2-21-128223/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2022, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-128223

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi J. K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2042,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood: 11542046;

asukoht: Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn,

Harju maakond) lepinguline esindaja Anne-Liis Veski

Kostja: J. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx;

tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista J. K.lt OK Incure OÜ kasuks 15.08.2019 J. K. ja IPF Digital Estonia OÜ

vahel sõlmitud krediidilepingust nr 4509004 tulenev võlgnevus kokku 1537,39 eurot

(millest 1100,00 eurot põhivõlgnevus; 186,79 eurot intress; 185,60 eurot põhivõlalt

perioodi eest 06.07.2021 kuni 16.11.2021 sissenõutavaks muutunud viivis; 15,00

meeldetuletustasu ja 50,00 eurot sissenõudmiskulud).

3. Välja mõista J.K.lt OK Incure OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis

arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1100,00 eurot) alates 17.11.2021, kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 29.08.2022 k.a summas 396,14 eurot.

4. Välja mõista J.K.-lt OK Incure OÜ kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o

1100,00 eurot) alates 30.08.2022 kuni põhivõla täitmiseni määras 45,96% aastas.

5. Jätta menetluskulud J. K. kanda.

6. Määrata OK Incure OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 225 eurot

(maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv) mis mõista J. K.lt

OK Incure OÜ kasuks välja.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on J. K. kohustatud tasuma OK Incure OÜ-le viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Tsiviilasi nr 2-21-128223

2 (6)

9. Toimetada kostjale J. K.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 08.09.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1531,26 euro saamiseks. Kohus tegi 13.09.2021 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 03.11.2021

maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus jättis 04.11.2021 hagiavalduse käiguta ja tegi hagejale ettepaneku esitada

oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendavalt riigilõivu

ning teatama kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte

toimetada.

Tsiviilasi nr 2-21-128223

3 (6)

3. OK Incure OÜ esitas 17.11.2021 hagiavalduse J. K. (kostja) vastu põhivõlgnevuse 1100 euro,

intressi 186,79 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 185,60 euro, meeldetuletustasu 15 euro,

sissenõudmiskulude 50 euro ja täiendava viivise põhivõlgnevuselt määras 0,125918% päevas

väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 225 eurot ja

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital Estonia OÜ (laenuandja) ja kostja J. K. 15.08.2019

krediidilepingu nr 4509004, millega laenuandja võimaldas kostjal kasutada krediiti 1100,00

eurot. Lepinguga lepiti kokku intressimääras 45,96% aastas. Kokkulepitud viivitusintressi

aasta- ja päevamäär on võrdne intressimääraga. Kostja kasutas küll limiidi piires võimaldatud

raha, kuid omapoolseid kohustusi raha tagastamise osas ei täitnud, mistõttu edastas

krediidiandja kostjale meeldetuletusteatised. Krediidiandja ütles 06.07.2021 lepingu kostjaga

üles ja nõue on loovutatud OK Incure OÜ-le. Hageja on korduvalt teinud pingutusi, et kostjaga

ühendust saada, edastanud temale meeldetuletuskirju, teinud kõnesid ja täitnud muid ülesandeid

asja kohtuväliseks lahendamiseks kuid edutult, siis on eeltoodud summa väljamõistmine

põhjendatud.

Kohtu nõudel hageja 07.01.2022 täpsustas, et meeldetuletuskirjade aluseks on Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3, milles on kirjeldatud meeldetuletuskirjade

teenustasud. Maksete tasumata jätmise korral on krediidiandjal õigus nõuda kliendilt ka muude

sissenõudmiskulude hüvitamist kooskõlas võlaõigusseaduses toodud piirmääradega. Kui

krediidiandja delegeerib võla sissenõudmise inkassoettevõttele või teisele esindajale, arvatakse

vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele sissenõudmiskulude hulka ka esindaja tasud.

Krediidiandjal on õigus nõuda kliendilt sissenõudmiskulude hüvitist ületava sissenõudmisega

seotud kahju hüvitamist kooskõlas seadusega.

4. Pärnu Maakohus võttis 06.06.2022 hagiavalduse menetlusse. ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded

(teadaande number 1951570). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas

avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 19.07.2022. Seega dokumendid

loetakse kostjale kättetoimetatuks 04.08.2022 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane

tähtaeg lõppes 18.08.2022 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

Tsiviilasi nr 2-21-128223

4 (6)

8. Hageja on esialgselt võlausaldajalt omandanud nõude loovutamise teel laenulepingust

tuleneva nõude kostja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 369 lg 1 järgi laenuandja kohustub

andma laenusaajale rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma.

Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

VÕS § 397 lg 1 sätestab intressi maksmise tingimused.

9. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul

õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole täitnud IPF Digital Estonia OÜ-ga 15.08.2019 sõlmitud

krediidilepingust tulenevat rahalist kohustust, mistõttu on esialgne võlausaldaja krediidilepingu

üles öelnud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita

sellel tähtpäeval. IPF Digital Estonia OÜ andis krediidilepingu nr 4509004 alusel kostjale

krediiti 1100 eurot ning kostja kohustus saadud krediidi tagastama maksegraafiku alusel

igakuiste maksetena. Kostja ei ole täitnud IPF Digital Estonia OÜ-ga sõlmitud lepingust

tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude

omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude

võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule

(nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja

senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas

1100,00 euro väljamõistmiseks kostjalt.

10. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja

ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras 45,96% aastas. Kostja

intressivõlgnevus kuni laenulepingu ülesütlemiseni on hagis esitatud asjaoludel 186,79 eurot.

Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 186,79 euro väljamõistmiseks kostjalt.

11. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises

lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult

juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagiavalduse

kohaselt krediidiandja on edastanud kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi kirju võla

tasumiseks. IPF Digital AS on edastanud kostjale tasulisi meeldetuletusi 28.04.2021,

14.05.2021 ja 14.06.2021, seega lepingu kehtivuse ajal on sissenõudmisega seotud kulud

summas 15,00 eurot.

Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla

nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud

ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Kohus

leiab, et antud asjas on põhjendatud nõuda kostjalt lepingu kehtivusajal tehtud

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot.

12. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

Tsiviilasi nr 2-21-128223

5 (6)

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro. Hagiavalduse kohaselt vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele on

hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva

võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud.

Hageja

on

esitanud

nõude

sissenõudmiskulude

hüvitamiseks

kokku

eurot.

Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla

nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud

ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Kohus

leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud summas 50 eurot.

13. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud võlgnevuselt 1100,00 eurot määras

0,125918% päevas ajavahemiku eest 06.07.2021 kuni 16.11.2021 summas 185,60 eurot. VÕS

§ 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda

rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et

võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või

lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja ja kostja leppinud kokku, et viivisemääraks on

intressimäär ning intressimääraks on kokku lepitud 45,96% aastas. Hagiavalduses puuduvad

viited selle kohta, et oleks kokkulepitud viivise päevamääras. Kohus ei nõustu hageja

arvestuskäiguga, kus hageja on lepingujärgse intressi teisendanud päevamääraks. Selline

arvutusmetoodika ei ole kooskõlas seadusandja poolt kehtestatuga. Lisaks kohus selgitab, et

hageja poolt arvestatud päevamäär on saadud tõenäoliselt kokkulepitud intressimäära jagamisel

365 päevaga, samas liigaasta puhul nimetatud lahendus enam ei toimi ning kahjustab

põhjendamatult kostjat. Kuivõrd perioodil 06.07.2021 kuni 16.11.2021 liigaastat ei olnud, siis

sissenõutavaks muutunud viivisesumma ei muutu ning kohus mõistab kosjalt hageja kasuks

välja sissenõutavaks muutunud viivise 185,60 eurot.

14. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja

nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt määras 0,125918% päevas alates

17.11.2021 kuni põhivõla täitmiseni. Lähtudes kohtuotsuse p-st 13 kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks viivise alates 17.11.2021 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 396,14

eurot ja alates 30.08.2022 määras 45,96% aastas põhivõlast.

15. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

Tsiviilasi nr 2-21-128223

6 (6)

16. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik