4-22-2768/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

4-22-2768

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2022, Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-22-2768 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi Janek Palopääli kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 10.08.2022. a otsusele väärteoasjas nr 2780,22,007092 Menetlusalune isik Janek Palopääl, isikukood: 39007262724, elukoht: xxxx Väärtegu LS § 224 lg 2 Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu LS § 224 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks Kaebuse esitaja taotlus otsuse tühistamine

Juhindudes VTMS § 132 p-st 2, kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Janek Palopääle kaebus osaliselt. 2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 27.06.2022. a otsus väärteoasjas nr 2780,22,000845 mõistetud karistuse osas. 3. Teha selles osas uus otsus, millega karistada Janek Palopäält LS § 224 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 (üheks) kuuks. 4. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 5. Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb Janek Palopäälel juhiluba loovutada Transpordiameti liiklusregistri büroole viie tööpäeva jooksul pärast otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul.

Asjaolud ja menetluse käik

4-22-2768

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi eriasjade uurija Cristel Jakobson koostas 10.08.2022. a otsuse väärteoasjas nr 2780,22,007092 menetlusaluse isiku Janek Palopääli suhtes, mille kohaselt juhtis J. Palopääl 17.07.2022 kella 10.32 ajal mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,29 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,34 +/- 0,005 mg/l. J. Palopäält karistati liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks.

2. Menetlusalune isik vaidlustas selle otsuse Tartu Maakohtusse esitatud kaebusega. J. Palopääl selgitab, et väärteo toimepanemise hommikul kontrollis ta oma kainust Alcoscan alkomeetriga, mis oli kontrollitud ja taadeldud 2022. a märtsis. Mõõtmistulemuseks sai ta 0. Seejärel pakkis ta tunnijagu asju autole, enne kui sõitma läks. Kuna menetlusalune isik on transpordiga tegeleva ettevõtte omanik, siis juhtimisõigus on tema jaoks igapäevane leib laual ning töö, millest sõltub ka kolmandate isikute sissetulek. J. Palopääl palub muuta ära temale määratud karistus, kuivõrd juhtimisõiguse äravõtmine viiks tema ettevõtte pankrotti, töökoha ja sissetulekuta jääksid paljud inimesed ning välja peaks kuulutama J. Palopääle eraisiku pankroti, kuna ettevõttesse võetud kallid töövahendid on tema eraisikulise käendusega. Menetlusalune isik on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.

3. Kohtuväline menetleja leidis kirjalikus vastuses, et menetlusalusele isikule koostatud väärteoasja otsuse tühistamiseks või muutmiseks alused puuduvad. Kaebuses ei vaielda rikkumise toimepanemise üle, vaid vaidlustatakse põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtuväline menetleja märgib, et kuigi samalaadsed rikkumised menetlusaluse isiku karistusregistris puuduvad, siis määratud karistus on eripreventiivse eesmärgiga ja proportsionaalne, arvestades sellega, et menetlusalusele isikule varasemalt määratud rahatrahvid on siiani tasumata. On ilmselge, et menetlusalune isik ei ole teinud mingeid järeldusi talle määratud rahalistest karistustest ning kuivõrd menetlusalune isik on rahatrahvide maksmisse suhtunud hooletult ja ükskõikselt, siis leiab kohtuväline menetleja, et juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik meede isiku karistamiseks. Lisaks on kohtuväline menetleja nentinud, et kahjuks ei ole võimalik tagantjärele kontrollida, kas ja kuidas menetlusalune isik oma kainust kontrollis, kuid märgib, et 0,29mg/l kohta on suhteliselt tugevalt tunnetatav kogus alkoholi inimese organismis ning kui J. Palopääl testis Alcoscaniga oma joobeastet ja see näitas nulli, oleks pidanud isikul tekkima kahtlus, kas see näit saab õige olla. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palub jätta kaebuse rahuldamata ning otsus muutmata.

Kohtuotsuse põhjendused

4. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kirjaliku menetluse eeldused on täidetud.

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

4-22-2768

6. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on väljaspool vaidlust see, et J. Palopääl juhtis 17.07.2022 kella 10.32 paiku mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,29 mg. Väärteo toimepanemist J. Palopääli poolt tõendavad väärteoprotokoll (tl 20), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 21) ja tõendusliku alkomeetri väljatrükk (tl 22). Samuti nähtub väärteoasja toimikust, et tõenduslik alkomeeter oli Dräger Alcotest 9510 EE seerianumbriga ARMD-0146, on taadeldud 13.04.2022 ja vastab nõuetele (tl 26) ning menetlusaluse isiku joovet mõõtnud patrullpolitseinik R.H. on läbinud tõendusliku alkomeetri koolituse (tl 24).

7. Liiklusseaduse § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 33 lg 11 p 2 kohaselt juhil on keelatud juhtida sõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis. LS § 224 lg 2 järgi on karistatav mõõtorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Tõendusliku alkomeetri väljatrükilt nähtub, et alkomeetri lõplik lugem oli 0,34 mg/l ning arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/l, saadi mõõtetulemuseks 0,29 mg/l.

8. Menetlusalune isik väitis, et kontrollis umbes tund aega enne sõitma minekut oma joovet alkomeetriga Alcoscan, mis oli kontrollitud ja taadeldud 2022. a märtsis ning mis näitas mõõtetulemuseks nulli. Seega arvas J. Palopääl, et alkohol on tema organismist välja läinud ning ta võib sõidukit juhtida. Antud juhul puudub kohtul võimalus J. Palopääli eeltoodut väidet teiste tõendite põhjal kontrollida.

9. KarS § 17 lg 1 järgi isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui J. Palopääl tõesti oma kainust koduse alkomeetriga kontrollis, on ta süüteo toime pannud vähemalt hooletusest KarS § 18 lg 3 tähenduses. Arvestades tarbitud alkoholi kogust ja sellest möödunud aega ning adekvaatselt oma seisundit ja enesetunnet hinnates oleks J. Palopääl pidanud kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral siiski ette nägema, et ta ei pruugi olla veel kaine. Nimelt on isik ise kaebuses selgitanud, et pärast kodus alkomeetriga testimist pakkis ta veel tund aega asju autosse enne kui sõitma läks. Seega oli isiku joove koduse mõõtmise ajal tõenäoliselt kõrgem kui hiljem tõendusliku alkomeetriga mõõdetud näit, kuivõrd alkoholisisaldus organismis ajaga üldjuhul väheneb. Kohus nõustub menetlejaga osas, et isik peaks sellises olukorras oma seisundit piisavalt tajuma, et tekiks vähemalt kahtlus, kas koduse alkomeetri mõõtetulemus on ikka õige. Isik on kaebuses ka ise lubanud, et edaspidi hoidub sõiduki rooli istumast vähemalt

24 tundi pärast viimast alkoholi tarvitamist.

10. Seega on LS § 224 lg 2 süüteokoosseis täidetud. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning isik on süüvõimeline.

11. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

4-22-2768

õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 - 0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

12. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on menetlusalusel isikul üks kehtiv kriminaalkaristus ning kolm kehtivat väärteokaristust. Eelnimetatutest üks on liiklusalane väärtegu, s.o 21.01.2022 toimepandud rikkumine, mille eest isikut on LS § 227 lg 2 alusel karistatud rahatrahviga, mis karistusregistri ning kohtuvälise menetleja andmetel on siiani tasumata. Samuti on tasumata üks teiseliigilise väärteo eest mõistetud rahatrahv. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et kuivõrd enamus isikule varem määratud rahatrahvidest (s.o kaks kolmest) on tasumata, ei ole otstarbekas lisada veel rahatrahve, kuna nende tasumisega ei pruugi isik enam toime tulla. Kohus nõustub menetlejaga ning peab antud juhul teiseliigilise karistuse kohaldamist põhjendatuks. Kuivõrd J. Palopäälil on tasumata rahatrahve, ei ole mõistlik isikule veel ühte rahatrahvi määrata.

13. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. Juhtimisõiguse äravõtmise keskmine määr praegusel juhul on 6 kuud. J. Palopäälile mõisteti kohtuvälise menetleja otsusega karistus alla sanktsiooni keskmist määra ehk juhtimisõigus võeti ära kaheks kuuks.

14. Kohus hindab J. Palopääle teosüüd keskmisest väiksemaks. Selle süüteokoosseisu juures süü suuruse hindamisel tuleb arvestada, kui oluliselt on alkoholi piirmäära ületatud. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,29 mg/l, mis jääb LS § 224 lg-s 2 sätestatud vahemiku (0,25-0,74) miinimummäära lähedale. Teos subjektiivse küljena on sedastatav hooletus. Enda sõnul asus isik rooli alles siis, kui tema kasutuses olev alkomeeter keelatud seisundile ei viidanud.

15. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt, ega paneks toime uusi süütegusid. J. Palopääl on kaebusest nähtuvalt jõudnud ka ise arusaamale, et peab peale alkoholi tarvitamist ootama vähemalt 24 tundi, enne kui sõidukit juhtima asub. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (RKKKo nr 3-1-1-70-16, p 9). Isiku karitusregistrist ei nähtu, et tegu oleks süstemaatilise liiklusnõute rikkujaga. Kuivõrd isikut pole varem samalaadse (alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimise) eest karistatud ning kaebusest nähtub, et isik on teinud oma teost järeldused, puudub alus prognoosida karistuse eripreventiivset mõju halvaks.

16. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. Samas tuleb karistuse suuruse määramisel arvestada, et isik suudaks sellist karistust ka kanda. Ta peab suutma pärast karistamist naasta tavapärasesse ühiskondlikku ellu, mitte langema võlgadesse, mida tasuda ei suuda. Lähtudes J. Palopääli poolt kaebusest avaldatust, mõjub ka 1 kuu pikkune juhtimisõiguse äravõtmine temale karmilt, kuivõrd ta on transpordi ettevõtte omanik ning ettevõtte tegevus on sõltuvuses tema juhtimisõiguse olemasolust.

17. Lähtudes isiku süü suurusest ning karistuse üldja eripreventiivsetest eesmärkidest on kohtu hinnangul põhjendatud menetlusalusele isikule määratud karistuse vähendamine ning tema karistamine juhtimisõiguse äravõtmisega 1 (üheks) kuuks.

4-22-2768

18. Seega rahuldab kohus J. Palopääle kaebuse osaliselt, tühistades Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 27.06.2022. a otsuse väärteoasjas nr 2780,22,000845 karistuse mõistmise osas, millega Janek Palopääli karistati LS § 224 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks ning teeb selles osas uue otsuse, millega karistada Janek Palopäält LS § 224 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks.

/allkirjastatud digitaalselt/