1-08-3536/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-3536

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22 november 2010.a Jõgeva kohtumaja Kohtunik Sekretär Liivi Loide

Jana Kaaver Kriminaalasja number 1-08-3536 (07260100103) Kriminaalasi Kohtutäitur Jane Rumjantseva avaldus O.L-ile asenduskaristuse määramiseks Prokurör Liane Peets Süüdimõistetu O.L

isikukood xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x maakond RESOLUTSIOON

KarS § 70 lg 1, 2 ja KarS § 69 lg 1 alusel asendada O.L-ile Tartu Maakohtu

12.03.2008.a otsusega kriminaalasjas 1-08-3536 mõistetud rahaline karistus 60

päevamäära, millele vastab 20 päeva vangistust, 40 (nelikümmend) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata O.L-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud käesoleva kohtumääruse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on O.L kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elada kohtu määratud alalises elukohas –

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

2 (3) vahetamiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata O.L üldkasuliku töö sooritamise

tähtajaks katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

O.L on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 12.03.2008.a otsusega kriminaalasjas nr

1-08-3536 KarS § 209 lg 1 järgi ning karistuseks on mõistetud rahaline karistus 60 päevamäära, s.o 3000 krooni. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrati rahaline karistus tasumisele ositi 10 kuu jooksul ja O.L-i kohustati tasuma igakuiselt 20. kuupäevaks vähemalt

300 krooni kuus alates 2008.a aprillist kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. Kohtuotsus jõustus 25.03.2008.a.

02.11.2010.a esitas kohtutäitur Jane Rumjantseva kohtule avalduse O.L-ile mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks. Avalduse kohaselt on O.L-i

suhtes 27.02.2009.a algatatud täitemenetlus. Täitmisteate on võlgnik kätte saanud

05.03.2009.a. Täituri andmetel on rahalise karistuse jääk 3000 krooni. Täituri avaldusest

nähtub, et O.L omab arveid erinevates pankades. Maksuja tolliameti andmetel võlgnik ei tööta. Vara ja muude sissetulekute kohta andmed puuduvad. Eeltoodule ja ™S § 206 lg 2 tuginedes esitas täitur kohtule avalduse rahalise karistuse asendamise otsustamiseks.

Kohtuistungil selgitas O.L, et hetkel on ta alla kaheaastase lapsega kodus ja saab emapalka. Kohtuotsuse järgselt on ta mõne aja teinud ka juhutöid, kuid sissetulekutest ei ole jätkunud raha karistuse tasumiseks. O.L kinnitas, et on valmis tegema üldkasulikku tööd.

Prokurör leidis, et O.L-ile mõistetud rahaline karistus tuleb asendada 40 tunni üldkasuliku tööga, mille sooritamiseks määrata tähtaeg kolm kuud.

Kohus leiab, et täituri esitatud avaldus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud. KarS §

70 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat,

asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. O.L

ei ole rahalist karistust määratud ajal tasunud. Mõjuvat põhjust rahalise karistuse

mittetasumiseks ei ole O.L esitada. Hetkel on ta kodune ja saab emapalka ja sissetulekud kuluvad kõik pere peale, kuna võlgniku ülalpidamisel on kolm last. Kuid kohtu poolt karistuseks mõistetud rahalist karistust oleks pidanud O.L tasuma väikestes

osades juba alates 2008.a aprillist ja sellele järgneval perioodil ta veel töötas ning omas sissetulekut. Vaatamata sellele ta ei asunud karistust tasuma. Asjaolu, et süüdimõistetu ei ole

tasunud määratud karistusest vähimatki osa, iseloomustab kohtu arvates tema suhtumist

mõistetud karistuse täitmisse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et rahaline karistus tuleb asendada. O.L ei tööta, on lapsega kodus ja oli nõus sooritama üldkasulikku tööd. Prokurör leidis, et nimetatud asenduskaristus oleks kohane. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õigustatud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga. KarS § 70 lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Kohtutäituri andmetel on Elke

3 (3)

O.L tasumata 3000 krooni. Karistuse määramisel on arvestatud rahalise karistuse päevamääraks 50 krooni, seega on tasumata rahaline karistus 60 päevamäära, millele vastab

20 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel vastab ühele vangistuse päevale kaks tundi üldkasulikku tööd, seega tuleb O.L sooritada kokku 40 tundi üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et prokuröri poolt pakutud 3-4 kuud töö sooritamise tähtajaks on asjakohane ja

kohus määrab selleks tähtajaks kolm kuud kohtumääruse jõustumisest. Nii pika tähtaja

määramisel arvestab kohus KarS § 69 lg 2 sätestatut, tegemisele kuuluva töö kestust ja asjaolu, et töö tuleb sooritada väikese lapse kõrvalt. O.L-i kolmest lapsest noorima järelevaatamiseks peab võlgnik töö tegemise ajaks organiseerima lapsehoidja, mistõttu võib töö tegemiseks kuluda tavapärasest pikem periood. Üldkasuliku töö tegemise perioodiks tuleb O.L KarS § 69 lg 4 alusel allutada KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69, § 70, KrMS § 431 ja § 432 lg 1.

Kohtunik