08.2022 avalduses

hüvitamisnõudest, võtab kohus vastu tema loobumise ja lõpetab halduskohtumenetluse

hüvitamisnõude osas vastavalt HKMS § 152 lg-dele 1 ja 3 kaebuse menetlusse võtmata.

13.3 Ühtlasi selgitab kohus, et halduskohtumenetlusse jäi kaebus kohustamisnõude osas -

lubada jätkata õpinguid 12. klassis.

V

14. HKMS § 120 lg 2 sätestab, kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks,

võtab kohus kaebuse määrusega menetlusse. Kohtu hinnangul on kaebus kohustamisnõude

2 RKHKm 3-3-1-39-13, p-s 12-13.

3-22-1395

osas lubatud. Kaebajal esineb subjektiivsete õiguste riive, mis tuleneb sellest, et vastustaja ei

andnud kaebajale võimalust jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks (VangS § 35 lg 1).

Kaebuse esitamise eest ettenähtud riigilõiv on tasutud. Kaebus vastab HKMS §-des 37‒39

sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab kaebuse menetlusse võtta ja seda menetleda.

Nähtuvalt haldusasja materjalidest esitas kaebaja Viru Vanglale 21.04.2022 kohustamisvaide,

milles taotles õpingute jätkamist 12. klassis.

Viru Vangla jättis 24.05.2022 vaideotsusega nr 6-12/221-2 vaide rahuldamata. Seega,

28.05.2022 kohtusse laekunud kaebust tuleb pidada tähtaegselt esitatuks (HKMS § 47 lg 2)

ning kaebajal kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks (VangS § 11 lg 5). Eeltoodust

tulenevalt võtab kohus HKMS § 120 lg 2 alusel kaebuse kohustamisnõude osas menetlusse.

Tulenevalt HKMS § 17 lg-st 1, tunnistab kohus käesolevas haldusasjas vastustajaks Viru

Vangla. Juhindudes HKMS § 122 lg 2 p-st 4, kohustab kohus vastustajat esitama kohtule

vastuse kaebusele 40 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Vastus

kaebusele tuleb esitada lähtudes HKMS §-s 123 sätestatust avaliku e-toimiku (AET)

infosüsteemi kaudu (www.e-toimik.ee) või mõjuval põhjusel elektrooniliselt aadressile

trthkjohvi.menetlus@kohus.ee. Haldusasja materjalidega on vastustajal võimalik tutvuda

AET-infosüsteemi kaudu. Kohus palub vastustajal esitada kõik asjakohased dokumendid

kohtule (v. a need, mis on kohtule juba esitatud) ja selgitada, kas kehtivas individuaalses

täitmiskavas on kaebajale ettenähud keskhariduse omandamine 2022. a. Ühtlasi tuleb

vastustajal selgitada kohtule, kas kaebaja õppetööst eemaldamine jaanuaris 2022. a oli eraldi

vormistatud otsusega ja kas kaebaja on seda otsust vaidlustanud.

VI

15. HKMS § 120 lg 1 p 3 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, kas

kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused

ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Riigikohtu halduskolleegium

leidis, et halduskohtunik võib nii eelmenetluse jooksul kui ka kohtuistungil enne

kohtuvaidlusi selgitada kaebajale, milline nõue oleks tema õiguste kaitseks tulemuslikum,

ning võimaldama kaebajal taotlust muuta.3 Kohus selgitab kaebajale, et haldusasja

materjalide kohaselt keeldus vastustaja 20.04.2022 otsusega nr 6-10/6003-3 kaebaja taotluse

rahuldamisest 12. klassis õpingute jätkamiseks. Kohus leiab, et eelpoolnimetatud vangla

otsusel on haldusakti tunnused (regulatiivsus jne, haldusmenetluse seaduse § 54). Kuna

vangla otsus on kehtiv, ei ole antud juhul kaebuse eesmärgi saavutamiseks piisav

kohustamisnõude esitamine. Järelikult tuleb kaebajal täiendada varem esitatud kaebust Viru

Vangla 20.04.2022 otsuse nr 6-10/6003-3 tühistamisnõudega. Kaebust saab kaebaja täiendada

(muuta) 5 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest, esitades kohtule

põhjendatud taotluse/põhjendused.

(allkirjastatud digitaalselt)

3 RKHKo 3-3-1-6-05, p 17.