2-17-13903/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-13903

Kohtuasi

Tallinn,

Sitsi

tn

28

korteriühistu

avaldus

korteriomandi konkreetsel eesmärgil kasutamise ja

samal

eesmärgil

kolmandate

isikute

valdusesse

andmise keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

12. augusti

2021.

a

määrus

(menetluskulude kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Sitsi tn 28 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinn, Sitsi tn 28 korteriühistu (registrikood

80071830), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leho

Pihkva

Puudutatud isik Kindralite kinnisvara OÜ (registrikood

12397288), lepinguline esindaja Reimo Mets

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinn, Sitsi tn 28 korteriühistu määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 12. augusti 2021. a määrus muutmata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Kui

menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel

lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

2-17-13903

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinn, Sitsi tn 28 korteriühistu esitas 18. septembril 2017 Harju Maakohtule avalduse,

milles palus keelata Kindralite kinnisvara OÜ-l (puudutatud isik) Tallinnas Sitsi tn 28-61 asuva

korteri (Sitsi tn 28-61 korter) narkomaanide nõustamiskeskusena ja süstlavahetuspunktina

kasutamise ning samal eesmärgil kolmandatele isikutele kasutusse andmise.

2. Harju Maakohus rahuldas 4. detsembri 2019. a määrusega avalduse osaliselt ning keelas

puudutatud isikul Sitsi tn 28-61 korteri kasutamise narkomaanide süstlavahetuspunktina ja

kolmandatele isikutele selliseks tegevuseks Sitsi tn 28-61 korteri kasutusõiguse andmise, kuid

määras, et puudutatud isikul ei ole keelatud Sitsi tn 28-61 korteri kasutamine või kolmandatele

isikutele kasutusse andmine nõustamistegevuseks, kui sellega ei kaasne kaupade või muude

teenuste tasuta või tasu eest pakkumist. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste enda

kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 9. novembri 2020. a määrusega maakohtu määruse

avalduse osalise rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas ning tegi tühistatud osas uue

määruse, millega jättis avalduse täies ulatuses rahuldamata ning esimese ja teise astme

menetluskulud avaldaja kanda. Riigikohus keeldus 15. veebruari 2021. a määrusega

ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest ning jättis

kassatsiooniastme menetluskulud avaldaja kanda.

3. Puudutatud isik esitas 26. novembril 2019 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi

on tema menetluskulude suurus maakohtus kokku 7106 eurot (käibemaksuta), mis koosneb

üksnes lepingulise esindaja kuludest.

Menetluskulude nimekirja järgi tegi puudutatud isiku lepinguline esindaja kuni 31. detsembrini

2018 tunnihinnaga 120 eurot ning alates 1. jaanuarist 2019 tunnihinnaga 130 eurot puudutatud

isikut esindades toiminguid kokku 58 tunni 12 minuti ulatuses. Toimingud, nende tegemise

kuupäev ja neile kulunud aeg on järgmised:

-

11. september 2017 – kohtumine kliendiga – 2 tundi;

-

12. september 2017 – korteriühistu üldkoosolekul osalemine ja arutelu – 2 tundi;

-

19. september 2017 – avalduse ja esialgse õiguskaitse taotlusega tutvumine – 1 tund;

-

28. september 2017 – uurimustega tutvumine, algmaterjalide analüüs, selgituste

küsimine spetsialistidelt – 4 tundi;

-

29. september 2017 – vastuse koostamine esialgse õiguskaitse avaldusele, lisade

komplekteerimine, tõendite esitamine – 11 tundi;

-

2. november 2017 – materjalide uurimine, süstlavahetusega seotud uurimistöödega

(rahvusvaheline mõõde, teiste riikide praktika) tutvumine ja analüüsimine – 5 tundi;

-

2. november 2017 – Riigikohtu lahendite ja sarnaste kohtulahendite otsimine ning nende

läbitöötamine – 2 tundi;

-

3. november 2017 – vastuse koostamine avaldusele – 10 tundi;

-

8. jaanuar 2018 – avaldaja 1. detsembri 2017. a täiendustega tutvumine ja avaldaja

seisukohtadele vastuse koostamine – 6 tundi;

-

9. aprill 2018 – kohtuistungiks valmistumine – 1 tund;

-

10. aprill 2018 – kohtuistungil osalemine – 1 tund;

-

10. aprill 2018 – istungijärgne koosolek, suhtlus kliendiga, selgitused – 1 tund;

-

5. juuni 2019 – kohtumääruse ja menetlusdokumentidega tutvumine, õigusliku

seisukoha kujundamine;

-

5. juuni 2019 – telefonivestlus kliendiga – 24 minutit;

-

15. august 2019 – Rahvusarhiivis 1995. a planeerimis- ja ehitusseadustiku eelnõu ja

seletuskirjaga tutvumine, Rahvusarhiivi külastus – 2 tundi 30 minutit;

2-17-13903

3

-

16. august 2019 – maakohtu 5. juuni 2019. a määrusele vastuse koostamine – 6 tundi 30

minutit;

-

21. august 2019 – avaldaja 16. augusti 2019. a vastusega tutvumine – 30 minutit;

-

24. oktoober 2019 – avaldaja 23. oktoobri 2019. a taotlusega tutvumine – 30 minutit;

-

22. november 2019 – maakohtu 22. novembri 2019. a määrusega tutvumine – 18

minutit.

4. Avaldaja vaidles 29. novembril 2019 puudutatud isiku menetluskuludele osaliselt vastu ja

palus määrata kindlaks väiksemad hüvitatavad kulud. Puudutatud isiku menetluskulude suurus

on asja keerukust, vaidluse sisu ja selle tarbeks vajalike seisukohtade esitamist arvestades

valdavas osas põhjendamatu. Vaidlus ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas. Vaidluse all on

küsimus, kas kortermaja elanikud peavad vastava kokkuleppeta taluma süstlavahetuspunkti

tegutsemist kaupluse kasutusotstarbega ruumides. Puudutatud isik esitas suure hulga asjasse

puutumatuid väiteid ja tõendeid, sh erinevaid uuringuid, võrdlusi ja analüüse, mis käsitavad

süstlavahetusteenust teistes riikides. Puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu on seega

seoses asjasse puutumatute seisukohtade esitamisega suures osas ülepaisutatud ja

põhjendamatu. Põhjendatud ajakuluks saab pidada maksimaalselt 30 tundi.

5. Puudutatud isik esitas 5. oktoobril 2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille

järgi on tema menetluskulude suurus ringkonnakohtus kokku 1541 eurot, mis koosneb

lepingulise esindaja kuludest 1491 eurot (käibemaksuta) ning riigilõivust 50 eurot.

Menetluskulude nimekirja järgi tegi puudutatud isiku lepinguline esindaja tunnihinnaga

120 eurot puudutatud isikut esindades toiminguid kokku 12 tunni 24 minuti ulatuses.

Toimingud ja neile kulunud aeg on järgmised:

-

4. detsembri 2019. a määrusega tutvumine ja õigusliku seisukoha kujundamine –

30 minutit;

-

määruskaebuse koostamine – 3 tundi 30 minutit;

-

31. augusti 2020. a määrusega tutvumine – 12 minutit;

-

avaldaja 17. septembri 2020. a vastusega ja menetluskulude nimekirjaga tutvumine ja

seisukoha kujundamine – 1 tund;

-

vastuse koostamine – 4 tundi 30 minutit;

-

vastuse täiendamine ja korrigeerimine ning lisade komplekteerimine – 2 tundi;

-

MTÜ Convictus Eesti vastusega tutvumine – 30 minutit;

-

menetluskulude nimekirja koostamine – 12 minutit.

6. Avaldaja ei esitanud puudutatud isiku 5. oktoobri 2020. a menetluskulude nimekirjale

seisukohta.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus jättis 12. augusti 2021. a määrusega kindlaks määramata MTÜ Convictus

Eesti kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud ja puudutatud isiku Riigikohtus kantud

menetluskulud. Maakohus rahuldas puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse osaliselt ning määras puudutatud isiku menetluskulude suuruseks 7766 eurot 50 senti

ja mõistis need avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja. Maakohus jättis puudutatud isiku

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 880 euro 50 sendi ulatuses.

2-17-13903

4

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt saab asja keerukust ja mahtu ning puudutatud isiku

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades pidada puudutatud isiku lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks 115 eurot (käibemaksuta).

Puudutatud isiku menetluskulude nimekirjades märgitud toimingud on olnud vajalikud ja nende

tegemine põhjendatud, kuid neile kulunud aeg ei ole osaliselt põhjendatud. Puudutatud isiku

lepingulisel esindajal kulus 3. novembri 2017. a menetlusdokumendi koostamisele ja selleks

vajalikele toimingutele ajavahemikul 2.–3. november 2017. a kokku 17 tundi, millest saab

mõistlikuks pidada 15 tundi, mis on maksimaalne menetlusõiguste teostamiseks vajaliku

menetlusdokumendi koostamiseks ja kohtule esitamiseks kuluv mõistlik aeg. Puudutatud isiku

lepingulisel esindajal kulus 16. augusti 2019. a menetlusdokumendi koostamisele ja selleks

vajalikele toimingutele ajavahemikul 15.–16. august 2019. a kokku 9 tundi, millest saab

menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et puudutatud isik oli menetluse kestel juba asja

materjalidega põhjalikult tutvunud ja õigusliku positsiooni kujundanud, pidada põhjendatuks

7 tundi 30 minutit. Kokku on seega puudutatud isiku lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik

ajakulu 67 tundi 6 minutit, millele vastab 7716 eurot 50 senti. Põhjendatud ja vajalik

menetluskulu on ka määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Kokku on seega puudutatud

isiku põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus 7766 eurot 50 senti.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

8. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega vähendada puudutatud isiku menetluskulusid põhjendatud ja mõistliku

ulatuseni.

Määruskaebuse väidete kohaselt jääb avaldaja kõigi 29. novembril 2019 puudutatud isiku

menetluskuludele esitatud vastuväidete juurde. Maakohus jättis need arvestamata.

Maakohus leidis ebaõigesti, et puudutatud isiku menetluskulude nimekirjades märgitud

toimingud on olnud vajalikud ja nende tegemine põhjendatud. Puudutatud isiku lepingulise

esindaja ajakulu, mis on suures ulatuses põhjendamatu ja ebavajalik, on suurendanud asjasse

puutumatute uuringute, analüüside jms materjali esitamine ja nende menetlusdokumentides

käsitlemine. Avaldaja lepingulise esindaja ajakulu oli kaks korda väiksem.

Avaldaja pöördus kohtusse heas usus, kaitsmaks kortermaja elanike õigusi tegevuste eest, mis

ei vasta kauplusehoone tavapärasele kasutusele ja mis häirivad elanikke. Puudutatud isik võttis

ise suure riski, üürides vaatamata korteriomanike valdava enamuse vastuseisule

kaupluseruumid süstlavahetuspunkti operaatorile. Sellises olukorras ei ole põhjendatud

avaldaja karistamine suurte menetluskuludega. Arvestades, et avaldaja tegutses heas usus, ei

takistanud ega koormanud menetlust ning seisis kortermaja elanike huvide eest, on

põhjendamatu ja karistuslik jätta tema kanda puudutatud isiku suures osas põhjendamatud ja

ebavajalikud menetluskulud.

9. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.

Maakohus ei ole puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu ja tunnitasu hindamisel

diskretsioonipiire ületanud. Määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik

otsustada menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Avaldaja

väited ei ole jälgitavad ja on üldised. Avaldaja ei ole esile toonud, millise konkreetse ajakulu

osas on tal etteheiteid. Puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu ei pea olema sama avaldaja

lepingulise esindaja ajakuluga. Avaldaja pidi juba kohtusse pöördumisel arvestama, et ta võib

2-17-13903

5

vaidluse kaotada. Asjaolu, et avaldaja ei nõustu maakohtu hinnanguga, ei anna alust maakohtu

määrust muuta.

Arvestades puudutatud isiku lepingulise esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu, nende

kvaliteeti ja õiguslikke argumente, ei saa olla kahtlust, et puudutatud isiku lepingulise esindaja

kulu on põhjendatud ning koostatud menetlusdokumendid korrektsed ja asjakohased.

Puudutatud isiku esitatud uuringud ja analüüsid olid asjakohased ja kohtule vajalikud. Kohus

ei jätnud ühtegi uuringut ega analüüsi asja juurde võtmata.

Menetluse edasine käik

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659

jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust

kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses.

12. Kolleegium kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

Avaldaja määruskaebusest on võimalik aru saada, et ta vaidlustab maakohtu määrust üksnes

puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude osas, st mitte riigilõivu osas. Avaldaja ei ole esile

toonud, milliseid konkreetseid puudutatud isiku lepingulise esindaja toiminguid ja/või neile

kulunud aega ta vaidlustab, kuid ta palub ringkonnakohtul teha uue määruse, millega vähendada

puudutatud isiku menetluskulusid põhjendatud ja mõistliku ulatuseni. Kolleegium järeldab

sellest ja määruskaebuse põhjendustest, et avaldaja soovib, et ringkonnakohus kontrolliks

puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse tervikuna üle.

13. Kolleegium selgitab, et TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle

sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja

keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada

mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu

ja mahuga (vt Riigikohtu 29. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261, p 14).

Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude

kindlaksmääramisel kaalumispiiridest väljunud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib

kolleegium järgmist.

14. Maakohus on vaidlustatud määrusest nähtuvalt puudutatud isiku lepingulise esindaja

toimingute ja neile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestanud asja

keerukuse ja mahukuse ning ka menetlusdokumentide sisu ja mahuga, mis on kõik asjakohased

kaalutlused. Avaldaja leiab aga, et vaidlus ei olnud nii keerukas ja mahukas, et see õigustaks

puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude suurust. Samuti esitas puudutatud isik avaldaja

hinnangul vaidlusesse puutumatuid väiteid ja tõendeid, sh erinevaid uuringuid, võrdlusi ja

analüüse.

2-17-13903

6

Kolleegiumil ei ole avaldaja määruskaebuses esitatud väiteid, asja materjale ning vaidluse sisu

arvestades alust arvata, et maakohus oleks hinnanud asja keerukust ja mahukust valesti. Ekslik

on avaldaja arusaam, et asjas oli vaidlus üksnes selle üle, kas kortermaja elanikud peavad

vastava kokkuleppeta taluma süstlavahetuspunkti tegutsemist kaupluse kasutusotstarbega

ruumides. Ringkonnakohtu 31. augusti 2020. a ja 9. novembri 2020. a määrustest on näha, et

ringkonnakohus pidas asjas tähtsust omavateks ka menetlusosaliste väiteid ja tõendeid, mis

tõendavad nõustamiskeskuse tegevust ning keskuse klientide võimalikku füüsilist ja vaimset

ohtlikkust või selle puudumist. Seejuures ei ole maa- ega ringkonnakohus jätnud ühtegi

puudutatud isiku esitatud tõendit asja juurde võtmata. Avaldaja ei ole määruskaebuses ka esile

toonud ühtegi konkreetset puudutatud isiku esitatud uuringut, võrdlust ega analüüsi, mis oleks

selgelt asjakohatu, ega viidanud ühelegi konkreetsele puudutatud isiku menetluskulude

nimekirjades kajastatud toimingule, mille ajakulu tuleks sellele tuginevalt vähendada,

rääkimata sellest, mis ulatuses tuleks seda vähendada. Ainuüksi avaldaja üldiste vastuväidete

alusel ei ole kolleegiumil alust maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda.

15. Puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu ja kulude vähendamiseks ei anna alust ka see,

et avaldaja lepingulise esindaja ajakulu ja kulud olid väiksemad. Menetluskulude vajalikkuse

ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 hinnata, kas õigusabi

osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas

asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. Menetlusosaliste menetluskulud ei pea olema

võrdsed (vt ka Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17). Maakohus

ei ületanud seega kaalumispiire, kui ei lähtunud puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu

ja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimisel avaldaja lepingulise esindaja ajakulust ja

kuludest.

16. Maakohus ei pidanud puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel

arvestama sellega, mis motiividel pöördus avaldaja kohtusse, samuti puudutatud isiku

äritegevusega seotud asjaoludega, kuivõrd need asjaolud ei ole lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse üle otsustamisel asjakohased. Avaldaja pidi kohtusse pöördudes

arvestama sellega, et kohtuvaidluse lahenemisel tema kahjuks võivad selle kulud jääda tema

kanda ning tal võib seetõttu tekkida kohustus hüvitada puudutatud isiku õigusabikulud. Seda ei

saa pidada avaldaja karistamiseks, kuivõrd kohtumenetluses on tavapärane, et menetlusosaline,

kelle kahjuks lahend tehakse, peab vastaspoolele hüvitama tema menetluskulud, sh

õigusabikulud.

17. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

18. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Gea Lepik