4-22-2004/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

03. augustil 2022 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Kohtuvälise menetleja Politsei Põhja korrakaitsebüroo

- ja Piirivalveameti Prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Silvia Kuller ja Kaebuse esitanud isiku B.A Isikukood: XXX elukoht: xxx Töökoht XXX ja YYY Kaitsja Aivar Ennok Vaatas 03.08.2022 B.A kaebuse Politseija Piirivalveameti avalikul kohtuistungil läbi

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi

vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits väärteoasjas nr 17.05.2022 otsuse 2315,22,002979 muutmiseks.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits 17.05.2022 otsuse väärteoasjas nr 2315,22,002979 kohaselt B.A 26.04.2022 kell 21.09 Randvere tee 18 suunaga Võsa tee poole Tallinnas, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0, 68 . mg

Rikkus 3, pannes sellega toime teo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 69 lg väär l

224 lg 2 . B.A-le karistuseks l iiklusseaduse § järgi määrati iiklusseaduse § 224 lg järgi rahatrahv 150 trahviühikut s.o 600 eurot ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel võeti lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks.

B.A vaidlustas 17.05.2022 otsuse väärteoasjas 2315,22,002979 tühistada paludes lisakaristus.

Kaebust põhjendab sellega, et vajab juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks.

Kohtuistungil jäi B.A esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu.

Kohus uuris järgmisi dokumente:

-

väärteoprotokoll (lk 1);

- indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 3);

- (lk 4);

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus

-

sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (lk 5);

- -7);

tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (lk 6

- -9);

tõend S. A. Kase poolt läbitud koolituste kohta (8

- taatlustunnistus (10);

- transpordiameti liiklusregistri väljatrükk (lk 11);

- nd (lk 12);

karistusregistri õie

- taatlustunnistus (lk 13);

Väärteoasi nr 4-22-

2004

- -16);

väärteootsus (lk 14

- kaebus koos lisadega (kohtutoimik lk 1-9).

Kohus vaatas videosalvestist.

Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil otsuses toodud seisukohtadele. Kaebuse esitanud isik tunnistab Kahest klaasist veinist sellist joovet tekkida ei saa, eriti kui aega on juba enda süüd. möödas. Kahes klaasis veinis ei ole nii palju alkoholi. Isiku koordinatsioon, olek, kõne, näitab, et see on mõjutanud reaktsioonivõimet. Sellise joobe puhul on inimesel raskused kõndimisega, rääkimisega, reaktsiooniga, seda märkasid ka teised inimesed kes kutsusid politsei. See näitab, et , inimene on ennast väga valesti hinnanud. Kuu aega hiljem on isikul olnud teistsugune liiklusalane rikkumine, põhjendused on samad, et ei märganud. Selline juht on liikluses ohtlik. Teistel inimestel on õigus, et selliseid juhte karistatakse. Isikul on probleeme liiklusnõuetest kinnipidamisega.

Kaitsja hinnangul ei ole mingit vaidlust, et B.A käitumise koosseis on olemas LS § 224 lg

2. Ta tunnistas kohe, et on alkoholi tarvitanud, seda kinnitab ka video. V ka, et isik ei ideo näitab eita, et oleks tarvitanud, kuid seda ei saa öelda, et ta ei orienteeruks ajas ega koh . Küsimus on as lisakaristuses. Li ,

sakaristuse kohaldamine ei ole põhjendatud jätta lisakaristus kohaldamata.

B.A selgitas kohtuistungil, et 26.04.2022 oli tuttaval sünnipäev, oli raske periood. Tuttav pakkus veini, rääkisi olleeg oli siis raskelt haige. Jõi veini, võib olla üle klaasi, ei d oma asju. K d -

tundnud ennast halvasti. A takso, kuna ennast halvasti ei tundnud, siis lguses mõtles, et võtab

mõtles, et sõida Alkoholi tarbis Gonsiori tänaval kl 16 b ise koju. See oli suur viga. -17. Vajab juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks, vaja käia 2 s. Bussiga ei ole võimalik, -3 korda kuus xxx sest xxxd algavad kl 8- xxxst 8.00. 8.30, esimene buss väljub

Kohus, kontrollinud väärteoa kuulanud ära sjas kogutud dokumente, vaadanud videosalvestist, kaebuse esitanud isiku ütlused ning tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele:

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab -

kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

Politsei- Ida- Harju politseijaoskonna patrullitalituse ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

patrullpolitseinik Silver Aaron Kask koostas 26.04.2022 väärteoprotokolli AB1544951 väärteoasjas nr 2315,22,002979 selle kohta, et B.A 26.04.2022 kell 21.09 Tallinnas Randvere tee 18, Tallinn juures suunaga Võsa tee suunas, juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0 Tõendusliku ,68 mg. alkomeetri mõõtetulemus 0,73 mg/l +/- 0,05 mg/l. Rikkus liiklusseaduse § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi.

Täpselt samal moel on tegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja otsuses.

Vaidlust ei ole selles, et B.A juhtis mootorsõidukit 26.04.2022 kell 21.09 Tallinnas

Randvere tee 18, Tallinn juures suunaga Võsa tee suunas. Samuti on tõendatud, et isik oli tarvitanud alkoholi. Teo toimepanemise aega, kohta ja muid isiku süüd kinnitavaid asjaolusid tõendavad nii isiku enda ütlused kui indikaatorvahendi kasutamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll. Isiku süüd ja seisundit vahetult pärast kinnipidamist ilmestab ka politseiametniku vormikaamera videosalvestis, millelt nähtub isiku olek, kõne, arusaamine asjadest. B.A reaktsioonikiirus oli häiritud, politseiametnikud pidid kordama oma öeldut mitmeid kordi, et isik korraldustest üldse aru saaks.

Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 26.04.2022 kell 21.42 kuni 21.47 kaebuse esitanud isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDM-0068 (taatlemistunnistuse nr TTRC- 21/00177). 0,74 ja 0,73 mg Tõendusliku alkomeetri näidud olid alkoholi väljahingatava õhu ühe

liitri kohta ning -0,05 mg/l kaebuse esitanud isiku kasuks arvestades on laiendmääramatust +/

lõpptulemus 0,68 mg/l Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on . mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Silver Aaron

Kask (lk 8-9) kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat.

Mõõtetulemust ja selle seaduslikkust kaebuse esitanud isik vaidlustanud ei ole. Puutuvalt süüteokoosseisu peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt LS § 69 lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli kaebuse esitanud isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0, mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu.

LS , kelle § 69 lg 2 p 2 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht ühes grammis

veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Videosalvestis kinnitab, et B.A ei juhtinud sõidukit lihtsalt alkoholi piirmäära ületades, vaid ta oli alkoholijoobes.

Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud otsese tahtlusega. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda olisisalduse määra . Arvestades tuvastatud alkoh

väljahingatavas õhus pidi kaebuse esitanud isik kohtu arvates aru saama oma seisundist nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Vähem tähtsust ei oma kohtu hinnangul asjaolu, et B.A on xxx, kes peaks keskmisest inimesest rohkem mõistma erinevate ainete, sh ka alkoholi mõju reaktsioonikiirusele, mõtlemisele, käitumisele jmt. Seejuures selgitas kaebuse esitanud isik ka seda, et esialgne plaan oli tellida takso jõi eelnevalt veini ning , kuid siis mõtles ringi. Seega oli ta oma seisundist üheselt teadlik, kuid otsustas siiski sõidukit juhtima asuda. Kohus ei pea usutavaks, et peaaegu kriminaalvastutuse aluseks oleva piirini ulatuv joove tekkis vaid kahest pokaalist veinist, mida isik oli tarbinud ca neli tundi varem. Isiku sellekohased ütlused on ilmselgelt antud soovist vähendada oma süüd, näidates tarbitud alkoholi kogust väiksemana. Seejuures ei saanud sõiduk kinnipidamiskohale niisama tekkida, vaid kaebuse esitanud isik pidi sellega sinna , et oli (isiku enda sõnul Gonsiorist) sõitma, mistõttu pole välistatud sõitu alustades kaebuse esitanud isiku organismis alkoholi kontsentratsioon veelgi suurem. Sellegipoolest pidas B.A . vajalikuks sõidukit juhtima asuda

Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega, on tõendamist leidnud, et isik rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ja kaebuse esitanud sellega pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades.

Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld ja eripreventiivsetest eesmärkidest. -

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistataks e

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Kohtuväline menetleja määras B.A-le LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest

rahatrahvi 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks.

Kohtu hinnangul on keskmises määras määratud rahatrahv põhjendatud ja proportsionaalne. B.A ei vaidlusta rahatrahvi suurust ning selle on ta istungiks ka tasunud.

Lisaks on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Kaitsja hinnangul ei ole lisakaristus põhjendatud.

Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikule lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada.

Ekslik on kaitsja väide, et kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud lisakaristuse kohaldamise vajadust. Kohtuväline menetleja on selgitanud, et isikul ei jäänud palju puudu kriminaalvastutuse aluseks olevat piiri ületavast joobest, videosalvestisest on näha, millises seisundis ta sõidukit juhtis, on arvesse võetud, kus ta seda juhtis. Kohtuväline menetleja on selgitanud nii üldkui eripreventiivseid kaalutlusi lisakaristuse määramiseks ning on arvestanud kaebuse esitanud isiku kahetsust karistuse määramisel. Kohtuväline menetleja hindas isiku süüd suureks. Kohus nõustub nende väidetega ning puudub alus väärteootsuses toodud põhjendustega mitte nõustuda ja kohtuvälise menetleja otsust tühistada. Kohus möönab, et kohtuväline menetleja oleks võinud otsuses motiveerida põhjalikumalt seisukohta, miks B.A puhul esineb oht liiklusnõuete rikkumiseks ka edaspidi, sest tegemist on olulise eeldusega lisakaristuse kohaldamiseks, seda eriti olukorras, kus isikul rikkumise hetkel varasemaid rikkumisi ei ole. Siiski ei ole tegemist sellise minetusega, mis tingiks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Seoses kaitsja väitega, et otsuses ei ole sõnagi, miks on ühiskonnaohtlik, märgib kohus, et isiku xx-aastane xxxharidusega xxx vanus, xxxharidus ja eriala ei oma liikluses tähtust kui isiku suhtumine liikluskorda võimaldab tal alkoholi tarvitanuna rooli istuda. Elukogenud xxxharidusega xxxilt võiks keskmisest enam oodata kõike muud kui teiste isikute elu ja vara ohtu seadmist.

Videosalvestiselt nähtub, et isik ei pidanud sõidukit koheselt kinni, sest ta ei kaebuse esitanud

märganud politseid. Videosalvestis kinnitab, et kasutati helisignaali ning vilkureid. Videosalvestiselt nähtuva põhjal oli isikul asjadest arusaamisega raskusi, ning arvestades temal tuvastatud joobe suurust, on tõenäoline, et isik ei märganud politseid alkoholijoobe tõttu. Samas selgitas menetleja kohtuistungil, et kaebuse esitanud isiku põhjendused ka teisel rikkumisel olid samad – ta ei märganud. Kaitsja hinnangul ei puutu teine rikkumine asjasse. Kohus nõustub, et karistuse määramisel ei saa hilisemat rikkumist arvesse võtta. Samas nähtub isiku enda ütlustest, et raske olukorra tekkides ei käitu ta liikluses enam adekvaatselt. Selline suhtumine on oma olemuselt ohtlik, sest isik ei taju või ei taha aru saada, et kui ta ei hinda oma seisundit adekvaatselt (sh kui isik on endast väljas nt eluliste sündmuste tõttu) ning ei märka ja on tähelepanematu, siis on ta liikluses ohtlik nii endale kui teistele. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et tegemist ei ole noore juhiga, keda oleks vaja lisakaristusega korrale kutsuda ning isik saab aru oma teost. Lisakaristuse kohaldamine on vajalik kõigile, kes ei mõista või ei taha aru saada, et liiklusseadus kehtib kõigile (noortele ja vanadele, sõltumata nende hariduse tasemest või erialast või parasjagu käimasolevatest elusündmustest) ja on kehtestatud kõigi liiklejate ohutuse tagamiseks. Kuigi B.A kahetseb oma tegu ja seda on karistuse määramisel arvesse võetud, isiku käitumine näidanud on

seda, et teatud olukordades ta siiski rikub liiklusnõudeid. Kui isik soovib juhtida sõidukit kui suurema ohu allikat, tuleb osata hinnata oma seisundit adekvaatselt (st kas ta on võimeline sõidukit juhtima ohutult ja vastavalt liiklusnõuetele) ning märgata ja tähele panna liikluses enda ümber toimuvat.

Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri andmete kohaselt on kaebuse esitanud isik ca kuu aega pärast joobes juhtimist pannud toime uue liiklusalase rikkumise, mis näitab seda, et midagi isiku mõtlemises on muutunud, st varasemalt karistamata isik hakkas liiklusnõudeid rikkuma ning tegi seda uuesti olenemata sellest et ta teadis, et tema suhtes on käimas väärteomenetlus. Kaebuse esitanud isik on selgitanud, et tal oli raske periood, kuid see ei anna õigust hakata liiklusnõudeid rikkuma ning teiste inimeste vara ja elu ohtu seadma. Taoline suhtumine muudab kaebuse esitanud isiku poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks, sest pole välistatud, et isikul tuleb uus raske periood, mil tema jaoks liiklusrikkumiste toimepanemine on õigustatud või tal jääb taaskord midagi märkamata.

Kohtule jääb arusaamatuks kaitsja väide selle kohta, et isiku teoga ei kaasnenud liiklusohtlik olukord, sest kinnipidamisel oli tema kiiruseks ca 20 km/h ning isik sõitis õuealal. On ilmselge, et isik ei juhtinud sõidukit vaid kinnipidamiskohal ning isiku enda sõnul liikus sinna Tallinna kesklinnast (Gonsiori tänavalt), tõenäoliselt mööda Pirita teed (mis on kõige loogilisem trajektoor suundumaks Randvere teele, kus isik kinni peeti). Tallinna kesklinn ja Pirita tee on väga suure liiklusega, olenemata päevast ja kellaajast ning sealne kiirusepiirang ei ole kindlasti 20 km/h. Videosalvestis kinnitab, et ka politseiametnikes tekitas isiku sõidustiil küsimusi, mistõttu on ainetu rääkida sellest, et isik ei olnud tol päeval sõidukit alkoholijoobes juhtides ohtlik teistele liiklejatele ja teiste varale.

Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Samuti koondab see isiku tähelepanu toimepandud teo tähendusele ja tema edasisele elukorraldusele. Kuigi juhtimisõiguse äravõtmine võib muuta B.A töölkäimise mõnevõrra keerulisemaks ja kulukamaks, ei ole see võimatu ning ei riiva isiku õigusi rohkem kui tema poolt ohustatud kaitstavad hüved. Juhtimisõiguse omamine ei ole isiku põhiõigus, küll aga on seda teiste isikute õigus elule ja tervisele, mida mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine ohustab. Igasugune joove halvendab isiku võimet hoida mootorsõidukit oma kontrolli all, mistõttu suureneb liiklusõnnetuse oht. Ka Riigikohus on 12.06.2008.a otsuse 3-1-1-37-07 punktis 23 märkinud, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kuulub raskete liiklusõnnetuste levinud põhjuste hulka. Kuigi antud lahend puudutab eelkõige kriminaal tutuse aluseks olevat piirmäära vas

ületavat joovet, on ilmselge, et kui isiku motoorsed võimed, nägemine, kuulmine ja asjadest arusaamine on sedavõrd häiritud nagu nähtus videosalvestiselt, on liiklusõnnetuse oht siiski reaalne.

Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid mõneks ajaks liiklusest kõrvaldatakse, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet ja teadmist, et mootorsõiduki juhtimine joobes toob kaasa liiklusest kõrvaldamise. Kaitsja väitel võib B.A juhtimisõiguseta kaotada oma töö. Samas nähtub asja materjalidest, et isikul on kaks töökohta – üks isiku sõnul käib ta

xxxs, teine xxxs (kaebuse esitanud xxxs 2-3 korda kuus). Seega ei pea kohus tõenäoliseks, et isik kaotaks seetõttu töökoha (eriti veel mõlemad), arvestades seejuures, et kohtuväline menetleja on lisakaristust kohaldanud kolmeks kuuks, mis on seaduses ettenähtud minimaalne võrdlemisi lühike periood, et leida alternatiivsed lahendused töölkäimiseks. Kaitsja poolt esile toodud kohtulahendis nr 3-1-1-26-10 on Riigikohus mh möönnud, et kuigi töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena tuleks vältida, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. isik ei kasuta mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kaebuse esitanud Asjaolu, et isikliku sõidukiga on lihtsam tööl käia, oli isikule teada ka enne väärteo toimepanemist, kaebuse esitanud kuid see ei motiveerinud isikut liiklusnõuetest kinni pidama.

Arvestades B.A süü suurust ning väärteo toimepanemise subjektiivseid asjaolusid, pidades silmas nii erilg 2 kui ka üldpreventiivseid eesmärke leiab kohus, et LS § 224 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja õiglaselt kohaldanud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks, mis on ühtlasi minimaalne määratav lisakaristus LS § 224 lg sätestatud teo eest.

- 2 s

Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses VTMS § 2 kohaselt . k

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus väärteoasjas , jätta väärteoasja materjalide juurde. oleva -plaadi CD

Arvestades, et kohus ei lõpeta menetlust B.A suhtes, puudub alus kaitsetasu hüvitamiseks, kuivõrd VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu üksn es väärteomenetluse lõpetamisel. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p1, 133, 134,

Otsustas

1. B.A kaebus rahuldamata.

2. Politseija Piirivalveameti

Palits 17.05.2022 otsus

3. kaitsja taotlus

asja materjalide juurde. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak

Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistel e kättesaadav 29.08.2022