2-19-132621/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. august 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number 2-19-132621

Tsiviilasi Profintec osaühingu hagi MPL Metall osaühingu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4 229.75 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja Profintec osaühing (registrikood 12613162, Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Savi tn 3), hageja seaduslik esindaja A. K. (e-post xxxx); kostja MPL Metall osaühing (registrikood 14154184, Pärnu maakond, Tori vald, Sauga alevik, Hirvela tn 3-17); kostja lepinguline esindaja Krista Raudsepp (e-post krista@julianus.ee).

Menetluse liik kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hageja Profintec osaühingu (registrikood 12613162) nõue summas 2 666.34 eurot läbi vaatamata.

2. Jätta hageja Profintec osaühingu (registrikood 12613162) hagi MPL Metall osaühingu (registrikood 14154184) vastu võlgnevuse summas 1 304.08 eurot väljamõistmiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja kanda.

2-19-132621

Edasikaebamise kord

Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lg-s 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused ja põhjendused

Harju Maakohtu menetluses on Profintec osaühingu hagi MPL Metall osaühingu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 06.04.2020 hagiavalduse terviktekstis on hageja palunud mõista MPL Metall OÜ-lt välja Profintec OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 4 229.75 eurot ning menetluskulude jaotamisel jätta hagejamenetluskulud kostja kanda ning mõista need kostjalt välja kohtuotsuse tegemisel.

11.01.2022 menetlusdokumendis on hageja selgitanud, et hageja on nõus nõuet vähendama tagatiste summade võrra ning palub kostjalt välja mõista järgmised tekitatud kahjud ja leppetrahv: kostja vaegtööde teostamisele kulunud 820.80 eurot ja tööde tähtaja ületamise leppetrahv 483.28 eurot, kokku 1 304.08 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja talle tsiviilasjaga 2-19-118550 tekitatud kulud summas 2 666.34 eurot. Hageja selgituste kohaselt kokku on hageja põhinõue summas 3 970.42 eurot, millele lisandub riigilõiv 350 eurot.

Kostja vaidleb hagiavalduses esitatud nõudele vastu ning on seisukohal, et hagiavaldusest ega ka hageja vastusest ei nähtu millisele materiaalõiguslikule alusele hageja tugineb ning hagiavaldus ei vasta TsMS normidele ning tuleks jätta rahuldamata. Kostja hinnangul hagejal puuduvad igasugused tõendid oma väidete tõendamiseks ehk kõik hageja poolt esitatud väited on paljasõnalised. Kostja leiab, et hageja osaline nõue, mis on nimetatud kui kahju summas

2 666.34 eurot, mis tulenes sama töövõtulepingust tulenevast nõudest, mille esitas kostja hageja vastu tsiviilasjas 2-19-118550 ning mille alusel algatati täitemenetlus 176/2019/1221 on alusetu ja tuleks jätta läbivaatamata. Kostja selgituste kohaselt nimetatud nõude osas on kohus juba teinud kostja kasuks 09.08.2019 kohtulahendi, mis on kehtiv ja jõustunud. Kostja palub eeltoodust tulenevalt jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata, jätta kõik poolte menetluskulud hageja kanda ja mõista hagejalt välja kostjale kaasnenud menetluskulud ja mõista hagejalt välja mõistetud menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 järgse viivise määraga ning käesoleva tsiviilasja lahendamist lihtja kirjalikus menetluses.

2-19-132621

Nõude osaline läbi vaatamata jätmine

Kohus leiab, et kuivõrd hageja on menetluse kestel vähendanud ja täpsustanud oma nõuet ja kostja on palunud sellest tulenevalt osaliselt jätta nõue läbivaatamata ning kohus ei ole enne asjas lõpplahendi tegemist seda lahendatud eraldiseisva määrusega, siis tuleb menetlusökonoomika põhimõttest lähtuvalt lahendada läbivaatamata jätmise taotluse käesolevas otsuses.

TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.

Tsiviilasjas nr 2-19-118550 on jõustunud lahend, millega on võlgnevus hagejalt kostja kasuks välja mõistetud, mis on tehtud vaidluses samade poolte ehk hageja ja kostja vahel sama eseme kohta samal alusel ja välistab samas asjas uuesti kohtusse pöördumise. Kohus selgitab, et hageja ei saa kohtulahendi alusel hagejalt välja mõistetud summat hakata kostjalt käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse raames kahjuhüvitisena tagasi nõudma ja selgitada seda kui kahjuna.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja Profintec OÜ nõue summas 2 666.34 eurot tuleb jätta läbi vaatamata.

Lihtmenetluse otsus

Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et hageja nõue summas 2 666.34 tuleb jätta läbi vaatamata on hageja põhinõudeks 1 304.08 eurot. Eeltoodust tulenevalt menetleb kohus tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.

TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

2-19-132621

Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 ja 4 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab menetluskulud kindlaks peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik