2-22-8488/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

29. august 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-8488

Hagi ese

M. M. hagi K. M. a vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M. M. , isikukood XXX, elukoht XXX, e-

XXX

Kostja: K. M. , isikukood XXX, elukoht XXX, e-

XXX

Kostja lepinguline esindaja: v.adv R. H., e-post XXX

Kohtuistungi aeg

Protokollija

29. august 2022

Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. M. (M. ) hagi K. M. a (M. ) vastu abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada M. M. ja K. M. a vahel XXX sõlmitud abielu, dokumendi number XXX.

3. Taastada K. M. a esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi M..

4. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist perekonnaseisuasutusele

andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud hageja kanda.

6. Mõista M. M. lt K. M. a (taastatav perekonnanimi M.) kasuks välja menetluskulu 375

eurot.

7. Mõista M. M. lt K. M. a (taastatav perekonnanimi M.) kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni

selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

2/4

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

M. M. (hageja) esitas 6. juunil 2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi K. M. a

(kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt pooled abiellusid XXX. Pooltel

on üks ühine laps, sündinud XXX. Poolte suhted jahenesid ligikaudu kaks aastat tagasi

iseloomude sobimatuse tõttu. Pooled kasvasid teiseteisest lahku – kostja oli lastega Eestis,

hageja Soomes. Alates 1. jaanuarist 2022 mõistis hageja lõplikult, et abielu ei ole võimalik

päästa ning see on vaja lahutada. Pooled ei ole jõudnud kokkuleppele ühisvara jagamises

ega abielu lahutamises notari juures.

Kostja märgib 5. juulil 2022 esitatud vastuses, et ta ei vaidle vastu abielu lahutamise

nõudele. Kostja ei nõustu hageja põhjendustes esitatud asjaoludega. Hageja lahkus kostja

ja poolte ühise lapse juurest 1. jaanuaril 2022. Hageja jättis kostja abitusse seisundisse

olukorras, kus kostja vajas meditsiinilist abi ja ei olnud võimeline seda ise endale kutsuma.

Kostja on juba kohtumenetluse eelselt olnud valmis abielu lahutamiseks. Kostja broneeris

rahvastikuregistritoimingute osakonnas vajaliku aja abielu lahutamiseks. Abielu

lahutamiseks broneeritud päeval nõudis hageja kostjalt notarisse minekut ja allkirja hageja

poolt omakäeliselt koostatud ühisvara jagamise kokkuleppele. Tänasesse olukorda on

jõutud hageja ettearvamatu käitumise tõttu. Hageja käis abielu ajal Eestis pere juures

kaootiliselt. Viimastel aastatel keeldus hageja kostja kaasavõtmisest enda vanemate koju

Lõuna-Eestisse ning keelas endapoolsetel sugulastel tulla lapse juurde koju. Hageja ei ole

soovinud ja ei soovi kostjat enda perekonna liikmeks.

29. augusti 2022 kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde ning kinnitas, et temal ei ole

leppimise soovi. Kostja ei soovinud samuti leppimiseks aega ega vaielnud abielu

lahutamisele vastu. Kostja avaldas, et soovis pärast hagiavalduse kättesaamist jätkuvalt

abielu kohtuväliselt lahutada, kuid hageja keeldus sellest. Kostja palus taastada tema

esimese abielu eel kantud perekonnanimi M.. Hageja palus menetluskulud jätta poolte endi

kanda. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda, kuna kostja oli nõus ka kohtuväliselt

abielu lahutama ning see oleks õiglane.

KOHTU SEISUKOHT

Hageja ja kostja vahel on XXX sõlmitud abielu, dokumendi number XXX (väljavõte

rahvastikuregistrist, tl 24). Hagejal ja kostjal on üks ühine alaealine laps.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted

on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu

enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Arvestades poolte kirjalikke

seisukohti ja selgitusi kohtuistungil, leiab kohus, et poolte abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Poolte abielusuhete pöördumatut lõppemist kinnitab asjaolu, et hageja kolis 1.

jaanuaril 2022 poolte senisest ühisest kodust välja. Seega ei ole hagejal ja kostjal üle

kaheksa kuu enam olnud kooselu. Hageja kinnitusel pooled ei suhtle. Kostja ei vaielnud

sellele vastu. Pooled ei avaldanud kohtule leppimise soovi, vaid soovisid mõlemad abielu

3/4

lahutada. Eeltoodust järeldub, et pooltel ei ole enam abielulist kooselu ega tahet kooselu

taastada. Seetõttu on kohus seisukohal, et poolte vahel XXX sõlmitud abielu tuleb

lahutada.

PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu

kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse

alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud

perekonnanimi. NS § 11 lg 2 alusel võib taastatav perekonnanimi olla: 1) lahutatava abielu

eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

Kostja soovib kanda esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime M.. Seega tuleb NS

§ 11 lg 2 p 2 alusel taastada kostja esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi

Männik.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise. TsMS § 164 lg 2 järgi võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude

selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa

olulisi vajadusi. Kostja on kohtule selgitanud, et broneeris abielu lahutamiseks

perekonnaseisuametis aja, kuid abielu jäi lahutamata, sest hageja nõudis samal päeval

ootamatult allkirja ühisvara jagamise kokkuleppele. Kohus on selle tõendamiseks esitanud

kohtule väljavõtte sõnumitest ning koopia käsikirjalisest kokkuleppe tekstist (tl 19-20).

Kostja soovis abielu lahutada ka 15. augustil notari juures, kuid hageja teatas viimasel

hetkel, et tema esindaja keelas selle ära. Hageja kinnitas istungil, et tema esindaja soovitas

nii. Kostja on selgitanud ka, et tema kasvatab üksinda kaht alaealist last, peab üksinda ülal

ennast ja lapsi, mistõttu kahjustab iga ootamatu kulutus ülemäära kostja olulisi vajadusi.

Kohtu hinnangul on kostja oma käitumisega näidanud, et ei vaidle abielu lahutamisele

vastu ning kostja on teinud aktiivselt toiminguid kohtuväliseks abielu lahutamiseks. Abielu

lahutamine kohtuväliselt on jäänud toimumata pigem hageja ootamatu käitumise tõttu

(läbirääkimata ühisvara jagamise kokkuleppele allkirja nõudmine abielu lahutamiseks

planeeritud päeval, abielu lahutamiseks planeeritud notariajast keeldumine). Hageja ei ole

vastu vaielnud, et kostja kasvatab üksinda poolte ühist last ning hagejal on

ülalpidamiskohustus täitmata. Eeltoodut arvestades jätab kohus menetluskulud TsMS §

164 lg 2 alusel hageja kanda.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindaja

õigusabi tasu 5,5 tundi tunnitasuga 125 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 825

eurot.

Kostja

palub

eeltoodule

lisada

kohtuistungi

ajakulu.

Kostja

ei

ole

käibemaksukohuslane.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Abielu

lahutamise vaidlus on õiguslikult lihtne vaidlus ning ei eelda tavaolukorras lepingulise

esindaja palkamist. Siiski on lepingulise esindaja palkamine mõistetav, kui hagejal on juba

lepinguline esindaja. Kostja menetluskulude nimekiri sisaldab korduvaid selgitusi kostjale,

sh ühisvara jagamise osas, mis ei puutu abielu lahutamisse. Arvestades asja lihtsust, peab

kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõustamise, vastuse koostamise ja istungiks

ettevalmistamise eest 2 tundi. Asjas toimus üks istung, mis kestis ca 30 minutit. Kostja

esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik seega 2,5 tunni ulatuses. Kostja esindaja

4/4

tunnitasu 125 eurot käibemaksuta ei ületa keskmist sarnastes asjades tasumisele kuuluvat

tunnitasu. Kostja esindaja tunnitasu on seega vajalik ja põhjendatud. Kostja esindajakulud

on vajalikud ja põhjendatud 375 euro ulatuses (2,5 x 125 x 1,2).

Kuna menetluskulud jäid hageja kanda, tuleb kostja menetluskulu 375 eurot hagejalt kostja

kasuks välja mõista.

Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik