2-20-18695/59 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Terje Vahemäe

Tsiviilasja number

2-20-18695

Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2022, Pärnu

Tsiviilasi

X hagi C’a vastu ühisvara jagamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

X

(endine

perekonnanimi

K.,

isikukood

xxxxxxxxxxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja advokaat

Grete

Kirsimaa

(e-post:

grete.kirsimaa@lmp.ee)

ja

vandeadvokaat

Birje

Kalmus

(e-post:

birje.kalmus@lmp.ee)

Kostja: C (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post

xxx), lepinguline esindaja A.S. (e-post: xxx)

Kohtuistung

18.august 2022, osalesid X, adv Birje Kalmus ja A.S.

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud, hageja X ja kostja lepingulise esindaja A.S. poolt

24.08.2022 digitaalselt allkirjastatud järgmine kompromiss:

I Võlaõiguslikud kokkulepped

1. X ja C on kokku leppinud jagada abikaasade ühisvara selliselt, et:

1.1. Poolte ühisvaraks olev kinnisasi asukoha aadressiga xxx, mille kohta on

kinnistusraamatus avatud registriosa number xxxxxx, jääb hageja X ainuomandisse. X maksab

C-le tema 50% omandiosa omandamise eest rahalist hüvitist.

1.2. Kostja nimel olevad Xxxxxxxx xx (Soome äriregistri number: xxxxxxx-x) aktsiad (50%

aktsiate koguarvust, aktsiad nr 1-50) ning kokkuleppe sõlmimise ajal kostja nimele

registreeritud autod jäävad kostja C ainuomandisse.

1.3. Poolte ja AS-i SEB Pank vahel 10.12.2004 sõlmitud laenulepingust nr L040016305 ning

selle 31.01.2007 sõlmitud lisakokkuleppest tulenevad kohustused, mis on kompromissi

sõlmimise ajaks täitmata, jäävad X kanda.

1.4. Kokkuleppes nimetamata kohustused ja/või varaesemed, mis on tekkinud/soetatud

kummagi poole poolt alates 1. jaanuarist 2013, jäävad selle abikaasa ainuomandisse, kes on

kohustuse võtnud või kelle nimel vara on.

2. X tasub C-le kinnisomandi osa omandamise eest ühekordset rahalist hüvitist 16 900 eurot

kokkuleppe kinnitamise määruse jõustumisest alates 2 aasta jooksul, kuid vähemalt 300 eurot

kvartalis.

3. Hüvitise summa makstakse C. pangakontole nr EExxx Swedbank AS-is.

4. Pooled kinnitavad, et kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest asjas 2-20-18695 ei

Tsiviilasi nr 2-20-18695

2 (6)

ole neil teineteise suhtes ühisvarast tulenevaid varalisi ja/või rahalisi nõudeid, v.a ulatuses mis

tuleneb tsiviilasja 2-20-18695 kompromissis kokku lepitust.

II Asjaõiguslikud kokkulepped

Kompromisslepingus sisalduvale kinnisasja käsutustehingule kohaldatakse asjaõigusseaduse

(AÕS) §-des 641, 119 ja § 120 lg-s 1 asjaõiguslepingu kohta sätestatut. TsMS § 430 lg 6 kohaselt

kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset

tõestamist. Aktsiate omandiõiguse üleandmine toimub AÕS § 92 lg 2 alusel (koostoimes

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49 lg-ga 2 ja §-iga 56).

5. Pooled on kokku leppinud, et C annab üle ja X võtab vastu C.-le kinnisasjast asukoha

aadressiga xxx, registriosa nr xxxxxx, ühisomandiõiguse alusel kuuluva ½ mõttelise osa omandi.

6. Pooled on kokku leppinud, et X annab üle ja C võtab vastu abikaasade ühisomandis olevast

Xxxxxxxx xx aktsiate omandiõigusest Xle kuuluva ½ mõttelise osa omandi.

7. Pooled on kokku leppinud, et kompromissi punktis 2 kokkulepitud X rahalise kohustuse

täitmise tagamiseks seatakse tema ainuomandisse jäävale kinnisajale, asukoha aadressiga xxx

(registriosa nr xxxxxx), C.-le kasuks hüpoteek hüpoteegisummaga 16 900 eurot (kuusteist tuhat

üheksasada eurot), kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele

kompromissist tulenevate C.-le nõuete rahuldamiseks. X ja C soovivad kinnistusraamatusse

hüpoteegikande tegemist kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel.

III Nõusolekud ja tahteavaldused

8. Kompromissile alla kirjutamisega annavad X ja C kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1

tähenduses nõusoleku kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxx teises jaos kande nr 2 all C.-le

omandiõiguse kohta tehtud kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse

kinnistusraamatusse kinnistu ainuomanikuna X (isikukood xxxxxxxxxxx).

9. Kompromissile alla kirjutamisega annab X kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses

nõusoleku xxx, asuva kinnistu (registriosa nr xxxxxx) koormamiseks hüpoteegiga C.-le (C;

isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks kompromissis kokkulepitud rahalise kohustuse täitmise

tagamiseks hüpoteegisummaga 16 900 € (kuusteist tuhat üheksasada eurot). X ja C soovivad

kinnistusraamatusse hüpoteegikande tegemist kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel.

10. Jõustunud kohtumäärus asendab X ja C.-le nõusolekuid (TsÜS § 68 lg 5, KRS § 341 lg 8).

IV Kinnistamisavaldus

X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja C (isikukood xxxxxxxxxxx) avaldavad soovi kompromissi

kinnitava kohtumääruse alusel järgnevate kannete tegemiseks kinnistusraamatusse:

11. Kinnisaja, asukoha aadressiga xxx, registriosa nr xxxxxx, teises jaos kustutada kanne C.-le

omandiõiguse kohta ja teha uus kanne, millega kinnisasja ainuomanikuna kantakse

kinnistusraamatusse X (isikukood xxxxxxxxxxx).

12. Kanda kinnisasja, asukohaga xxx, registriosa nr xxxxxx, IV jakku esimesele vabale

järjekohale hüpoteek C.-le (C, isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks hüpoteegisummaga 16 900 eurot

käesolevast kompromissist C.-le tulenevate rahaliste nõuete täitmise tagamiseks.

13. Riigilõivu kinnistu registriosas nr xxxxxx taotletud omanikukannete tegemise eest tasub X.

14. Riigilõivu kinnistu registriossa nr xxxxxx taotletud hüpoteegikande tegemise eest tasub C.

15. Pooled taotlevad, et kinnistusosakond teavitaks riigilõivu tasumiseks kohustatud isikuid

tasumisele kuuluva riigilõivu suurusest ning selle tasumise tähtajast.

2. Jätta menetlusse võtmata X hagi C vastu elatise väljamõistmiseks.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-20-18695.

4. Menetluskulud on jaotatud kompromisslepinguga ja jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate

kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

5. Vabastada X hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumiseks saadud menetlusabi Eesti

Vabariigile hüvitamise kohustusest (alus: TsMS § 190 lg 7).

6. Saata jõustunud kohtumäärus kompromissis sisalduva kinnistamisavalduse täitmiseks ja

kinnistusraamatusse

kannete

tegemiseks

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonnale.

Tsiviilasi nr 2-20-18695

3 (6)

Kinnistusosakonnal tuleb täiendava kinnistamisavalduse esitamise vajadusest ja kannete

tegemiseks riigilõivu tasumise nõuetest teatada Xle ja C.-le.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel saab kohtumääruse peale esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 2 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. X (hagi esitamise ajal perekonnanimega P.) esitas Pärnu Maakohtule hagi C.-le vastu abielu

lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks.

2. 08.04.2022 kohtuotsusega (osaotsus) kohus rahuldas X hagi C.-le vastu abielu lahutamiseks

ning lahutas poolte abielu. Ühisvara jagamise nõudes menetlus jätkus.

3. 05.05.2022 esitas hageja X kohtule täiendava nõude kostjalt C.-lelt hageja kasuks välja mõista

elatise 250 eurot kuus alates 05.05.2022 kuni hageja tervenemiseni.

4. Kohtuistungil 18.augustil 2022 pooled jõudsid kokkuleppele ühisvara jagamise osas.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 2 kohaselt kohus protokollis pooltega arutatud

kompromissi tingimused. Hageja kompromissi sõlmimise tõttu loobus elatise nõudest.

Kuivõrd kompromissi määrusega kinnitamisel selgus, et kompromissi tingimustest oli välja jäänud

ühisvarasse kuuluv laenukohustus, mis kompromissi tingimuste kohaselt pidi jääma hageja kanda

ning laenukohustuse jäägi suurusest ½ võrra vähendati kostjale makstavat hüvitist, ei kinnitanud

kohus kokkulepet protokollitud tingimuste alusel, vaid koostas täpsustatud kompromissi projekti

ja saatis selle pooltele ning nende esindajatele.

5. 24.08.2022 saabus kohtule 24.08.2022 hageja X ja kostja lepingulise esindaja A.S. poolt

digitaalselt allkirjastanud kompromissleping.

Menetlusosalised kohtule esitatud kompromisslepingus paluvad kompromissi kinnitada ja

menetluse tsiviilasjas lõpetada kirjalikus menetluses. Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud

kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud

lühendada kompromissi kinnitava ja tsiviilasja menetlust lõpetava kohtumääruse peale

määruskaebuse esitamise tähtaega kahe tööpäevani määruse kättetoimetamisest arvates.

6. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kohus leiab, et kohtule esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi

lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse

(AÕS) § 77 lg 1 annab kaasomanikele õiguse kaasomandi lõpetamiseks vastavalt kaasomanike

kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis

oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel

reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele

kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel

enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Kohus leiab, et eeltoodu ei välista pärast hagi kohtule esitamist asja jagamist abikaasade

kokkuleppega, mille kohus kinnitab. Pooled on kokku leppinud ühisvara jagamises ning makstava

hüvitise suuruses.

8. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega,

samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on

nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja

sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.

Tsiviilasi nr 2-20-18695

4 (6)

AÕS § 119 lg 1 näeb ette, et tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja,

peab olema notariaalselt tõestatud. Sama paragrahvi 2. lõike järgi muutub vorminõuet järgimata

tehtud kohustustehing kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud

vastav kanne kinnistusraamatusse.

AÕS § 120 lg 1 järgi peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt

tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis.

TsMS § 430 lg 6 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab

kokkuleppe notariaalset tõestamist.

9. Kinnistusraamatusse

kande

tegemiseks,

muutmiseks

või

kustutamiseks

on

kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 alusel nõutav selle isiku nõusolek, kelle

kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 5 kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt

kinnitatud, kuid tulenevalt KRS § 341 lg-st 3 võib puudutatud isiku nõusolek sisalduda ka

kinnistamisavalduses. Sama paragrahvi 8.lõike järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada

jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku

andmise kohustus. Kostja ja hageja on kohtumäärusega kinnitatavas kompromissis andnud

nõusolekud kokkuleppe täitmiseks vajalike omanikukannete muutmiseks, see tähendab, et

kohtumäärus on käsitatav kohtulahendina, millega kohus on tuvastanud poolte kohustuse anda

vajalikud tahteavaldused.

10. Kõike eelnevat arvestades kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab

asjas menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud

ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

11. Kinnistusraamatusse kannete tegemiseks kohus vastavalt poolte taotlusele saadab jõustunud

kohtumääruse

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonnale.

Kohus

selgitab

pooltele,

et

kompromisslepingus sisalduv kinnistamisavaldus ei pruugi olla piisav ja kinnistusosakond võib

nõuda täiendavat digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldus. Samuti

tuleb pooltel tasuda omanikukande muutmise ja hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmise eest

ettenähtud riigilõivu. Pooled on kokku leppinud, et kinnistusraamatusse kannete tegemisega

seotud riigilõivu tasub vastava kande tegemisest huvitatud pool.

12. TsMS § 661 lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

lühendada. Vastavalt poolte kokkuleppele saab selles asjas määruse peale edasi kaevata

lühendatud tähtaja, 2 tööpäeva, jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Elatise nõude menetlusse võtmata jätmine

13. 05.05.2022 hageja X esitatud hagi kostjalt C.-lelt hageja kui abielu ajal töövõime kaotanud

abikaasa ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks ei ole kohus veel menetlusse võtnud. Menetlust

lõpetavas lõpplahendis peab kohus võtma seisukoha kõigi seni kohtule esitatud ja lahendamata

nõuete kohta.

18.08.2022 toimunud kohtuistungil hageja teatas, et kompromissi korral ta loobub elatise nõudest.

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist

loobunud See eeldab aga, et kohus on hagi menetlusse võtnud. Praeguses asjas on hageja elatise

nõue menetlusse võtmise otsustamise staadiumis, s.t kohus saab teha otsustuse, kas hagi

menetlusse võtta või jätta menetlusse võtmata.

Kuna pooled sõlmisid asjas kompromissi ja taotlevad ühisvara jagamise menetluse lõpetamist,

hageja on selgelt teatanud, et sellisel juhul ta ei soovi ka elatise nõude menetlemist, siis ei ole

esitatud hagi menetlemine enam hageja huvides. TsMS § 371 lg 2 p 1 ja 2 alusel kohus jätab X

hagi C.-le vastu elatise väljamõistmiseks menetlusse võtmata.

Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid

Tsiviilasi nr 2-20-18695

5 (6)

tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui

kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust

ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 4 ja lg 6).

Menetluskulude jaotus

14. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole

kokku leppinud teisiti. TsMS § 168 lg 1 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus

keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

Selles asjas on pooled ühisvara nõude osas kokku leppinud, et kulud jäävad poolte endi kanda.

Elatise nõudega seotud menetluskulud jäävad hageja kanda. Menetlusse võtmis otsustamise

staadiumis ei ole kostja elatise nõude menetluses osalenud ja tal ei ole tekkinund kulusid, mille

hüvitamist hagejalt nõuda (liiati kostja lepinguline esindaja teatas 18.08.2022 istungil, et temale

jäi hageja menetlusdokumendis sisaldunud elatise nõue tähelepanuta). Eeltoodust tulenevalt

jäävad poolte kanda nende enda menetluskulud. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole

vajadust menetluskulude suurust TsMS § 174 lg 1 kohaselt kindlaks määrata.

Saadud menetlusabi hüvitamine

15. Kohus 27.10.2021 määrusega andis Xle menetlusabi, vabastades ta hagi esitamisel nõutava

400,00 euro suuruse riigilõivu tasumisest täies ulatuses. Riigilõivust 100 eurot oli ette nähtud

abielulahutuse nõude ja 300 eurot ühisvara jagamise nõude eest.

Ühisvara jagamise nõude menetlus lõpeb poolte kompromissi kinnitamisega ja pooled on kokku

leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Abielulahutuse nõude kohus rahuldas, kuid TsMS § 164 lg 1 alusel kohus 08.04.2022 osaotsuses

jättis ka abielulahutuse nõudega seotud menetluskulud poolte endi kanda, märkides, et Xle antud

menetlusabi hüvitamise kohustuse määrab kohus kindlaks asja lõplikul lahendamisel.

16. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida

hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja

riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule

menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. TsMS § 190 lg 4 näeb ette, et kui hageja sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt menetluse lõpetamise korral

menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

17. Kohus leiab, et abielulahutuse nõude rahuldamisele vaatamata ei tekkinud kostjale kohustust

hüvitada Eesti Vabariigile selle nõudega seotud riigilõivu tasumiseks hagejale antud menetlusabi.

Kui hageja oleks riigilõivu tasunud menetlusabi kasutamata, ei oleks tal tekkinud õigust nõuda

kostjalt riigilõivu hüvitamist. Kostjale ei saa tekkida menetluskulude jaotusest sõltumatuid kulusid

selle tõttu, et hageja sai menetlusabi. Kohus leiab, et selles osas on tegemist seaduselüngaga ning

hüvitamiskohustus tuleb määrata seaduse analoogiat kasutades TsMS § 190 lg 4 alusel – hageja

peab riigile hüvitama menetlusabi nende kulude osas, mis seaduses ettenähtud menetluskulude

jaotuse järgi jäävad lahendiga hageja kanda.

Kuna abielulahutuse nõude menetluskulud jäävad poolte endi kanda, on ka saadud menetlusabi

hüvitamise kohustus hageja enda kohustus ja tuleks TsMS § 190 sätestatud.

Pooled ühisvara jagamise kompromissis leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi

kanda, siis TsMS § 190 lg 4 alusel tuleks Xlt ka ühisvara jagamise nõude riigilõivu tasumiseks

antud menetlusabi temalt riigituludesse välja mõista.

18. Abielu lahutamise nõude osas tegi kohus 08.04.2022 osaotsuse. Pooled loobusid otsusele

kaebuse esitamise õigusest, seega hagejal oleks riigilõivu summas 100 eurot tasumise järel TsMS

§ 150 lg 2 p 3 kohaselt õigus taotleda poole riigilõivu (s.o 50,00 euro) tagastamist ehk hüvitatava

menetlusabi suuruseks jääks 50 eurot.

Tsiviilasi nr 2-20-18695

6 (6)

Arvestades, et pooled sõlmisid ühisvara jagamises kokkuleppe, mille kohus kinnitab, oleks Xl

riigilõivu summa, 300,00 euro, tasumise järel TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt õigus taotleda kohe

ka sellest poole (s.o 150,00 euro) tagastamist. Riigilõivu tagastamise nõudeõigus tekiks X-l ka

saadud menetlusabi 400 euro hüvitamise järel. Seega jääks riigile hüvitatava menetlusabi summaks

kokku 200,00 eurot (50 eurot + 150 eurot).

19. TsMS § 190 lg 7 teine lause sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3 – 6 nimetatud

kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha

kulude riigituludesse tasumise hilisema kuupäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja

jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohus leiab, et selles asjas on mõistlik ja õiglane vabastada X talle riigilõivu tasumiseks antud

menetlusabi riigile hüvitamise kohustusest täies ulatuses. X on puuduva töövõimega ja

liikumispuudega, menetlusabi andmise alus ei ole ära langenud. Jagatavaks ühisvaraks oli kinnistu,

kus X elab, ühisvara jagamise tulemusel jäi X kanda ka kinnistu soetamiseks võetud laenu jääk.

Eeltoodu alusel kohus vabastab X riigilõivu tasumisel saadud menetlusabi riigile hüvitamise

kohustusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik