2-22-102150/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2022. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-102150

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Galore Grupp OÜ

vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

70 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490; aadress Estonia pst 9, 10143 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: P. M., EFTA Legal OÜ (e-post

XXX)

Kostja: Galore Grupp OÜ (registrikood 11508747; aadress

Sõle tn 25b/3-17, 10614 Tallinn; e-post svetus@hot.ee)

Kostja seaduslik esindaja: S. O. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Galore Grupp OÜ vastu.

2. Välja mõista kostjalt Galore Grupp OÜ (registrikood 11508747) hageja Osaühing

EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks põhivõlgnevus summas 30

eurot ning sissenõudmiskulu summas 40 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud kostja Galore Grupp OÜ kanda.

4. Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning

mõista välja kostjalt Galore Grupp OÜ (registrikood 11508747) hageja Osaühing

EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks hageja menetluskulud

summas 312 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 192 eurot).

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata

summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded

1. Osaühing Europark Estonia (hageja) esitas 14.06.2022 hagi Galore Grupp OÜ (kostja) vastu

võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt parkis sõiduk numbrimärgiga XXX 11.02.2019 hageja opereeritaval

parkimisalal Maxima, Smuuli 9 (EP95). Sõiduki omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli nimetatud

kuupäeval kostja. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et eelnimetatud sõiduk oli pargitud

parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti/-piletit, parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud (2 h tasuta

parkimist) ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud

ka mobiilset parkimist. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale kui

sõiduki omanikule / vastutavale kasutajale leppetrahvinõude (leppetrahv nr 0781 1021 9162 7373

summas 30 eurot, maksetähtajaga 25.02.2019), paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, kuid

kostja on jätnud leppetrahvi tasumata. Kostja leppetrahvinõudele vastuväiteid ei esitanud. Hageja

saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta.

3. Hageja selgitab, et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte, mille iga parkla sissesõidu juurde

on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus

tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks.

Täiendavalt on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale, paigaldatud rida liiklus- ja

teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja et eraparkla

operaatoriks on hageja, kes on kehtestanud parkimiseks tingimused. Eeltoodu tõendamiseks on

hagiavalduse lisas 2 esitatud fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja

liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Hageja leiab, et kostjale

pidid liiklus- ja teavitusmärgid olema nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega

tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol.

4. Ühtlasi leiab hageja, et kuivõrd tüüptingimustest tuleneb hageja selgesõnaline tahe lepingu

sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib oma sõiduki hageja parklasse, tuleb seda lugeda

hagejapoolseks pakkumuseks leping sõlmida. Hageja hinnangul on isikul õigus esitatud

lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal

puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/-luba, on tal õigus vastavalt parkimisalalt

lahkuda ja oma sõiduk mujale parkida. Juhul kui sõiduki kasutajale parkimistingimused sobivad

ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust andvat parkimiskaarti/-luba ning ta pargib sõiduki, annab

ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Hageja leiab, et antud juhul on kostja sõiduki

parkimisega avaldanud lepingu sõlmimiseks nõustumuse ning seega oli poolte vahel sõlmitud

leping. Täiendavalt toob hageja välja, et liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki

ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või

veose laadimiseks. 11.02.2019, kui parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõiduki parkimise eest

tasumist, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Seega oli sõiduk pargitud

nimetatud kuupäeval parkimisalal Maxima, Smuuli 9 (EP95).

5. Hageja on seisukohal, et parkimise operaatoril oli õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis

hageja parkimisalale, sõiduki omanik / vastutav kasutaja. Selle tõendamiseks, et kostja oli sõiduki

numbrimärgiga XXX omanik / vastutav kasutaja leppetrahvinõude esitamise ajal, esitab hageja

väljavõtte Transpordiameti poolt saadetud tabelist sõiduki omaniku või vastutava kasutaja

andmetega (dtl 85). Tuginedes eeltoodule ning lähtudes asjaolust, et Transpordiameti avaliku teabe

alusel ei olnud liiklusregistris sõiduki omandi osas alates 20.02.2012 kuni 04.03.2019 muudatusi

tehtud (dtl 84), on hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks on kostja, kuni kostja ei

tõenda vastupidist.

6. Kostja on lepingut rikkunud, kuna ta parkis sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale

parkimistingimusi rikkudes, st kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti/-luba ning samuti ei oldud alustatud mobiilset parkimist.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda

leppetrahvi. Seega parkis kostja hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, mis

andis hagejale õiguse nõuda leppetrahvi. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast

parkimistingimuste rikkumise tuvastamist, täites leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul esitamise

kohustuse. Sellest tulenevalt on hagejal kostja vastu leppetrahvinõu summas 30 eurot, mis on

kostjal tasumata.

7. Kohtueelselt saatis hageja kostjale 16.04.2021 e-posti teel meeldetuletuskirja äriregistris

märgitud kostja elektronpostiaadressile XXX. Kostja ei reageerinud hageja saadetud nõudekirjale

ega muudele võlgnevusega seotud meeldetuletustele. Seetõttu nõuab hageja kostjalt võla

sissenõudekulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Tegemist on seadusest tuleneva

nõudeõigusega, mis kohaldub erikokkulepete puudumisel. Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei

sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel

ehk siis tegelikust kahjust. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust

vastavalt lepingule täitnud.

8. Seega nõuab hageja kostjalt kokku 70 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ning 40

eurot on sissenõudmiskulu.

Kostja vastuväited

9. Kostja on esitanud 01.07.2022 hagile vastuse, milles ta haginõuet ei tunnista. Kostja leiab, et

hagis sätestatud nõuetel puudub vajalik õiguslik alus, need põhinevad hageja väidetel, mis ei vasta

tegelikkusele. Kostja ei ole rikkunud mistahes kohustusi hageja ees. Kostja ei ole isikuks, kes

kannab vastutust autojuhi süüliste toimingute eest. Samuti toob kostja välja, et tal ei ole autot

registreerimismärgiga XXX.

10. Väljavõte Transpordiameti saadetud andmetest ning sõiduki detailandmetest ei kinnita, et

sõiduk registreerimismärgiga XXX kuulub kostjale. Väljatrükk 11.02.2019 leppetrahvist koos

piltidega sõidukist ei tõenda, et just nimelt kostja parkis auto nimetatud ajal ja nimetatud kohta.

Fotod parkimislepingu tingimustest, parkimisaladest ja liiklus- ning teavitusmärkidest ei ole kostja

süülise tegevuse tõenduseks või ka selle tõenduseks, et kostja oleks rikkunud lepingulisi kohustusi.

Eeltoodut ei tõenda ka väljavõte hageja kohtueelsest 16.04.2021 meeldetuletuskirjast.

11. Samuti ei ole tõendatud, et nimetatud leppetrahvinõue oli üle antud kostjale hageja poolt ära

toodud ajal. Seoses leppetrahvi vaidlustamisega ettenähtud tähtaja jooksul ei ole hageja kostja

hinnangul toonud ära määratud tähtaja kuupäeva ega seda, kuivõrd mõistlik on, et 11.02.2019

toimunud rikkumise osas saadeti meeldetuletus 16.04.2021.

12. Asja materjalidest nähtub, et trahvidokumentide vormistamise aeg kestis vaid 2 minutit (16:27-

16:28). Kostja hinnangul võis sel ajal käia autojuht kaubanduskeskuses kauba järgi või sellega

väljuda, teostamaks selle laadimise või mahalaadimise autost, mida ei saa nimetada parkimiseks.

13. Vastavalt LS § 72 lg-le 2 peab mootorsõiduki omanik, kui ta annab mootorsõiduki kasutada

teisele isikule, mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise

lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ja kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed:

mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi, aadress, sünniaeg või isikukood ning

juhiloa number. Hageja ei teavitanud kostjat nimetatud tähtaja jooksul mingite lepinguliste

kohustuste rikkumisest. Kostjal puudub võimalus esitada andmeid isiku kohta, kes kasutas autot

11.02.2019. Kostja ise ei kasutanud nimetatud päeval autot ning hagejaga lepingulistesse suhetesse

ei astunud.

14. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on parkla omanik ja et tal on õigus esitada

selliseid nõudeid.

15. Kokkuvõttes leiab kostja, et hagis avaldatud nõude põhjendatust kinnitavaid tõendeid ei ole

hagi materjalide juurde lisatud.

.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

16. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444

lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb

käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning

piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses

sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

17. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

18. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

19. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et

parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse

(VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist

vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.

20. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2

järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise

korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on

leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta

sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides

tegema.

21. Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised

üldised eeldused:

a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv

leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20);

b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160);

d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise

avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2);

Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.

22. Hageja heidab kostjale ette parkimislepingu alusel tasu (üüri) maksmata jätmist, st lepingu

rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi.

Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg

1). Hageja nõude rahuldamiseks peavad seega olema täidetud käesoleva otsuse punktis 26 toodud

eeldused.

23. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas kostja oli lepingu osapooleks, st kas poolte vahel oli

kehtiv leping, sh kas poolte vahel oli sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (I), ning

leppetrahvinõude esitamise ning vaidlustamisega seonduva üle (II).

(I)

24. Hageja leiab, et tema leppetrahvinõue kostja vastu on põhjendatud, kuivõrd kostja sõiduk oli

11.02.2019 pargitud hageja hallataval parkimisalal Maxima, Smuuli 9 (EP95) parkimistingimusi

rikkudes. Nimelt ei olnud kostja sõidukil parkides armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust

andvat kehtivat parkimiskaarti, parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud (2 h tasuta parkimist) ning

alustatud ei olnud ka mobiilset parkimist. Hageja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud leping

liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, kuivõrd oli olemas hagejapoolne pakkumus (s.o

liiklus- ja teavitusmärkide tüüptingimustest tulenev hageja selgesõnaline tahe lepingu

sõlmimiseks) ja sõiduki kasutaja (kostja) nõustumus (s.o sõiduki parkimine hageja hallatavale

parkimisalale hageja tingimustel) lepingu sõlmimiseks. Hageja selgitab, et hageja on hagiavalduse

lisaga 2 tõendanud, et hageja poolt hallatavas kõnealuses parklas olid vastavad märked ja

infotahvlid olemas. Parkimislepingu sõlmimine ning leppetrahvi väljastamine on tõendatud

hagiavalduse lisas 1 esitatud fotodega.

25. Kostja toob välja, et asja materjalidest nähtub, et trahvidokumentide vormistamise aeg kestis

vaid 2 minutit (16:27-16:28). Kostja hinnangul võis sel ajal käia autojuht kaubanduskeskuses

kauba järgi või sellega väljuda, teostamaks selle laadimise või mahalaadimise autost, mida ei saa

lugeda parkimiseks LS § 2 p 49 mõttes.

26. Ühtlasi on kostja seisukohal, et hageja poolt esitatud tõendid ei tõenda, et just nimelt kostja

parkis auto nimetatud ajal ja nimetatud kohta, st ei tõenda kostja süülist tegevust ega ka seda, et

kostja oleks rikkunud lepingulisi kohustusi. Kostja on 01.07.2022 vastuses hagiavaldusele toonud

välja, et tal ei ole autot registreerimismärgiga XXX ning leidnud, et väljavõte Transpordiameti

saadetud andmetest ning sõiduki detailandmetest ei kinnita, et sõiduk registreerimismärgiga XXX

kuulub kostjale.

27. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et sõiduki registreerimismärgiga XXX

omanikuks / vastutavaks kasutajaks 11.02.2019 seisuga oli kostja ehk Galore Grupp OÜ (dtl 85).

Nimetatud asjaolu on tõendatud väljavõttega Transpordiameti andmetest, mille kohaselt oli

sõiduki omaniku / vastutava kasutaja registrikoodiks 11508747, mis kuulub Äriregistri andmetel

Galore Grupp OÜ-le. Kostja vastuväide, mille kohaselt ei tõenda hagiavalduse lisana 3 esitatud

väljavõtted (dtl 81-85), et vaidlusalune sõiduk kuulus kostjale, on vastuolus tõendite sisuga.

Kuivõrd hageja tõendas, et registriandmete järgi oli sõiduki XXX omanikuks/vastutavaks

kasutajaks kostja, tuli kostja oma vastupidine väide tõendada ehk esitada tõend selle kohta, et

sõiduki XXX omanik/vastutav kasutaja on kolmas isik. Kostja nimetatut teinud ei ole. Kohus juhib

tähelepanu, et antud küsimuses on vastuolulised ka kostja enda seisukohad – kostja on väitnud nii

seda, et nimetatud sõiduk ei kuulu kostjale kui ka seda, et kostja ise ei kasutanud sõidukit

nimetatud kuupäeval.

28. Seonduvalt kostja väitega, et tegemist võis olla peatumisega, mitte parkimisega nõustub kohus

hageja käsitlusega, et lähtuvalt asjaolude kirjeldusest ning hageja poolt esitatud tõenditest on

tõendatud, et sõiduk mitte ei peatunud, vaid parkis. Tulenevalt LS § 2 p-st 49 ja 52 loetakse

parkimiseks sõiduki ettekavatsetud seismajätmist kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või

mahaminekuks või veose laadimiseks ning peatumiseks sõiduki ettekavatsetud seismajätmist

sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Riigikohus on 30.05.2014. a lahendis

asjas nr 3-1-1-30-14 p-s 7 ja 8, kus hinnati peatumise ja parkimise erinevusi, toonud välja, et

sõiduki seismajätmisest sõitja pealeminekuks saab kõneleda eeskätt juhtudel, mil autosse tulla

soovija on juhi jaoks nähtav ja pealeminek ise toimub vahetult pärast sõiduki seiskumist. Sõitja

pealemineku protsessi alguseks ei saa pidada seismajäämist sooviga hakata ootama inimest, kes

peaks eeldatavasti mõne aja jooksul auto juurde jõudma. Samad põhimõtted kohalduvad

käesoleval juhul kohtu hinnangul ka kauba laadimisele, st kauba laadimine peab toimuma vahetult

pärast sõiduki seiskumist ning seega peab sõiduki juures olema nähtavad reaalsed kauba

laadimisega seotud tegevused. Asja materjalidest ei ole võimalik tuvastada sõidukis ega selle

ümber mingit liikumist.

29. Seoses vaidlusega, kas kostja ise (eeldatavalt kostja juhatuse liige, kuivõrd kostja on juriidiline

isik) parkis sõiduki registreerimismärgiga XXX 11.02.2019 hageja poolt opereeritavale

parkimisalale Maxima, Smuuli 9 (EP 95) selgitab kohus, et kuigi üldjuhul peab tulenevalt TsMS

§ 230 lg-st 1 kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,

siis Riigikohus on 26.01.2017. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 p-s 24 leidnud, et autojuhi

isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja

kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada.

Seega kehtib eeldus, et parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku / vastutavat

kasutajat kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. See tähendab, et parkimise korraldajal on õigus

eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik / vastutav

kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik / vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu

23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11).

30. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et sõiduki juhiks 11.02.2019 oli

ning parkimislepingu hagejaga sõlmis muu isik. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele viidanud

LS § 72 lg-le 2, mille kohaselt peab mootorsõiduki omanik, kui ta annab mootorsõiduki kasutada

teisele isikule, mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise

lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ja kohtu nõudmisel esitama andmed järgmised

andmed: mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi, aadress, sünniaeg või isikukood

ning juhiloa number. Kostjal puudub võimalus esitada andmeid isiku kohta, kes kasutas autot

11.02.2019. Siinkohal selgitab kohus, et LS § 72 lg 2 on avalik-õiguslik norm, mis ei ole

eraõiguslikus vaidluses kohaldatav (Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2022 kohtumäärus tsiviilasjas

nr 2-21-121855, p 12.3). Eraõiguslikes suhetes peab sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid

oma õiguste kaitseks isegi kauem, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul (Tallinna

Ringkonnakohtu 08.10.2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-12366, p 37). Vastasel juhul on tegemist

sõiduki omaniku enda riskiga. Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et

konkreetsel kuupäeval kasutas sõidukit keegi muu isik.

31. Kohus selgitab, et vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise

ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule

nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus

on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).

Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt,

et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate

infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3- 2-1-

75-10, p 14). Kostja väide, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on parkla omanik,

ei oma asjas tähtsust. Hageja ehk Osaühing EUROPARK ESTONIA on parkimisteenust osutav

ettevõte, kes opereerib parkimisalal Maxima, Smuuli 9 (EP 95).

32. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping VÕS § 8 lg 1

mõttes ning seega oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe ning hagejal on õigus

nõuda kostjalt VÕS § 158 sätestatud leppetrahvi.

(II)

33. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale kui

sõiduki omanikule / vastutavale kasutajale leppetrahvinõude (leppetrahv nr 0781 1021 9162 7373

summas 30 eurot, maksetähtajaga 25.02.2019), paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, kuid

kostja on jätnud leppetrahvi tasumata.

34. Kostja leiab, et ei ole tõendatud, et leppetrahvinõue nr 0781 1021 9162 7373 oli üle antud

kostjale hageja poolt ära toodud ajal. Seoses leppetrahvinõude vaidlustamisega ettenähtud tähtaja

jooksul ei ole hageja kostja hinnangul toonud ära määratud tähtaja kuupäeva ega ka seda, kuivõrd

mõistlik on, et 11.02.2019 toimunud rikkumise osas saadeti meeldetuletus 16.04.2021.

35. Hageja selgitab täiendavalt, et kui sõiduki kojamehe alla asetatakse leppetrahv, siis tulenevalt

leppetrahvi sisust on kostjal võimalik esitada neljateistkümne päeva jooksul vaie või tasuda

leppetrahv. Pärast seda muutub leppetrahv sissenõutavaks. Seega on hageja teavitanud kostjat

leppetrahvi olemasolust 11.02.2019 ning leppetrahvinõudes on märgitud maksetähtajaks

25.02.2019. Täiendavalt saatis hageja kostjale kohtueelselt meeldetuletuse võlgnevuse kohta

16.04.2021

lootuses

lahendada

tekkinud

vaidlus

kiiremini

ning

ilma

täiendavate

menetluskuludeta.

36. Kohtu hinnangul on tõendatud hagiavalduse lisas nr 2 esitatud fotodega, et sõiduki

registreerimismärgiga XXX kojamehe alla on paigutatud leppetrahvinõue. Riigikohus on

tsiviilasja nr 2-17-117146 p-s 12 selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude

panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele loetakse tahteavalduse edastamise mõistlikuks

viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes. Seoses kostja etteheitega hagejale, et

viimane ei ole toonud ära vaidlustamiseks ettenähtud tähtaega, nõustub kohus hageja 12.08.2022

täiendava seisukohaga, et leppetrahvinõue on väljastatud koheselt peale rikkumise toimumist ning

lepptrahvi maksetähtaeg oli 25.02.2019. Leppetrahvinõue aegub TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1

alusel kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest, käesoleval juhul seega 26.02.2022.

Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud 19.01.2022. Asja lahendamisel ei oma

tähtsust kostjale 16.04.2021 saadetud meeldetuletuskiri, kuivõrd leppetrahvinõue oli kostjale

tehtud teatavaks 11.02.2019, st mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist

vastavalt VÕS § 159 lg-le 2.

37. Kohus on p-s 37 tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv parkimisleping, sh kehtiv

leppetrahvikokkulepe, VÕS § 8 lg 1 mõttes. Hagejal oli õigus nõuda kostjalt VÕS § 158 sätestatud

leppetrahvi, mille tasumise kohustust on kostja rikkunud (VÕS § 100). Hageja on leppetrahvi

nõudmisest kostjale mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).

Seega kuulub kostja poolt tasumisele hageja poolt esitatud leppetrahvinõue summas 30 eurot.

(III)

38. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu leppetrahvide summat ületavas

osas, s.o võla sissenõudekulud summas 40 eurot, on põhjendatud.

39. Hageja selgitab, et kohtueelselt 16.04.2021 saatis hageja kostjale meeldetuletuskirja äriregistris

märgitud kostja elektronpostiaadressile svetus@hot.ee. Kostja ei reageerinud hageja saadetud

nõudekirjale ega muudele võlgnevusega seotud meeldetuletustele. Seetõttu nõuab hageja kostjalt

võla sissenõudekulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Tegemist on seadusest

tuleneva nõudeõigusega, mis kohaldub erikokkulepete puudumisel. Kindlaksmääratud hüvitise

suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla

sissenõudmisel ehk siis tegelikust kahjust. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks

oma kohustust vastavalt lepingule täitnud.

40. Kohus nõustub hagejaga, et VÕS § 1131 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tegemist on minimaalse hüvitise

suurusega, mille nõudmiseks ei pea võlausaldaja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Nõude

eelduseks on võlausaldaja õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus

nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka

sissenõudmiskulu summas 40 eurot.

41. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb

rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista leppetrahv summas 30 eurot ja vastavalt VÕS § 1131 lg-le 1 sissenõudmiskulu

summas 40 eurot, kokku 70 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

42. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

43. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

44. Hageja esindaja esitas 06.07.2022 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja

tsiviilasja nr 2-22-102150 raames kandnud järgmisi menetluskulusid: hagiavalduselt tasutud

riigilõiv summas 100 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning lepingulise

esindaja õigusabikulu 192 eurot (s.o 2 tundi tööd tunnihinnaga 96 eurot).

45. Hageja on täiendanud menetluskulude nimekirja 12.08.2022 esitatud seisukohtade raames,

lisades 1 tunni lepingulise esindaja õigusabikulusid (96 eurot), mis kulus hagejal kostja

seisukohtadega tutvumisele ja analüüsile ning hageja vastuse koostamisele ja maakohtule

esitamisele.

46. Kostja ei ole esitanud vastuväidet hageja menetluskuludele.

47. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud

ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis

on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-

s 218 sätestatu kohaselt.

48. Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist

nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest.

Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.

49. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 96 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna

põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu

11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust

arvestades võib TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada

96 eurot käibemaksuta. Seega kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas

mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti

õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.

50. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada,

mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 16). Kuivõrd hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud

tema kasuks välja ilma käibemaksuta.

51. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 2 tundi esialgse hagiavalduse esitamisega

seonduvalt ning 1 tund kostja vastuväidetega tutvumisega ning hageja vastusega seonduvalt.

Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus

rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas

nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda

menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse

ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on

tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud

menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab

vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele.

52. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on

tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu

kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides

erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on

esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.

Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja

menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks

kokku 2 tundi, millest 1 tund seonduvalt esialgse hagiavalduse esitamisega ning 1 tund seonduvalt

kostja vastuväidetega tutvumisega ning neile hageja vastuse esitamisega. Kohus on seisukohal, et

hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku

192 eurot (2 x 96).

53. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja

2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on

põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga.

Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100

eurot.

54. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtu hinnangul on

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu hüvitamise nõue summas 20 eurot põhjendatud vastavalt

TsMS §-le 4842.

55. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus

määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 312

eurot (ilma käibemaksuta), mille moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas 192 eurot

(s.o 2 töötundi tasumääraga 96 eurot). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

hageja menetluskulud summas 312 eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub

kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.

56. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

57. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

kohtunik